3-09-2521/40 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karin Kalmiste

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.06.2010, Tallinn

Haldusasja number

3-09-2521

Haldusasi

H.S. ja A.S. kaebus Viimsi Vallavolikogu 13.10.2009 määruse

nr 22 „Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering:

Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ tühistamiseks;

alternatiivselt osaliselt tühistamiseks Vesiniidu kinnistu osas;

kohustamises täiendavalt kaaluma rohevõrgustiku kehtestamist

Vesiniidu kinnistu osas

Asja läbivaatamise vorm

Istungimenetlus

Resolutsioon

1. Jätta H.S. ja A.S. kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Sekretäril saata käesolev kohtuotsus:

- kaebajate esindajale

- vastustaja esindajale

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest 28.06.2010 arvates (HKMS § 31 lg 1 ja 4).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil (HKMS § 32

lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viimsi Vallavolikogu 17. augusti 2004.a. otsusega nr. 73 algatati üldplaneeringu

teemaplaneering „Viimsi valla miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ (edaspidi nimetatud

„Teemaplaneering“).

Teemaplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Viimsi Vallavolikogu 11.

märtsi 2008.a. otsusega nr. 15

Viimsi Vallavolikogu 13. oktoobri 2009.a. määrusega nr. 22 kehtestati Viimsi valla mandriosa

üldplaneeringu teemaplaneering „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ (edaspidi

Määrus).

2. 05.11.2009 esitasid H.S. ja A.S. Tallinna Halduskohtule kaebuse.

Kaebajad taotlevad:

- tühistada täielikult Viimsi Vallavolikogu 13.10.2009 määrus nr 22 ,,Viimsi valla mandriosa

üldplaneeringu teemaplaneeringu kehtestamine: „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“.

- alternatiivselt tühistada Viimsi Vallavolikogu 13.10.2009 määrus nr 22 Vesiniidu

kinnistust puudutavas osas ning kohustada Viimsi valda täiendavalt kaaluma rohevõrgustiku

kehtestamise vajadust Vesiniidu kinnistule.

KAEBUSE ESITAJATE SEISUKOHAD

3. Viimsi Vallavolikogu 13. oktoobri 2009.a. määrus nr. 22, millega kehtestati Viimsi valla

mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ on

õigusvastane ning kuulub tühistamisele alljärgnevatel alustel.

3.1 Planeerimislahendusega seatav eraomandi piire on põhistamata ja ebaproportsionaalne.

Rohekoridoriks määratud ala on põline talukoht ja planeeringulahendus ignoreerib

põhjendamatult maaomaniku huvi maad sihtotstarbeliselt kasutada.

Vesiniidu kinnistule (kt 89001:010:1831) näeb Teemaplaneering kogu kinnistu ulatuses ette

rohevõrgustiku loomise (osaliselt astmelaud, osaliselt rohekoridor ja osaliselt puhverala).

Teemaplaneeringu seletuskirja p 2.2.2.2 ja 2.2.2.3 kohaselt tähendab see maakasutus- ja

ehitustingimuste osas piiranguid.

Vesiniidu kinnistu põhjapoolne osa on teemaplaneeringus määratletud kui rohekoridori

astmelaud. Lisaks läbib Vesiniidu kinnistut 50 m laiune rohekoridor. Kokku jääb astmelaua ja

rohekoridori alla ca ¾ viie h suurusest kinnistust. Piirangutest tulenevalt on sellel alal

ehitustegevus täielikult keelatud. Lisaks ei ole rohekoridori alal võimalik tegeleda metsanduse

või põllumajandusega. Ülejäänud pool kinnistut on rohekoridori puhverala, millel on samuti

ehitusõiguse ja maakasutuse piirangud. Kaebuse esitajatel puudub seega ca ¾ kinnistu

ulatuses igasugune võimalus ehitustegevuseks ning ülejäänud osas on täielikult välistatud üle

100 m2 ehitusaluse pinnaga tootmis-ja ärihoonete rajamine ning kõne alla võib tulla üksnes

väikeelamu rajamine.

Täiendavalt seab Teemaplaneering maaomanikele ka täiendavaid kohustusi, kuna

rohekoridori alal on kaebuse esitajatel teemaplaneeringu seletuskirja kohaselt ka kohustus

rakendada kompenseerivaid meetmeid.

Kaebuse esitajad on soovinud jagada Vesiniidu kinnitu reaalosadeks ja rajada igale perele

oma elamine. Kaebuse esitajad ei soovi sinna rajada korterelamuid ega ärihooneid.

Teemaplaneeringu koostamisel oleks vallal tulnud kohelda erinevalt põliseid asustuskohti ja

perspektiivseid arendusobjekte. Puuduvad objektiivsed põhjused, miks on vajalik muuta

Vesiniidu kinnistu täies ulatuses rohevõrgustiku osaks. Samuti jääb arusaamatuks, miks

muudeti Vesiniidu põlistalu õueala rohevõrgustiku puhveralaks – tegemist on hoonestatava

alaga.

Vesiniidu kinnistule seatava rohekoridori näol on tegemist põhiseaduse § 32 õiguse

ebaproportsionaalse riivega, kuna maa omanikult võetakse võimalus kasutada maad senisel

otstarbel (maatulundusmaa) ning välistatakse täielikult võimalus seal edendada igasugust

ehitustegevust.

3.2 Planeering sekkub kaebajate elu- ja majandustegevusse.

Vastustaja väide, et teemaplaneering maakasutuse juhtfunktsioone ei määra ja seetõttu puudub

riive maaomaniku omandiõigusele, on väär ja demagoogiline. Kinnistu osaline või terviklik

rohevõrgustiku osaks muutmine välistab kinnistu omanikul tulevikus teemaplaneeringut ja

seeläbi üldplaneeringut muutmata kinnistul igasuguse ehitustegevuse. Samuti juhtfunktsiooni

saab muuta ainult piiravamaks.

Seega määrab Teemaplaneering kaudselt maa-alale uue juhtfunktsiooni. Väär on vastustaja

väide, et Teemaplaneering ei sekku kaebuse esitajate majandus- ja elutegevusse.

Teemaplaneering piirab olulisel määral kaebuse esitajate omandiõigust.

4. Teemaplaneeringu lahendus ja seeläbi eraomandi ulatuslik riive ei ole põhjendatud.

Rohekoridor ei täida oma eesmärki. Kaebuse esitajatele jääb arusaamatuks loomade rännet

puudutav rohekoridori funktsionaalsus ja objektiivselt selle võimalikkus. Vald on

argumenteerinud ja rõhunud rohevõrgustiku sidususele Maardu rohevõrgustikuga.

Vald ei ole aga põhistanud ja selgitanud, milles see sidusus välja näeb ja kuidas asetub

käesolev rohekoridor Maardu asjakohasesse planeeringusse. Kaebuse esitajatele on teadmata,

kas Maardu vallal üldse on vastav planeering kehtestatud ja kuivõrd oluliseks käesolevat

rohekoridori selle toimimiseks peetakse jne.

Valla planeerimisdiskretsioon ei ole piiranguteta. Kaebuse esitajad viitavad Riigikohtu

10. oktoobri 2002. a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-42-02 kus leiti, et planeerimisdiskretsiooni

teostamisel peab kohalik omavalitsus kaitsma avalikke huve mõistlikul viisil, samas tuleb

piisavalt põhjendada, miks menetlusosaliste poolt esitatud argumente või tõendeid pole

aktsepteeritud või piisavaks peetud. Haldusakti põhjendus peab kohut veenma, et haldusorgan

on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on

toimunud ratsionaalselt.

Kaebuse esitajad on seisukohal, et olukorras, kus poole Vesiniidu kinnistu ulatuses on piiratud

nende õigust tulevikus maale hoonestada, samuti seda maatulunduslikel eesmärkidel

efektiivselt kasutada, oleks vald pidanud konkreetselt põhistama, kuidas kõne all olev ja just

selles ulatuses planeeritud rohevõrgustiku lahendus aitab kaasa nii Viimsi valla kui Maardu

linna ja Jõelähtme valla rohevõrgustiku toimimisele. Puuduvad asjakohased põhistused.

5. Vald ei kohtle maaomanikke võrdselt

Kaebuse esitajatele jääb arusaamatuks, millistest kaalitulustest lähtuvalt on vald rohekoridore

kaardile märkinud. Selline põhistamata tegevus kujutab endast menetleja diskretsiooni

kuritarvitamist ja maaomanike ebavõrdset kohtlemist.

6. Puuduvad roheplaneeringu aluseks vajaminevad nõuetekohased keskkonnauuringud.

Kaebuse esitajad leiavad, et avalikustamisele esitatud keskkonnamõjude strateegilise

hindamise aruanne ei rajanenud tegelikele uuringutele. Teemaplaneeringusse tehti vahetult

enne avalikustamist rohkeid muudatusi, mis ei ühti vähimalgi määral Teemaplaneeringu

seletuskirjas toodud eesmärkide ja aluspõhimõtetega. Käesoleval juhul, ei kujuta KSH oma

ala tunnustatud spetsialistide poolt läbiviidud ja põhjalikele uuringutele, seiretele rajanenud

roheauditit, vaid pigem formaalset dokumenti, mida vastavalt planeerija survele tagantjärele

kohandatakse.

Kaebuse esitajad on seisukohal, et roheplaneering ei rajane reaalsele looduskeskkonna

uuringutele ja on koostatud tegelikust olukorras ettekujutust omamata.

7. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruanne ei vasta seadustest tulenevatele

nõuetele. Aruande suurimaks puuduseks on: 1) osade keskkonnamõjude hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest tulenevate punktide lahtikirjutamata jätmine; 2)

üldsõnalisus; 3) rajanemine oletustele ning ebapiisavatele uuringutele.

7.1 Samuti on puuduseks aruandes sisalduvate mõistete, kriteeriumite ja hindamismeetodite

argumenteerimata jätmine ja ebaselgus.

7.2 Keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande koostajal puudus KHKS-i järgi

pädevus selle koostamiseks.

Käesoleval juhul on keskkonnamõjude strateegilise hindamise läbiviijaks olnud MTÜ

Keskkonnakorralduse juhataja Sixten Kerge, kellel kaebuse esitajatele teadaolevalt puudub

KHKS § 34 lg 3 p-is 2 sätestatud „kaheaastane töökogemus valdkonnas, mille

keskkonnamõju“ isik hindab. S. Kergele on väljastatud küll KHKS § 15 tähenduses litsents,

kuid keskkonnamõjude strateegilise hindamise osas seab KHKS hindamise läbiviijale

täpsustavad nõuded. Tutvudes MTÜ Keskkonnakorralduse seniste töödega keskkonnamõjude

strateegilise hindamise valdkonnas, siis MTÜ Keskkonnakorraldus ei ole teostanud

keskkonnamõjude strateegilisi hindamisi enne 2007.a, seega ei saa ka MTÜ-l ja S. Kergel olla

vähemalt 2-aastat kogemust.

Eelnevast tulenevalt ja KHKS § 34 lg 3, § 39 lg 3, § 42 lg 2 ja § 43 p-i 1 arvesse võttes on

Teemaplaneering ebaseaduslik, kuna rajaneb pädevust mitte omava isiku poolt läbi viidud

keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemustele.

Ei ole võimalik keskkonnauuringute ja mõjude hindamisel teha kompromisse, sh tõlgendada

KSHS-i pehmemalt.

7.3 KSH programmi on muudetud ja mittenõuetekohaselt kooskõlastatud Harjumaa

keskkonnateenistuses. Kuna Harjuma Keskkonnateenistus kooskõlastas KSH programmi,

mida ei järgitud, siis oleks vallal tulnud koostada uus KSH programm ja viia läbi uus KSH.

7.4 Volikogu otsustas planeeringulahenduse sobivuse üle ilma, et oleks KSH aruandega

tutvunud. Kaebuse esitajatele teadaolevalt ei esitanud vallavalitsus volikogule üheaegselt

arutamiseks planeeringulahendust ja KSH aruannet. Teemaplaneeringu loogika ja põhitõed

peaksid aga rajanema põhistatud keskkonnauuringutele ja nende pinnalt tehtud järeldustele,

siis oleks tulnud KSH aruannet ja teemaplaneeringut menetleda volikogus üheskoos. Samuti

oleks volikogus tulnud teemaplaneeringu menetlemisel kaaluda läbi ka KSH aruandes esitatud

muud alternatiivid. Seda ei tehtud.

Planeerimislahendus rajaneb KSH-l ja mitte vastupidi.

8. Vastustaja ei ole sisuliselt kaalunud alternatiivseid planeerimislahendusi. Vald ei ole

teemaplaneeringu seletuskirjas esitanud põhistusi, miks valiti KSH aruandes käsitletud

kolmest alternatiivist just kõne all olev; kas teisi alternatiive on põhjalikult analüüsitud; kas

on püütud leida ühisosa/kompromiss eri alternatiivide vahel jne. Sellest tulenevalt on kaebuse

esitajad seisukohal, et vald on rikkunud planeeringu menetlemisel diskretsiooni piire ning on

jätnud kaalumata rohevõrgustiku tagamise seisukohast võrdväärse, samas maaomanike huve

olulisel määral vähem piiravama planeeringulahenduse kehtestamise võimaluse.

9. Planeeringu seletuskirjas esinevad ja valla poolt kõrvaldamata puudujäägid.

Kaasamata on jäänud piisaval hulgal eriala eksperte. Teemaplaneeringu aluseks on üld-ja

teemaplaneeringud, millest enamik on tänaseni kehtestamata. Samuti puudub kooskõlas PlanS

§ 8 lg 8 Teemaplaneeringu seletuskirjas teave selle kohta, millises ulatuses ja vahenditega

toimub maakasutuse sihtotstarbe muutmisest kinnistusomanikele tekkiva kahju hüvitamine.

10. Vastustaja on rikkunud avalikustamise nõudeid vastavalt Plan§ 18 lg 2 p-le 1.

Teemaplaneeringut ja KSH aruannet ei avalikustatud Randvere keskuses, ja kaebuse

esitajatele teadaolevalt Kelvingi külakeskuses. Vastustaja viidatut sätte laiendavalt tõlgendust

peab kaebaja meelevaldseks ja planeerimisseaduse mõtet mittejärgivaks, kaebuse esitajad on

Muuga külast.

Samuti jääb kaebuse esitajatele arusaamatuks, kuidas saab ühele ja samale alale planeerida

alternatiivselt kiirraudtee ning loomade liiklemiseks mõeldud rohekoridor.

Vallamajas ei loodud adekvaatseid tingimusi teemaplaneeringuga tutvumiseks: kaardimaterjal

oli volditud kausta vahele ja puudus võrdluseks kehtiva üldplaneeringu kaart.

11. Kohtuistungil jäid kaebajad kaebuse juurde ning selgitasid lisaks, et nn

populaarkaebusena on käsitletav avalikustamise küsimus. Antud juhul ei saa kõnelda, et ei

oleks vajalik suuremates külades avalikustada planeeringumaterjal, kuna Viimsi ja

Haabneeme aleviku kõrval on veel 14 küla ja 4 saart ning on seega veel külasid, kus elanike

arv läheneb 1400 elanikule; suured on ka Pärnamäe küla (1131), Kelving (450), kaebajad on

Muuga külast (452); oleks piisanud planeeringu kaardi avaldamisest.

Subjektiivsete õiguste riive on seotud osalise tühistamise nõudega, so kaebajate kinnistute

osas.

Kaebajad ei saa ehitada neile põlisel talukoha maadel. Planeeritav rohevõrgustik lõppeb enne,

kui see jõuab Maarduni, varasemalt kulges rohevõrgustik üle Kivisaare kinnistu, tänasel

päeval see ei ole haaratud rohevõrgustikku. Rohevõrgustik ei toimi, kui vahele jääb raudtee.

Rohekoridor on planeeritud kohale, mis ei vii kuhugi. Vald vastas, et rohekoridor läheb läbi

Mäealuse, viimase osas on koridori ala vähendatud poole võrra. Maarduga ei ole sidusust juba

põhjusel, et seal pole roheala, loomad peaksid liikuma mööda tänavaid. Valla diskretsiooni

läbipaistvus puudub. S.Kerge kvalifikatsiooniküsimus on endiselt kahtluse all, tal puudus

planeerimiskogemus. Samas nähtub, et KSH toob välja 3 alternatiivi, ei ole kaalutud, miks ei

oleks saanud lahendada planeeringut alternatiiv nr 2 alusel, mis samuti tagab sidususe.

Planeering esitati Maavanemale läbivaatamiseks, kui KSH aruanne oli veel heaks kiitmata.

Kaebajate esindaja palub välja mõista vastustajalt tasutud õigusabikulu 17 972 kr (koos

käibemaksuga) ja tasutud riigilõiv, tasumine on tõendatud, esitatud töö aruanne.

Kaebajad taotlevad:

1) Tühistada Viimsi Vallavolikogu 13. oktoobri 2009.a. määrus nr. 22, millega kehtestati

Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering „Miljööväärtuslikud alad ja

rohevõrgustik.“

2) Alternatiivselt, tühistada Viimsi Vallavolikogu 3.10.2009 määruse nr 22 Vesiniidu

kinnistust puudutavas osas ning kohustada Viimsi valda täiendavalt kaaluma rohevõrgustiku

kehtestamise vajadust Vesiniidu kinnistule.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

12. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja

rohevõrgustik“ kehtestamine ei riku ega riiva kaebajate õigusi, mistõttu puudub alus kaebuse

rahuldamiseks.

Samuti pole Teemaplaneeringu menetlemisel ja kehtestamisel rikutud õigusaktide sätteid,

mistõttu on Määrus nr 22 õiguspärane nii oma sisult kui ka vormilt.

13. Ebaõige on kaebaja väide, et Teemaplaneering piirab nende eraomandi sihtotstarbelist

kasutamist.

Viimsi vallas Muuga külas asuva kaebajate omandis oleva Vesiniidu kinnistu sihtotstarve on

100 % maatulundusmaa.

Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1 kehtestatud Viimsi valla mandriosa

üldplaneeringu kohaselt on Vesiniidu maaüksuse juhtfunktsiooniks õuemaa osas elamumaa ja

ülejäänud osas metsamaa.

Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrusega nr 155 vastu võetud ,,Katastriüksuse sihtotstarvete

liigid ja nende määramise kord" § 6 punkti 9 kohaselt on maatulundusmaa

põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa või maa millel on

metsa- või põllumajanduslik potentsiaal. Maatulundusmaa hulka loetakse ka need maa-alad,

mida ei kasutata põllumajandussaaduste tootmiseks või metsa kasvatamiseks, kuid millele ei

määrata muud sihtotstarvet, kuna nendel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal.

Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja

rohevõrgustik“ peatükk 9 „Rakendussätted“ alapeatüki 9.1 „Üldplaneeringu elluviimise

majanduslikud võimalused“ kohaselt rohevõrgustiku alal olevaid metsamaid majandatakse

vastavalt metsaseadusele ja kohalike kaitsealade kaitse-eeskirjadele.

Maatulundusmaa sihtotstarbega avatud maastikuga aladel jätkub maa sihtotstarbeline

kasutamine. Nii metsa- kui ka põllumaa ehk maatulundusmaa edaspidiseks sihtotstarbeliseks

kasutamiseks täiendavaid ja piiravaid tingimusi ei seata.

13.1 Kaebajate väide, et planeerimislahendus ignoreerib põhjendamatult maaomaniku huvi

maad sihtotstarbeliselt kasutada, ei vasta tõele. Vastustaja märgib, et mõiste „sidususe“ all on

silmas peetud killustamise vältimist ja „kõrghaljastuse säilitamise“ all vajadust metsa

majandamisel tagada kindlasti metsa uuendamine ka raie järgselt. Metsa uuendamise kohustus

tuleb metsaseaduse §-dest 24 ja 25. Maaomanikul on võimlaik jätkata maa sihtotstarbelist

kasutamist nii põllu-kui ka metsamajandmaisel ilma täiendavate piiranguteta.

13.2 Kaebajate väide, et ¾ kinnistust on kaetud astmelaua ja rohekoridoriga ei vasta tõele.

Vesiniidu kinnistu on kaetud ca 1/4 ulatuses ning nende lõplik paiknemine selgub mõne

teemaplaneeringu jätkuprojekti menetluse raames

13.3 Väär on kaebajate väide, et Teemaplaneeringu seletuskirja kohaselt on kaebajatel

kohustus rakendada kompenseerivaid meetmeid. Rohevõrgustiku parandamine saab toimuda

Teemaplaneeringu jätkuprojektide raames koostöös ja kokkuleppel maaomanikega – see

puudutab ka finantseerimise küsimust. Vesiniidu kinnistul on kõrghalastus 70% ulatuses

kinnistust ja seega puudub vajadus täiendava uushaljastuse rajamiseks.

13.4 Teemaplaneeringust ei tulene piiranguid kaebajate maakasutusele, sh ehitustegevusele.

Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering "Viimsi valla üldiste ehitustingimuste

määramine. Elamuehituse põhimõtted" kohaselt peavad kõik elamud Viimsi vallas asuma

üldplaneeringuga määratud elamumaal. Väljapoole elamumaad uusi elamuid ja nende

abihooneid rajada ei ole lubatud. Kõik suvilad ja nende abihooned peavad Viimsi vallas

asuma, kas elamumaal või aiamajade ja suvilate maal.

Vesiniidu kinnistu hoonestamist reguleerivad Viimsi valla mandriosa üldplaneering koos

teemaplaneeringuga "Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse

põhimõtted" mitte Teemaplaneering. Samas juhime tähelepanu asjaolule, et üldplaneeringut

muutvate detailplaneeringute menetlemine saab vastavalt PlanS § 9 lõikele 7 olla üksnes

põhjendatud vajadusest tulenev erand ning sellest tulenevalt ei saa kaebajal olla õigustatud

ootust, et (elamu) ehitusõigust on võimalik seada maa-aladel, mille puudub vastav

juhtfunktsioon.

Vesiniidu kinnistule on väljastatud uue üksikelamu ehitamiseks ehitusluba nr 17072. Samuti

peab Viimsi Vallavolikogu keskkonnakomisjoni 05.05.2009 protokolli p 1 kohaselt komisjon

võimalikuks detailplaneeringu algatamist kahe täiendava elamukrundi moodustamiseks

Vesiniidu kinnistule olemaoleva elamu ja Muuga tee vahelisele kõrghaljastuse alale. Rikutud

ei ole PS § 32.

14. Teemaplaneering ei sekku kaebajate elu-ja majandustegevusse.

Teemaplaneeringuga ei seata täiendavaid piiranguid võrreldes juba kehtivate üld- ja

teemaplaneeringutega. Teemaplaneering ei võta ega saa ära võtta kaebajate PlanS § 9 lg 7

tulenevat õigust. Kaebajad ei saa eeldada, et kohalik omavalitsus kindlasti omaniku soovil

muudab üldplaneeringu järgset maakasutuse juhtfunktsiooni ning maa sihtotstarvet.

Kaebajatel ei saa olla õigustatud ootust, et elamu ehitusõigus on võimalik seada maa-aladele,

millel puudub selleks vastav juhtfunktsioon. Üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute

menetlemine saab olla üksnes põhjendatud vajadusest tulenev erand.

Eeltoodu alusel on vastustaja seisukohal, et kuna Teemaplaneeringu kehtestamisega ei

kaasnenud kaebajale mingeid muudatusi tema omanduses olevate kinnistute kasutamisel, siis

ei riku ja ei riiva Määrus kaebaja õigusi, mistõttu HKMS § 7 lg 1 ja PlanS § 26 lg 1 sätestatud

üldregulatsioonist tulenevalt tuleb kaebus jätta rahuldamata.

15. Ekslik on kaebajate väide, et rohekoridor ei täida oma eesmärki.

Rohevõrgustiku eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse alalhoidmine, mitte ainult

suurimetajate

rändetee

tagamine.

Lähtutud

on

sidumisel

naaberomavalitsuste

territooriumitega. Rohevõrgustik põhineb oma ideoloogialt sidusale süsteemile.

Kaebajate osundatud rohekoridor ei suuna loomade rännet maja hoovi vaid Mäealuse–III

maaüksuse kaudu Maardu linna territooriumile. Kõnealuse rohekoridori lõplik (parim)

asukoht selgub alles jätkuprojektide raames (Teemaplaneering pt 9.1).

16. Kaebajatele on loodud võimalus tutvuda Maardu linna üldplaneeringuga. Vastuseks H.S.

kirjale on vastustaja oma 23.01.09 nr 15-3/208-1 vastuses viidanud elektroonilisele aadressile,

kus on võimalik Maardu linna üldplaneeringuga tutvuda.

17. Alusetu on kaebajate väide maaomanike ebavõrdsest kohtemisest rohekoridoride

lisamisel/kustutamisel ja ekslik on viide 37-le muudatusele, millega laiendati ebavõrdselt

ehitusõigust.

Kuna Teemaplaneeringuga ei seata mingeid täiendavaid piirangud, ei saa vald maaomanikke

ka ebavõrdselt kohelda. Teemaplaneering ei määra maakasutuse juhtfunktsioone. Enne

Teemaplaneeringu vastuvõtmist korrigeeriti planeerimislahendust ning viidi see kooskõlla

juba kehtivate üld-, teema- ja detailplaneeringutega. Sellest tulenevad ka viidatud

muudatused. Siinkohal vähendati ka Vesiniidu kinnistule rohekoridori läbimõõtu 250-lt 50-le

meetrile. Samuti korrigeeriti astmelaud nr 7 pindala, millega vähenes oluliselt selle ulatuse

Vesiniidu kinnistule.

18. KSH aruanne vastab seadusest tulenevatele nõuetele.

KeHJS-is püstitatud eesmärgid on täidetud. Antud juhul on Teemaplaneeringu üldeesmärk

bioloogilise

mitmekesisuse

alalhoidmine,

mis

määrab

miljööväärtuslikud

alad

ja

rohevõrgustiku struktuurelementide paiknemise.

18.1 Argumenteerimata on kaebaja väide, et Teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruanne rajanes ebapiisavatele uuringutele.

Viimsi Vallavalitsus on valinud Teemaplaneeringu koostajaks väga suurte kogemustega AS-i

Pöyry Entec. Teemaplaneeringu koostamisel on osalenud otseselt kõigis töö etappides

arhitektuuri- ja planeerimisosakonna juhataja Kaur Lass, maastikuarhitekt-planeerijad Tuuli

Veersalu ja Kerttu Kõll. Mõlemad viimatinimetatud on diplomeeritud maastikuarhitektid ja

omavad omal erialal töötamise (sh looduse välivaatluste tegemise) kogemust. Kõigil kolmel

planeeringu koostamist nõustanud konsultandil on olemas ka keskkonnamõju strateegilise

hindamise õigus. Seega nad vastavad riiklikult tunnustatud keskkonnaeksperdi kriteeriumile

(ehki ei olnud antud juhul selle teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

ekspertideks). KSH koostajaks olid OÜ Keskkonnakorraldus keskkonnaeksperdid Sixten

Kerge ja Teet Kirss ning bioloog Roland Müür (osales töös enne Keskkonnaameti loomist).

Teemaplaneeringu koostaja ja KSH koostaja vahel on toimunud läbi planeerimismenetluse

jooksvalt

koostöö.

Kohaliku

tasandi

kaitsealade

moodustamisel

on

arvestatud

bioloogiakanditaat Jaanus Paali ja akadeemik Jüri Martini loodusväärtuste ekspertiisi

tulemustega (KSH aruande lisad 3-9). Loomastiku-uuringu osas on koostööd tehtud

Riigimetsa Majandamise Keskusega, kellelt on saadud väljavõtted riigimetsa koosseisu kohta

– sealt tulevad välja elupaigad. Metsatüübi järgi võib ja saab eeldada, millised elupaigad seal

on ja millised loomad seal elavad. Samuti on oma eksperthinnangu teemaplaneeringu osas

andnud zooloog Msc Üllar Rammul. Kaudselt on kaasatud olnud maakondliku rohelise

võrgustiku metoodika koostajad PhD Kalev Sepp ja Msc Jüri Jagomägi ning PhD Mart

Külvik, kes on tunnustatud ökoloogilise võrgustiku uurija. Töö tugines nende poolt välja

töötatud teaduslikule metoodikale. Mööname, et infrastruktuurid mõjutavad rohevõrgustiku

toimivust, kuid ei ole siiski täielikult välistavaks asjaoluks. Vastasel korral, arvestades

infrastruktuuri tihedust Eestis, ei oleks võimalik üleüldse rohevõrgustikku konstrueerida.

Rohevõrgustiku konstrueerimisel tuleb leida parim võimalik variant ning vajadusel kasutada

konflikte leevendavaid meetmeid. Antud seisukohta toetab ka PhD Kalev Sepp ja Msc Jüri

Jagomägi poolt välja töötatud rohelise võrgustiku planeerimise metoodika roheline võrgustik,

millele tugineb ka Teemaplaneeringu metoodika.

18.2 Ebaõige on kaebajate seisukoht, et KSH aruande koostajal puudus selle koostamiseks

pädevus. Vastustaja on seisukohal, et KSH juhteksperdi Sixten Kergel on olemas piisav

pädevus KSH läbiviimiseks ja seda tulenevalt KeHJS-st. Sama seisukohta on väljendanud ka

Keskkonnaministeerium 22.06.2007 märgukirjas.

19. Tegelikkusele ei vasta kaebaja väide, et vald ei kaalunud alternatiivseid

planeerimislahendusi.

Teemaplaneeringu koostamisel on kaalutud erinevaid planeeringu lahenduse võimalusi.

Teemaplaneering on koostatud spetsiaalselt rohevõrgustike moodustamiseks välja töötatud

metoodika alusel ning samuti on arvesse võetud keskkonnamõju strateegilise hindamise

tulemusi. Alternatiivide omavahelisel võrdlemisel osutus parimaks alternatiiviks alternatiiv nr

1, so Teemaplaneeringu lahendus, mis ainukesena loob eeldused rohevõrgustiku toimimiseks.

Teised alternatiivid ei taga rohevõrgustiku toimimist, sest alad kaotavad sidususe.

Rohevõrgustik saab efektiivselt toimida vaid sidusa süsteemina. Parimaks osutunud

alternatiivi toetab ka zooloog Üllar Rammul´i eksperthinnang.

20. Teemaplaneeringu menetlemisel on järgitud PlanS § 18 lg 2 p1 nõudeid, kuna

teemaplaneeringu avalik väljapanek korraldati Viimsi vallamajas, asukohaga Viimsi alevik,

mis on ühtlasi kokku kasvanud Haabneeme alevikuga.

Teemaplaneeringuga tutvumiseks olid loodud adekvaatsed tingimused ja kaebajate

vastupidine väide ei vasta tegelikkusele. Planeeringu avalik väljapanek toimus Viimsi

Vallavalitsuses, samuti sai nendega tutvuda Viimsi valla kodulehel.

21. Raudteetrass

ja

rohekoridor

saavad

paikneda

samal

territooriumil.

Raudtee

projekteerimise käigus tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine, mille menetluse raames

töötatakse välja rohevõrgustiku toimimist tagavad meetmed raudtee rajamiseks ja edasiseks

kasutamiseks.

22. Eeltoodu alusel on vastustaja jätkuvalt seisukohal, et kuna Teemaplaneeringu

kehtestamisega ei kaasnenud kaebajale mingeid muudatusi tema omanduses olevate kinnistute

kasutamisel, siis ei riku ja ei riiva Määrus kaebaja õigusi, mistõttu HKMS § 7 lg 1 ja PlanS §

26 lg 1 sätestatud üldregulatsioonist tulenevalt tuleb kaebus jätta rahuldamata. Puuduvad

alused kaebuse rahuldamiseks ka muudel alustel.

23. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja jätta kaebaja menetluskulud kaebaja kanda.

Kohtuistungil täpsustas vastustaja kaebaja väidete alusel järgmist.

Puuduvad menetlusnõuete rikkumised, kuna Viimsi vallas on kokkukasvanud alevid

Haabneeme ja Viimsi; Kelvingi ja Randvere on külad, haldusjaotus nähtub Viimsi valla

põhimääruse §-st 1, mille lõike 5 p 2 on loetletud kokku 18 küla, ei ole põhjendatud kaebaja

viidatud 2 küla väljatoomine ülejäänutest.

Maaomanikke ei koheldud ebavõrdselt nn rohekoridoride lisamisel või kustutamisel, ekslik on

viide 37 muudatuse osas, millega väidetult laiendati ebavõrdselt ehitusõigust. Enne

teemaplaneeringu avalikustamist eksisteerinud kaart oli tööversioon, kaebaja toetub väidetes

ja järeldustes valele materjalile, muudatused viidi sisse vastavalt metoodikale, mis on esitatud

teemaplaneeringu

ptk

1.5,

KSH

andis

omapoolse

hinnangu

kehtestatud

planeerimislahendusele-tegemist on parima alternatiiviga.

KSH koostaja oli pädev, kaebajate tõlgendus KeHJS § 34 lg 3 p 2 osas on väär. Ekspert peab

omama 2 a töökogemust valdkonnas, mille keskkonnamõju ta soovib hinnata, selle all ei

mõelda kogemust planeerijana, vaid kogemust valdkonnas, milles sisuliselt koostatakse

strateegiline planeerimisdokument, selleks valdkonnaks on antud juhul looduskeskkond.

KSH

koostatakse

strateegilistele

planeerimisdokumentidele,

st

planeeringule

planeerimisseaduse tähenduses. Seda mõttekäiku on avaldanud ka Keskkonnaministeerium

22.06.07 kirjas 13-3-1/282250-2. KeHJS §38 lg 2 p 5 kohaselt on järelevalvaja ülesandeks

hinnata eksperdi vastavust KeHJS §34 lg 3 nõuetele ja järelevalvaja Harjumaa

Keskkonnateenistus on pädevust hinnanud, KSH programm kiideti heaks 15.08.07 ja

aruanne 05.08.09 kirjaga. Aruanne on koostatud KSH programmist lähtuvalt, pädevuse

kahtlused puuduvad ja programm ning aruanne on kehtivad ning heaks kiidetud, neid ei ole

vaidlustatud ega tunnistatud kehtetuks. S.Kerge omab töökogemust aastast 2001, nt on ta

alates 02.06.06 saanud ka KMH litsentsi, vastustaja esitas kohtule ka tema CV. Antud juhul

ei olnud seadusest tulenevalt KSH koostamine kohustuslik.

Teemaplaneering on positiivse mõjuga. Kui üldjuhul haaratakse üld-, teema- ja

detailplaneeringutega looduslikke alasid ehitusõigusega alade hulka, so vähendatakse maa-

alade looduslikkust, kuid antud juhul määratletakse rohestruktuuride paiknemine,

miljööväärtuslikud

alad

ning

moodustatakse

kohalikke

maastikukaitsealasid,

selle

realiseerumisel mõju keskkonnale on igal juhul positiivne. KSH ei olnud antud juhul ka

seaduse kohaselt kohustuslik, kuid vald selle tellis ja tagas täiendava kontrolli.

Kaebajad ei ole arvestanud, et tegemist on teemaplaneeringuga, st et siin ei planeerita krundi

tasandil. Kaardimaterjalil on tähistatud noolega need alad, mis vajavad jätkuprojekte, tähistab

perspektiivseid arengusuundi. Rohevõrgustiku koridor peab edasi jätkuma, sj arendatakse

jätkuprojektide raames koostööd valla ja maaomanikega ja kohtades, kui on vaja lisahaljastust

vms lahendusi, lahendub lisakulutuste vajadusel küsimus üksnes läbi koostöö. Vald toetab

projekt, kui need saab läbi viia. Maardu linnnaga on tagatud sidusus ja planeering seda ka

märgib. Kaebaja viidatud Kivisaare kinnistu on elamumaa, kuid ka seal osas leitakse lahendus

jätkuprojektiga, lõplikud rohekoridorid täpsustatakse jätkuprojektide raames. Maardu linn

otsustas rohevõrgustiku küsimused mitte eraldi teemaplaneeringuga, vaid üldplaneeringuga,

kus on rohevõrgustiku küsimus eraldi käsitletud. Olemasolev Maardu roheala tagab

ökosüsteemi toime ja pisiimetajate liikumise, seal samuti jätkatakse süsteemi rajamist.

Vesiniidu kinnistu osas on tingimused ja seletused esitatud planeeringu seletuse lk 4,

teemaplaneeringu p 2.2.2.4 sätestab, et puhveralas on võimalik ehitada. Vald on kaebuse

esitajatele võimaldanud elamuehituse, 2 ehitusluba on juba väljastatud. Kaebuse esitajate nn

ehitamise probleem tuleb sellest, et nad tahavad ehitada sinna, kus kulgeb elektriliin ja sellest

tulenevad piirangud, mitte aga käesolevast teemaplaneeringust. Ehitamine sõltub endiselt

üldplaneeringust, milles määrati ehitamise põhimõtted. Kui maa on metsamajandusmaa

juhtfunktsiooniga, siis ei olnud alust loota ehitamiseks sellel alal. Olukorda selgitas täpsemini

vallavolikogu keskkonnakomisjoni protokoll. Kaebuse esitajad leiavad, et nad peavad ehitama

soisele alale, kuid see on nii, kui üldplaneering mujale ehitada ei võimalda; teemaplaneeringu

p 2.2.2.4 annab motivatsiooni ja selgitused, puhverala ei võta ära ehitusõigust,

teemaplaneering ei määra krundipiiride ega ka krundi sisese täpsusega roheala,

teemaplaneering selle tõttu sätestabki, et ehitusõiguste osas eraldi sellega kitsendusi ei seata.

Sundvõõrandamine saaks toimuda vaid teiste seaduste alusel, seal ettenähtud korras ja

juhtudel, kuid kaebaja maakasutust teemaplaneering ei muuda. Maad kasutavad kaebajad

vastavalt senisele sihtotstarbele nii nagu seni. Ei ole õige, et maaomanikke ei koheldud

võrdselt, juba oli selgitatud, et teemaplaneering arenes etappidena, selle arengu määras

metoodika, vastavalt teemaplaneeringu p 1.5 saab kontrollida, kuidas üks või teine roheala

struktuurelement kujunes ja kaebuse esitajaid eksitas vahepealse tööversiooni plaani-

kaardimaterjali kasutamine. Rääkides Pringi külast nähtub, et seal on määratud teiste

planeeringutega perspektiivne elamuehitusala, teemaplaneering peab olema kooskõlas

üldplaneeringuga, selle tõttu sinna ka rohekoridori ei konstrueeritud.

Kaardile kanti kõik võimalikud rohevõrgustiku struktuurielemendid, seejärel hakati neid

elemente uurima ja tähistama vastavalt metoodikale, seal on tegevuste järjekord, oma süsteem,

mida vald oluliselt ise ei muuda, kuid sai metoodikas toodud andmetest lähtuvalt jääda

vastavalt seal näidatud arvnäitajate piiresse.

Ekspert Ü.Rammul täpsustas kaebajate väidet väheste uuringute kohta-kogu suurem töö on

tehtud juba varem, valla looduskeskkonna kohta on tehtud ka varem uurimusi, st et ka see on

uurimustöö, kui ekspert kogub asjakohase materjali ja selle alusel koostab oma töö ja

kokkuvõtted; mitte iga asja ei pea ise uurima. Samas tehti selle planeeringu kestel ka välitööd,

käidi looduses koha peal tutvumas, eriti veel kriitilistes kohtades, see kõik talletati nn

kabinettides, kuid see ei välista, et tegemist on tõsise uurimustööga. Andmeid saadi ka nendelt

keskustelt, kelle ülesandeks ongi koguda nt loomastiku, taimestiku, linnustiku jms andmeid ja

mille kogumine ja talletamine on pidev.

Töökogemus keskkonnavaldkonnas on S. Kergel juba aastast 2001. Esitasime tema CV ja

litsentsiandmed. KSH-d ei ole palutud tühistada, see on kehtiv akt, nähtub, et KSH

järelevalvaja on Harjumaa Keskkonnateenistus, kes on aktsepteerinud nii eksperdi pädevuse

kui kinnitanud ka programmi, vald seda ei saa ise teha ja peab arvestama kehtiva aktiga. KSH

programm kiideti heaks 15.08.07, KeHJS § 39 lg 3 p 4 kohaselt ei kiideta seda heaks, kui

seda ei ole koostanud ekspert, kes ei vasta KeHJS § 34 lg 3 nõuetele. Aruanne kiideti heaks

05.08.09, vastuse lisa nr 24. Aruanne koostati lähtudes heakskiidetud programmist. Ka

järelevalvaja peab eksperti pädevaks teemaplaneeringu keskkonnamõju hindamisel. Otseselt

KeHJS –st tulenevalt on ekspert S.Kerge pädev isik keskkonnamõju strateegilise hindamise

läbiviimiseks, kaebajate tõlgendus KeHJS § 34 lg 3 p 2 osas on väär. Seadus ütlebki, et

ekspert peab olema vähemalt 2 aastase töökogemusega valdkonnas, mille keskkonnamõju ta

soovib hinnata. Seadusandja ei ole töökogemuste all pidanud silmas töökogemust

planeerijana, vaid töökogemus valdkonnas, milles sisuliselt koostatakse strateegiline

planeerimisdokument. Valdkonnaks antud juhul ongi looduskeskkond. S.Kergel on

keskkonnaalane töökogemus aastast 2001, seda kinnitab CV. Tal on ka keskkonnamõju

hindamise litsents. Esindaja esitab oma kirjaliku kokkuvõtte toimikusse, milles toob välja,

milleks KSH koostatakse, töökogemusest veel, st et seadus ei pea silmas seda, et see

kogemus

peaks

olema

planeerija

kogemus;

samasaisulise

seisukoha

esitas

Keskkonnaministeerium, kes oli seaduse koostaja, ka EPL-le 22.06.07.

MTÜ Keskkonnakorraldus võib hinnata sj üldplaneeringute keskkonnamõju. Lisaks nähtub

rakendussätetest, et KSH ei ole vajalik koostada siis, kui planeering oli algatatud enne selle

seaduse nõude sätestamist. Vald otsustas selle siiski tellida, et vältida alusetuid süüdistusi ja

nõudmisi, et miks ei ole tehtud, et just nimelt välistada kahtlused teemaplaneeringu

õiguspärasuses. 2004 aastast on S.Kergel tehtud tööd ka MTÜ Keskkonnakorralduses,

keskkonnamõju hindamine, KSH , MTÜ-s EMI- ECO-s, nähtub tema keskkonnamõju

hindamises osalemine jne, ta on pädev spetsialist ja vastupidine on vale. Oluline ka see, et

isik omab ka kõrghariduse selles valdkonnas. Seaduse kehtima hakkamisest oligi ta pädev

spetsialist. KMHS jõustus 03.04.2005. 17.08.2004 oli algatatud Teemaplaneering, siis seadus

ei nõudnud KSH koostamist, kui säte jõustus, siis KSH algatati 12.09.2006- viide KMH ja

keskkonnajuhtimise seaduse süsteemi rakendussättele § 56 lg 4. Nähtubki, et ei oleks pidanud

KSH-d sellele planeeringule tegema.

Seletuse lk 16 märgib ära, kui palju on roheteemast hõlmatud riigi ja vallale kuuluvat maad,

palju on eramaal rohevõrgustikku. Teemaplaneeringu arutluse käigus on selgitatud, et

alternatiive kaaluti ja on märgitud, miks ei taga alternatiiv nr 2 vajalikku sidusust, see ongi

motiiv. Riik esitas samuti vastuväiteid, läbi Maaameti on esitanud vastuväited teised

eraõiguslikud eraomanikud, seega ei ole nii, et vald jättis ühed välja ja teised lülitas

roheteemasse sisse, kõigilt maaomanikelt tuli reaktsioon ja vald kaaluski, et KSH ning

algatatud Teemaplaneeringu ülesanded on püstitatud keskkonnast lähtuvalt õigesti ja omanikke

arvestavalt, üldplaneeringu eesmärke ja seal märgitud ehitusõigust ei muudeta.

Alternatiive on võrreldud konkreetse hindamismetoodika alusel, milles on konkreetsed

kriteeriumid, mille alusel võrrelda ja valida struktuurelemente. Oma seletuses andsime

hindamismetoodika käsitluse. Teemaplaneeringu p-s 1.5 on see osa, milles märgiti ära kogu

roheline potentsiaal, seejärel vaadati üldplaneeringu juhtfunktsioone jne. Alternatiive võrreldi

KSH programmi raames, meie seletuse lk 14. Teemaplaneeringu koostajad Veersalu ja Kõiv on

maastikuarhitektid, kellel on pädevus KSH koostamiseks. MTÜ Keskkonnakorraldus võrdles

neid kolme alternatiivi, see on käsitletud. Maavanemale oli edastatud teave, et KSH aruanne

on heakskiitmisel Keskkonnaametis. Keskkonnaamet kiitis selle heaks 05.08.2009. Selleks

hetkeks oli maavanem kutsunud kokku nõupidamise, mis toimus 15.06 ja 16.06.2009. KSH

kiideti heaks kujul, mis esitati maavanemale eelnevalt. 05.10.2009 kiitis maavanem

Teemaplaneeringu heaks ja KSH aruanne oli avalikul arutelul 11.02.2009. KSH oli esimest

korda avalikul väljapanekul 28.03.2008 kuni 28.04.2008. Avalikes teadaannetes jäeti aga see

teavitamata, mistõttu seda korrati 21.01.2009-10.02.2009. Kui KSH ei oleks olnud, siis oleks

olnud vaid planeerijate poolt välja pakutud alternatiiv (PöyryE). Teemaplaneeringu lahendus

töötati vastavuses teemaplaneeringu 1.5 metoodikale. KSH ülesanne on hinnata ja pakkuda

erinevaid lahendusi planeeringu koostamisel.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus uurinud menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid leiab, et Teemaplaneeringu

kehtestamine ei riku kaebajate õigusi ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaevatud haldusakt on

piisavalt motiveeritud, selles on esitatud kaalutlused, kaalutlused on kooskõlas õiguse piiride ja

eesmärgiga ning arvestavad proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid üldtunnustatud

õiguse põhimõtteid.

24. Planeerimisseaduse (PlanS) § 26 lg 1 kohaselt võib planeeringu kehtestamise otsust

vaidlustada iga isik, kes leiab, et otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle

otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.

19.05. 2008.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-61-07 on Riigikohtu Halduskolleegium märkinud,

et nimetatud regulatsioon, mis loob ka nn populaarkaebuste esitamise võimaluse, ei välista,

vaid pigem toetab nõuet, et iga kaebuse esitanud isik määratleks kaebuse esitamise aluse.

Kohustus väljendada kaebuses oma seos vaidlustatud aktiga tuleneb HKMS §-de 7 ja 10

nõuetest.

Populaarkaebuse lahendamisel kontrollib kohus akti kooskõla seadustega kaebuses esitatud

nõuete ulatuses.

Subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuse lahendamisel kontrollib kohus, kas isikul on

vastav subjektiivne õigus ning kas planeering reaalselt rikub seda õigust.

Kohus nõustub menetlusosalistega, et Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et ulatusliku

diskretsioonilisuse tõttu on planeeringute kohtulik kontroll oma ulatuselt piiratud. Küsimuse

sellest, mida ja kuidas planeeringualale rajada, saab otsustada planeeringu kehtestamisel

haldusorgan, kohus ei saa haldusorgani asemel planeeringulahendusi kujundada või muuta.

Käesoleva asja raames hindab kohus kehtestatud planeeringu kooskõla kehtiva õigusega ning

ei asu hindama planeeringulahenduste sobivust või otstarbekust. Küsimused ühe või teise

lahenduse sobivusest või otstarbekusest oli kaebajatel võimalik üles tõsta omapoolsete

põhjendatud ettepanekute tegemisega planeerimismenetluses. Kohtumenetluses on võimalik

tõstatada küsimus kaalutlusõiguse teostamata jätmisest või kaalumise vigadest nende

ettepanekute läbivaatamisel.

25. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitajate esindaja, et kaebust tuleb käsitleda nii

populaarkaebusena kui ka kaebajate subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebusena, sj jääb

nn populaarkaebuse piiresse esile toodud planeeringu avalikustamisega seotud küsimus.

Lähtudes selgitusest analüüsib kohus kaebuses esitatud argumentidest nii Viimsi Vallavolikogu

13.10.2009.a. määruse nr 22 väidetavat vastuolu kehtiva õigusega kui hindab ka kaebuse

esitajate seadusega kaitstud õiguste võimalikku rikkumist.

26. Vastavalt planeerimisseaduse § 8 lg -le 2 on üldplaneeringu eesmärkideks muuhulgas valla

või linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; kavandatava ruumilise arenguga kaasneda

võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate

mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste

seadmine ning maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine. PlanS § 2

kohaselt on planeeringute liikideks: üleriigiline planeering, maakonnaplaneering, üldplaneering

ja detailplaneering.

PlanS § 7 ja 8 kohaselt võib maakonnaplaneeringu ja üldplaneeringu koostada

teemaplaneeringuna.

PlanS

§

lg

kohaselt

üldplaneeringu

võib

koostada

teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks vastavalt

käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärkidele. Teemaplaneering on seega sisuliselt

üldplaneeringut täpsustav planeering- § 8 lg 2.

Kohus nõustub vastustajaga, et kehtestatud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu

teemaplaneeringu

„Viimsi

valla

üldise

ehitustingimuste

määramine.

Elamuehituse

põhimõtted“ ehk üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu

koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste

väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid.

PlanS § 9 lg 1 järgi koostatakse detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse

aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. Detailplaneering koostatakse üldjuhul selleks,

et saavutada üldplaneeringuga kavandatu elluviimine. PlanS § 9 lõige 2 sätestab

detailplaneeringu eesmärgid, milleks muuhulgas on krundi ehitusõiguse määramine; krundi

hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud

hooneid, piiritlemine; haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; kujade määramine;

tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine; keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga

kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti

koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine.

Kehtiva planeerimisseaduse § 9 lg 7 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse

korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut, milleks on

sama lõike p 1 kohaselt on vastava maa-ala üldplaneeringuga määratud maakasutuse

juhtotstarbe ulatuslik muutmine, juhul kui soovitakse ehitada 100% maatulundusmaa

sihtotstarbega maaüksusel ja muuta selle sihtotstarvet ja rajada sinna eluhooneid, siis tuleb seda

teha läbi DP.

Saamoodi tuleb ka Teemaplaneeringu kehtestamise järgselt soovi korral koostada DP, läbida

planeerimisseaduses ettenähtud menetlus ja selles osas Teemaplaneering muutusi ei too.

Kaebajad on seotud Teemaplaneeringuga, neil on kaebeõigus, planeeringuga hõlmatud alal on

neil kinnisvara.

Kaebuse esitajad saavad taotleda nii üldplaneeringu kui ka Teemaplaneeringu muutmist läbi

DP.

Lahendades kaebajate DP algatamise taotlust peab omavalitsus sellisel juhul teostama

diskretsiooni ja HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse

piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega arvestades, kaaludes seejuures

olulisi asjaolusid ja põhjendatud huvi. Vald peab sellisel juhul otsuse tegemisel volituste

piirnormiks olevast PlanS § 9 lg 7 lähtuma.

PlanS § 8 lg 7 sätestab, et kehtestatud üldplaneering on aluseks DP koostamisele. PlanS § 1 lg

2 ja 3 seab kohustuse, et kaalutlusõigust teostatakse, et tagada tasakaalustatud ruumiline areng

ning arvestatakse keskkonnakitse vajadusega ehk juba Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000

otsusega nr 1 „Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kehtestamine“ ja Viimsi valla mandriosa

üldplaneeringu

teemaplaneering

"Viimsi

valla

üldiste

ehitustingimuste

määramine.

