2-10-4851/10 · 2-10-4851/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

Legislator headnote

AI generated

2-10-4851/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

Full text

Ärakiri

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

Otsuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

tegemise aeg ja koht

13.juuli 2010.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

Tsiviilasja number

2-10-4851

Tsiviilasi

Hagi hi

Hagi hind

nd

BIGBANK AS hagi O O vastu 83 037 krooni ja 80 sendi ning

lisanduva viivise nõudes

46 529 krooni ja 10 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: BIGBANK AS, endine nimi Balti Investeeringute

Grupi Pank AS, reg.kood 10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu

linn 51006,

esindaja volikirja alusel Artur Maljukov, isikukood xxxx,

asukoht Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, Rüütli 23,

Tartu 51006, Tartumaa.

Kostja: O O, isikukood xxxx, elukoht xxxx või xxxx, tegelik elu-

ja asukoht teadmata.

Eel

Eelmenetluses

menetluses

13.07.2010.a.

Resolutsioon:

Rahuldada

Rahuldada BIGBANK

BIGBANK

BIGBANK AS

AS

AS hagi

hagi

hagi O O

O O

O O vastu 83 037 krooni ja 80

vastu 83 037 krooni ja 80

sendi

ning

lisanduva

viivise

nõudes

sendi

ning

lisanduva

viivise

nõudes

sendi

ning

lisanduva

viivise

nõudes

sendi

ning

lisanduva

viivise

nõudes

tervikun

tervikuna

a

tagaseljaotsusega.

Välja mõista

Välja mõista O O

O O

O O’ilt

’ilt

’ilt (

(

(sikukood

sikukood

sikukood xxxx

xxxx

xxxx) BIGBANK AS (reg.kood 10183757) kasuks ja

BIGBANK AS (reg.kood 10183757) kasuks ja

võlgnevuse katteks

võlgnevuse katteks 83

83 037

037 ( ( ( (kaheksa

kaheksa

kaheksakümmend

kümmend

kümmend kolm

kolm

kolm tuhat

tuhat

tuhat kolm

kolm

kolmkümmend

kümmend

kümmend seitse

seitse

seitse) krooni ja

) krooni ja

) krooni ja 80

senti.

Jätta menetluskulud

Jätta menetluskulud täi

täi

täielikult

elikult

elikult kostja kanda.

kostja kanda.

Määrata hageja menetluskuludeks kohtukulude katteks

Määrata hageja menetluskuludeks kohtukulude katteks 9 1

85 (

( (

(üheksa

üheksa

üheksa tuhat ükssada

tuhat ükssada

kaheksa

kaheksakümmend

kümmend

kümmend viis

viis

viis) krooni

) krooni

) krooni ja mõista see summa välja

ja mõista see summa välja

ja mõista see summa välja O O

O O

O O’ilt

’ilt

’ilt BIGBANK AS kasuks

BIGBANK AS kasuks

BIGBANK AS kasuks ja

ja

menetluskulude katteks.

Välja mõista

Välja mõista O O

O O

O O’ilt

’ilt

’ilt BI

BI

BIGBANK

GBANK

GBANK AS kasuks

AS kasuks

AS kasuks alates 0

alates 0

alates 02.02.2010.a. kuni tagastamata

.02.2010.a. kuni tagastamata

krediidisumma 4

krediidisumma 46 529

529 krooni ja

krooni ja

krooni ja 10

10 senti täieliku tasumiseni viivis 2

senti täieliku tasumiseni viivis 2

senti täieliku tasumiseni viivis 27,11

11% tagastamata

% tagastamata

krediidisummalt aastas.

Kohtuo

Kohtuotsus toimetatakse kätte hageja esindajale ja otsuse resolutiivosa

tsus toimetatakse kätte hageja esindajale ja otsuse resolutiivosa

tsus toimetatakse kätte hageja esindajale ja otsuse resolutiivosa avaldatakse

avaldatakse

ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Otsus loetakse TsMS § 317 lg.5 kohaselt kostj

Otsus loetakse TsMS § 317 lg.5 kohaselt kostjale avalikult kättetoimetatuks 3

ale avalikult kättetoimetatuks 3

ale avalikult kättetoimetatuks 30 päeva

0 päeva

möödumisel otsuse väljavõ

möödumisel otsuse väljavõtt

tttt

tte Ametlikes Teadaa

e Ametlikes Teadaa

e Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast.

netes ilmumise päevast.

Kohtuotsus kuulub viivit

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

amatult täitmisele.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus

Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu

Tartu

Tartu Ringkonnakohtule

Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

Kostja võib otsuse peale esitada kaja

Kostja võib otsuse peale esitada kaja 28

28 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse

päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olema

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

solust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt.

Kui apellan

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

t soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg.7).

I. Asjaolud ja hageja nõue.

Viru Maakohtu menetluses on alates 01.02..2010.a. BIGBANK AS hagiavaldus hagis O O

vastu 83 037 krooni ja 80 sendi ning lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Balti

Investeeringute Grupi Pank AS ja kostja vahel 28.06.2006.a. sõlmitud tarbijakrediidileping nr.

