2-09-47385/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2010.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-47385

Tsiviilasi

Julianus Inkasso OÜ hagi EB vastu 8 879 krooni

saamiseks

Tsiviilasja hind

4 449 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Julianus Inkasso OÜ

Hageja lepinguline esindaja Tarvo I

Kostja EB(isikukood xxx, elukoht kohtule teadmata)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista EB 8 897 (kaheksa tuhat kaheksasada üheksakümmend seitse) krooni

Julianus Inkasso OÜ kasuks.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

4. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada Julianus Inkasso OÜ-le kohtutäituri

tasu

(ükssada

kaheksakümmend)

krooni

arvelduskontole

nr

xxxxxxxxxxxxxx(tsiviilasi nr 2-09-47385).

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta EB kanda.

2. Välja mõista EB menetluskulu 1 840 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend) krooni

Julianus Inkasso kasuks.

3. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb EB tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1

ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 2).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 30

päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kaja

peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab

kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud

juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile

ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või

mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto

nr 10220034799018) või Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr 333416110002) või

Swedbank AS-is (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.

Selgitus

TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Asjaolud

Julianus Inkasso OÜ esitas 18.09.2009 hagi EB vastu võlgnevuse 4 449 krooni ja viivise 4 448

krooni saamiseks. Nõue tuleneb AS-i V ja kostja vahel sõlmitud telekommunikatsiooni

teenuste osutamise lepingust, mille alusel esitatud arved jättis kostja tasumata. AS V loovutas

kostja vastu oleva nõude hagejale.

Kostjale saadeti hagiavaldus ja sellele lisatud tõendid hagiavalduses märgitud aadressile xxx,

Tallinn, kuid need tagastati kohtule märkega „ei ela sellel aadressil“. Rahvastikuregistris on

kostja elukoht kohaliku omavalitsuse täpsusega. Maksu- ja Tolliameti andmebaasis märgitud

kostja elukoha aadressile xxx, Kuressaare saadetud dokumendid tagastati kohtule märkega „ei

ela sellel aadressil“. Nimetatud aadressidel ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte

toimetada ka kohtutäituril. Kostja aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada,

samuti ei olnud võimalik dokumenti kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul viisil, mis on sätestatud TsMS 6-ndas osas. Seetõttu

on kostjale kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Vastavalt TsMS § 317 lg 1 p-le 1 ja lg-le 5 loeb kohus, et menetlusdokument on kostjale kätte

toimetatud.

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui

isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul

viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

täidetavaks.

AS-i V ja kostja vahel sõlmitud lepingust ning teatisest AS-i V ja Julianus Inkasso OÜ vahel

sõlmitud nõude loovutamise kohta nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse

(VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1

kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel

võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6

kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on

ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud.

Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele lepingust tulenev põhivõlg summas 4 449

krooni ja viivis 4 448 krooni, kogusummas 8 897 krooni.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 4 020 krooni järgmiselt: 1 000

krooni riigilõivu hagimenetluses, 2 500 krooni õigusabikulud, kohtutäituri tasu 420 krooni ning

100 krooni riigilõivu väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud.

Julianus

Inkasso

OÜ

on

16.11.2009

tasunud

kohtutäituri

tasu

krooni

Rahandusministeeriumi kontole nr 221013921094 Swedbank AS-is viitenumbriga 3100057358

ja selgitusega „kohtutäituritasu 2-09-47385 EB“. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse nr H

1242 alusel on kohtutäiturile tasutud 240 krooni. Seega tuleb 180 krooni hagejale tagastada.

TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude

teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4.09.2008 määruse nr

137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja

nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 10 000 krooni puhul 5 000

krooni. Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 2 500 krooni.

Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 4 449 krooni. Kohtu hinnangul ei ole

õigusabikulude summa 2 500 krooni vajalik ja põhjendatud. Käesolevas asjas on hageja

kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole

esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude

kandmist summas 2 500 krooni. Asjas ei ole toimunud ühtegi kohtuistungit, kohus lahendab

hagi tagaseljaotsusega eelmenetluses. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud

500 krooni ulatuses.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud

summas 500 krooni ning hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 1 000 krooni,

kohtutäituri tasu 240 krooni ning 100 krooni riigilõivu väljaandes Ametlikud Teadaanded teate

avaldamise eest, kokku 1 840 krooni.

Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on vastava avalduse esitanud.

Viivi Villemson