2-09-13686/20 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

09.07.2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja, tsiviilkantselei

Tsiviilasja number

2-09-13686

Tsiviilasi

Tsiviilasjas hind

AS K ja H hagi MTÜ vastu kohustuse täitmiseks, viivise

saamiseks

5708404,10 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS K ja H (xxx, xxx), esindaja vandeadvokaat

Marko M

Kostja MTÜ (XXX, XXX), esindaja juhatuse liige HR ja

lepinguline esindaja Ingrid P

Kohtuistung

24.03.2010, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja, hageja esindaja

v. adv. M. Mehilane, kostja esindajad H. R ja I. Proos,

24.05.2010, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja, hageja esindaja

v. adv. M. Mehilane, kostja esindaja I. Proos

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista MTÜ-lt AS K ja H kasuks kokku põhivõlga 5054343,64 krooni (tasu ja

tagatise katteks) ja viivist 500 000 krooni ja arvates 28.03.2009 viivist 0,05% päevas

5004343,64 kroonilt kuni selle tasumiseni.

3. Jätta AS K ja H menetluskulud 80% ulatuses MTÜ kanda ja MTÜ menetluskulud AS

K ja H kanda.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue, põhjendused

1. Pooled sõlmisid töövõtulepingu 07.09.2007 nr 1-MM. Lepingu p 1 kohaselt pidi hageja

tegema XXX puhkeala kommunikatsioonide, veepumpla, veepuhastusjaama renoveerimise

vastavalt riigihanke kirjeldusele ja hageja enda pakkumisele. Kostja kohustus tööde eest

tasuma vastavalt p 5.3.1 ja p 8.3 järgi igakuiselt teostatud tööde aktile ja arvele. Lepingu järgi

toimus tööde vastuvõtmine aktide alusel ja kostja pidi tööd üle vaatama p 8.5 järgi ja tööd on

vastuvõetud, kui akt on alla kirjutatud (p 8.1.).

2. Kostja vaatas üle kõik tööd, allkirjastas aktid, võttis töö vastu ega ole teatanud töö

mittevastavusest. Lõplik vastuvõtuakt nr 12 on alla kirjutatud märkusteta 12.11.08, seega on

tööd tehtud ja üle antud.

3. Kostja on jätnud tööde eest tasumata kokku summas osaliselt 5658404,10 krooni, osa on

tasutud viivitusega.

4. Lepingus oli kokku lepitud viivis 0,05% tasumata summalt päevas iga tasumisega viivitatud

päeva eest.

5. 15.10.08 kirjas on kostja nõuet tunnistanud 7,4 milj krooni ja lubanud võla ära tasuda

30.11.2008, kuid täitis lubaduse osaliselt.

6. 12.12.2008 esitas hageja kostjale nõudekirja 5-1/71 ja palus ära tasuda võla 7190695,56

krooni ja viivised hiljemalt 19.12.2009 ja andis mõistliku aja kohustuse täitmiseks. Sellele

kostja ei vastanud, kuid tasus 10.02.09 1 500 000 krooni ja 03.03.09 150 000.

Läbirääkimised pole õnnestunud.

7. Hageja deponeeris 18.05.2007 maksekorraldusega 2354 kostja nõutud pakkumise tagatise

50000 krooni, kuid kostjale ei ole õigust seda tagatist endale jätte ega ole teatanud

riigihankeseaduse § 34 lg 5 sätestatud asjaolust. Märgitud rahasumma tuli tagastada 3 päeva

jooksul arvates lepingu jõustumisest. Leping jõustus allkirjastamisel 07.09.07 lepingu p 9.1.

järgi, seega tuli raha tagastada 13.09.2007, mis on siiani tagastamata.

8. Hageja palub välja mõista arvete 108, 434, 471, 575, 624, 657 eest tasumata jäetud põhivõla

5568 404,10 krooni /I lk 3/, sellelt arvestatud viivis 452 253,10 krooni /I kd lk 6/ seisuga

27.03.2009 ja põhivõlalt 5 658 404,10 krooni viivised 0,05% päevas alates 28.03.2009 kuni

võla tasumiseni. Samuti palub välja mõista viivise hilinemisega tasutud arvete 938, 1005,

1079, 66, 172 eest 748225,60 krooni. Lisaks palub välja mõista riigihanke pakkumise tagatis

50 000 krooni. Menetluskulud palub jätta kostja kanda.

9. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Kostja ei ole asfaltteele kasutusluba taotlenud.

Teed on igapäevases kasutuses. Kostja võttis tööd ja dokumendid vastu 2008.a novembris,

ühtegi pretensiooni pole esitanud. Kostja on kuude kaupa perioodil 2008 veebr. -nov. 2008

võtnud tööd 11 aktiga, lõppaktiga on kostja aktsepteerinud objekti täitedokumentatsiooni ja

garantiiaja tagatise, saldokinnituses on ta võlga kinnitanud. Ka kostja arvestus võlast ei ole

õige. Hagetav 4 607987,62 krooni koosneb võlast akti 8 alusel summas 464249,76 kr, akti 10

alusel võlast 650 000 kr, akti 4 alusel võlast 232932 kr, akti 11 alusel võlast 2085022,78

krooni, akti 12 (12.11.08) alusel võlast 2108491,87 kr, lisatööde akti nr 5 võlast 117708,54

krooni. Seega on aktsepteeritud aktide ja nende alusel esitatud arvete summa ja võlg

5658404,10 kr. Kostja on andnud menetluse käigus võlatunnistuse 09.06.2009

/saldokinnitus/.

10. Leppetrahvi nõue on alusetu, lisaks on leppetrahvi nõue perioodi eest 01.06.09-01.02.10

pahatahtlik ja vastuolus hea usu põhimõttega, kuna kostja kinnitas varasemalt 28.10.09, et

leppetrahvi ei nõua, kuid on seda asunud hiljem nõudma. Kuna kostjal ei ole õigust

leppetrahvile, ei saa seda ka tagatisega 50000 krooni tasaarvestada. Hageja on kostjat

informeerinud, et võib nõuda viivist, viivisenõue esitamine enne hagi esitamist ei ole

kohustuslik, seega pole viivisenõue alusetu ega vastuolus hea usu põhimõttega.

11. Kostja viidatud tasaarvelduse aktid ei tähenda, et kostja ei pea maksma hagejale tehtud töö

eest. Tööde üleandmist kinnitab akt 12.11.08 ja seega ei oma OÜ RM joonised tähendust.

Muud kostja tõendid ei lükka ümber hageja väiteid. Garantii anti välja garantiitööde

tagamiseks. Kostja ja teiste isikute vahelised suhted ei oma tähendust, seega vastavad tõendid

ei oma tähendust. Teostusjoonised ei lükka ümber vastuvõtu akti. R. S kiri ei kinnita seda, et

töid pole üle antud. AS TVja M. R tõendid ei lükka ümber seda, et tööd võeti vastu

12.11.08. Töö mahtude korrigeerimise aktid on teiste isikute vahel, puudub seos asjaga.

12. Kostja esitas esmakordselt kohtumenetluses väite puudustest või tööde mittetegemisest,

ehkki võttis pretensioonideta tööd vastu. Isegi kui oleks puudus või tegemata töö, ei ole

põhjendatud hagetavas ulatuses tasu tasumata jätmine, tasu saab jätta maksmata

proportsionaalses ulatuses. Ulatuses, mida kostja hagejale ei tasu, ei ole proportsionaalne.

13. Tõendid: leping 07.09.07 ( I kd lk 13-27, graafik ja e-kiri (lk 28-29, I kd )arved, aktid (I kd

32- 54, pretensioon ( I kd 30), Äripäeva väljavõte (95-96, I kd ) fotod (II kd lk 140), AS

Tehnokeskuse hinnang 02.03.2010 (II kd lk 156j), T. V ütlus, saldokinnitus (I kd lk 183-

186), vastus leppetrahvile, väljavõte Maanteeameti koduleheküljelt (lk 189-196) OÜ TE

protokollid (I kd 198-201), väljavõtted ehitisregistrist (II lk 17-19), K. R arvamus (lk 28, II

kd ), AS T T arvamus (II kd lk 176).

Kostja vastuväited hagile

14. Kostja hagi ei tunnistanud (I kd lk 108, II kd lk 69), palus jätta hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

15. Lepingu 07.09.2009 järgi pidi hageja tööd valmist tegema ja üle andma hiljemalt 15.11.08,

tööd ei ole osadeks jagatud. Lepingut rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

16. Hageja ei ole töid üle andnud. Akt 12.11.08 ei ole tööde lõplik vastuvõtu akt. Selle aktiga

andis hageja üle oktoobris-novembris 2008 osaliselt valmis tehtud tööd, pärast mida pidi

hageja tagama objekti vastavuse kasutusloa väljastamiseks vajalikele tingimustele,

korraldama ja tagama lepingu esemeks oleva objekti suhtes kasutusloa väljastamine vastavalt

seadusele ja lepingu p 5.1.22. ja 5.1.23 ja üle andma lepingus märgitud tähtajaks.

17. Hageja

ei

ole

XXXpuhkeala

kommunikatsioonide,

veepumpla,

veepuhastusjaama

renoveerimiseks valmis teinud ega ole kostjale üle andnud ja seega pole tasunõue muutunud

sissenõutavaks.

18. Nõutav 5658404,10 krooni ei ole õige summa, mis on tasumata. Töö maksumuseks jäi

käibemaksuta poolte poolt pärast summa korrigeerimist 19527704 krooni ning käibemaksuga

23042690,72 krooni (lk 120 II kd). Selles summas on hageja esitanud tasumiseks arveid

ning sellest on tasutud 17734925,34 krooni ja tasaarvestatud kostja poolt 699777,76 krooni,

kokku 18434703,10 krooni; tasumata on 4607987,62 krooni. Selle tasumisest kostja

keeldub kuni hageja on teinud töö valmis ja selle üle andnud. Hageja tegemata töö tõttu ei

saa kostja kasutusluba ja taotleda raha maksmist.

19. Hageja tegi kokkuleppel täiendavaid töid ja kostja allkirjastas 03.09.2008 lisatööde akti nr 4

1645 tonni täiteliiva ja 12.11.08 akti nr 5 asfaltbetooni TAB 12 lisakulude ulatuses

350640,54 krooni, kuid see on hageja poolt paigaldamata, tõendamata on selle paigaldus,

mistõttu on kostjal õigus keelduda tasu maksmisest.

20. Kostjal on õigus nõuda hagejalt leppetrahvi 0,05% töö maksumusest päevas iga töö

lõpetamise tähtajast üleläinud päeva eest. Tööd tuli lõpetada 15.11.08, mida pole tehtud ja

kostja esitas trahvinõude 09.06.09 1098 päeva eest 1882976,04 krooni, mida pole hageja

30.06.09 tasunud. Ajavahemiku 01.06.2009-01.02.2010 eest ehk 245 päeva eest on õigus

saada trahvi 2329945 krooni, kokku trahv seisuga 01.02.2010 4212921,14 krooni.

21. Viivisenõue pole kooskõlas hea usu põhimõttega. Hageja ei ole kostjale esitanud viivisenõuet

748225,60 krooni hilinemisega tasutud arvete enne hagi esitamist, ka saldokinnituses

17.06.2009 pole seda kajastatud. Kostja palub selle viivisenõude jätta rahuldamata ja/või

vähendada seda 0 kroonile. Lisaks oli hageja ise suures osas esitanud arveid kostjale

tasumiseks põhjendamatult, mida kinnitavad poolte ja alltöövõtjate korrigeerimise aktid

25.05.08.

22. Kostjal on kohustus tagastada pakkumise tagatis 50000 krooni. Kuna hageja ei teinud

tähtajaks töid valmis ega andnud neid üle, siis on kostjal õigus saada trahvi 1882976,04

krooni. Pooltel on vastastikused samaliigilised kohustused ja kostja tasaarvestab 50000

krooni leppetrahvinõudega ja see hageja nõue 50000 krooni saamiseks on tasaarvestuse tõttu

lõppenud (VÕS § 186 p 2) ning vastupidiselt on hagejal kostja ees võlg 4162921,14 krooni.

23. Tõendid: 07.09.2007 töövõtuleping ja selle lisad, pakkumise kutse dokumendid, riigihanke

tehniline kirjeldus, Keila Vallavalitsuse ehitusluba ja kasutusluba ( I kd lk 112-121, 127-128,

II kd 76 -112), akt 9 (I kd 122-123), kostja kiri hagejale (lk 125, I kd), ajagraafik 14.08.08 (I

kd 126, 157), arve 30.11.08 ( 129, I kd) pakkumise väljavõte, hageja kostja ja OÜ MHG B

vaheline tasaarvelduse akt 464249,76 krooni 08.08.08 ja akt 235528 krooni 10.10.08 (II kd

lk 11-114), 17.11.08 OÜ RM poolt koostatud teede ja platside teostusjoonised (lk 115, II

kd), AS TV02.12.08 kanalisatsioonitorustiku ekspluatatsiooni lubamise kohta, 03.12.08 akt

ET ja AS K ja H T vahel II kd 119), R. S kiri MHG B OÜ-le objekti ehitustööde

peatamisest alates 13.05.08 (I kd lk 124) 11.04.2008, tööde korrigeerimise akt 25.05.08 (II

kd 120), KK 02.2007 teatised ja kirjavahetus pooltega ( 121-128, MTÜ põhikiri, R. P

aruanne 16.12.2008 ( I kd lk 130), AS TT arvamused koos lisadega (133-153, I kd), K OÜ

arvamus (I kd lk 154), hageja e-kiri 30.04.09 (I kd lk 156), kontrollakt (I kd lk 158),

tasaarvelduste aktid 01.06.09 02.06.09 (I kd lk 159), hageja aktid 31.05.09 (I kd lk 161-162),

kostja kiri hagejale 12.06.09.26.08.09 (I kd lk 163, 222-223), leppetrahvi nõue koos arvega (

I kd lk 164-165), e-kiri 03.07.09, R. P tegevusluba, tunnistus (218-219; I kd ), tuletõrje

kontrollaktid (I kd lk 220-222), AS TT hinnang, päevikud, seguretsept (II kd 50-66).

24. Kohtu põhjendused

25. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, seadusele ning lg 3 alusel on

kohustus täidetud, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal,

kohus, viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse mittetäitmine, mittekohane

täitmine, täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmise korral nõuda selle kohustuse täitmist ning § 101 lg 1 p 6 alusel

täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 111 lg 1 alusel võivad pooled vastastikuste

lepingute puhul keelduda oma kohustuse täitmisest seni, kuni teine pool on oma kohustuse

täitnud, täitmist pakkunud või andnud tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab.

26. Pooled ei vaidle selle üle, et sõlmisid 07.07.2007 (lk 13, I kd ) Keila vallas külas asuva

XXXpuhkeala kommunikatsioonide, veepumpla, veepuhastusjaama renoveerimise, teede

ehitamise lepingu vastavalt riigihanke tehnilisele kirjeldusele ja töövõtja pakkumisele. Seega

on poolte vahel sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 järgi, mille kohaselt kohustub üks pool

valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkukepitud

tulemuse (töö), teine isik aga maksma selle eest tasu. VÕS § 641 lg 1 alusel peab töö vastama

lepingu tingimustele ja sellele peavad vastama ka lepingu dokumendid. Seega peab töö

vastama tingimustele koos lepingu dokumentidega ning koos tööga tuleb reeglina üle anda ka

vastavad lepingu dokumendid.

27. Vaidlus käib selle üle, kas ja millises ulatuses on hageja need täitnud ning kas kostja on tööd

ka vastu võtnud ning kas kostjal on õigus keelduda tasu ning viivise maksmisest, nõud trahvi

ja teha tasaarvestust.

28. VÕS 637 lg 3 alusel muutub tasunõue sissenõutavaks töö vastuvõtmisest (kui töö on vastu

võetud või loetakse vastuvõetuks). Kostja leidis, et tasu saab hageja nõuda siis, kui töö on

lõplikult vastu võetud, see töö pole osadeks jaotatud, millega ei nõustunud hageja. Kostja

esitatud (II kd lk 76-104 ) pakkumise kutse dokumentidest, riigihanke kirjeldusest nähtub, et

hankelepingu p 5 järgi peab tasumine toimuma vastavalt hankelepingus kokkulepitud

tingimustele, p 5.1.2 sätestab vahemaksed, töövõtja esitab protsendeerimisaktid (akt) ja selle

saamisel peab tellija vajadusel tegema aktis nimetatud tööde ülevaatuse, tegema vajadusel

kontrollmõõtmised, aktsepteerima selle või lükkama selle põhjendustega tagasi ning

vastavalt teostatakse ka vahemaksed (vt pakkumise maksetingimused, II kd lk 79).

Riigihanke tingimustes ei ole sätestatud maksetingimusi, ent on märgitud, et pakkumise

maht tuleb teha töömahutabelina ning kogusummana ja kogusumma tuleb esitada nii

käibemaksuta kui käibemaksuga (vt üldkirjeldus, lk 97 II kd). Hageja esitatud

töövõtulepingu p 2.5 järgi on hageja kohustatud tegema töö ja töö loetakse lõpetatuks ja

tema kohustused täidetuks kui töö on tervikuna lepingus sätestatud mahus teostatud, vastab

kõikidele kvaliteedi ja muudele nõuetele, tellija soovitud funktsionaalsusele ja otstarbele ja

kõrvaldatud kõik töös esinenud puudused. Lepingu p 3.3 järgi tasub kostja tellijana hagejale

kui töövõtjale vabastavalt igakuiselt esitatud tööde aktile ja arvele ning töö vastuvõtmine

toimub üleandamis-vastuvõtu aktide alusel. Tellija peab akti üle vaatama 3 päeva jooksul ja

aktsepteeritud aktide alusel tuleb tellija poolt tasuda 14 päeva jooksul arve saamisest.

Lepingu lisast /vorm II/ (lk 23, I kd ) on näha ka erinevate tööde maksumus, sj teedeehituse

maksumus 7296584 krooni, vee- ja kanalisatsiooni ehitus 6 187 844 krooni, joogiveepuhasti

mehaanika ja el.osa rekonstrueerimine 342000 krooni, reoveepuhasti rajamine 1 390 000

krooni, tänavavalgustuse, sidevarustuse ja kaabelliinide ehitus 4848900 krooni, kõik

käibemaksuga kokku 23677087 krooni. Hinnates eelviidatud poolte esitatud dokumentaalseid

tõendeid, leiab kohus, et pooled leppisid kokku tööde aktseerimise vaheetapiti ja vastavalt ka

vaheetappidel vastuvõetud tööde eest etapiviisilise tasumise kooskõlas VÕS § 637 lg 4 2.

lausega. Seega kostja väide, et kokkuleppe oli selline, et tööde eest tuleb tasuda alles siis, kui

kõik tööd on lõplikult tehtud ja vastu võetud, ei ole õige ning hagejal on õigus nõuda kostja

poolt aktide alusel vastuvõetud tööde eest tasumist vastavate aktide alusel esitatud arvete

järgi, st rahalise kohustuse täitmist kooskõlas VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p ja § 108 lg1, § 637

lg 4. 2. lausega. Seda, kas kostja on tõendanud, et ta on lepingus kokkulepitud viisil ja korras

nõudnud tööde tegemist /parandamist ning kas see annab aluse hagetavas ulatuses tasu

maksmisest keelduda, kontrollib kohus edaspidi.

29. Hageja on kostjale esitanud aktid ja nende alusel arved tasumiseks järgmiselt: akt nr 8

29.02.09 summas 2538371,90 krooni koos arvega 108, akt nr 10 15.08.2008 summas

3764269,23 krooni arvega 434, akt nr 4 03.09.2008 232932 krooni arvega 547 täiteliiva

kohta, akt nr 11 30.09.08 summas 20985022,78 krooni arvega 576, akt nr 12 12.11.08

arvega 624 summas 2108491,02 krooni ning lisatööde akt 5 12.11.09 summas 117708,54

krooni arvega 657 asfaltööd TAB 12 lisakulu kohta (I kd lk 32-54). Esitatud aktidest nähtub,

et nendes on märgitud järgmised tehtud tööd: teedeehitus, vee - ja kanalisatsioonitoru ehitus,

joogiveepumpla/puhasti mehhaanika ja el. rekonstrueerimine, reoveepuhasti rajamine,

tähavalgustuse -, side- ja kaabelliinide ehitus ja need on kostja poolt alla kirjutatud, ent

nendele ei ole kantud ühetigi märkust. Lepingu p 3.3 järgi oli kostjal kui tellijal kohustus

aktid 3 päeva jooksul üle vaadata. VÕS § 644 lg 1 alusel peab tellija teatama töö

mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul, kui ta töö mittevastavausest teada sai või

pidi teada saama. Lepingu p 5.4.3 alusel oli kostjal kui tellijal õigus keelduda töö

vastuvõtmisest, kui see ei vasta kvaliteedile ja kogusele või kui see on dokumenteerimata.

Viidatud aktid on kostja kui tellija poolt alla kirjutatud kõik 2008.a., sellest viimane vastavalt

12.11.08, kuid puuduste kohta on tehtud märkused 2009.a. juunis, so alles pärast

kohtumenetluse algust (hagi esitatud 30.03.09, hagimaterjal kätte toimetatud kostjale

29.04.09, I kd lk 79) oma esmases vastuses hagile juunis 2009. Lepingu 5.4.5 järgi on kostjal

õigus igal ajal avastada puudusi, sj garantiiaja jooksul, ja nõuda defektide parandamist kuid

mitte hiljem kui 14 päeva jooksul avastamisest. Hageja tunnistaja TV ütlustest nähtub, et

kostja ega kostjapoolset omaniku järelvalvet teinud M. R ei ole tehtud tööde kohta mingeid

pretensioone esitanud ja et tööd lõpetati lõpuaktiga novembris 2008.a. ning vastavalt poolte

kokkuleppel tuli teha haljastustööd järgneval kevadel. Kostja väitis, et ta on õigel ajal

juhtinud tähelepanu asfaltkatte puudustele, mida väidetavalt kinnitab K OÜ kiri 03.03.2009

(I kd lk 154). Viidatud kirjast nähtub, et tehtud on asfaltkatte tingimuste kontroll ning et see

vastab nõuetele, ent kuna tegemist on erinevate laborite erinevate tulemustega, siis on tehtud

ettepanek teatud viisil arvestuse läbiviimiseks keskmise tulemi saamiseks. Eeltoodu tõttu

nõustub kohus hagejaga, et viidatud kiri ei tähenda puuduste kõrvaldamise ettepanekut VÕS

§ 646 lg 1 ja vastava tähtaja andmist selle kõrvaldamiseks/töö parandamiseks. Kostja ei ole

tõendanud, et enne aktide allakirjutamist ja pärast aktide allakirjutamist tööde vastuvõtu

kohta oleks ta nõudnud hagejalt väidetavalt tegemata tööde tegemist, mis on seni tegemata,

või tööde parandamist kui see on ebakvaliteetne kooskõlas lepingu p 5.4.5 ja VÕS § 646 lg 1

ja andnud selleks hagejale mõistliku aja ning juhul kui hageja seda ei teinud, oleks kostja ise

teinud selle ära ning nõudnud vastavate kulude hüvitamist, hinna alandamist või kahjude

hüvitamist või keeldunud selles ulatuses tasu maksmisest. Seda, et asfaltkate võib olla

ebakvaliteetne, kinnitavad poolte enda poolt kohtule esitatud OÜ TE protokollid, AS Teede

Tehnokeskuse aktid, Tallinna Teede AS arvamused, R. P arvamus, K. R arvamus. Kohtu

arvates on asfaltkatte kui töö ebakvaliteetsuse kõrvaldamiseks lepingus ettenähtud kord (p

5.4.5), ja seda võib teha igal ajal, sj garantiiajal, st ka pärast tööde lõpetamist, kuid selle töö

puuduste kõrvaldamise kulusid või sellest tulenevat töö madalamat hinda üle 5 milj. krooni

(mida hageja nõuab ja kostja keeldub maksmast), ei ole kostja tõendanud. Kohus peab

vajalikuks märkida, et vastupidiselt hageja arvamusele oli tee kasutusloa hankimise kohustus

hagejal (lepingu 5.1.22), seega on alusetud ja ebaõiged hageja väited, et kostja pole seda luba

taotlenud. Küll aga ei ole kostja tõendanud, et ta oleks esitanud sellest tuleneva parandamise/

hinna alandamise, kahju hüvitamise, nõude hageja vastu kooskõlas lepinguga. Kostja arvates

ei vastanud ka ehituspäevikud nõuetele, ent samas pole ta tõendanud, et oleks nõudnud

dokumentide puuduste kõrvaldamist. Viidatud ehituspäevikute, asfaltkatte enda puudustest

ja tee kasutusloa saamise võimatusest tingitud asfalttee puudus ning sellest tingitud kahju või

selle saamise kulude suurust või sellest tingitud objekti hinnavahet väärtuses ca 5 milj.

krooni ei ole kostja tõendanud, samuti ei ole tõendanud, et ta oleks esitanud kahju, hinna

alandamise või parandamise nõude hagejale või teinud selles osas ka tasaarvestust. Hageja on

ise pakkunud kostjale (I kd lk 156) 30.04.09 tagastada osa raha seoses asfaldis esinenud

puuduste tõttu (131 000 + käibemaks), kuid seda pole aktsepteerinud kostja ise (vt vastus, I

kd lk 109). Kohtul puudub vajadus anda hinnang kostja esitanud muudele kasutuslubadele

(Keila vallavalitsuse poolt väljastatud) ja hageja esitatud ehitusregistri väljavõttele, mis

seostuvad lubade taotlemise, hankimisega, kuna muude lubade olemasolu üle vaidlus

puudub, kasutusloaga seonduvatele väidetele on kohus eelpool hinnangu andnud. Samuti ei

oma vaidluses mingit tähendust, kas R. P l oli luba teha kontrolli teekatte kvaliteedi üle,

seega ei oma kaalu ka vastav luba, tunnistus ja maanteeameti koduleheküljest väljavõte.

