2-10-19306/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Määruse tegemise aeg ja koht

02. juuli 2010.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-19306

Tsiviilasi

ABSOÜ pankrotiavaldus

Menetlusosalised

Võlgnik ABSOÜ (registrikood XXX, XXX)

Võlgniku seaduslik esindaja: juhatuse liige DB

Võlgniku volitatud esindaja Tarmo Kiivit

Ajutine pankrotihaldur Rein V (Causa Õigusbüroo OÜ )

Asja läbivaatamise kuupäev

01. juuni 2010.a

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada ABSOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) pankrotiavalduse menetlus

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Likvideerida ABSOÜ ja kustutada ta Harju Maakohtu registriosakonna

registrist.

3. ABSOÜ likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele

pankrotihaldurile Rein V .

4. Pärast ABSOÜ kustutamist äriregistrist vabastada Rein V ajutise halduri

kohustustest.

5. Määrata ABSOÜ dokumentide vastutavaks hoidjaks juhatuse liige DB, sünd.

XXX, elukoht XXX.

6. Määrata ajutise halduri Rein V e töötasuks 26 000 (kakskümmend kuus tuhat)

krooni ja hüvitada pankrotimenetluse kulud summas 3 150 krooni OÜ-le Causa

Õigusbüroo, arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXSEB pangas.

7. Välja mõista ABSOÜ-lt Rein V kasuks ajutise halduri tasu summas 26 000

krooni ja OÜ Causa Õigusbüroo kasuks vajalike kulutuste katteks 3 150 krooni.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise

nõudest.

Asjaolud

26.04.2010.a. esitas ABSOÜ seoses äriühingu püsiva maksejõuetuse tekkimisega avalduse

algatada pankrotimenetlus ja kuulutada välja võlgniku pankrot.

Harju Maakohtu 28.04.2010 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas ABSOÜ

ajutiseks pankrotihalduriks Rein V .

Ajutise pankrotihalduri aruanne

31.05.2010 esitas Rein V kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on

võlgnikul teadaolevaid otseseid kohustusi vähemalt 866 851.56 krooni, likviidset vara on 33

629.50 krooni. Kokkuvõtvalt on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning see

seisund ei ole tema majanduslikku seisundit arvesse võttes ajutise iseloomuga. Halduri arvates

tekkis alaline maksejõuetus ettevõttes 2010 aasta algul, mil tulenevalt majanduskriisist

välismaised lepingupartnerid katkestasid arenduslepingud, jätsid tasumata esitatud arved ning

ettevõttel tekkisid likviidsusprobleemid. Käesolevas menetluses puuduvad andmed selle

kohta, et juhatuse liikme tegevuses esineks kuriteo või raske juhtimisvea tunnuseid. Haldur

leiab, et antud asjas juhatuse liige on käitunud adekvaatselt ja kooskõlas seaduse nõuetega

ning tema käitumises ei esine nimetatud süüteo tunnuseid.

Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et ABSOÜ on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku tegevus

on lõpetatud. ABSOÜ-l ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Tulenevalt eeltoodust

on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et juhul, kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu

kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulusid, tuleb ABSOÜ pankrotiavalduse menetlus

lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus

lõpetada ABSOÜ pankrotiavalduse menetlus olenemata võlgniku maksejõuetusest, pankrotti

välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutise halduri hinnangul on juhatuse liikmed käitunud

seaduskuulekalt, raskeid juhtimisvigu ei tuvastanud. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning

tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud.

Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise

halduri Rein V e arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et ABSOÜ pankrotiavalduse

menetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et

võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest,

kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi

võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja maksejõuetus

muutus püsivaks 2010.a alguses. Aruande kohaselt ei ole pankrotimenetluses ilmnenud, et

võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu

kuriteo tunnusega tegu. Ajutise halduri arvates oli võlgniku maksejõuetuse põhjusteks

süvenev

majanduslangus,

maksejõuetus

tekkis

2010

aasta

algul,

mil

tulenevalt

majanduskriisist välismaised lepingupartnerid katkestasid arenduslepingud, jätsid tasumata

esitatud arved ning ettevõttel tekkisid likviidsusprobleemid. BSOÜ pankrotimenetluses ei

ole tagasivõitmise võimalusi, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme

vastu. Tulenevalt eeltoodust leiab ajutine pankrotihaldur, et ABSOÜ pankrotiavalduse

menetlus tuleb lõpetada, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku

vara pankrotimenetluse kulude katteks.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

04.06.2010 määrusega tegi kohus ABSOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku

tasuda ABSOÜ pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 30 000 krooni 20 päeva

jooksul teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded kohtu tagatiste kontole. Teade

nimetatud ettepaneku kohta on 04.06.2010 avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded.

ABSOÜ pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole.

Kohus leiab, et kuna ABSOÜ majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise

pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ABSOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikud

pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada ABSOÜ

pankrotiavalduse menetlus, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1

alusel.

Vastavalt PankrS § 130 lg-le 3 kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis

likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist

alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja

juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku

dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse

kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise

isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku seaduslikule esindajale

juhatuse liikmele DB, sünd. XXX, elukoht XXX.

PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos

käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib

haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 4

kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab

kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende

hüvitamise riigi vahenditest.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 20 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 26 000 krooni, ilma

sotsiaalmaksuta. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 1 300

krooni. Samuti palub ajutine haldur hüvitada OÜ-le Causa Õigusbüroo vajalike kulutuste

katteks 3 150 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on

mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega.

Tulenevalt PankrS §-st 23 lg 4 mõistab kohus võlgnikult Rein V e kasuks välja ajutise halduri

tasu kokku summas 26 000 krooni (ilma sotsiaalmaksuta) ja OÜ-le Causa Õigusbüroo

vajalike kulutuste katteks 3 150 krooni.

Maie Seppo

kohtunik