2-09-31300/39 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ärakiri

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohus

Kohus

Kohus

Viru Maakohus

Viru Maakohus

Viru Maakohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtukoosseis

Kohtukoosseis

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

kohtunik Sirja Tooming

kohtunik Sirja Tooming

kohtunik Sirja Tooming

Kohtuotsuse tegemise aeg

Kohtuotsuse tegemise aeg

Kohtuotsuse tegemise aeg

Kohtuotsuse tegemise aeg

ja koht

ja koht

ja koht

ja koht

23.juu

juu

juu

juuli 20

2010.a

0.a

0.a

0.a.,

.,

.,

., Rakvere Kohtumaja

Rakvere Kohtumaja

Rakvere Kohtumaja

Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

, Rakvere Rohuaia 8

, Rakvere Rohuaia 8

, Rakvere Rohuaia 8

Tsiviilasja number

Tsiviilasja number

Tsiviilasja number

Tsiviilasja number

2-09

09-31300

31300

31300

31300

Tsiviilasi

Tsiviilasi

Tsiviilasi

Tsiviilasi

K K

K K

K K

K K hagi

hagi

hagi

hagi H L

H L

H L

H L vastu 100

vastu 100

vastu 100

vastu 100 000 krooni nõudes

000 krooni nõudes

000 krooni nõudes

000 krooni nõudes

Menetlusosalised ja nende

Menetlusosalised ja nende

Menetlusosalised ja nende

Menetlusosalised ja nende

esindajad

esindajad

esindajad

esindajad

Hageja:

Hageja:

Hageja:

Hageja: K K

K K

K K

K K, i

, i

, i

, isikukood

sikukood

sikukood

sikukood xxxx

xxxx

xxxx

xxxx, eluko

, eluko

, eluko

, elukoht

ht

ht

ht xxxx

xxxx

xxxx

xxxx

Hageja esindaja

Hageja esindaja

Hageja esindaja

Hageja esindaja vandeadvokaat Äili Rodi, AB Mägi, Kraav

vandeadvokaat Äili Rodi, AB Mägi, Kraav

vandeadvokaat Äili Rodi, AB Mägi, Kraav

vandeadvokaat Äili Rodi, AB Mägi, Kraav

& Partnerid, Narva mnt. 5,

& Partnerid, Narva mnt. 5,

& Partnerid, Narva mnt. 5,

& Partnerid, Narva mnt. 5, Tallinn 10117, Harjumaa.

Tallinn 10117, Harjumaa.

Tallinn 10117, Harjumaa.

Tallinn 10117, Harjumaa.

Kostja:

Kostja:

Kostja:

Kostja: H L

H L

H L

H L, i

, i

, i

, isikukood

sikukood

sikukood

sikukood xxxx

xxxx

xxxx

xxxx, elu

, elu

, elu

, elukoh

koh

koh

koht xxxx

t xxxx

t xxxx

t xxxx,

Kostja

e

Kostja

e

Kostja

e

Kostja

esindaja

sindaja

sindaja

sindaja

vandeadvokaat

Tambet

Toomela,

vandeadvokaat

Tambet

Toomela,

vandeadvokaat

Tambet

Toomela,

vandeadvokaat

Tambet

Toomela,

Advokaadibüroo Eversheds Ots & Co, Pärnu mnt. 15,

Advokaadibüroo Eversheds Ots & Co, Pärnu mnt. 15,

Advokaadibüroo Eversheds Ots & Co, Pärnu mnt. 15,

Advokaadibüroo Eversheds Ots & Co, Pärnu mnt. 15,

Tallinn 10141, Harju

Tallinn 10141, Harju

Tallinn 10141, Harju

Tallinn 10141, Harjumaa.

maa.

maa.

maa.

Kirjalikus menetluses

Kirjalikus menetluses

Kirjalikus menetluses

Kirjalikus menetluses

16.07

07.20

.20

.20

.2010.a.

0.a.

0.a.

0.a.

Resolutsioon:

Resolutsioon:

Resolutsioon:

Resolutsioon:

Rahuldada

Rahuldada

Rahuldada

Rahuldada K K

K K

K K

K K hagi

hagi

hagi

hagi H L

H L

H L

H L’i

’i ’i

’i vastu 100

vastu 100

vastu 100

vastu 100 000 krooni nõudes tervikuna.

000 krooni nõudes tervikuna.

000 krooni nõudes tervikuna.

000 krooni nõudes tervikuna.