0602087/25st, mille põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale krediiti 50 000 krooni

intressimääraga 27,11% krediidisummast ühe aasta kohta. Kostja lepingutingimusi ei täitnud.

03.10.2007.a. saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ja palus ühtlasi võlgnevuse

tasuda kahe nädala jooksul. Kostja hoiatusele ei reageerinud. Kuna kostja võlgnevust ei

tasunud, ütles hageja 24.10.2007.a. lepingu üles ja nõudis ühtlasi koheselt võlgnevuse tasumist

summas 63 590 krooni ja 52 senti. Kostja ei tasunud ka pärast lepingu ülesütlemist

krediidisummat, mistõttu hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse kokku 83 037 krooni ja

80 senti, millest tagastamata krediidisumma moodustab 46 529 krooni ja 10 senti, intress 6 691

krooni ja 24 senti, võla sissenõudmisega seotud kulud 1 000 krooni, sissenõutavaks muutunud

viivis 28 817 krooni ja 46 senti.

Hageja leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud, kuna VÕS § 76 lg. l lähtuvalt

kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on

tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 kohaselt võib

krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse

tõttu üles öelda ja nõuda kogu võla tasumist. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik

on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda

viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema

intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. TsMS §

367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Hageja palub võlgnevuse kostjalt välja mõista lisaks sissenõutavale viivisele alates

02.02.2010.a. viivis 27,11% tagastamata krediidisummalt aastas kuni põhinõude täieliku

tasumiseni. Hageja palub poolte menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on nõus kirjaliku

menetlusega ja palub hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja kohtu antud ajaks hagile

kirjalikku vastust ei esita.

Hagiavalduses esitatud asjaolusid tõendavad tarbijakrediidileping ja selle tingimused,

maksegraafik, viivise arvestus, võlateatised, õigusabi arve ja selle tasumist tõendav

maksekorraldus, riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus, hinnakiri.

II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused.

Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus

tagaseljaotsus

tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt

kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui

see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha

kohtuistungit pidamata. Hageja on taotluse teinud hagiavalduses.

Kohus 04.02.2010.a. võttis hagiavalduse menetlusse ja saatis hagimaterjali kostjale

hageja esitatud aadressil. Hagimaterjal tagastati korduvalt kõigilt kohtule teadaolevatelt

kostja elukoha aadressidelt, mistõttu toimetati kostjale haginõue avalikult kätte ametliku

väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. TsMS § 317 lg. 5 kohaselt dokument loetakse

avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast. Seda tähtaega on järgitud. Kostjale on haginõue avaldatud ja see on

ilmunud Ametlikes Teadaannetes 13.05.2010.a. Ühtlasi kohus hoiatas kostjat, et kohus võib

kohtuistungit pidamata hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja kirjalikku vastust

tähtaegselt ei saada. TsMS § 394 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema

vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kirjaliku

vastuse esitamise

tähtajaks määras

kohus

kostjale

30 päeva

menetlusdokumendi

kättetoimetamisest arvates. Kostja pole tähtaegselt kohtule kirjalikku vastust saatnud.

VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. l

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on

tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 396 kohaselt

laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma

või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või

tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg. 1 kohaselt

majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6

sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS §

108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist. VÕS § 113 lg. 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral.

VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette

nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt

intressi.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt

alates 02.02.2010.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis 27,11% aastas.

TsMS § 461 lg. 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud

viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui

kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast.

Seega kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagiavalduses

märgitud asjaoludel ja ulatuses.

TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb

kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja

maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata

hagi kostjale kätte.

TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega

jäävad menetluskulud kostja kanda.

Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 7 585 krooni, mis tuleb kostjalt

kohtukuluna hageja kasuks välja mõista. Hageja õigusabikulu 1 500 krooni on käsitletav

TsMS §-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Riigilõivuseaduse § 82 kohaselt teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes

Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 100 krooni. TsMS § 148 lg. 2 kohaselt tasub

väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või muu menetlusdokumendi avaldamise

kulud ette hageja või muu avaldaja. Kuna kostjale on avaldatud haginõue ametlikus

väljaandes ja hageja on kohtuteadete avaldamiseks riigilõivu ette tasunud 100 krooni, siis

kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 100 krooni kohtuteadete avaldamise riigilõivu

katteks. Kokku on seega hageja menetluskulud 9 185 krooni.

TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

TsMS § 415 lg. 2 kohaselt kaja võib esitada otsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva

jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada avalikult teatavaks tegemisega või toimetada

väljaspoole vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul. Kostja võib esitada TsMS §-s 416

sätestatud nõuetele vastava kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 108, 113, 402, 416 sätteid ning

juhindus TsMS § 144, § 162,§ 149, § 367, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 461, §

468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik: /allkiri/ Sirja Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 10. septembril 2010. a.

10. septembril 2010. a.

Nooremreferent Lea Herne

2-10-4851/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text