Nimetatu võiks omada tähendust vaid siis, kui oleks esitatud arvamusel tuginev nõue

(parandamise vmt) hageja vastu (kohus tuvastas, et kostja pole tõendanud selle tegemist) ja

siis tekkiks kahtlus tõendi väärtuses. Seega leiab kohus tunnistaja ütlusi ning ülalviidatud

akte hinnates, et lepingus kokkulepitud tööd, mis on kajastatud ka nimetatud aktides on

hageja poolt tehtud ja kostjale üle antud, seega on nendes märgitud tööd vastu võetud.

30. Nimetatud kaalutlustel leiab kohus, et hageja tasunõue eelviidatud akti nr 8 29.02.09 summas

2538371,90 krooni alusel koos arvega 108, akti nr 10 15.08.2008 summas 3764269, 23

krooni alusel arvega 434, täiteliiva akti nr 4 03.09.2008 232932 krooni alusel arvega 547,

akti nr 11 30.09.08 summas 20985022,78 krooni alusel arvega 576, akti nr 12 12.11.08

summas 2108491,02 krooni alusel arvega 624 ning asfaltbetooni lisakulu tööde akti nr 5

12.11.09 summas 117708,54 krooni alusel arvega 657 (I kd lk 32-54) on seoses nendes

nimetatud tööde (kogu lepingujärgne töö) vastuvõtmisega muutunud sissenõutavaks. Seega

leiab kohus, et vastuvõetud tööde eest tasu maksmata jätmine ei ole lubatud ja tegemist on

kostjapoolse kohustuse rikkumisega, sj on igal juhul alusetu jätta tasumata teiste tehtud tööde

nagu vee ja kanalisatsioonitorustiku ehitus jms (vt hinnapakkumine lepingule vorm II , lk 23,

I kd) eest, sest see oleks ebaproportsionaalne ja vastuolus VÕS § 111 lg 3, mis sätestab, et

oma vastastikuse kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see oleks asjaolusid arvestades

ebamõistlik, eelkõige kui lepingupool on oma kohustuse suuremas osas täitnud. Olukorras, 1)

kus kostja on tööd vastu võtnud aktiga, 2) hageja on enamuses osas oma kohustused täitnud,

3) kus pooled on kokku leppinud vaid teatud haljastustööd tehakse kevadel 2009, 4) puudus

esineb asfaltkattes, mille eest pakkus töövõtja omapoolset tagasimakset ja millest tellija ise

keeldus ja kus ta samal ajal ei ole andnud tähtaega puuduse kõrvaldamiseks või alandanud

hind jms, on ebamõistlik ja hea usu põhimõttega vastuolus tema/kostja poolt jätta objekti

maksumusest tasumata ca viiendiku suurune osa. Kohus peab vajalikuks märkida, et

üleviidatud aktid ei sisalda tasu haljastustööde eest, mille eest on hageja esitanud oma akti

alles mais 2009 ja mille tegemise kokkulepe oli ka 2009.a kevadel. Kohtul puudub vajadus

anda hinnang hageja poolt kohtule esitatud fotodele teest, sest need ei tõenda iseenesest tees

esinevate võimalikke puudusi, tegemist on illustreeriva materjaliga ning asjaolu, et kostja

võttis tee ehitusega seotud töö vastu, leidis kinnitust vastavate aktidega.

31. Kohtule esitatud aktiga 12.11.09 (I kd lk 44) on hageja tõendanud, et lepingujärgne

täitedokumentatsioon ja garantiikiri on kostjale üle antud vastavalt lepingu p 4.4 ja p 6.2.

Kostja viitas sellele, et täitedokumentatsioon ei saanud olla üleantud novembris 2008, kuna

alles 03.12.2008 anti dokumentatsioon üle hagejale vastavalt hageja ja ETOÜ vahelisele

aktile (II kd lk 119). Viidatud akt reguleerib dokumentide üleandmist hageja ja kolmanda

isiku vahel ega tähenda seda, et pooltevahelised dokumendid, mis olid märgitud

pooltevahelises aktis 12.11.09 (I kd lk 44), poleks selles märgitud ajal üle antud.

Dokumentide vastuvõtja e. kostja hoolsuskohustus oli/on eelkõige kontrollida, millised

dokumendid ta saab/sai ja vajadusel puudumise korral vastaspoole tähelepanu saamatajäänud

dokumentidele juhtida. Seega on alusetud kostja väited saamata dokumentidest ja

hagejapoolsest kohustuse rikkumisest, mis võimaldaks kostjal jätta tasu tehtud töö eest

maksmata. Asjaolu, et RM tegi teostusjoonised alles 15.-16.11.08, so pärast tööde

vastuvõtu, ei tähenda aga seda, et kostjale pole vastuvõtu aktides nimetatud dokumente üle

antud. Ka see asjaolu, et tuletõrje kontrollaktid on koostatud 2009 (I kd lk 220-222) ja et AS

TVja M. R koostatud aktid kanalisatsioonitorustiku ekspluatatsiooni lubamise kohta on

tehtud 03.12.2008, ei lükka ümber seda, et tööd võeti vastu 12.11.08.

32. Kostja leidis, et pooled korrigeerisid lepingu hinda vastavalt 25.05.2008, mistõttu on hageja

tasunõude arvestuskäik ebatäpne, millega ei nõustunud hageja. Kohtule esitatud lepingu p 3.1

järgi on töö maksumus koos käibemaksuga kokku 23677087 krooni, mis kajastub ka

ülalviidatud aktides, sj lõppaktis 12.11.08. Kostja poolt kohtule esitatud teostatud tööde

korrigeerimise akt 25.05.08 ( II kd lk 120) kajastab K ja H T AS ja MHG B OÜ e.

kolmandate isikute vahelisi suhteid, mitte aga poolevahelisi suhteid. Kostja ei ole esitanud

tõendeid selle kohta, et pooled oleksid lepingus kokkulepitud hinda muutnud VÕS § 13 lg 1

järgi või et see lepingus kokkulepitud hinna muudatus tuleks seadusest. Teiste isikute vahel

sõlmitud kokkulepped ei saa mõjutada käesolevate poolte suhteid, va siis kui lepingust

tulenevad õigused, kohustused või leping on üle võetud või tegemist on õigusjärglusega.

Selliseid väiteid ei ole esitatud ega tõendatud. Seega on alusetu kostja väide, et tasunõude

arvestuse aluseks olev lepingu hind 23677087 krooni (sh käibemaks) on tegelikult

23042690,72 krooni. Seega saab hageja oma tasunõuete arvestamisel lähtuda lepingulisest

hinnast vastavalt VÕS § 76 lg 1.

33. Hageja leidis, et kostjal on tasumata järgmine: arve 108 järgi 464249,76 krooni (akt 8), arve

nr 434 järgi 650 000 krooni (akt 10), arve nr 471 järgi 232932 krooni (akt 4), arve 576 järgi

2085022,78 krooni (akt 11), arve 624 järgi 2108491,02 krooni (akt 12) ja arve 657 järgi

117 708,54 krooni (akt 5), kokku summas 5658404,10 krooni. Hageja poolt kohtule esitatud

saldokinnitusest (I kd lk 185) nähtub, et seisuga 31.12.2008 on kostja kinnitanud võlga

hageja ees 7308407,10 krooni, millele lisanduvad viivised. Eeltoodu alusel leiab kohus, et

kostja on tunnistanud lepingust tulenevat võlga VÕS § 30 lg 3 tähenduses, mis ei pea olema

eraldi kirjalikus vormis, kuna kostja on andnud selle oma majanduskutsetegevuses, küll aga

ei ole see määrava tähendusega, kuna hageja ei ole oma nõuet märgitud alusel maksma

pannud. Viidatud kinnitus kinnitab kaudselt asjaolu, et sisuliselt on hageja nõue kostja vastu

oma suuruses õige ja kostjal on hageja ees raha tasumata märgitud ulatuses.

34. Hageja nõuab lepingust tulenevat maksmata tasu 5658404,10 krooni. Kostja leidis, et osa

hagetavast summast on varasemalt tasaarvestatud poolte ja OÜ MHG B vahelise aktiga

08.08.08 ja 10.10.08 kokku summas 699777,76 krooni, mistõttu nõue on selles osas

põhjendamatu, millega hageja ei nõustunud. Selle kohta on kostja hagejal saatnud ka kirja

26.08.2009. Kostja poolt tasaarveldusaktidele antud õiguslik hinnang – tasaarvestus - ei ole

kohtule siduv. Kohtule kostja poolt esitatud arvest 30.11.08 ( I kd 129) ja selle juurde

kuuluvast ( II kd lk 113-114) tasaarvelduse /nii aktis nimetatud/ aktist 08.08.08, mis on

sõlmitud poolte ja alltöövõtja OÜ MHG B vahel, nähtub, et kostja tasub akti 8 järgi

464249,76 krooni hagejale eelnevalt kolmandale isikule tasutud ettemaksu summa võrra (so

464249,76 krooni) vähem ja selle võrra tasub omakorda hageja kolmandale isikule raha

vähem. Aktist 10.10.08 nähtub, et kostja poolt on tehtud töid summas 235528 krooni (akt 1),

mida pooled aktsepteerivad ja mis kuulub akti 1 alusel tasaarveldamisele poolte vahel ja et

antud summa võrra vähendatakse alltöövõtjale peatöövõtja poolt tasumisele kuuluvat

summat. Hinnates viidatud nn tasaarvelduse akti 08.08.08 leiab kohus, et tegemist pole mitte

taasarveldusega VÕS 197 lg 1 tähenduses, kus pooled võivad ühepoolse tahteavaldusega

teisele poolele oma vastastikuseid nõudeid tasaarvestada, vaid tegemist on poolte poolt oma

võlgade nö deklareerimisega, millega pooled on kinnitanud seda, millises ulatuses on neil

võimalikke võlgu tööde vastuvõtu aktidest teineteise ees. Seega kinnitab viidatud dokument

08.08.2008 summas 464249,76 krooni asjaolu, et akti 8 alusel on hageja poolt nõutav

464249,76 krooni tegelikult tasutud, kuna seda on tehtud kolmandale isikule e. kohustus on

täidetud VÕS § 79 lg 1 tähenduses, sest see on täidetud võlausaldaja kui õigustatud isiku

nõusolekul OÜ –le MHG B. Seega on kohtu arvates kostja tõendanud märgitud 08.08.08

aktiga, et kohustus tasuda vastuvõtu akti nr 8 alusel 464249,76 krooni on tegelikult täidetud.

Millised on hageja ja viidatud kolmanda isiku suhted ja kas neil on teineteise ees võlgu ei

oma tähendust ja seega on alusetu hageja väide justkui oleks märgitud 464249,79 krooni

ulatuses kostja kohustus täitmata. Nimetatud põhjustel leiab kohus, et hageja tasunõue

summas 464249,79 krooni akti 8 ja arve nr 108 järgi on tõendamata ja põhjendamata. Mis

puutub aga tasaarvelduste akti 10.10.08 summas 235528 krooni akti 1 järgi, siis selle

kohaselt on pooled teinud tasaarvestuse VÕS § 197 lg 1 järgi (akti järgi on kostja teinud töid,

mida tasaarvestati hageja nõudega), kuid selle tööde vastuvõtu akti alusel ei nõua hageja

kostjalt tasu ning seega ei ole õige kostja väide, et nimetatud summa võrra on hageja

(hagetavate aktide alusel) tasunõue väiksem. Kuna kohus tuvastas, et kostja võttis tööd vastu,

sh tööd on vastu võetud lõplikult 12.11.08, et tasunõue muutus sissenõutavaks, kuid hagejal

ei ole õigust saada 464249,79 krooni, kuna see on kostja poolt tegelikult tasutud hageja

nõusolekul muule isikul. Seega on hageja nõue kostja vastu põhivõla osas põhjendatud ja

tõendatud summas 5194154,34 krooni (5658404,10 krooni - 464249,76 krooni) ning hagejal

on õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 ja VÕS § 635 lg 1, § 637 lg 1, 3

alusel tasu summas 5194154,34 krooni. Kuna kohus leidis, et poolte ja kolmanda

isikutevaheline tasaarvelduste akt 25.05.08 summas 464249,79 krooni (mille võrra on hageja

nõue kohtu arvates väiksem summas) tähendab kinnitust selle tasu maksmisest kolmandale

isikule ja teine akt 10.10.08 käsitleb teatud osas tasaarvestust, siis ei ole õige kostja väide,

justkui oleks hageja esitanud alusetuid nõudeid ja põhjendamatud arveid. Tegemist on poolte

poolt oma omavahelise kohustuste ja selle ulatuse kontrolliga, mis peaks olema lepingulistes

suhetes olevate isikute käitumise hea tava.

35. Hageja nõuab tagatisdeposiidi 50000 krooni tagastamist, mille pidi kostja ära tasuma

hagejale vastavalt lepingule. Vaidlus puudus selles, et hageja deponeeris 18.05.2007

maksekorraldusega 2354 kostja nõutud pakkumise tagatise 50000 krooni ja et märgitud

rahasumma tuli tagastada 3 päeva jooksul arvates lepingu jõustumisest vastavalt selle

allkirjastamisel 07.09.07 lepingu p 9.1. järgi. Vaidlus puudus selles, et kostjal tuli seega

50000 krooni tagastada 13.09.2007, kuid see on siiani tagastamata. Kostja leidis, et tal on

hageja vastu tööde tegemisega viivitamisest tekkinud trahvinõue, mida ta tasaarvestas hageja

tagatisnõudega 50000 krooni menetluse käigus. Sellega ei nõustunud hageja. Kohtule

esitatud lepingu muudatuste (Lisa nr 5 01.10.2008) kohaselt muudeti lepingu tähtaega ning

lepiti tööde lõpetamise ajaks kokku 15.11.2008 ning järelhaljastustööde ajaks 31.05.09 (I kd

lk 27). Hageja on esitanud tööde eest tasumiseks ülalpool viidatud aktid enne 15.11.2008, sj

viimane akt, milles kajastub tööde jääk 0, on kostja poolt alla kirjutatud 12.11.08. Seega on

hageja järginud kokkulepitud tähtaega. Asjaolu, et tööd olid 2008a. kevadel peatatud (R. S

kiri 11.04.08), ei tähenda, et kokkulepitud tööd poleks kokkulepitud tähtajaks lõpetatud. Ka

pooltevaheline kirjavahetus tööde tegemise maksegraafikute osas (e-kirjad, tavalised kirjad)

ei tähenda, et kostja oleks lepingu tähtaega rikutud, kuna pooled muutsidki kokkuleppel

tähtaega. Nimetatud põhjustel leiab kohus, et hageja pole rikkunud lepingu muudatustes

kokkulepitud tööde tähtaega ja seega ei ole kostjal alust nõuda ka trahvi ehitustöödega

lõpetamise viivitamise eest. Eeltoodu tõttu ei ole kostjal õigus ka tasaarvestada oma

trahvinõuet hageja tagatisdeposiidi nõudega 50000 krooni, kuna VÕS § 200 lg 4 alusel on

hagejal õigus esitada trahvinõudele vastuväidet, milleks ongi trahvinõude alusetus. Kohus

peab vajalikuks märkida, et kui kostja oli väidetavalt lepingu tähtaega rikkunud, siis pidi see

kostjale olema s juba novembris 2008, ja selle tõttu on kohtu arvates ebamõistlik esitada

trahvihoiatus alles 09.06.2009 (trahvinõue koos arvega lk 164-165, I kd). Juhul kui kostjal

oleks hagejapoolse viivituse tõttu õigus trahvi nõuda, ei ole kostja kohtu arvates oma

trahvinõuet hageja vastu esitanud VÕS § 159 lg 2 alusel mõistliku aja jooksul ja on

kaotanud trahvinõude õiguse. Eeltoodu alusel on hageja nõue 50000 krooni tagastamiseks

VÕS § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel tõendatud ja põhjendatud.

36. Kostja on esitanud kohtule ka tasaarvelduseavaldused (I kd lk 159, 160) 01.06.09 summas

409318,40 kr ja 02.06.2009 summas 189810,70 krooni, mille saamist hageja eitab. Õige ei

ole hageja väide, et sellise tasaarvestusavalduse tegi kostja istungil. Kostja on vastuses

17.06.09 (I kd lk 110) viidanud, et ta on tasaarveldusaktid hagejale esitanud, seega pole

tegemist esmakordse väitega. Ka kohtule kostja esitatud kirjast 12.06.2009. 26.08.09 (I kd lk

163, 222) nähtub, et märgitud tasaarveldusavaldus on hagejale saadetud. Seega on kostja

tõendanud, et ta on tasaarveldusavalduse vastaspoolele teinud. VÕS § 200 kohaselt piisab

tasaarvestuse tegemiseks ühe poole tahteavaldusest ning asjaolu, et kostja on palunud oma

avaldusele ka vastust, ei tähenda, et viidatud 01.06.09 ja 02.06.09 tahteavaldused poleks

tasaarveldusavaldused. Hageja ei ole tõendanud, et sellele avaldusele ei saa esitada

vastuväidet või tasaarvestus oleks muul põhjusel lubamatu. Seega on kostja oma nõude

hageja vastu 01.06.2009 ja 02.06.2009 tasaarvestanud kogusummas 189810,70 krooni, mille

võrra on hageja nõue kostja vastu väiksem.

37. Eeltoodut hinnates leiab kohus, et hageja tasunõue ja tagatise nõue arvestades kostja poolt

lubatud tasaarvestust, mille tõttu VÕS § 200 lg 2 järgi need nõuded kattuvas osas lõpevad, on

kokku summas 5054343,64 krooni. Seega on hagejal õigus nõude kohustuse täitmist VÕS §

76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 ning VÕS § 635 lg 1 ja § 637 lg 1 järgi. Nimetatud

põhivõlg 5054343,64 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks ka välja mõista.

38. Vaidlus puudus selles, et pooled on tasumisega viivitamise korral leppinud kokku viivises

0,05%, samuti ei ole kostja vaidlustanud viivise arvestust ja selle arvestuse järgset suurust,

kuid vaidles vastu põhjusel, et viivis on lubamatu sisulistel põhjusel.