Välja mõista

Välja mõista

Välja mõista

Välja mõista H L

H L

H L

H L'ilt (isikukood

'ilt (isikukood

'ilt (isikukood

'ilt (isikukood xxxx

xxxx

xxxx

xxxx) ) ) ) K K

K K

K K

K K (isikukood

(isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx

xxxx) kasuks 100 000 (ükssada

kasuks 100 000 (ükssada

kasuks 100 000 (ükssada

kasuks 100 000 (ükssada

tuhat)

tuhat)

tuhat)

tuhat) krooni

krooni

krooni

krooni.

Jätta

Jätta

Jätta

Jätta kõik

kõik

kõik

kõik menetluskulud tervikuna kostja

menetluskulud tervikuna kostja

menetluskulud tervikuna kostja

menetluskulud tervikuna kostja H L

H L

H L

H L’i’i’i’i kanda.

kanda.

kanda.

kanda.

Kohtuotsus

tehakse

avalikult

teatavaks

Rakvere

kohtumaja

kantselei

kaudu

Kohtuotsus

tehakse

avalikult

teatavaks

Rakvere

kohtumaja

kantselei

kaudu

Kohtuotsus

tehakse

avalikult

teatavaks

Rakvere

kohtumaja

kantselei

kaudu

Kohtuotsus

tehakse

avalikult

teatavaks

Rakvere

kohtumaja

kantselei

kaudu

23.07.2010.a. ning toimetatakse kätte menetlusosalistele.

23.07.2010.a. ning toimetatakse kätte menetlusosalistele.

23.07.2010.a. ning toimetatakse kätte menetlusosalistele.

23.07.2010.a. ning toimetatakse kätte menetlusosalistele.

Eda

Eda

Eda

Edasikaebamise kord:

sikaebamise kord:

sikaebamise kord:

sikaebamise kord:

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, arvates otsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast.

päeva jooksul, arvates otsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast.

päeva jooksul, arvates otsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast.

päeva jooksul, arvates otsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioo

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioo

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioo

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

nkaebuses

nkaebuses

nkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg

(TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg

(TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg

(TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7)

7)

7)

7).

I. Asjaolud

I. Asjaolud

I. Asjaolud

I. Asjaolud ja hageja nõue

ja hageja nõue

ja hageja nõue

ja hageja nõue.

Tsiviilasi nr. 2-09-31300 saabus kohtule maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks

muutumise tõttu, kuna 07.10.2009.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 2-09-31300 maksekäsu

kiirmenetlus lõpetati, sest H L esitas 30.07.2009.a. kohtule maksekäsu kiirmenetluses

vastuväite. Kohus 08.10.2009.a. määrusega kohustas avaldajat/hagejat hiljemalt 14 päeva

jooksul esitama oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis.

27.10.2009.a. esitas hageja K K esindaja vandeadvokaat Äili Rodi Viru Maakohtusse

hagiavalduse K K hagis H L vastu 100 000 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja isa, A

K 79/160 mõttelises osas, H L 69/160 mõttelises osas ja H D 12/160 mõttelises osas olid 2004.a.

xxxx asuva Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr xxxx

kantud kinnistu kaasomanikud. 08.01.2004.a. sõlmisid A K ja H L xxxx kinnistu

kaasomanikena kokkuleppe, mille kohaselt kaasomanik H L kohustus talle kuuluva kinnistu

69/160 suuruse mõttelise osa võõrandamisel kompenseerima A K’le ühe kalendrikuu jooksul

100 000 krooni. Kompenseerimise kohustus tulenes asjaolust, et A K maksis kinnistul asuva

elamu korteris nr. xxxx elanud sundüürnik J K elamispinna vabastamise eest

kompensatsiooni summas 200 000 krooni. Ülekanne oli tehtud A K poolt J K 11.10.1996.a.

Kreedidipanga Nõmme kontoris arve nr xxxx alusel ja suuruses 200 000 krooni. Hageja isa, A

K suri xxxx K K on tema pärija, mida kinnitab ka Tallinna notar Tiit Sepp'a poolt

03.03.2005.a. välja antud pärimisõiguse tunnistus.

Pärimisseaduse § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega üle kõik pärandaja

õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud

pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna.

08.01.2004.a. kokkuleppest tulenevalt on H L kohustatud hüvitama nüüdseks A K pärijale, K

Kle 100 000 krooni H Li'le kuuluva kinnistu osa müügist laekuvast rahast. Kinnistu

mõtteliste osade võõrandamise ja asjaõiguslepingutest nähtub, et kostja on temale kuuluvast

xxxx kinnistu kaasomandi osast 2006.a. ja 2008.a. võõrandanud 403/1600 mõttelist osa, mille

müügist on talle laekunud üle 1 miljoni krooni, kuid kokkuleppest tulenevat kohustust tasuda

100 000 krooni K Kle pole H L siiani täitnud. VÕS 76 lg. 1 kohaselt tuleb kohustus täita

vastavalt lepingule või seadusele. H L’i kohustus tasuda K K'le kui A K pärijale 100 000

krooni, tuleneb 08.01.2004.a. sõlmitud kokkuleppest. Kuna kostja ei ole vabatahtlikult

kohustust täitnud ja keeldus seda tegemast, siis 02.07.2009.a. esitas K K Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja palus kostjalt välja mõista võlgnevus summas 100 000

krooni. Hagiavalduses esitatud nõuet ja selle põhjendusi tõendab hageja hagiavaldusele

lisatud kirjalike tõenditega, milleks on kahe kaasomaniku vaheline 08.01.2004.a. sõlmitud

kokkulepe kohustuse täitmiseks, kinnistusregistri väljavõte kaasomandis oleva kinnistu

kohta, pärimisõiguse tunnistus A K pärija kohta, K K nõudekiri H L'ile kohustuse täitmiseks

ning H L'i poolt sõlmitud kinnistu mõttelise osa müügilepingud ja asjaõiguslepingud.

Juhindudes VÕS § 76 sätestatust palub hageja välja mõista H L'ilt K K kasuks 100 000

krooni ja jätta menetluskulud tervikuna kostja H L’i kanda. Hageja soovib asja lahendamist

kirjalikus menetluses.

II.

II.

II. II. Asja kohtulik menetlus ja k

Asja kohtulik menetlus ja k

Asja kohtulik menetlus ja k

Asja kohtulik menetlus ja kostja kirjalik vastus.

ostja kirjalik vastus.

ostja kirjalik vastus.

ostja kirjalik vastus.

Kohus 25.11.2009.a. määrusega võttis esitatud hagiavalduse menetlusse, saatis

hagimaterjali kostjale ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult hagile vastama 30 päeva jooksul.

15.12.2009.a. esitas kostja kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks.

28.12.2009.a. kohtule saabunud esialgses kirjalikus vastuses kostja leiab, et hagi on

põhjendamata, mistõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Täiendavad vastuväited lubab kostja

esitada pärast riigi õigusabi taotluse lahendamist advokaadi vahendusel.

Kohtu 01.02.2010.a. määrusega kostja riigi õigusabi taotlus rahuldati.

22.02.2010.a. saabusid kohtule kostja täiendavad vastuväited hagile, mille kohaselt

08.01.2004.a. allkirjastasid kostja ja A K, kes oli ühtlasi kostja vend ja hageja isa ning xxxx

kinnistu kaasomanikud, kolm dokumenti. Kõigepealt allkirjastati kokkulepe, mille alusel

kostjale kuuluva mõttelise osa 69/160 müügi puhul kasutab A K kaasomanikuna

ostueesõigust. Samaaegselt allkirjastati veel teine kokkulepe, mille kohaselt kohustus kostja

talle kinnistust kuuluva 69/160 suuruse mõttelise osa müügi juhul kompenseerima A K’le ühe

kalendrikuu jooksul 100 000 krooni, mis sai tasutud A K poolt kinnistul paikneva elamu

korteris xxxx elanud sundüürnikule J K’ule elamispinna vabastamise kompensatsiooniks. A K

tasus elamispinna vabastamiseks kompensatsiooni 200 000 krooni 11.10.1996.a. põhjusel, et

asuda ise elama vabastatud elamispinnale. Korter nr. xxxx asub xxxx kinnistu esimesel

korrusel, mille kasutusõigus on vastavalt 08.01.2004.a. kolmanda dokumendina allkirjastatud

kasutuskorralepingule A K’l. Käesoleval hetkel on see korter hageja elukohaks. Seega ei ole

kostja A K makstud kompensatsiooni eest isiklikku kasu saanud ja käesoleval hetkel kuulub

kostjale endiselt mõtteline osa xxxx asuvast kinnistust. Kuna vastavalt kokkuleppele pidi

kostja temale kuuluva mõttelise osa 69/160 müügi puhul kompenseerima 100 000 krooni, siis

käesoleval hetkel, mil kostja pole müünud temale kuuluvat 69/160 mõttelist osa, ei ole kostja

