2-10-21076/6 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Anu Sepp

Otsuse tegemise kuupäev ja koht 07.07.2010, Rapla

Tsiviilasja number 2-10-21076

Tsiviilasi R B hagi A B vastu abielulahutuses ja elatise määra suurendamiseks

Tsiviilasja hind 21 150.- krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja R B ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxxx, xxxxx xxx x-x), kostja A B ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg xx.xx.xxxx

Resolutsioon Lahutada R B ja A B abielu, mis on registreeritud xx.xx.xxxx xxxxx xxxxxxxxxxxxx, kanne nr xx.

Jätta lapsed E B ja E B R B juurde.

Välja mõista A B elatis alates 01.07.2010 4350.- krooni R B kasuks kuni poja E, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni ja edasi 2175.- krooni kuni tütre E, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni.

Menetluskulud jätta R B ja A B endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Abielu registreeriti xx.xx.xxxx xxxxxx. Abielust on sündinud poeg E xx.xx.xxxx ja tütar E xx.xx.xxxx. Abielulahutuse põhjusteks on kostja üha süvenev alkoholisõltuvus ja sellega kaasnevad probleemid – ärrituvus, verbaalne ja füüsiline vägivald. Abielulised suhted on lõppenud xx.xx.xxxx. Lapsed elavad hageja juures. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise, et tagada lapse õigustatud vajaduste rahuldamine ja normaalne areng.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub abielu lahutada, lapsed palub jätta enda juurde, välja mõista kostjalt elatis 2175.- kr kuus kummagi lapse ülalpidamiseks.

Kostja vastuväited Kostja on nõus abielu lahutama. Abielulised suhted on lõppenud xxxx.a. Kostja nõustub hageja väidetega abielu purunemise põhjuste kohta. Lapsed palub kostja jätta hageja juurde. Elatise väljamõistmise vastu ei vaidle, kuid leiab, et sellist summat on võimatu maksta. Samas on hageja soovidega nõus.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 65 lg 1 sätestab, et abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu ning § 65 lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama.

Kohtuistungil leidis tõendamist, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud xxxx.a xxxxxxxxxxx. Pooltel abielulist kooselu ei ole enam xx.xx.xxxx ja pooled kooselu ei taasta. Kohus loeb abielu purunemise põhjuseks poolte iseloomude sobimatuse ja kostja poolt alkoholi kuritarvitamise. Lapsed kuuluvad jätmisele hageja juurde.

Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Seega on kostja, kui laste E ja E isa, kohustatud neid ülal pidama.

Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 100 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perekonnaseaduse järgi on 2010.a 2175.- kr ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kuna hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras, siis hageja ei pea tõendama laste peale tehtavaid kulutusi. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu. Kostja sõnul on ta töötuna registreeritud. Kuid kostja ei tõendanud, et tal puudub sissetulek või tema varaline olukord ei võimalda laste ülalpidamist toetada. Seega leiab kohus, et kostja on töövõimeline. Kostjal tuleb tagada oma laste minimaalsete vajaduste rahuldamine vastavalt perekonnaseadusega kehtestatud määrades. Lähtudes laste vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis miinimummääras kuus ühe lapse ülalpidamiseks hageja kasuks.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Kohtunik: