2-09-68343/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. august 2010.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-09-68343

Tsiviilasi

Swedbank AS-i hagi SKvastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

49 943,74 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Swedbank AS

Hageja lepinguline esindaja: Silva K (XXX)

Kostja: SK(isikukood: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada Swedbank AS-i hagi SKvastu võlgnevuse

väljamõistmiseks tagaseljaotsusega.

2. Välja

mõista

SKvõlgnevus

61 636,70

krooni

(kuuskümmend üks tuhat kuussada kolmkümmend

kuus

krooni

ja

senti)

Swedbank

AS-i kasuks.

3. Välja mõista SK viivis põhinõudelt (49 943,74 krooni)

alates

15.12.2009.a

kuni

põhinõude

täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud

määras Swedbank AS-i kasuks.

4. Välja mõista SK menetluskulu 8 199,44 krooni

(kaheksa tuhat ükssada üheksakümmend üheksa krooni

ja 44 senti) Swedbank AS-i kasuks.

5. Väljamõistetud menetluskuludelt (8 199,44 krooni)

tuleb SKtasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lõikes 1

sätestatud määras.

6. Tunnistada

tagaseljaotsus

tagatiseta

viivitamata

täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult

teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui

menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja jooksul, et ta

soovib esitada kohtuotsusele kaja, täiendab kohus kirjeldava

ja põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust puuduva osaga

juhindudes TsMS § 448 lg-st 42.

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel

esimese

astme

kohtu

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus

menetluses,

kui

kaebuses

ei

taotleta

selle

lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise kord

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude

kandmiseks.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Asjaolud

15.12.2009.a esitas Swedbank AS kohtule hagi SK vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja

palub kostjalt välja mõista sõlmitud laenulepingu alusel põhivõlgnevuse 49 943,74 krooni,

intressi

3 796,86 krooni, viivise 7 867,46 krooni ja postikulu 28,64 krooni. Alates hagi esitamisest

palub hageja kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutud

riigilõivu 499,44 krooni, hagi esitamisel tasutud riigilõivu 7 500,00 krooni ja tasu teate

avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded 200,00 krooni, kokku 8 199,44 krooni.

Teade hagimaterjalide kätetoimetamise kohta avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded

11.05.2010.a. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hagile kirjalikku vastust esitanud.

Kohtuotsuse põhjendus

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega

rahuldada.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 402, mille

kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1

järgi krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija

makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult

vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta

ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla

tasumist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta

intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1

p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist

ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga

on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär.

Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja

kasuks väljamõistmisele 61 636,70 krooni.

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb alates 15.12.2009.a

kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 49 943,74 krooni VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras.

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatule täitmisele.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutud

riigilõivu 499,44 krooni ja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 7 500,00 krooni ja tasu teate

avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded 200,00 krooni, kokku 8 199,44 krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 7 kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud

juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku

§ 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks

kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu.

Harju Maakohus jättis 27.10.2009.a. määrusega Swedbank AS-i avalduse maksekäsu

kiirmenetluses kostja vastu rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Kohtumääruse sai hageja

kätte 24.11.2009.a. Hagiavaldus esitati kohtusse 15.12.2009.a, seega ühe kuu jooksul avalduse

rahuldamata jätmise määruse kättesaamisest

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 499,44 krooni ja hagi esitamisel tasutud

riigilõiv 7 500,00 krooni ja tasu teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded

200,00 krooni, kokku 8 199,44 krooni.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on vastava avalduse esitanud.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates.

Kohtunik: