2-10-17751/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-17751

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

07. juulil 2010.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-17751 Tsiviilasi, hageja nõue J V hagi A S vastu lapsele elatise nõudes Tsiviilasja hind

19 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J V (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Kostja: A S (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Asja lahendamise viis Kohtuistungit pidamata RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt A S lapse N S (isikukood: 50209013718) ülalpidamiseks hageja J V kasuks igakuiselt elatusraha summas 2 175 krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 14.04.2010.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.

3. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus

4. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-17751 jätta täies ulatuses kostja A S kanda. Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

2-10-17751

taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

Viru Maakohtu menetluses on J V hagi A S vastu alaealisele lapsele elatise nõudes. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Menetlusdokumendid on 29.04.2010.a kätte toimetatud kostjaga koos elavale isikule, dokumendid loetakse kätte toimetatuks TsMS § 322 lg 1 alusel. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid hagile.

Hageja esitas 07.07.2010 taotluse hagi tagaseljaotsusega rahuldamiseks vastavalt TsMS § 407 lg 1.

Kohtu põhjendus

Kohus tutvunud hageja taotlusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele kogu haginõuete ulatuses.

Perekonnaseaduse (uus PkS, jõustus 01.07.2010.a) § 210 lg-te 1 ja 2 kohaselt laieneb uus PkS kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue PkS jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust.

Kuna hagiavaldus oli esitatud enne uue PKS jõustumist, kohaldatakse menetlusele vana PKS (kehtinud kuni 01.07.2010.a). Vana seaduse järgi esitas hagi kohtusse õigustatud isiku (alaealise lapse) nimel tema vanem (hageja). Hagejal oli õigus nõuda kostjalt elatise lapse ülalpidamiseks lähtudes vana PKS §-dest 60 lg 1, 61 lg 1, 2, 4, 70 lg 1.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on hagi esitamisel kehtinud PkS § 60 lg 1, mille kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kohus tuvastas, et pooltel on sündinud 01.09.2002.a. laps Nikolai Sovetnikov.

Vastavalt PkS § 61 lg 2 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab

2 175 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise lapse ülalpidamiseks igakuuliselt 2 175 krooni alates 14. aprillist 2010.a. esitamisest, kostja sellele summale vastuväiteid esitanud ei ole. Seega kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele ja elatis kuulub väljamõistmisele alates 14. aprillist 2010 PkS § 70 lg 2 alusel.

Uue PkS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps ja PkS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist raha perioodilise maksmisega ning § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

2-10-17751

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks summas

2 175 krooni kuus, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 19 575 krooni.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja.

Kooskõlas TsMS § 174¹ lg 3 kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esitatud tagaseljaotsuse taotlusest on näha, et hagejal ei ole antud asjaga menetluskulusid tekkinud, mistõttu ei ole antud juhul menetluskulude kindlaksmääramine vajalik.

Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov