2-09-42168/5 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Sirje Lahesoo

Otsuse tegemise aeg ja koht 03.august 2010.a Paide

Tsiviilasja number 2-09-42168

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Alari Särg’ vastu võla nõudes Hagihind 3700 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Aktiva Finants, registrikood 10746479, asukoht A.Weizenbergi 20 Tallinn, lepinguline esindaja Silver Eensaar

Kostja: Alari Särg, isikukood xxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx

Asja läbivaatamise aeg 03.augustil 2010.a kirjalikus eelmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Alari Särjelt (Särg) OÜ Aktiva Finants kasuks 4649.01 (neli tuhat kuussada nelikümmend üheksa krooni ja 01 senti) krooni, millest 3000.00 krooni on tagastamata laen, 700.00 (seitsesada) krooni tasumata lepingutasu ja 949.01 (kaheksasada seitse krooni ja 68 senti) krooni viivis.

3. Tunnistada käesolev kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-42168 kannab Alari Särg võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, so 52,24% ulatuses.

2. Määrata kindlaks, et OÜ Aktiva Finants põhjendatud menetluskulu on 1250.00 krooni riigilõivu ja 1100.00 krooni õigusabikulu, kokku 2360.00 krooni.

3. Alari Särg peab maksma OÜ-le Aktiva Finants 1232.86 (üks tuhat kakssada kolmkümmend kaks krooni ja 38 senti) krooni hageja menetluskulu hüvitamiseks.

4. Selgitada, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD Alari Särg ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Alari Särg võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-s SEB Pank või kontole nr 221013921094 AS-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277.

OÜ Aktiva Finants võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

MENETLUS OÜ Aktiva Finants esitas Pärnu Maakohtusse hagiavalduse Alari Särg’ vastu laenulepingust tuleneva 3000 krooni tagastamata laenu, 700 krooni lepingutasu, 3699 krooni sissenõutavaks muutunud viivise ja 1500 krooni leppetrahvi nõudes. Samas palus hageja kostjalt välja mõista enda menetluskulud – kokku 1250 krooni riigilõivu ja 2500 krooni õigusabikulu. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale isiklikult kätte, määras talle tähtaja vastamiseks ning hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kostja hagile ei vastanud, ei teatanud vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Hageja taotles tagaselja-

2 (3) Tsiviilasi nr 2-09-42168

otsuse tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega ulatuses, mis hagiavalduses märgitud asjaoludega on õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest põhjendava osa üldmõttes välja, kuid teatud järelduste osas peab vajalikuks neid põhjendada.

ASJAOLUD Hageja nõue tuleneb OÜ Private Loan Solutions ja kostja vahel interneti vahendusel 19.12.2006.a sõlmitud laenulepingust (edaspidi Leping), mille alusel sai kostja kiirlaenusüsteemist www.euro24.ee laenu 3000 krooni. Laenusumma kanti üle kostja arvele. Saadud laenu ja 700 krooni lepingutasu pidi kostja tagastama hiljemalt 18.01.2007.a. Lepingus kokkulepitud tähtajaks kostja laenu ei tagastanud ega teinud seda ka vaatamata meeldetuletustele ja võlateatisele. OÜ Private Loan Solutions loovutas Lepingust tuleneva nõude koos kõigi seadusest ja Lepingust tulenevate õigustega OÜ-le Aktiva Finants, st hagejale. TsMS § 407 lg 1 alusel loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

ÕIGUSLIKUD ALUSED ja PÕHJENDUSED

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 mõtte kohaselt tuleb laenult maksta intressi, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Eeltoodu alusel on hageja nõue tagastamata laenusumma ja maksmata lepingutasu saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab need. Hageja nõue sissenõutavaks muutunud viivise saamiseks on iseenesest samuti põhjendatud, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses.

2. Hagi asjaoludest tuleneb, et pooled sõlmisid Lepingu interneti vahendusel. Seejuures olid laenusumma ja selle tagastamise tähtaeg ainukesed lepingutingimused, mille kujunemist oli kostjal võimalik mõjutada. Eelnevast saab järeldada, et teisi lepingutingimusi, sh ka viivisemäära, eraldi läbi ei räägitud. Vastupidist hagi asjaoludest ei nähtu. Seetõttu tuleb ülejäänud lepingutingimusi pidada tüüptingimusteks VÕS § 35 lg 1 mõttes. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lõige 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lõike 3 punkti 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kahjustajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Kohus on seisukohal, et Lepingu p 9.1 on tühine kalendripäevas arvutatava 0,5% suuruse viivise määra osas (182,5% aastas), sest sellega on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Lepingus märgitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav, mistõttu ka tühine. VÕS § 41 mõtte kohaselt tuleb tühise lepingutingimuse asemele kohaldada seadusest tulenevat regulatsiooni, st viivise puhul VÕS §

113 lg sätestatud seadusjärgset viivisemäära.

