Legislator Case Law & Legislation
2-08-29963/6 AI generated

2-08-29963/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-08-29963/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kohtukoosseis Kohtunik Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 12.08.2010. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-29963 Tsiviilasi KKOÜ hagi OÜ PBja AMvastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Tsiviilasja hind

Legislator headnote

AI generated

2-08-29963/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus tegi otsuse hageja kahjuks, seega jäävad menetluskulud hageja kanda.

Keywords

AI generated
insufficiently substantiated grievance performance in lieu of fulfillment implausible account of facts unfair terms failure to prove deterioration hail insurance
AI generated
2-05-14196/1
hageja AS, reg. XXX, asub XXX, kohtuistungil osales volitatud esindaja, KK kostja AS, reg. XXX, asub XXX, kohtuistungil osales volitatud esindaja, A U –M kolmas isik OÜ, reg. XXX, asub XXX, kohtuistungil ei osalenud asjaolud 6.oktoobril 1999 sõlmisid KA Inc. ja OÜ laenulepingu 37 500 Saksa marga laenutamiseks viimasele. Lepingu p. 2 järgi kohustus laenaja tasuma intressi 12% ulatuses aastas alates 1.oktoobrist 1999 igakuiste maksetega annuiteedi alusel. Laenu tagastamise tähtaeg oli lepingu p. 3 järgi 30.september 2003. Lepingu p. 7 järgi kohustus laenaja rahalise kohustuse mittetäitmise korral tasuma viivist 0,5% ulatuses täitmata kohustuse osalt päevas. 15.juulil 2000 on lepingu pooled kokku leppinud, et suurendavad tasumata intressi arvel laenusummat 41 250 Saksa margani; laenu tagastamine pidi toimuma alates 1.augustist 2000 igakuuliste maksetega summas 3 300 krooni.
2-13-42600/38
Puitaken OÜ (edaspidi müüja) ja kostja I sõlmisid 04.08.2010 müügilepingu nr ML00804- 05.10.2010 koostasid pooled vastuvõtmise-üleandmise akti, mille alusel võttis kostja I ostjana vastu müüja poolt müügilepingu alusel valmistatud tooted. Müüja esitas selle kohta arved: 1) 24.09.2010 arve nr 00924-1 summas 10 254,11 eurot; 2) 01.10.2010 arve nr 01001-1 summas 2631, 37 eurot; 3) 01.11.2010 arve nr 01101-3 summas 222,86 eurot. 16.09.2010 sõlmisid müüja ja kostja I uue müügilepingu ML00916-2 ning 13.11.2010 akti alusel võttis kostja I ostjana vastu müügilepingu alusel valmistatud tooted. Nimetatud kauba eest esitati arved: 1) 12.11.2010 arve nr 01112-1 summas 1870,72 eurot; 2) 12.11.2010 arve nr 01112-2 summas 1869,10 eurot. 13.11.2010 esitas kostja II müüjale kirjaliku avalduse, milles ta garanteeris isiklikult tasu müüjalt saadud kauba eest kokku summas 10 457 eurot kuni 31.detsembrini 2010 ja maksmisega viivitamise korral viivise tasumise 0,15% iga viivitatud päeva eest. Hageja leiab, et tegemist on oma sisult käendusega. Kostja I tasus arved üksnes osaliselt. 03.02.2011 esitas müüja kostjatele nõudekirja palvega tasuda võlgnevus. 17.05.2011 tasuti 12.11.2010 arve nr 01112-1 summas 1870,72 eurot. Ülejäänud arved on tasumata või tasutud osaliselt: 1) 24.09.2010 arve nr 00924-1 on tasumata summas 3862,95 eurot; 2) 01.10.2010 arve nr 01001-1 on tasumata summas 2631, 37 eurot; 3) 01.11.2010 arve nr 01101-3 on tasumata summas 222,86 eurot; 4) 12.11.2010 arve nr 01112-2 on tasumata summas 1869,10 eurot. Kokku on võlgnevus summas 8 586,28 eurot. 29.08.2013 loovutas müüja nõuded kostjate vastu hagejale. Hageja on esitanud kostjatele nõudekirja, kuid kostjad ei ole võlgnevust vabatahtlikult tasunud. Hageja palub: 1) välja mõista kostjatelt solidaarselt sissenõutavaks muutunud võlgnevus summas 8 586,28 eurot; 2) välja mõista kostjalt II hageja kasuks viivis summas 10457 eurot.
2-13-20869/35
märts 2014 Eelistungil osalenud isikud Hageja lepinguline esindaja Olga X Kostja lepinguline esindaja Erki X RESOLUTSIOON Jätta menetluskulud CREDITREFORM EESTI OÜ kanda.
2-14-38338/15
juuni 2015. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-38338 Tsiviilasi Creditreform Eesti OÜ hagi Axx Kxxxxxxx vastu võla ja viivise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Creditreform Eesti OÜ (registrikood 10887820, asukoht Pirita tee 20, Tallinn) esindaja Olga Vijard, RT Capital Estonia OÜ (registrikood 12567294, asukoht Pirita tee 20, Tallinn); Kostja: Axx Kxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Menetlustoiming Hagist loobumise vastuvõtmine ja asja menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON
2-06-17724/5
Hageja OÜ Jõhvi Veemajandus esindaja volikirja alusel W.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-08-29963

1(3)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 12.08.2010. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-08-29963 Tsiviilasi KKOÜ hagi OÜ PBja AMvastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Tsiviilasja hind

