3-10-1334/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number

3-10-1334

Määruse kuupäev

28. juuni 2010

Kohtunik

Mai Saunanen

Kohtuasi

X´i kaebus Tartu Vangla toimingu (22.05.2010 tualeti

kasutamise õiguse piiramine) – õigusvastasuse tuvastamise

nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev

28. juuni 2010 kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tagastada X’i kaebus haldusasjas nr 3-10-1334

(HKMS § 11 lg 31 p 5);

2. Kohtumääruse ärakiri koos venekeelse koopiaga saata

kaebuse esitajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul

arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

25.05.2010 saabus Tartu Halduskohtusse X´i kaebus. Kaebuse kohaselt 22.05.2010 kell 10-13

organiseeriti Tartu Vanglas üritus „perepäev“. Tartu Vangla keelas kogu päeva vältel

kinnipeetavatel tualeti kasutamise. Enne ürituse algust selgitasid ametnikud, et perepäeva ajal

saavad tualetti kasutad ainult kinnipeetavate sugulased. Kinnipeetavatele oli tualeti

kasutamine keelatud, põhjendades seda vangla julgeolekuga. Kaebaja leiab, et vangla tekitas

talle põhjendamatuid kannatusi keeluga kasutada tualetti 3 tunni jooksul. Põhjendatud huvi

tuvastamiskaebuse esitamiseks on tulevikus esitatav mittevaralise kahju hüvitamise taotlus.

Kaebaja palub end riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel vabastada.

Kohtu seisukoht

HKMS § 11 lg 31 p 5 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale

juhul, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise

õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud.

Riigikohus on nimetatud sätte sisustamisel 15.05.2008.a määruses asjas 3-3-1-9-08 leidnud, et

kohus võib kaebuse üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa

ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Tuvastamiskaebuse võib kohus

tagastada juhul, kui isikul ilmselgelt puudub põhjendatud huvi. Riigikohtu 22.juuni 2010

määruses 3-3-1-20-10 peab halduskolleegium vajalikuks HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaldamisala

laiendada. Riigikohus asub seisukohale, et tagastada võib ilmselgelt perspektiivitu kaebuse.

Riigikohus märkis, et kaebust saab ilmselgelt perspektiivituks lugeda ennekõike siis, kui

soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik.

X´i poolt on esitatud tuvastamiskaebus Tartu Vangla toimingu - kaebajale tualeti kasutamise

mittevõimaldamine ürituse „perepäev“ toimumise ajal – õigusvastasuse tuvastamiseks.

Kaebuse eesmärgiks (põhjendatud huviks) on hilisem hüvitise taotlemine vanglalt

mittevaralise kahju tekitamise eest.

HKMS § 7 lg 1 teise lause järgi võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse

kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kui tuvastamiskaebus on

esitatud selleks, et hiljem esitada kahju hüvitamise nõue, siis tuleb tuvastamiskaebuse

rahuldamise ühe eeldusena kindlaks teha kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine. Seega

peab kaebaja kaebuses märkima, milles seisneb tema subjektiivsete õiguste rikkumine

vaidlustatud haldusakti või toimingu tõttu. Seda on rõhutanud Riigikohtu üldkogu oma

19.aprilli 2004.a. otsuses haldusajas 3-3-1-46-03 (p-d 33 ja 34).

Kohtu hinnangul kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, millest lähtudes võiks asuda

seisukohale, et kolme tunni jooksul väljastpoolt vanglat saabunud isikutega ühise tualeti

kasutamise mittevõimaldamine rikub tema õigusi või piirab tema vabadusi ning annab sellega

alust nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Kohtu arvates on vähetõenäoline vaidlusaluse

toimingu õigusvastaseks tunnistamine ja ka selle toiminguga sellise mittevaralise kahju

tekitamine kaebajale, mille eest võiks taotleda rahalist kompensatsiooni.

Vangistusseaduse § 105 lg 1 kohaselt vangla ülesandeks on vangistuse, eelvangistuse ja

karistusjärgse kinnipidamise täideviimine käesolevas seaduses sätestatud korras.

Vabaduskaotuse eripreventiivse eesmärgi realiseerimiseks täidab vangla ka sotsiaaltöö

funktsiooni.

Tartu Vangla sotsiaalosakonna poolt korraldatud „perepäeva“ eesmärgiks on aidata

kinnipeetavatel säilitada sidemeid vabaduses olevate pereliikmetega. Kuivõrd sellise

„perepäeva“ korraldamise kohustus ei ole vangla otsene ülesanne, on tegemist eripreventiivsel

eesmärgil kinnipeetavale võimaldatava lisasoodustusega.

VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse vanglas kinnipeetavate järelvalve viisil, mis tagab

vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. VangS §

67 p 1 tulenevalt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla

sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele.

Kaebuse kohaselt vanglaametniku korraldus „perepäeva“ ajal kinnipeetavatele tualeti

kasutamise mittevõimaldamise kohta oli tingitud julgeoleku tagamiseks vanglas.

X märgib kaebuses, et enne ürituse algust selgitasid ametnikud, et „perepäeva“ ajal saavad

tualetti kasutada ainult kinnipeetavate juurde tulnud sugulased. Seega oli kaebuse esitaja

teadlik, et „perepäeva“ ajal tualetti kasutada ei saa.

Kohus asub seisukohale, et „perepäevadel“ viibival isikul oli võimalus oma õigusi kaitsta, sest

WC kasutamise soovi korral oli tal võimalus avaldada vanglaametnikule soov katkestada

„perepäeval“ osalemine ja minna elukambrisse, et kasutada kinnipeetavatele ettenähtud

tualetti. Vangla poolt võimaldatava lisasoodustuse kasutamine täies mahus ei ole

kinnipeetavale kohustuslik.

Kohus märgib, et “perepäeval” osalemise ajal isiklike vajaduste rahuldamise soov võis

põhjustada kaebajale küll mõningaid ebamugavusi, kuid WC kasutamise võimaluse

puudumine lühiajaliselt ei ole niisuguse raskusega õigusterikkumine, mis võib põhjustada

mittevaralist kahju.

Kohus on seisukohal, et X puudub ilmselgelt põhjendatud huvi käesoleva tuvastamiskaebuse

esitamiseks ning seega on kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Kohus tagastab kaebuse HKMS §

11 lg 31 p 5 alusel..

Ühtlasi märgib kohus, et HKMS § 11 lg 7 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine isikult õigust

seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

Mai Saunanen

kohtunik