Elamuehituse põhimõtted" seavad kaebuse esitajatele arvestatavad õigused ning kohustused,

mh juba selle ptk 5.7 märkis ära, et rohevõrgustikus tuleb säilitada olemasolev väärtuslik

kõrghaljastus ja olemasoleva haljastuse puudumisel rajada võimalusel uushaljastus.

Elamuehituse põhimõtted ja säästva arengu ning rohevõrgustiku teema arendus leidis

käesolevalt edasiarenduse, siit nähtub, kuidas kavandatud abinõud haakuvad üle-eestilisse

rohelisse võrgustikku. Kinnisasja omaniku põhjendatud huve kaalutakse endiselt DP käigus, sj

tuleb märkida, et kinnisasja senise maakasutuse ja ehitusõiguse muutmine ei ole seadusega

tagatud omandiõigus. Omanik peab vältimatult arvestama kohaliku omavalitsuse ja teiste

huvitatud isikute seisukohtadega ja kui kaalumisel leitakse, et kohalik omavalitsus ei ole

kohustatud territooriumi planeerimisel lähtuma kinnisasja omaniku soovist, kui selleks

puuduvad tingimused, siis tuleb arvestada kehtestatud üldplaneeringut ja piirkonna

tasakaalustatud arengut.

Viimsi Vallavolikogu kehtestas 13.09.2005 määrusega nr 32 Viimsi valla üldplaneeringu

teemaplaneeringu

„Viimsi

valla

üldiste

ehitustingimuste

määramine.

Elamuehituse

põhimõtted“, mille kohaselt peavad kõik elamud Viimsi vallas asuma üldplaneeringuga

määratud elamumaal. Väljapoole elamumaad uusi elamuid ja nende abihooneid rajada ei ole

lubatud. Kõik suvilad ja nende abihooned peavad Viimsi vallas asuma kas elamumaal või

aiamajade ja suvilate maal.

DP algatamisel ei saa toetuda õigustatud ootusele, et kaebajatel on õigus nõuda igal juhul igale

neile kuuluvatele maatükkidele ehitusõigust, kuna arvestades kinnistute otstarvet ning

üldplaneeringut ei ole tagatud mistahes soovil loota ehitamise võimaldamist maa senist

sihtotstarvet muutmata. Kui kaebajatel on mõjuv põhjus olukorda muuta, siis juba sõltumata

sellest, kas lisaks kehtestati veel ka Teemaplaneering, tuleb üldplaneeringuid seadusega

tagatud õigusest vältimatult muuta.

Viimsi Valla teemaplaneeringu „Rohevõrgustik ja miljööväärtuslikud alad“ koostamise

lähteülesanne nägi ette määratleda valla rohestruktuuride ja miljöölisi väärtusi omavad alad, sh

haljastud ja puhkealad, mis on olulised vallaelanike elukeskkonna kvaliteedi seisukohalt nii

ökoloogilisest kui esteetilisest aspektist määratleda ning kavandada nende perspektiivne

lahendamine. Sj täpsustab see omakorda Harju Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut

„Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused „ valla tasandil, et määratleda

Viimsi valla mandriosa rohestruktuuri ja miljööväärtuslike alade edasised üldised

arenguprintsiibid ja luua võimalused visioonide elluviimiseks. Teemaplaneeringu aluseks on

Harju MK eelmärgitud teemaplaneering, Viimsi valla üldplaneering, Viimsi valla arengukava,

elamuehituse teemaplaneering „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse

põhimõtted“, kehtivad DP-d ja Viimsi valla ehitusmäärus (Teemaplaneeringu kaust lk 121).

Kohus nõustub vastustajaga, et üldplaneeringu teemaplaneering on seega muudetav läbi

konkreetse DP.

Kohus märgib lisaks, et väited, et hetkel kehtiv üldplaneering annab suuremad võimalused

kaitsta õigusi läbi konkreetse DP ei ole siiski õigustatud ka motiivil, et praktikas on ilmnenud,

et selliselt asi tegelikult toimib. Üldistatult saaks väita ka Teemaplaneeringu suhtes

samamoodi, kuid kohtu arvates isegi juhul, kui halduspraktikas on tehtud mõned väärad

otsustused, ei ole see õiguslikuks argumendiks, millest teha järeldus, et üldplaneering annab

enamad võimalused ja vaidlusalune Teemaplaneering piirab oluliselt või seab lisapiirangud

elamuehituses ehitustingimustele. Ka üldplaneeringu muutmine läbi DP-de on erandlik juhtum

ning kohus eelnevalt märkis, et sellistel juhtudel tuleb kaaluda neidsamu argumente, mis tuleks

kaalumisele, kui on kehtestatud Teemaplaneering.

Keskkonnakaitselised ja rohekoridori mõisted kuuluvad vältimatult üldplaneeringut muutvate

DP-de küsimusteringi, sj võetakse arvesse Teemaplaneeringu puudumisel muid planeeringuid,

mis juba varasemalt määratlesid nn rohekoridoride ja keskkonnakaitselised küsimused. Antud

juhul vastuvõetud ja kehtestatud vaidlusalune Teemaplaneering koondab kõik asjakohased

käsitlused ühte planeeringusse ja arvestab varem kehtinud nõuetega, sj arvestab temaga seotud

planeeringuid.

Kohus kokkuvõtvalt märgib, et vastustaja õigesti märkis, et Teemaplaneering ei võta ära

võimalusi, mille sätestab PlanS § 9 lg 7. Kohus leiab, et nii üldplaneering kui selle

Teemaplaneering ei ole sedavõrd jäigad, et ei võimaldaks põhjendatud vajadusel erandlikel

juhtudel ja näiteks olukorra muutumisel, teha muudatusi kas vajadusel uue üld-või

teemaplaneeringuga ja ka läbi konkreetse DP. Need võimalused jäävad.

Samas ei võta Teemaplaneering iseseisvalt maha piiranguid, mis on olemas elamuehitust

reguleerivates üldplaneeringutes ja ühteaegu Teemaplaneering ei sea iseseisvalt niisuguseid

piiranguid, mis ei arvestaks maa senist sihtotstarbelist kasutamist, kuna ta lähtub Viimsi valla

mandriosa üldplaneeringust ja selle teemaplaneeringust „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste

määramine. Elamuehituse põhimõtted“. Selle tõttu vastustaja ongi märkinud, et elamuehitus

põhineb jätkuvalt üldplaneeringuga määratud alal ehk juba määratud elamumaal; väljapoole

elamumaad uusi elamuid ja nende abihooneid rajada ei ole lubatud, kuivõrd eelnevalt märgitud

üldplaneeringud seda ei võimalda. Kinnistute hoonestamise küsimused on juba reguleeritud

Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga koos selle juurde kuuluva teemaplaneeringuga

„Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ ja kaebuse

esitaja ei ole neid eelnevaid planeeringuid vaidlustanud.

Seega nähtub, et Teemaplaneeringu kehtestamine ei muuda võimatuks PlanS § 9 lg 7 tuleneva

õiguse kasutamist. Teemaplaneeringu puhul ei ole tuvastatud, et ta ületab juba kehtivates

planeeringutes kehtestatut, niisuguseid asjaolusid antud kaebuse puhul ei ole esile toodud.

27. Vaidlust ei ole küsimustes, et Viimsi vallas Muuga külas asuva kaebajate omandis oleva

Vesiniidu kinnistu sihtotstarve on 100 % maatulundusmaa .Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000

otsusega nr 1 kehtestatud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohaselt on Vesiniidu

maaüksuse juhtfunktsiooniks õuemaa osas elamumaa ja ülejäänud osas metsamaa.

Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrusega nr 155 vastu võetud ,,Katastriüksuse sihtotstarvete

liigid ja nende määramise kord" § 6 p 9 ja § 7 lg 4 tulenevalt maatulundusmaaks on

põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks ettenähtud maa, mille hulka loetakse

ka maa-alad, mida ei kasutata eelmärgitud tegevuseks.

Teemaplaneeringu pt 9 alapeatüki 9.1 nähtub, et maatulundusmaa sihtotstarbega avatud

maastikuga aladel jätkub maa sihtotstarbeline kasutamine ning Teemaplaneering ei sea

täiendavaid piiranguid.

Ehitustegevust reguleerib veel Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering

"Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted", ka sellest

normist ei tulene õigust ehitada nii, et elamud võiksid asuda väljaspool üldplaneeringuga

määratud elamumaad.

Üldplaneeringut muutvad DP-d saavad olukorda muuta põhjendatud vajadusel – PlanS § 9 lg

7. Selle tõttu on vastustaja õigesti märkinud, et teemaplaneering ei sea täiendavaid piiranguid

ehitustegevusele ega senisele maakasutusele, mis jätkub maa sihtotstarbe järgi.

28. Väär on kaebajate väide, et Teemaplaneeringu seletuskirja kohaselt on kaebajatel kohustus

rakendada kompenseerivaid meetmeid.

Rohevõrgustiku parandamine saab toimuda Teemaplaneeringu jätkuprojektide raames

koostöös ja kokkuleppel maaomanikega – see puudutab ka finantseerimise küsimust.

Vesiniidu kinnistul on kõrghalastus 70% ulatuses kinnistust ja seega puudub vajadus

täiendava uushaljastuse rajamiseks. Kaebajatele ei ole pandud Teemaplaneeringuga täiendavat

kohustust haljastuse rajamiseks ja seda nende kulul.

29. Ekslik on kaebajate väide, et rohekoridor ei täida oma eesmärki.

Rohevõrgustiku eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse alalhoidmine, mitte ainult

suurimetajate

rändetee

tagamine.

Lähtutud

on

sidumisel

naaberomavalitsuste

territooriumitega. Rohevõrgustik põhineb oma ideoloogialt sidusale süsteemile. Kaebajate

osundatud rohekoridor ei suuna loomade rännet maja hoovi vaid Mäealuse–III maaüksuse

kaudu Maardu linna territooriumile. Kõnealuse rohekoridori lõplik (parim) asukoht selgub

alles jätkuprojektide raames (Teemaplaneering pt 9.1). Kaebajatele on loodud võimalus

tutvuda Maardu linna üldplaneeringuga. Vastuseks on menetluses H.S. kirjale vastustaja oma

23.01.09 nr 15-3/208-1 vastuses viidanud elektroonilisele aadressile, kus on võimalik Maardu

linna üldplaneeringuga tutvuda. Kuna Maardu linn on küsimuse enda territooriumil

lahendanud üldplaneeringuga, siis tuli sellega ka arvestada, kuna Maardu otsib samamoodi

väljundeid, et lahendada rohevõrgustiku küsimus ning tekkinud olukord, milles puudub

Viimsi suunal vajalik sidusus, saabki lahendada jätkuprojektide raames. Kas plaanitud

eesmärgid saabuvad, näitab aeg, see ei tähenda, et tuleks loobuda väljundite otsimisest ja

eelduste loomisest. Jõelähtme vallaga on sidususe võimalus tagatud samuti piiratud alal, kuid

ka selles suunas ei saa jätta sidususe eeldusi loomata.

Raudteetrass ja rohekoridor saavad paikneda samal territooriumil.

Raudtee projekteerimise käigus tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine, mille menetluse

raames töötatakse välja rohevõrgustiku toimimist tagavad meetmed raudtee rajamiseks ja

edasiseks kasutamiseks.

Rail Baltica küsimus.

Teemaplaneering ise ei määratle Rail Baltica trassikoridori jaoks vajalikku raudteetunneli

reservmaad, kuna ka see on juba varasemal määratud üleriigilise planeeringuga „Eesti 2010“,

Harju maakonnaplaneeringu I etapp ja Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga.

Rahvusvaheline transporditrass kuulub säilitamisele, vastavat osa selgitab täpsemini

Siseministeeriumi kiri 23.07.09 nr 13-3/5330. Eesti Vabariik ei ole loobunud kiirraudtee

rajamise soovist. Raudtee reservmaa kattub haljastusmaa juhtfunktsiooniga. Kui mingil

põhjusel raudtee reservmaa jääb kasutamata jääb maa-alale kehtima paralleelselt määratud

haljastusmaa juhtfunktsioon, mis täidab rohekoridori ülesannet. Teemaplaneeringus on

„Roheline võrgustik“ osas kirjeldatud, kuidas ja mis kuulub täpsustamisele. Kuni raudtee

ehitamiseni toimib kogu reservala aga rohevõrgustiku alana. Kuid ka raudtee rajamisel säilib

rohekoridor ca 200 m laiuse koridorina, vastavalt on teemaplaneeringus seda teemat ka

kajastatud. Raudtee ja rohekoridor selles mõttes saavad paikneda samal territooriumil.

Keskkonnamõjude hindamine konkreetses menetluses määrab ehitamise võimalused.

Vastustaja märgib õigesti, et mõiste „sidususe“ all on silmas peetud killustamise vältimist ja

„kõrghaljastuse säilitamise“ all vajadust metsa majandamisel tagada kindlasti metsa

uuendamine ka raie järgselt. Metsa uuendamise kohustus tuleb metsaseaduse §-dest 24 ja 25.

