2-09-2311/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. august 2010. a Tallinn

Tsiviilasja number

2-09-2311

Tsiviilasi

OÜ A hagi PK vastu põhivõla 559,00 krooni ja viivise

558,00 krooni väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

559,00 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ OÜ A(registrikood XXX asukoht XXX),

volitatud esindaja Silver E (OÜ Julianus Inkasso)

Kostja

PK(isikukood

XXX

rahvastikuregistrijärgne

elukoht KOV täpsusega Lasnamäe linnaosa)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista PK OÜ A kasuks EEAS ja PK vahel sõlmitud lepingust tulenev

võlgnevus 1117,00 krooni (üks tuhat ükssada seitseteist krooni), mis moodustub

põhivõlgnevusest 559,00 krooni ja viivisest 558,00 krooni.

3. Välja mõista PK OÜ A kasuks menetluskulud summas 1 850,00 (üks tuhat

kaheksasada viiskümmend) krooni.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse

kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab

vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 250.- krooni ja mitte rohkem kui 100.000.- krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud

juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas

kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli

mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034799018 AS-is SEB Pank või 221013921094 Swedbank AS-is, märkides

viitenumbriks 3100057358.

Hagi aluseks olevad asjaolud

13.01.2009.a. esitas OÜ A kohtule hagi PK vastu võlgnevuse 1 117,00 krooni

väljamõistmiseks, s.h. põhinõue 559,00 krooni ja viivis 558,00 krooni. Nõue tuleneb EEAS ja

kostja vahel sõlmitud liitumislepingust, mille alusel hageja kohustus pakkuma kostjale

mobiilside teenust ja kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt

esitatud arvetele tasuma. Kostja on hageja esitatud arvete alusel jätnud teenuste eest tasumata.

14.02.2007.a loovutas EEAS nõude OÜ-le A. Menetluskulud, s.h maksekäsu kiirmenetluse

avalduselt tasutud riigilõiv 250,00 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000,00

krooni, õigusabikulud 1000,00 krooni ja teate avaldamise tasu väljaandes Ametlikud

Teadaanded 100,00 krooni palub hageja välja mõista kostjalt.

Menetluse käik maakohtus

Kohus toimetas kostjale menetlusdokumendi kätte avalikult vastavalt TsMS § 317 lg 1 p-le 1.

Avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus

24.05.2010. Kostja kohustus kohtule vastama 20 päeva jooksul arvates menetlusdokumendi

kättetoimetatuks lugemisest. Kostjat teavitati TsMS §-is 407 sätestatud võimalikest

õiguslikest tagajärgedest. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja kohtule ei

vastanud.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava

ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas võib piirduda ka üksnes

õigusliku põhjenduse märkimisega.

Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse, kuna hageja on hagiavalduses esitanud kohtule

taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning

puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus

loeb hageja esitatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on kuni 01.07.2002. a kehtinud TsK § 173 lg

1, mis sätestab kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt

seadusele või lepingule ja sama seaduse § 174, mille kohaselt ühepoolne keeldumine

kohustise täitmisest ei ole lubatud. Vastavalt TsK § 222 lg 1 on võlgnik kohustatud hüvitama

kreeditorile tekkinud kahjud, kui ta ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt. Sama

paragrahvi teise lõike kohaselt mõistetakse kahjude all kreeditori poolt tehtud kulutusi, samuti

ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise

täitnud. TsK § 164 lg 1 ja 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku vastu üle anda

teisele isikule ja nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Sama seaduse §

191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise

täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist.

Menetluskulud

Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS

§ 174¹ lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad

menetluskulud. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt maksekäsu

kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 250,00 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõiv 1000,00 krooni, õigusabikulud 1000,00 krooni ja teate avaldamise tasu väljaandes

Ametlikud Teadaanded 100,00 krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Vastavalt TsMS §-le 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 143 p 5 järgi on asja läbivaatamise kuludeks väljaandes Ametlikud

Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul,

kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja

või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

tehinguga määratud esindaja.

Kohus on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas ei ole vajalik ja põhjendatud õigusabikulude

väljamõistmine

summas

1 000,00

krooni.

Käesolevas

asjas

on

hageja

kandnud

õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest, kohtuistungit peetud ei ole. Kohtu

hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et

nõuaks õigusabikulude kandmist summas 1 000,00 krooni. Kohtu hinnangul on hageja

õigusabikulud põhjendatud 500,00 krooni ulatuses.

Vastavalt TsMS §-le 144 p 7 on kohtuvälised kulud ka maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul,

kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483

lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu

pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Harju Maakohus jättis 05.12.2008.a. määrusega OÜ A

avalduse maksekäsu kiirmenetluses PK vastu rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel.

Kohtumääruse sai hageja kätte 15.12.2008.a. Hagiavaldus esitati kohtusse 13.01.2009.a.

Seega ühe kuu jooksul.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud

summas 500,00 krooni, hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 1000,00 krooni,

maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 250,00 krooni ning väljaandes Ametlikud

Teadaanded teate avaldamise kulud 100,00 krooni, kokku 1 850,00 krooni.

Maie Seppo

kohtunik