kokkuleppega kindlaks määratud kohustuse tekkimiseks vajalik tingimus saabunud ega ka

hageja nõue kostja vastu sissenõutavaks muutunud. Hagiavalduse järgi on kostja peale

viidatud dokumentide allkirjastamist võõrandanud temale kuuluvast xxxx kinnistu

kaasomandi osast kokku 40,3/160 mõttelist osa ehk 403/1600 mõttelist osa. Kokkulepete

allkirjastamise hetkel kehtinud TsÜS § 102 lg. 2 sätestas, et tehing on tehtud edasilükkava

tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub

asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. TsÜS § 105 lg. 1 kohaselt

tekivad edasilükkava tingimusega tehtud tehingu puhul tehinguga kindlaksmääratud õigused

ja kohustused tingimuse saabumisel. Kostjale kuuluva mõttelise osa 69/160 müügitehingu

näol on tegemist edasilükkava tingimusega, kuna selle kohta ei ole teada, kas või millal see

saabub. Seega kostja kokkuleppega kindlaksmääratud kohustus maksta kompensatsiooni

tekib TsÜS § 105 lg. 1 alusel alles pärast kostjale kuuluva 69/160 mõttelise osa lõplikku

müümist. VÕS § 82 sätestab kohustuse täitmise aja ning sissenõutavuse. VÕS § 82 lg. 7

kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse

täitmist. Sama lõike teine lause näeb ette, et kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja

nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud

tähtaja möödumisel. Kokkuleppe kohaselt kompenseerib kostja 100 000 krooni talle kuuluva

mõttelise osa 69/160 müügi puhul ühe kalendrikuu jooksul. Seega tekib hagejal õigus nõuda

kostjalt kompensatsiooni edasilükkava tingimuse saabumisel, milleks on ühe kuu möödumine

kostjale kuuluva mõttelise osa 69/160 müügist. Enne seda ei ole poolte kokkulepitud

edasilükkav tingimus saabunud ega hageja nõue sissenõutavaks muutunud, mistõttu puudub

ka kostjal kohustus vastava nõude täitmiseks. Kostja ei ole ühtegi kohustust hageja suhtes

rikkunud. Kostja jaoks on arusaamatu, millel hageja hagi üldse põhineb. Hageja ei ole toonud

oma hagis välja ühtegi konkreetset asjaolu, mis kinnitaks, et tal on kokkuleppe järgi

juba praegu kostja vastu nõue. Hageja ei ole ka põhjendanud, mis ajahetkest hageja

arvates kostja vastu esitatud nõue sissenõutavaks muutus. Seega on hageja nõue ja

selle aluseks olevad asjaolud alusetud ja tõendamata ja kostja palub jätta K K hagi H L’i

vastu täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud tervikuna K K kanda. Kostja teatab, et

ei soovi praegusel ajal esitada vastuhagi, ning et kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses. Kostja on ka praegu veel nõus hagejaga mõistlikel tingimustel kokku leppima

ning ootab selles osas hageja ettepanekut.

Kohus 23.02.2010.a. saatis kostja täiendavad vastuväited hagejale teadmiseks.

Kuna hageja oma seisukohta ega ka ettepanekut kokkuleppeks kohtule ei esitanud ja

pooled olid nõus kirjaliku menetlusega, siis kohus 15.06.2010.a. määras asi läbi vaadata

kirjalikus menetluses 16.07.2010.a. ning andis pooltele tähtaja, mille jooksul on võimalik

esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist

menetlusosalistele.

05.07.2010.a. saabus kostja esindaja taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi

kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 3 600 krooni.

09.07.2010.a. saabus hageja vastus kostja vastusele, mille kohaselt hageja ei ole kostja

vastuväidetega hagile nõus ja selgitab kohtule, et H L ja A K pärisid majaosa oma isa, V K

(surnud xxxx) järgi võrdsetes mõttelistes osades. Elamul oli ka kolmas kaasomanik H.D, kelle

esindajaga lepiti kokku, milline osa elamust läheb ostja kasutusse. 08.01.2004.a. sõlmiti

kaasomanike kasutuskorra kokkulepe põhjusel, et H L soovis enda mõttelist osa müüa ja A K

oli huvitatud selle ostmisest. Müüdava pinna sisse kuulus osaliselt ka korter, mille

vabastamise eest oli A K sundüürnikule maksnud 200 000 krooni. Kuivõrd H L’il varasemalt

rahalisi vahendeid ei olnud, siis lepiti kokku, et H L maksab üürnikule tasutud hüvitisest ½

osa, s.o. 100 000 krooni A K’le tagasi H L’ile majaosa müügist saadavast rahast. A K suri xxxx

ja kuna kokkulepitud ostu-müügitehingut tema eluajal ei toimunud, ei saanud ta kasutada ka

ostueesõigust ega tagasi ka oma 100 000 krooni. Peale A K surma on muutunud H L’i

arusaamised ja sellest tulenevalt on ta unustanud eelnevad kokkulepped/nõusolekud.