Maaomanikul on võimalik jätkata maa sihtotstarbelist kasutamist nii põllu-kui ka

metsamajandamisel ilma täiendavate piiranguteta.

30. Väide, et ¾ kinnistust on kaetud astmelaua ja rohekoridoriga, ei vasta tõele.

Vesiniidu kinnistu on kaetud ca 1/4 ulatuses ning nende lõplik paiknemine selgub mõne

teemaplaneeringu jätkuprojekti menetluse raames. Kaebajaid huvitas kohtuistungil küsimus

aspektist, kas Teemaplaneering toob kaasa selle, et loomapidamisel tekib takistusi, sh näiteks

elektritarade kasutamisel. Teemaplaneering loomapidamist ja elektrikarjuste kasutamist ei

takista.

Kohus juba märkis, et Teemaplaneeringust ei tulene lisapiiranguid kaebajate maakasutusele,

sh ehitustegevusele, kuna arvestada tuleb olemasoleva Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu

teemaplaneering

"Viimsi

valla

üldiste

ehitustingimuste

määramine.

Elamuehituse

põhimõtted" mille kohaselt peavad kõik elamud Viimsi vallas asuma üldplaneeringuga

määratud elamumaal ja väljapoole elamumaad uusi elamuid ja nende abihooneid rajada ei ole

lubatud. Ka Vesiniidu kinnistu hoonestamist reguleerivad Viimsi valla mandriosa

üldplaneering koos teemaplaneeringuga "Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine.

Elamuehituse põhimõtted" mitte vaidlusalune Teemaplaneering.

Kohus juba märkis, et üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute menetlemine saab

vastavalt PlanS § 9 lõikele 7 olla üksnes põhjendatud vajadusest tulenev erand ning sellest

tulenevalt ei saa kaebajatel olla õigustatud ootust, et (elamu) ehitusõigust on võimalik seada

maa-aladel, millel puudub vastav juhtfunktsioon.

Vaidlust ei ole ka küsimuses, et Vesiniidu kinnistule on väljastatud uue üksikelamu

ehitamiseks ehitusluba nr 17072. Samuti peab Viimsi Vallavolikogu keskkonnakomisjoni

05.05.2009 protokolli p 1 kohane komisjoni otsus võimalikuks detailplaneeringu algatamist

kahe täiendava elamukrundi moodustamiseks Vesiniidu kinnistule olemaoleva elamu ja

Muuga tee vahelisele kõrghaljastuse alale ja kaebajad ei saa väita, et juba on rikutud PS § 32

õigusi, kuivõrd kaebajate taotlused lahendatakse seaduse alusel läbi DP. Kui on tegemist

sellise üldplaneeringuga, mida DP-ga muuta ei saa, siis seda olukorda Teemaplaneering ei

muuda.

31. Maa-omanikke ei ole koheldud ebavõrdselt.

Täiendavaid piiranguid ei ole Teemaplaneering kaebuse esitajate senise maakasutuse suhtes

seadnud. Üldplaneering ei määratle veel iseenesest katastriüksuste sihtotstarbeid, kuid

üldplaneering annab siiski sisulised alused, millest lähtuda DP koostamisel. Kuna

Teemaplaneering üldplaneeringuga seatud ehitusõigust antud juhul ei muuda, siis kaebajate

suhtes muutusi ei toonud ka roheteema kehtestamine.

Veisniidu kinnistule jääva rohekoridori läbimõõtu vähendati 250- lt meetrilt 50-le meetrile.

Korrigeeriti astmelaud nr 7 pindala, millega vähenes oluliselt selle ulatus Vesiniidu kinnistule.

Teemaplaneering

on

koostatud

spetsiaalselt

rohelise

võrgustiku

konstrueerimiseks

väljatöötatud metoodikast lähtudes, metoodika ei välistanud erinevates tööetappides

muudatuste tegemist.

Alusetu on väita, et maaomanike ebavõrdset kohtemist kinnitab rohekoridoride nn lisamine

või nende kustutamine, mida tõendavat justkui 37 muudatuse tegemine. Muudatuste tegemisel

ei

laiendatud

ebavõrdselt

ehitusõigusi.

Teemaplaneering

ei

määra

maakasutuse

juhtfunktsioone. Enne Teemaplaneeringu vastuvõtmist korrigeeriti planeerimislahendust ning

viidi see kooskõlla juba kehtivate üld-, teema- ja detailplaneeringutega, tulemusena vähendati

ka Vesiniidu kinnistule rohekoridori läbimõõtu 250-lt 50-le meetrile. Samuti korrigeeriti

astmelaud nr 7 pindala, millega vähenes oluliselt selle ulatus Vesiniidu kinnistule.

Kohtuistungil selgus, et kaebuses toetuti plaani ja kaardimaterjalile, mis oli kasutusel töö

vahe-etapis.

Kohus ei nõustu, et planeeringumaterjali alusel ei saa kontrollida, kuidas konkreetseid

kinnistuid Teemaplaneering puudutab. Nimelt on rohelise võrgustiku määratlemisel kasutatud

territoriaalse planeerimise ja ruumikujundamise võtet, mis juhindub võrgustiku ideest,

konstrueerimisel kasutatakse EPMÜ ja AS Regio koostöös väljatöötatud metoodikat (Sepp,

Jagomägi, 2002). Sama metoodika alusel koostati aastal 2003 Harju MK teemaplaneering

„Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ rohelise võrgustiku osa. Seda

metoodikat kohandati Viimsi valla eripärale ja töö täpsustamisele. Sama Metoodika

kasutamisele on üle läinud ka teised vallad, mis kohtu arvates ühtsetel alustel looduna hakkab

tagama edasise rohealade teemal sidususe ja kuivõrd metoodikat tunnustatakse, siis saab

vastuseid otsida kinnistute osas metoodika tulemusel koostatud tabelitest (Teemaplaneeringu

kaust).

Vastavalt on kaebajate kinnistute osas leitavad andmed, mille kohaselt on Vesiniidu ÜP järgne

juhtfunktsiooniks metsamajandus ja elamumaa, sihtotstarbelt on tegemist maatulundusmaaga.

Rohevõrgustiku struktuurelementidest jääb sinna astmelaud nr 7, rohekoridor, puhverala.

Avaliku väljapaneku järgselt muudeti kaardilahendust-vähendati astmelaua pindala ja koridori

laiust ning proportsionaalselt suurendati puhverala. Elamumaa osas ei ole piiranguid

ehitamiseks (asub puhveralas). Teemaplaneeringu ptk 2.2.2.4 Maakasutus-ja ehitustingimused

rohevõrgustiku puhveralal kohaselt on võimalik seada ehitusõigust maa-alal, millel Viimsi

valla mandriosa üldplaneering ei näe ette ehitusõigust võimaldavat juhtfunktsiooni.

Teemaplaneeringu Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted

p 4.4. (üldised nõudes elamuehitusele kogu Viimsi valla territooriumil) kohaselt kõik elamud

peavad asuma üldplaneeringuga määratud elamumaal.

Vastustaja esitas lisaks parema arusaamise eesmärgil värvilise kaardimaterjali, millelt nähtub

planeerimismenetluses teiste isikute vastuväiteid kajastav kaardimaterjal, Viimsi valla

üldplaneering, rohevõrgustiku avaliku väljapanekukaart ja kehtestatud rohevõrgustiku kaart.

Vastustaja eeltoodu tõttu korduvalt ka märkis, et Teemaplaneering ei muuda kaebajate senist

maakasutust.

32. Teemaplaneeringu mõjust kaebajate õigustele.

PlanS § 8 lg 7 kohaselt on üldplaneering aluseks DP-de koostamisele DP kohustusega alal.

PlanS § 9 lg 7 kohaselt DP-ga võib põhjendatud vajadusel muuta üldplaneeringu lahendusi.

Kuna selline sätestatus loob õigused seadusest tulenevalt, siis Teemaplaneeringu kehtestamine

ei võta ära kaebajatelt seadusest tulenevaid õigusi.

Asjaolu, et Teemaplaneering peab arvestama ja arvestab senist maa sihtotstarvet, kinnistute

juhtfunktsiooni ning Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 a määrusega nr 155 vastu võetud

„Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise korda“ (Kord) ongi tagatiseks, et

Teemaplaneering selles osas muutusi ei saa tekitada.

Kui kaebajatele kuuluv maa on maatulundusmaa vastavalt Korra § 6 p 9, siis see tähendab, et

ta on mõeldud põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks või et sellisel maal on

metsa-või põllumajanduslik potentsiaal. Maatulundusmaa hulka leotakse ka need maa-alad,

mida ei kasutata põllumajandussaaduste tootmiseks või metsa kasvatamiseks, kuid millele ka ei

määrata muud sihtotstarvet.

Kuna vaidlustatud Teemaplaneering ei tohi muuta sihtostarvet ja kaebajad ka ei ole tõendanud,

et planeering seda muudab, siis ei ole kohtul põhjust kinnitada, et Teemaplaneering ületab

seadusega sätestatud tagatisi.

Vastavalt ka vaidlusalune planeering märgib ptk 9 „Rakendussätetes“ aptk 9.1 „Üldplaneeringu

elluviimise majanduslikud võimalused, et rohevõrgustiku alal olevaid metsamaid majandatakse

vastavalt metsaseadusele ja kohalike kaitselade kaitse-eeskirjadele. Maatulundusmaa

sihtotstarbega avatud maastikuga aladel jätkub maa sihtotstarbeline kasutamine. Nii metsa-kui

põllumaa ehk maatulundusmaa edaspidiseks sihtotstarbeliseks kasutamiseks täiendavaid

piiravaid tingimusi ei sea.

Juhul, kui kohtus oleks leidnud kinnitust, et kaebajatele saabusid niisugused täiendavad

piirangud, oleks tegemist planeeringu veaga, mis tuleks kõrvaldada.

Kohus leiab, et Teemaplaneering ei toonud kaebajate suhtes kaasa keelatud mõjutus ega riku

nende õigusi. Kaebuse esitajatel ei saanud olla õigustatud ootust, et neile antakse võimalus

hakata ehitama, kui kehtis üksnes üldplaneering ilma vaidlusaluse Teemaplaneeringuta. Kui

kaebajad ka soovisid hakata maa sihtotstarvet muutma, siis nähtus kohtuistungil, et takistused

nende valitud asukohtades nende juba esitatud taotluste läbivaatamisel tulenesid muudest

põhjustest. Kaebuse esitajatel on õigus vaidlustada nende poolt esitatud ehitusloa vms taotluste

lahendamise tulemused kohtus, kui selleks tekib vajadus ja kui nende õigusi planeerimise ja

ehitamise normide alusel rikutakse. Isik võib teha PlanS § 10 lg 1 kohaselt planeeringu

algatamise ettepaneku, seda peab menetlema kohalik omavalitsus, kuid sellega ei kaasne

kohaliku omavalitsuse automaatset kohustust DP algatada, omavalitsus võib sellest keelduda.

Üld- ja detailplaneeringute kaudu kujundab kohalik omavalitsus valla või linna arengu

põhimõtted ning seab säästva ja tasakaalustatud arengu tingimused, see ongi aluseks

maakasutuse ja ehitustegevusele. Teemaplaneering neid põhimõtteid ei muuda.

Antud juhul on kaalutud isiku erahuvi ja avalikku huvi, tulemusena leiti, et Teemaplaneering

tuli sisse seada, et realiseerida selles märgitud eesmärgid, mis tulenevad ühtlasi

üldplaneeringus seatud eesmärkidest. Teemaplaneeringu ja kehtiva üldplaneeringu seisukohad

väljendavad avalikku huvi. Kui kaebajal DP taotluse esitamisel ei ole sellist ülekaalukat ja

põhjendatud erahuvi, mis võimaldaks erandkorras DP-d algatamist, siis on tegemist seadusliku

takistusega. Kui kaebajatel ei ole kunagi tekkinud kellegi tegevusest õiguspärast ootust DP

algatamise suhtes, millega senist olukorda muuta, siis õiguspärase ootuse ja õiguskindluse

põhimõtet ei rikuta asjaolust, et kehtestatakse Teemaplaneering.

Teemaplaneeringu vaidlustamisel tuleb kaebuse esitajal tõendada, et see on seadusevastane ja

rikub tema õigusi. Maaomanikel ei ole nö üldist õigustatud ootust, et elamu ehitusõigust saab

seada neile aladele, millel puudub ehitusõigust võimaldav funktsioon. Kaebajad ei saanud

eeldada muuhulgas, et üldplaneeringu ja muudest senistest planeeringutest tulenevad piirangud

kaovad. Vald ei saa maaomanikke e eraomanikke kohelda mittevõrdselt, kui kehtiva üld-ja

teemaplaneeringu kohast ehitusõigust ei muuda.

Teemaplaneeringut ei saanud ka erandkorras jätta ära või muuta seda nii, et kaebajate kinnistud

ei oleks sellesse haaratud, niisugune kinnistute vahetegemine planeeringualas ei ole õigustatav

ehkki kaebajad märgivad, et neil on tekkinud erandolukord ja tegemist on põlise talumaadega.