3 (3) Tsiviilasi nr 2-09-42168

VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisti.

Hagi asjaolude kohaselt pidi kostja tagastama laenu ja maksma lepingutasu hiljemalt 18.01.2007.a. Kuna ta seda ei teinud, oli ta alates 19.01.2007.a nimetatud rahaliste kohustuste täitmisega viivituses ning seda hagi asjaolude kohaselt 907 päeva, st kuni 13.07.2009.a (2007.a 347 päeva, 2008.a 366 päeva ja 2009.a 194 päeva).

Ajavahemikus 01.01.2007.a kuni 09.12.2008.a oli seadusjärgne viivise määr 11% aastas, alates 10.12.2008.a kuni 31.12.2008.a 9,5% aastas ning alates 01.01.2009.a kuni 13.07. 2009.a 8% aastas.

Eeltoodut arvestades on viivis perioodi 19.01.2007.a kuni 09.12.2008.a eest 770.51 (3700 x 11% : 365 päeva x 691 päeva) krooni, perioodi 10.12.2008.a kuni 31.12.2008.a eest 21.18 (3700 x 9,5% : 365 päeva x 22 päeva) krooni ja perioodi 01.01.2009 kuni 13.07.2009.a eest

157.32 (3700 x 8% : 365 x 194 päeva) krooni, st kokku 949.01 krooni. Sellises ulatuses on hageja õigustatud saama ja kostja kohustatud maksma sissenõutavaks muutunud viivist hageja määratletud perioodi eest.

3. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud summa. Tüüptingimustena kindlaksmääratud leppetrahvide puhul on aga leppetrahvi kokkulepete sisu piiratud. Tingimust ei loeta kunagi eraldi kokkulepituks, kui see on eelnevalt koostatud ning tarbija ei ole seetõttu saanud tingimust sisuliselt mõjutada. Antud juhul leiab kohus, et leppetrahvi puudutav tingimus on Lepingusse võetud laenuandja initsiatiivil ja saanud Lepingu osaks, mida eraldi läbi ei räägitud. Vastupidist hagi asjaoludest ei nähtu. Kohus on seisukohal, et tüüptingimusena Lepingu punktis 9.2 ette nähtud leppetrahv on ebaproportsionaalselt suur võrreldes rikkumise hetkel tagastamata laenu suurusega (50% tagastamata laenust). VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on ebaproportsionaalselt suur leppetrahvi maksmise tingimus tüüptingimusena tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks ja seetõttu VÕS § 42 lg 1 kohaselt ka tühine. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et leppetrahvi nõudmist seaduses sätestatud eeldustel ei ole hagiavalduses asjaoludega õiguslikult põhjendatud, puudub kohtul alus hageja leppetrahvi nõuet rahuldada.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Kuna kohus rahuldas hageja hagi osaliselt, on mõistlik jaotada menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, st 52,24% ulatuses kostja ja 47.76% ulatuses hageja kanda.

TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja menetluskulude nimekiri on esitatud koos hagiavaldusega. Selle kohaselt on hageja menetluskuluks 1000 krooni hagi esitamisel tasutud riigilõivu, 250 krooni maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu ja 2500 krooni õigusabikulu.

Hagiavalduse esitamisel tasutud 1000 krooni riigilõivu on kantud kooskõlas seadusega, st põhjendatud. Arvestades, hageja on esitanud hagiavalduse kohtusse TsMS § 144 p 7 sätestatud tähtaja jooksul, loetakse ka maksekäsu kiirmenetluses tasutud 250 krooni riigilõivu hagimenetluse kuluks, sh põhjendatud kuluks. Arvestades tsiviilasja hinda, asja minimaalset keerukust, asja lahendamist pooli kohtusse kutsumata ning lepingulise esindaja väikest töömahtu antud asja menetluses leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulu saab kostjalt välja mõista üksnes vähendatud ulatuses, st summas 1100 krooni, s.o ca 30% tsiviilasja hinnast, mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalmäära. Seega on hageja põhjendatud menetluskulu kokku 2360 (1000+250+1100) krooni. Kostja peab hüvitama 52,24% hageja põhjendatud menetluskulust, so 1232.86 krooni.

Sirje Lahesoo Kohtunik