Kokkuleppe sõlmimine kinnitab, et sel momendil sai H L selgelt aru, et ½ osa sundüürnikule

makstud kompensatsioonist tuleb temal kanda ja selle kohta ongi kokkulepe vormistatud.

Kokkulepe oli sõlmitud selleks, et fikseerida H L’i rahaline kohustus A K ees ning põhjusel, et

H L’il puudusid muud rahalised vahendid võlgnevuse tasumiseks, seotigi tasumise tähtaeg

viimasele kuuluva omandiosa võõrandamisega. Arvestades, et kokkuleppe eesmärk oli ühelt

poolt anda H L’ile võimalus mitte tasuda enda võlga enne, kui tekivad rahalised vahendid

elamuosa müügist, ja teiselt poolt garanteerida A K’le, et tal on õigus saada raha müügist

laekuva raha arvelt, on hageja tõlgendus lepingust õige - H L’i rahaline kohustus ei saabu

mitte siis, kui on kõik maha müüdud, vaid siis, kui majaosa müügist laekub võla tasumiseks

vajalikul määral rahalisi vahendeid. Kokkuleppe sõlmimisel ei olnudki võimalik mõistlikult

kindlaks määrata, millistes osades või millise perioodi jooksul kavatseb H L enda omandiosa

hakata võõrandama ning on üsna mõistlik, et kokkuleppes märgiti lihtsalt ära H Li’le kuuluva

omandiosa suurus. Kokkulepet tõlgendada viisil, et maksekohustus tekib alles siis, kui kogu

omand on võõrandatud, ei ole põhjendatud, sest kokkuleppe sõlmimise eesmärk ei olnud

lükata maksmise tähtaega põhjendamatutesse kaugustesse, vaid anda võlgnikule võimalus

mitte maksta enne kui tekivad omandiosade müügist piisavad rahalised vahendid. H L

võõrandab enda omandiosasid, kuid omandiosa väärtuse tõstmiseks (sundüürnikust

vabastamine) ei ole tema panustanud ning tema kasu asjas ongi see, et tal on võimalus müüa

A K poolt nn. üürnikust vabaks ostetud pinda turuhinnaga. Kostja väide, et üürniku

väljaostmisest sai kasu üksnes A K, on ebaõige. A K’le kuulus vaid ½ mõttelist osa pärandatud

elamuosast, mis tähendab, et iga ruutmeetri vabaks ostmine suurendas ½ osas ka H L’i

hüvesid vabadele pindadele. A K ei saanud endale kuuluvat omandiosa vabastatud pinna

arvelt suurendada ja saada enamat hüve, kui tema omandiosa ette nägi. Hageja on seisukohal,

et kostjal oli ja on kohustus xxxx talle kuuluva kaasomandi osa müügist laekuvatest

vahenditest tasuda hagejale kui A K pärijale 100 000 krooni ning kuivõrd müüke on toimunud

käesolevaks ajaks juba mitmeid, peab tal olema ka tekkinud vahendeid kohustuse täitmiseks.

Hageja ei näe kostja ettepanekus kompromissi sõlmimiseks mingit sisulist tahet, kuna hageja

korduvad ettepanekud ei ole siiani tulemusi andnud. Hageja palub hagi täies ulatuses

rahuldada.

13.07.2010.a. saabus kostja täiendav vastus hagile ja kostja esindaja täiendav taotlus

riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks

summas 1 200 krooni.

Kostja täiendava vastuse kohaselt kostja ei nõustu hageja vastuväidetega kostja

vastusele. Kostja rõhutab veel kord, et kokkuleppega kindlaksmääratud kohustus ei ole veel

muutunud sissenõutavaks, sest kostja ei ole müünud temale kuuluvat 69/160 mõttelist osa. A

K ja kostja leppisid kokku, et kostjale tekib kohustus 100 00 krooni hüvitamiseks ühe kuu

jooksul pärast kostjale kuuluva mõttelise osa lõplikku müümist, mistõttu ei ole kostja

käesoleval hetkel oma kohustust rikkunud. Hageja väited kokkuleppe eesmärkide kohta on

paljasõnalised ja põhjendamatud, alusetud ja tõendamata. Kostja palub jätta hagi tervikuna

rahuldamata.