39. Hageja palus välja mõista väidetavalt põhivõlalt 5568 404,10 krooni (arvete 108, 434, 471,

575, 624, 657 tasumisega viivitamise eest) arvestatud viivise 452 253,10 krooni seisuga

27.03.2009 ja põhivõlalt 5 658 404,10 krooni viivised 0,05% päevas alates 28.03.2009 kuni

võla tasumiseni. Hageja ei ole nõudnud tagatisrahalt viivist. Kuna kohus leidis, et kostja on

oma tasu maksmise kohustust rikkunud ega ole tasunud hagejale tehtud tööde eest arvetes

märgitud aja jooksul, siis on kostja viivituses, mis on kohustuse rikkumine VÕS § 100 järgi.

Kohus leidis, et hageja põhivõla nõue tehtud tööde eest oli 5004343,64 krooni, mitte hagetav

5 658 404,10 krooni, sest arve 108 järgi 464249,76 krooni (akt 8) oli hageja nõue rahuldatud

(vt otsus eelpool). Viidatud arve nr 108 (akt 8) järgi oli viivis 27.03.2009 seisuga 87743,20

krooni (hagiavaldus, lk 6, tabel 1 1. rida, I kd). Seega on põhjendatud viivis 425253,10 kr -

87743,20 kr = 337509,90 krooni (vt hagiavaldus, lk 6 tabel 1, viimane rida ja 1. rida, I kd ).

Kokku on VÕS § 113 lg 1 alusel ja § 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 6 alusel hageja viivisenõue

summas 337509,90 krooni tõendatud ja põhjendatud.

40. Hageja palus välja mõista viivise ka teiste arvete nr 938, 1005, 1079, 66, 172, 1709

tasumisega viivitamise eest kokku 748225,60 krooni (hagiavalduse lk 7, tabel, I kd ). Kohus

ei nõustu sellega, et viivisenõue 748225,60 krooni on hea usu põhimõttega vastuolus

seetõttu, et seda pole varem esitatud ning et hageja on ise esitanud ebaõigeid arveid, mida

kinnitab poolte ja alltöövõtjate vaheline korrigeeritud akt 25.05.08. Õige on kostja väide, et

hageja ei ole tõepoolest esitanud kostjale viivisenõuet 748225,60 krooni enne

kohtumenetlust, vaid on nõudnud viivist pretensioonis põhivõlalt mitte aga varasemalt

viivitustega tasutud arvetelt, ent samas leiab kohus, et tegemist pole hea usu põhimõtte

vastase käitumisega. Viivis on VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi õiguskaitsevahend rikutud kohustuse

korral ning hea usu põhimõtte vastu käimine oleks siis, kui hageja oleks avaldanud kostjale,

et ta ei kavatsegi varasemate rikkumise eest viivist nõuda, ent käitub sellele vastupidiselt.

Seda hageja teinud ei ole ja seega on hagejal õigus nõuda märgitud viivist, mille suuruse

enda üle vaidlus puudus. Mis puutub korrigeeritud akti 25.05.2008 (II kd 120), siis nimetatu

ei kinnita kuidagi hageja hea usu põhimõttega vastuolus käitumist ja alusetute arvete

esitamist, sest see akt kajastab teiste isikute (alltöövõtjate) vahelisi suhteid. Eeltoodu tõttu

puudub alus viivise väljamõistmata jätmiseks. Samas palus kostja seda viivist vähendada.

VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel võib kohus poole taotlusel viivist vähendada, kui see on

ebamõistlikult suur, mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema

poolt, teise poole õigustatud huvi, lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja on

mittetulundusühing, hageja on äriühing, seega on nende majanduslikud huvid on

vastandlikud. Asjaolu, et mittetulundusühingusse kuuluvate isikute ringis on ärimehi, ei oma

tähendust poolte kui juriidiliste isikute huvide omavahelisel kaalumisel. Seega ei pea kohus

hindama ka kostja esitaud Äripäeva artiklit. Kostja on lepingut suures osas täitnud, hageja

nõue oli põhjendatud veidi üle 5 milj krooni, hagetav viivis on 1085735,55 krooni. Kostja

saab oma finantseeringu Keskkonnainvesteeringute Keskuselt, milles vaidlus puudus

(puudub vajadus anda hinnangut KIK-ja kostja ja haigevahelisele kirjavahetusele), seega on

tegemist sihtotstarbelise finantseeringuga ning viivitus ei tohi kaasa tuua kostja kahjustamist

hageja viiviseõiguse maksmapanemise tõttu. Poolte huvide kaalumisel ei saa jätta

arvestamata asjaolu, et lepingu tähtaegu on küll pikendatud poolte kokkuleppel, kuid seda

eelkõige hageja algatusel. Nimetatu tähendab kostja poolt heas usus käitumist lepingulistes

suhetes, nö hagejale vastutulekut. Selliseid asjaolusid arvestades on kogu hagetav ühekordne

viivis kohtu arvates liiga suur ning seda tuleb vähendada kokku 500 000 kroonile. Viidatud

viivis ühekordses ulatuses 500 000 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

41. Hageja palus välja mõista viivise 0,05% päevas alates 28.03.2009 põhinõudest 5658404,10

krooni. TsMS § 367 järgi võib kohus välja mõista väljamõistetavalt võlalt viivise

protsendina. Kuna kohus tuvastas, et hageja tasunõue suurus oli 5004343,64 krooni

(tagatiselt viivist ei nõudnud), siis mõistab kohus kostjalt kooskõlas TsMS § 367 põhivõlalt

5004343,64 krooni viivise välja arvates 28.03.2009 0,05% päevas kuni selle põhivõla

tasumiseni.

Menetluskulude jaotus, tsiviilasja hind.

42. Hagi hind on hagetav tasunõude suurus 5658404,10 krooni ja tagatis 50000 krooni, kokku

5708404,10 krooni.

43. Kohus rahuldas hagi summas 5554343,64 krooni, hageja soovis saada 6881882,80 krooni

(tasunõue 5658404,10 krooni+ tagatis 50 000 krooni + tasunõudelt viivis 425253,10 krooni

ja viivis hilinemisega tasutult 748225,60 krooni), seega kuulus nõue rahuldamisele 80%

ulatuses. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 jäävad poolte menetluskulud proportsionaalselt hagi

rahuldatud ja rahuldamata jäetud osalt vastaspoole kanda. Seega jäävad hageja

menetluskulud, sh hagi tagamise lõiv 80% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

20% ulatuses hageja kanda.

44. Selgitus. Pooled võivad sõlmida asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi koos

seaduses sätestatud tähtaja jooksul õigusega nõuda poole menetluses tasutud lõivu

tagastamist arvestades seda, millises kohtuastmes kompromissini jõutakse.

Kohtunik