191 709,30 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja KKOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja Oliver E (Cavere Õigusbüroo OÜ ) Kostja I OÜ PB(registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja II AM(isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Ene A (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus )

Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud KKOÜ kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Tsiviilasi nr 2-08-29963

2(3) ASJAOLUD KKOÜ esitas 10.07.2008.a. Harju Maakohtule hagi PBOÜ ja AMvastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid KKOÜ ja OÜ PBmüügilepingu (edaspidi Leping), mille alusel hageja müüs kostjale I kaupa vastavalt tellimustele ning kostja I kohustus saadud kaupade eest tasuma. Vastavalt hageja ja kostja I vahel sõlmitud Lepingule esitas hageja kostjale I kokku arved summas 191 709,30 krooni. Lepingu punkt 5.6. kohaselt ostetud kauba eest tähtajaks mittetasumise korral maksab Ostja Müüjale viivist 0,1% päevas tasumata kauba maksumusest.

Hagiavalduse esitamise seisuga ei olnud kostja I arvetest tulenevat võlgnevust tasunud. 09.07.2008.a. seisuga on tasumata arvete viivisevõlgnevus kokku 48 646,77 krooni. 09.05.2007.a. sõlmisid hageja ja kostja 2 käenduslepingu, mille kohaselt võttis kostja 2 endale solidaarkohustuse täita Lepingust tulenevad kohustused oma vara arvelt. Hageja palub välja mõista kostjatelt OÜ-lt PB(registrikood XXX) ja AM`lt (isikukood XXX), solidaarselt hageja KKOÜ (registrikood XXX) kasuks võlgnevus 240 356,07 krooni. Samuti palub hageja välja mõista kostjatelt OÜ-lt PB(registrikood XXX) ja AM`lt (isikukood XXX), solidaarselt hageja KKOÜ (registrikood XXX) kasuks kohtukulud.

Kostjate vastuväited Kostjate 28.12.2009 vastuse kohaselt ei tunnista kostjad hagi ja paluvad jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostjate vastuväidete kohaselt ei nähtu hagiavaldusele lisatud dokumentidest, et kostja I oleks tellinud arvetel märgitud kaupu ning, et need kaubad oleks üle antud hageja poolt kostjale I. Lepingu punktist 4.1. tuleneb, et kaupade üleandmine-vastuvõtmine toimub arve-saatelehtede alusel, millised allkirjastatakse Müüja ja Ostja poolt. Kostjal tekkis kaupade eest tasumise kohustus pärast kaupade kättesaamist (Lepingu punkt 5.3.) Kostja II poolt antud käendust ei saa lugeda kehtivaks, kuna dokument on allkirjastatud üksnes kostja II poolt ning puudub piirsumma, mille ulatuses kostja II käendas kostjal I kohustuste täitmist hageja ees.

Kuna hagiavalduse lisaks olev „käendus“ pealkirjaga dokument on allkirjastatud vaid kostja II, siis on küsitav kas on üldse võimalik käsitada nimetatud dokumenti käenduslepinguna. Kui kohus leiab, et nimetatud dokument „käendus“ loob õiguslikke tagajärgi ja tegemist on käenduslepinguga, siis esitab kostja II alternatiivse vastuväite – kostja II poolt antud käenduse näol on tegemist tarbija poolt antud käendusega. 20.01.2010.a. kostjate vastuses hagile ei tunnista kostjad hagi ja paluvad jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Samuti märgivad, et kostjal I on kohustus tasuda reaalselt üle antud kaupade eest. 01.03.2010.a kohtule esitatud kostja II täiendavas vastuses täpsustab kostja II vastust vastuväidetega. Kostja II märgib, et käendus on tühine käenduse piirmäära puudumise tõttu ja tõendamata on põhivõlgniku kohustuse olemasolu võlausaldajate ees. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Tsiviilasi nr 2-08-29963

3(3) Kohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid 09.05.2007 müügilepingu, mille kohaselt hageja müüb kostjale kaupu vastavalt tellimusele. Samas allkirjastas kostja 2 dokumendi, millega kohustus käendama arveta tasumist hageja ees. Hageja esitas 10.07.2008 kohtule hagi müügilepingust tuleneva võlgnevuse välja mõistmiseks. Vastavalt VÕS § 208 lg 1 asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega peab hageja tõendama, et ta on hagiavalduses märgitud kaubad kostjale üle andnud ja et nimetatud kaupade osas on võõrandamiskokkulepe. Müügilepingu p 4.1 kohaselt kaupade üleandmine-vastuvõtmine toimub arve-saatelehtede alusel, millised allkirjastatakse Müüja ja Ostja poolt. Hageja on esitanud kohtule üksnes hageja poolt allkirjastatud arved, tl 10 jj. Kostja on kaupade ostmise vaidlustanud. Kohtu määratud tähtajaks 01.03.2010 (kinnitatud hageja esindaja poolt 02.02.2010 meiliga) hageja täiendavaid tõendeid esitanud ei ole. Seega leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud hagiavalduses märgitud kaupade võõrandamist kostjale 1. Kuivõrd kostjal 1 kohustust tekkinud ei ole, ei ole alust hinnata väiteid käenduslepingu kehtivuse kohta. Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus tegi otsuse hageja kahjuks, seega jäävad menetluskulud hageja kanda.

Peeter Pällin Kohtunik