III.

III.

III. III. Maakohtu otsuse põhjendus.

Maakohtu otsuse põhjendus.

Maakohtu otsuse põhjendus.

Maakohtu otsuse põhjendus.

Kohus, läbi vaadanud asjas esitatud kirjalikud avaldused, vastused ja dokumentaalsed

tõendid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele tervikuna. Hagi on õiguslikult põhjendatud.

Pooltel on 08.01.2004.a. allkirjastanud kokkuleppe, mille kohaselt kostja on kohustatud

tasuma 100 000 krooni talle kuuluva mõttelise osa müügi puhul ühe kuu jooksul. Kokkulepe

on käsitletav laenulepinguna, seega tuleneb kohustus lepingust. VÕS § 396 kohaselt

laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma

või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või

tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt

isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga

kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. VÕS ei sätesta laenulepingu

vormile nõudeid. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS §

76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt

on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib

võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sisuliselt on tegemist

laenulepinguga, millega laenu tagastamine on seatud sõltuvusse kohustatud poolel raha

tekkimisest oma osa võõrandamise arvelt. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on kostja

oma pärandiosast osa võõrandanud ega ole tõendanud, et ta pole võõrandamisest raha

saanud. Kokkuleppest nähtuvalt oli selle pooltele kokkuleppe sõlmimisel teada, et kostja

kavatseb oma osa võõrandada. Vastasel juhul poleks sellise sisuga kokkulepe tekkida saanud.

Seega ongi kokkulepe sõlmitud konkreetsetel asjaoludel ja võlgnetava rahasumma

tagastamiseks, mistõttu selle summa maksmist ehk oma kohustuse täitmist ei ole

põhjendatud tagantjärele meelevaldselt seada sõltuvusse kostja arusaamade muutumisest

aegade jooksul. Kostja ei ole kokkuleppe sõlmimise aluseks olevaid asjaolusid vaidlustanud.

Seega ei oma asjas tähtsust ka kasutuskorralepingus sõlmitud kokkulepped, kuigi lähtudes

kasutuskorralepingu p.-st 4.7 võib kostja saada ka tulu lisaks sellele, et ta on saanud aastaid

kasutada raha, mida ta oleks pidanud maksma hagejale. Kui lähtuda kostja kirjalikus

vastuses esitatud tõlgendusest, siis tuleks järeldada, et kostja, jättes enda omandisse kas või

paari ruutmeetri jagu kinnistut, saabki luua olukorra, et mitte enda võetud kohustust täita.

Selline käitumine oleks selgelt ebaõiglane ja heade kommetega vastuolus. Riigikohus on

leidnud, et heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida

ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (vt nt

Riigikohtu 13. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 30). Tehing on vastuolus

heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja

väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade

kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe

poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-80-05, p 23). Kinnistu mõtteliste osade müügilepingust, ühishüpoteegi seadmise

lepingust ja asjaõiguslepingust nähtub, et juba selle lepingu sõlmimise tulemusena sai kostja

vähemasti 300 000 krooni, millest 100 000 enne lepingu sõlmimist ja 200 000 krooni hiljemalt

01.03.2009.a. Seega oli kostjal võimalus oma võlgnevus hüvitada, aga ta pole seda teinud.

Järelikult tuleb hagi tervikuna rahuldada ja kostjalt hageja kasuks ja võlgnevuse katteks

100 000 krooni välja mõista.

TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb

kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja

maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata

hagi kostjale kätte. Hageja on tasunud riigilõivu 7 000 krooni.

TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega

tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 162 lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu

hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuväliseid kulusid

esitatud ei ole. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 452 lg.1 järgi kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või

kohtukantselei kaudu.

TsMS § 453 lg.1 kohaselt otsus tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu, kus

menetlusosalised võivad otsusega edasikaebamise tähtaja jooksul tutvuda.

TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 396 sätteid ning juhindus TsMS §

162, § 173, § 178, § 441 lg. 1, § 442, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik (allkiri) Sirja Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Tartu Ringkonnakohtu 27.12.2011

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 23. juuli 2010. a otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Jätta menetluses menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud H Li kanda.

Kohtuotsus jõustus 28. jaanuaril 2012. a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega.

Nooremreferent

Lea Herne