2-09-69646/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2010.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-69646

Tsiviilasi

Julianus Inkasso OÜ hagi AP vastu 7 523,58 krooni ja

viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

3 762,29 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Julianus Inkasso OÜ

Hageja lepinguline esindaja Tarvo I

Kostja AP(isikukood xxx, elukoht xxx)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista AP 7 523,58 (seitse tuhat viissada kakskümmend kolm krooni ja 58

senti) krooni Julianus Inkasso OÜ kasuks.

3. Välja mõista AP viivis 0,15% päevas põhinõudest (3 762,29 krooni) alates

17.12.2009 kuni põhinõude täitmiseni Julianus Inkasso OÜ kasuks.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta AP kanda.

2. Välja mõista AP menetluskulu 1 920 (üks tuhat üheksasada kakskümmend) krooni

Julianus Inkasso kasuks.

3. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb AP tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1

ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 2).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud

juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile

ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või

mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto

nr 10220034799018) või Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr 333416110002) või

Swedbank AS-is (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.

Selgitus

TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Asjaolud

Julianus Inkasso OÜ esitas 17.12.2009 hagi AP vastu 7 523,58 krooni saamiseks. Nõue

tuleneb AS-i EM ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingust , mille alusel esitatud arved jättis

kostja tasumata. AS EM loovutas oma kostja vastu oleva nõude hagejale 28.12.2008.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. Korteriühistu esimees on

kinnitanud kohtutäiturile, et kostja elab aadressil xxx Tallinnas. Hagimaterjalid ja kirjaliku

vastuse esitamise nõue on 26.05.2010 kohtutäituri poolt pandud eluruumi juurde kuuluvasse

postkasti. Seega on TsMS § 326 lg 1 alusel kostjale hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse

esitamise nõue kätte toimetatud. Kostja vastust 20 päeva jooksul ei esitanud. Kostjat on

hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused

TsMS § 326 lg 1 järgi kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei

saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks

dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse

sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis

harilikult tagab saadetise säilimise. Käesoleva seadustiku § 322 lõikes 2 nimetatud isikule

võib menetlusdokumendi sel viisil kätte toimetada üksnes juhul, kui kättetoimetamine ei ole

võimalik saajale või tema esindajale isiklikult.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

täidetavaks.

REAktsiaseltsi ( nüüd EMAS) ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingust ning teatisest

EMAS-i ja Julianus Inkasso OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise kohta nähtub, et poolte

vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele

täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise

korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1

kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Esitatud tõendite

põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele

lepingust tulenev põhivõlg summas 3 762,29 krooni ja viivis 3 761,29 krooni, kogusummas

7 523,58 krooni.

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on vastava taotluse esitanud.

Alates 17.12.2009 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 0,15% päevas põhinõudelt

3 762,29 krooni.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 3 920 krooni järgmiselt:

1 000 krooni riigilõivu hagimenetluses, 420 krooni menetlusdokumentide kättetoimetamise

eest kohtutäituri vahendusel ning 2 500 krooni õigusabikulud.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude

teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4.09.2008 määruse

nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise

esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 10 000 krooni puhul

5 000 krooni.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 2 500 krooni. Käesolevas

tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 3 762,29 krooni. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulude

summa 2 500 krooni vajalik ja põhjendatud. Käesolevas asjas on hageja kandnud

õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole esitatud

hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude

kandmist summas 2 500 krooni. Asjas ei ole toimunud ühtegi kohtuistungit, kohus lahendab

hagi tagaseljaotsusega eelmenetluses. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud

500 krooni ulatuses.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud

summas 500 krooni, hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 1 000 krooni ning 420

krooni menetlusdokumentide kättetoimetamise eest kohtutäituri vahendusel, kokku 1 920

krooni.

Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on vastava avalduse esitanud.

Viivi Villemson