Kohus märkis, et läbi DP on võimalik kaaluda, kas kaebajatel on mõjuv põhjus ehitada, kuid ei

ole õiguslikku alust, et jätta nad Teemaplaneeringust välja.

Kohtukaebuses märgitakse, et kaebajad ei saa rajada neid hooneid, mis nad tahaksid, keelatud

on ka asfalt-teede rajamine jms. Kohtule jääb kaebuse selline selgitus vastuoluliseks

arvestades, et kohtuistungil kaebajad kinnitasid, et soovitakse ehitada enda tarbeks elu-ja

kõrvalhooneid, mida aga vastustaja ja kaebajate kinnitusel juba lahendatakse konkreetsete

taotluste alusel ja nähtub, et sinna, kuhu üldplaneeringust tulenevalt saab ehitada, seda ka

lubati. Eelkõige kasutatakse ära need võimalused, mis on senise maakasutuse kohaselt lubatud.

Kaebajad ei soovi ehitada äri ja tootmishooneid, ehkki kaebuses märgitakse, et nende

ehitamine on takistatud. Nähtub, et asfalt-teed ja äri –ning tootmishooneid siiski ehitada ei

soovita ja kui seda soovitakse, siis keelab seda maa senine sihtotstarve.

Vald ei saa kohelda erinevalt ka Teemaplaneeringu raames põliselanikke võrreldes teiste

elanikega või ka arendajatega, omand on seaduse ees võrdne. PS § 32 õigusi saab endiselt

kaitsta läbi DP, kui on mõjuvaid põhjusi hakata ehitama ja nagu kohus märkis, juhul, kui

kaebaja taotlused lahendatakse ehitusõiguse seadmisel taotluste lahendamisel vastuolus

seadusega, tuleb esitada kohtule eraldiseisev kaebus.

33. KSH aruande seaduslikkuse küsimuse püstitasid kaebajad juba vastuväidete esitamisel.

Kaebajad heidavad aruandele ette üldsõnalisust ja paljasõnalisust. Kohus leiab, et vastustaja on

andnud selles osas õiguspärased. selgitused.

Väide, et KSH aruandes sisalduvad mõisted, kriteeriumid, hindamismeetodid on kas ebaselged

või argumenteerimata, ei ole õigustatud. Viimsi vallavalitsus on selles osas juba vastanud

08.05.09 kirjaga (tlk 52-62). Kohus märgitud selgitusi eraldi ei korda, kuid leiab, et selgitused

mõistete osas anti asjakohaselt- KSH aruandes ei käsitleta neid meelevaldselt, sj

argumenteeritakse asjaolusid kirjelduste kaudu, mis võimaldab võrdlusi ja kokkuvõtteks

arusaamist.

Kaebajad väidavad, et puuduvad roheplaneeringu aluseks vajaminevad nõuetekohased

keskkonnauuringud, kuna avalikustamisele esitatud keskkonnamõjude strateegiline hindamise

aruanne ei rajanenud tegelikele uuringutele. Kaebuses märgitakse, et 11.10.05 kiideti heaks

teemaplaneeringu lahendus, mis ka avalikustati. 11.03.08 vastu võetud teemaplaneering erineb

varem heaks kiidetust ja avalikustatud lahendist märkimisväärselt, tehti ca 37 muudatust, mis

on

suunatud

rohekoridori

kärpimisele

ehituspiirangute

tõttu.

KSH

peaks

olema

alusdokumendiks roheplaneeringule, kuid praegu on olukord vastupidine. Roheplaneering

nähtuvalt sellest ei tugine looduskeskkonna uuringutele, st et planeeringut mugandatakse

vastavalt planeeringu dokumendile. Kaebuses leitakse, et aruanne ei kajasta, mis saab siis, kui

strateegilist

planeerimisdokumenti

ellu

ei

viida,

ka

ei

nähtu,

missugused

on

keskkonnaprobleemid planeeringu elluviimisel, piiriülene mõju ei ole nähtav; aruanne on

üldsõnaline, korratakse mõistet „ökoloogiline lõks“; kahjude küsimus on käsitlemata; aruanne

tugineb oletustele ja otseselt ebapiisavatele uuringutele, nt loomastiku uuringu eksperthinnang

lausa tõdeb seda, et uuringu ei saadud teha; vastamisel vald keskendub enda õigustamisele, sj

esitas vald kirja 07.05.09 täiendava tõendina, mis peaks kummutama loomastiku uuringu

mittekohasuse. Aruandes on ka arusaamatuid väiteid, nt p 10.2, ekslikke seisukohti, et

rohevõrgustiku planeering tõstab kinnisvara hindu vallas; ebaselge on, mis valemit kasutati

aruande lk 79-81 kriteeriumide puhul, miks on loomastiku kriteeriumi tähtsus 8,5 %, kui

planeering on väidetult silmas pidanud loomastiku küsimust; 7-st negatiivsest mõjust on 5

seotud loomadega; ei ole usutav, kas KSH pinnalt tekkis tõesti vaid 2 ettepanekut planeeringu

täiendamiseks; märgitakse loomastiku seire vajadused, kuid jääb arusaamatuks, miks seiret ei

tehtud juba 2004.-st; vahetegu mõistetes, nt lk 101.

Kohus leiab, et planeering määratleb miljööväärtuslikud alad, jälgib rohevõrgustiku struktuuri

tegelikku paiknemist. Kaebuse esitajate vastupidine väide on paljasõnaline ega ole

põhjendatud. KSH aruande ptk 10 toob välja „Planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud“.

Alapt 10.2 „Majanduslik mõju“ kinnitab, et Teemaplaneeringuga ei kaasne olulist negatiivsest

majanduslikku mõju, eelnevalt oli märgitud, et omavalitsus ei muuda sellega ega ole

kohustatud

muutma

maakasutuse

juhtfunktsioone.

Rohelahendused

tuginesid

ekspertarvamustele. KSH pakub planeerimislahenduste teostamiseks vajaliku teabe ja

kaalutlused. Antud juhul ei ole see toimunud teistmoodi ja kaebajate vastupidine väide on

paljasõnaline. Etteheiteid ei ole põhjendatud juba põhjusest, et kaebuse esitajatele on lahti

selgitatud neid huvitavad probleemid täiendavalt ka kirjalikult.

Rohevõrgustik ei puuduta vaid suur-ulukite liikumist ja paiknemist. Vastavalt käsitleb aruanne

rohevõrgustikku, sj rohekoridori, selle laiemas tähenduses, st et jälgitakse loodust selle

bioloogilises mitmekesisuses selle säilitamise eesmärgil. Eriilmelised looduskooslused

koosnevad ka väikestest populatsioonidest, vastavalt seletab selle üksikasjaliselt lahti

teemaplaneeringu lisa nr 8 „Loomastik“.

KSH on lahti mõtestatud, sealjuures tähistab 0- alternatiivi väljatoomine selle, mil planeeringut

ei tule ellu viia (KSH aruande p 3.1). Väide, et ei ole märgutud, mis juhtub siis, kui

planeeringut ei viida ellu, ei ole korrektne, kuna planeeringu eesmärki selgitades on ühtlasi

selgitatud, missugune tekkinud probleem tuleb lahendada. KSH aruande ptk 8, 10, 11

analüüsib lisaks peaeesmärgile ka kaasnevaid mõjusid. Kuna KSH-st olulist keskkonnamõju ei

tuvastatud, seda ei kaasne, siis ei rikuta KeHJS § 5 tingimusi. KSH aruanne toob välja

lokaalsed mõjud ning kaebaja ei ole ka tõendanud, et esinevad olulised keskkonnamõjud, mis

takistaksid teemaplaneeringut ellu viia. Olulisi mõjutusi ei saabu ka kumulatiivsest mõjust,

vastavalt on KSH aruande punktis 10.13 seda käsitletud ja põhistatud. Piiriülest mõju KeHJS

§ 46 lg 1 kohaselt hinnatakse, kui on tuvastatud selline mõju, kuid see tähendab, et mõju peaks

olema teise riigi keskkonnale. Kuivõrd kaebajad pidasid silmas ilmselt siiski piiriülesele

mõjule viidates sidususe küsimust väljapoole valla territooriumi, siis on analüüsitud sellist

mõju ja sidusust.

Kohus nõustub vastustajaga, et KSH on lahti mõtestatud, ta on kehtiv akt ning selle kohta on

kaebajate esindajale esitatud eraldi selgitused. Kaebajad olid esitanud oma küsimused

kirjalikult juba 25.04.08 ja said sellele vastuse 08.01.09 (tlk 25). 10.02.09 esitasid kaebajad

esindaja vahendusel uued täpsustavad väited ja vastustaja vastas 08.05.09 kirjaga 15-3/503-1

(tlk 53), seega ei ole jäetud neid informatsioonita.

Kuivõrd KSH on jõusolev dokument, siis sai ta olla Teemaplaneeringu koostamiseks

arvestatav. Nii nagu KSH märgib, on ka Teemaplaneeringus selgitatud, kuidas

„Keskkonnamõjude hindamise metoodika“ seadis kriteeriumid, et hindamisel oleks kaalutud

keskkonna-, sotsiaal-majanduslikke aspekte.

Kriteeriumid hinnati läbi paariti ekspertrühmas, olulised kriteeriumid hinnati 1 punktiga,

vähemolulised 0-punktiga. Võrdselt olulised kriteeriumid said hinnatud 0,5 punktiga. KSH

aruande tabelis on veerg 11 „summa“, milles ridade summa väljendabki saadud tulemust.

Ridade summa alusel kujunes üldine punktisumma, mille alusel leiti kriteeriumide kaal, mis

omakorda väljendati protsentides. Kuna aluseks oli konkreetne metoodika, siis selle metoodika

kestel hindamistel saadud tulemused võttis Teemaplaneering arvesse, kohus ei saa ümber

hinnata, kas valitud metoodika oli õige või vale, vastavalt ka ei ole kaebajad esile toonud

objektiivseid kriteeriumeid, millele metoodika ei vasta ja et Teemaplaneering ei saa toimida

selle metoodika valiku tõttu. Kaebajaid huvitas loomastiku osakaalu madal protsent/osatähtsus,

mis aga on Teemaplaneeringus kajastatud. Vastustaja on toonud esile, et loomastiku mõju

osakaal oli 8,5 %, kuid see oligi kõige kõrgem osakaal teistest kriteeriumitest, mis kinnitab

loomastiku mõju olulisust hindamissüsteemis. Kuivõrd loomatiku osas oli neile negatiivne

mõju suurim, siis on käsitletud nende osa enam ja suuremas mahus kogu menetluse kestel.

KSH käigus võrreldi omavahel 3 alternatiivset lahendust teemaplaneeringu koostamise

vajaduses ja mõjudes. 0-variant tähendas, et teemaplaneeringut ei kehtestata, st et jääb

senikehtiv regulatsioon, selgitus on antud p-is 3.3 (0-alternatiiv). Valla arenguperspektiive see

variant ei tagaks. 1-alternatiiv hõlmas sellise Teemaplaneeringu lahenduse, mil Viimsi valla

rohevõrgustik hõlmas kõiki maaomanikke; 2-altrnatiiv aga lahendusi, mil Viimsi valla

rohevõrgustik paikneks ainult riigi-, valla-, või üldkasutatavatel maadel. Teemaplaneeringu

lahendusel valiti alternatiiv nr 1, mis loob eeldused rohevõrgustiku toimimiseks; alternatiiv 0 ja

2 ei tagaks selle toimimist, kuna nende rakendustega piirdudes kaoks sidusus valla piires ja

väljapoole valda. Kõigil nendel juhtudel maakasutuse seniseid piiranguid Teemaplaneering ise

ei muuda, vastavalt ongi vastustaja korduvalt rõhutanud, et muutusi see senises maakasutuses

kaebajate osas ei too. Teemaplaneeringu avaliku arutelu protokollidest nähtub, et kaebajate

esindaja on saanud vastused küsimustele, mis selgitasid nii alternatiivide valikut kui ka

loomade liikumise ja arvukuse kohta, kuigi koondmaterjal ei nimeta ära arve. Nt on 11.02.09

selgitatud, et RMK on taotlenud luba kitsede arvukuse vähendamiseks, RMK esindaja on

märkinud, et kitsi on 30 ringis, põtru 3, rebaste ja jäneste koguarv ei ole teada, samuti siilide,

oravate jne arvukus. Keegi ei eelda, et suurulukid peaksid elama valla territooriumil, neile

tuleb luua võimalused liikuda. S.Kerge on selgitanud kaardimaterjalile näidates, kuidas muud

alternatiivid ei taga sidusust ülejäänud Eestiga, selgitati alternatiiv nr 1 võimalust tagada

sidusus ja selle eeldused. Arutelud olid läbi viidud ka 12.10.05, 23.01.06 ja 18.02.08.

Rohevõrgustiku konstrueerimise metoodikat tutvustati nt ka 18.02.09, mil selgitati ka

välitööde osatähtsust. H.S. on nt küsinud, kuidas puurkaevu ohutsoon ei mõjuta rohekoridori,

ta leidis, et see lõikab koridori läbi, kuid temale selgitati, et see nii ei ole, kuna rohekoridor

toimib ikkagi. Rõhutati, et KSH käigus oli kaalutud veel teisigi variante, neid ei hakatudki esile

tooma, kuivõrd rohevõrgustik plaaniti algul veelgi ulatuslikumana. Spetsialistid ei pea isegi

valitud alternatiivi ideaalseks, kuid leiti, et see on siiski vähim, mis tänases olukorras on

võimalik ja tarvilik kasutusele võtta.

Ka kohtuistungil jäid kaebajad samade väidete juurde.

Kohus kordab kokkuvõtlikult, et Teemaplaneeringusse ei kandu KSH mõisted meelevaldselt, sj

argumenteeritakse asjaolusid kirjelduste kaudu, mis võimaldab võrdlusi ja kokkuvõtteks

arusaamist. Kuigi kaebajad endiselt leidsid, et KeHJS § 40 lg 4 p 4 nõue on aruandes

kajastamata, nähtub selle ptk 8, 10, 11 osast, et see analüüsib lisaks peaeesmärgile ka

kaasnevaid mõjusid. KSH aruande ptk 10 toob välja „Planeeringu elluviimisega kaasnevad

mõjud“. Alapt 10.2 „Majanduslik mõju“ kinnitab, et Teemaplaneeringuga ei kaasne olulist

negatiivsest majanduslikku mõju, eelnevalt oli märgitud, et omavalitsus ei muuda sellega ega

ole kohustatud muutma maakasutuse juhtfunktsioone. Kuna olulist keskkonnamõju ei

tuvastatud, seda ei kaasne, siis ei rikuta KeHJS § 5 tingimusi, järelikult ei ole ka

Teemaplaneeringus sellekohast viga.

Kaebuse esitajatel on võimalik leida haldusaktist vastused küsimustele, mille alusel kujunesid

nn rohealad nii nagu vastustaja need Teemaplaneeringus on kehtestanud. Kohus nõustub

vastustajaga, et kuivõrd planeeringumaterjal on äärmiselt ulatuslik, siis ei saa seletuskirja lahti

mõtestada ilma selle juurde kuuluvat kaardimaterjali uurimata, samuti on asjakohane jälgida

metoodikast kujunevaid põhimõtteid ja viiteid.

Planeeringumaterjalis on olemas Teemaplaneeringu koostamise aluseks on spetsiaalselt

rohevõrgustiku konstrueerimiseks välja töötatud metoodika, seda ei ole välja mõelnud

vastustaja. Maakondliku rohelise võrgustiku metoodika koostajateks on teadlased K.Sepp ja

J.Jagomägi, M Külvik. Rohelise võrgustiku planeerimise metoodika Roheline võrgustik

(K.Sepp ja J.Jagomägi) asetab paika need põhimõtted, kuidas nn rohealad peaksid välja

nägema ja paikema, et tagada toimiv struktuur. Vald metoodikat arvestades ise selles muutusi

ei teinud, st kaebajaid ja teisi isikuid ka sellest aspektist erinevalt ei koheldud. Lihtsustatult

lahti seletades nähtub Teemaplaneeringu materjalist, et nt astmelauad peavad tulenevalt

metoodikast asuma üksteisest teatud kaugustel ja olema teatud suurustes, et nad toimiksid;

rohekoridorid peavad metoodikast tulenevalt olema teatud pikkuse ja laiusega samuti

põhjusest, et nad tagaksid süsteemi toimimise. Koridoride ja astmelaudade suhtes annab

metoodika parameetrid, mille piires on planeerijal võimalik teha valikuid, st valida suurused,

mis tagavad objektiivselt vajaliku ja võimaldavad süsteemil toimida. Näitajad on esitatud

skaalana, millelt nähtub mh toimimiseks minimaalselt vajalik, alla selle näitaja ei oleks

süsteem planeeritud viisil toimiv. Seega juhtudel, kui planeeringus oli ära märgitud looduses

olemasolev roheala ja enne avalikku väljapanekut kaardistatud parim toimimise süsteem, sai

teha muudatusi isikute põhjendatud ettepanekutel vaid nii, et kui nt astmelaua suurust sai

muuta skaalal asuvate näitajate raames vähima vajaliku arvnäitajani, st näitajani, mis tagab

kogu süsteemi toimimise, siis nende suuruste raames oli kaalumine võimalik. Alla lubatud

piirnäitajate vastustaja ei ole planeeringumuutusi vastu võtnud. Nt sai ka koridoride osas teha

muudatusi, vajadusel muutes nad kitsmaks, kuid mitte alla metoodikas äratoodud lubatud

näitajate. Metoodika arvestab, et loomade liikumiseks on nt koridorid vajalikud teatud

pikkusega, astmelauad teatud suurustega, nende vaheldumine on seatud kindlate kauguste ja

sagedustega, et tagada süsteemne toimimine. Neid näitajaid vastustaja ise välja ei ole mõelnud,

selleks ongi metoodika vajalik, kuid kaalumisvõimalused vastustajal olid eelmärgitud raamides

siiski olemas, sellest tulenevalt tehti ka vajalikel juhtudel muudatusi ning sellega ongi

vastustaja oma vastuseid põhistanud; ka tehti menetluse kestel muudatusi siis, kui võrdluses

teiste planeeringutega ilmnes, et ala oli tegelikkuses juba elamuala või määratud selliseks

alaks. Seega ei saa kohus nõustuda väitega, et Teemaplaneering ei arvesta KSH andmetega ja

et KSH või Teemaplaneering ei ole põhjendatud ning kontrollitav. Seejuures on ka oluline

vastustaja tegevusest jälgida, et ta viitab planeeringutele, mis olid vajalikud arvestada. Nii nt

on antud juhul oluline jälgida, kuidas Harju Maakonna teemaplaneering määratles ära nn

rohealad, samas ei ole midagi tehtud ka valesti, kui kontrolliti, missugused on Tallinna või

Viimsi vallaga piirnevate teiste valdade asjakohased teemaplaneeringud või koostamisel olevad

planeeringud, et tagada kokkuvõttes rohealade ökoloogiline sidusus ja süsteemne toimimine.

Selliseid kaalutlusi ei välista asjaolu, kas piirneval vallal või nt Tallinna linnal vüi Maardu

linnal on juba uus teemaplaneering kehtestatud või ta on alles menetlemisel. Harju MK

teemaplaneering seab eesmärgi, et selline sidusus tekiks ja seal kus ta on olemas, see säiliks.

Jõelähtme vallaga on ainus võimalus Viimsi valla ja Jõelähtme valla rohealade sidumiseks

äärmiselt piiratud lõigul, seega sai teha valiku olemasolevate võimaluste kaudu ja mitte jätta

seda kasutamata. Vastustaja korduvalt on põhistanud, millistel tingimustel jääb Viimsi valla

loomastik ökoloogilisse lõksu, kui ei püütagi leida väljundeid, et säilitatakse need vähimad

võimalused, mis veel eksisteerivad. Seega teatud juhtudel ei olnud enam looduses jäänud neid

võimalusi, kus saaks teha teistsuguse otsustuse, sj on kaebajatele selgitatud ka põhjalikult

Maarduga seotud sidususe küsimust.

Koos kaebajatele saadetud vastustega pidi olema kaebajatele arusaadav, eriti veel juriidilise abi

saamisel, kuidas planeeringu seletavat osa ja kaardimaterjali mõista. Iga kinnistuomanik saab

kaardilt otsida kinnistu asukoha järgi, missugused asjaolud Teemaplaneeringus antud piirkonna

kohta kehtivad ja kuidas on roheala seatud. Kuna Teemaplaneeringu menetluses on kohustuslik

selle avalik väljapanek ja arutelud, siis on see täiendav võimalus, kuidas iga maaomanik või

huvitatud isik saab kindlaks teha, kas ta nõustub planeeringulahendusega või vajab veel

täiendavat teavet ja selgitusi. Seega nähtub haldusaktist ja selle alusmaterjalist, et

rohevõrgustik koosneb erinevatest elementidest, kus igal elemendil on oma põhifunktsioon

lisaks üldeesmärgile.

Teemaplaneeringut ei muuda õigusvastaseks arvamus, et kinnisvara hinnad tõusevad; kaebaja

oli vastuväidetes vallale esitanud väite, et see seisukoht jääb arusaamatuks. Vastustaja on

kirjalikul vastamisel 08.05.09 (tlk 57) selgitanud, et mõju on kinnisvarale selles mõttes

kahetine, et üldiselt on rohealade mõju väärtusi tõstev, rohevõrgustiku alale jääva kinnistutele

ei saabu sellest eraldi positiivset ega negatiivset mõju.

Kaebajatele oli ka selgitatud (tlk 57) mõisted, mis kaebajaid konkreetselt huvitasid, so „oluline

loomade liikumine koridoris „ ja „rohekoridor kui linnahaljastus „ .Mõistete erinevus tuleneb

väärtustest, mis konkreetses koridoris domineerib.

Kohus siinkohal kordab, et Teemaplaneering on koostatud spetsiaalselt rohelise võrgustiku

konstrueerimiseks väljatöötatud metoodikast lähtudes, st et lähtuti juba kehtivast üld-, teema-

ja detailplaneeringutest, nende aluseks olnud metoodikast ja looduslikest eeltingimustest

funktsioneeriva süsteemi saavutamiseks. Teemaplaneering seab ka üheks eesmärgiks, et sellele

tuginevalt saab kavandada edasised tegevused, st ta seab eeltingimused jätkuprojektide kaudu

luua funktsioneerivad koridorid. Nn lage põld teemaplaneeringu mõistes kuulub

miljööväärtuslikkuse ja rohevõrgustiku teemaplaneeringus hindamisele samaväärselt, kui seda

tehakse metsamaastiku ja vee-alade kohta. Maardu osas tegi Maardu omavalitsus ettepanekud,

millega arvestati, taas eesmärgiga, et Viimsi valla suunalt oleks Maarduga olemas rohealade

sidus võrgustik.

Ühenduskoridoride küsimus. Kaebajad leidsid, et ühendkoridoride küsimuses ei ole nad saanud

piisavat informatsiooni, mis kinnitaks, et töö tugineb tõsikindlatele andmetele.

Kohus märgituga ei nõustu, kuna vastustaja on teemaplaneeringus ette näinud kooskõlastajate

ringi, vastavalt sellele ringile koguti ka vajalik teave ja arvestati sellega, et saavutada eesmärk,

mis võimaldabki tagada sidususe Maardu linna rohealadega Muuga ja Aigrumäe külas ning

Tallinna linnaga Aigrumäe ja Viimsi aleviku kaudu; Maardu linna ja Jõelähtme valla

rohevõrgustikuga. Vastavalt on andnud oma kooskõlastused planeeringule Maardu

Linnavalitsus, kes tegi ka konkreetse ettepaneku rohevõrgustiku koridoriala arvestamisel, et

siduda see Maardu rohealaga. Jõelähtme vallaga arvestati eeldusel, et ka Rail Baltica

valmimisel jätkub Jõelähtme vallas raudteekoridor koos seda ümbritseva haljasalaga, mis on

kasutatav rohekoridorina, vastavalt saadi ka kooskõlastus ja kohus nõustub vastustajaga, et

Viimsi vallal ei ole põhjust mitte arvestada naabervaldade soovide ja kooskõlastustega ning

veel vähem eeldada, et naabervallad ei oma rohekoridore, mille sidusust sooviti tagada ka

vastustaja tegevuse kaudu. Kohus juba selgitas, et Jõelähtme vallaga on Viimsi vallal

puutumus üksnes väikesel alal, sinna jääb tulevane Rail Baltica trassiala, kuivõrd sellega tuleb

arvestada kõigil valdadel.

KSH aruanne toob välja lokaalsed mõjud ning kaebaja ei ole ka tõendanud, et edaspidiselt

Teemaplaneeringust

tulenevalt

esinevad

olulised

keskkonnamõjud,

mis

takistaksid

teemaplaneeringut ellu viia. Olulisi mõjutusi ei saabu ka kumulatiivsest mõjust, vastavalt on

KSH aruande punktis 10.13 seda käsitletud ja põhistatud. Piiriülest mõju KeHJS § 46 lg 1

kohaselt hinnatakse, kui on tuvastatud selline mõju, kuid see tähendab, et mõju peaks olema

teise riigi keskkonnale, seega ei saa lugeda veaks seda, et KeHJS § 46 lg 1 mõjusid ei märgita

ega analüüsita.

Rohekoridori mõistet käsitlesid kaebajad ise ekslikult valesti ning vastustaja on õigesti välja

toonud, et rohevõrgustik ei puuduta vaid suur-ulukite liikumist ja paiknemist. Vastavalt

käsitlebki nii aruanne kui Teemaplaneering rohevõrgustikuna, sj rohekoridori selle laiemas

tähenduses nii, et jälgitakse loodust selle bioloogilises mitmekesisuses selle säilitamise

eesmärgil. Looduskooslused koosnevad ka väikestest populatsioonidest, vastavalt seletab selle

üksikasjaliselt lahti teemaplaneeringu lisa nr 8 „Loomastik“.

Kaebajate väide kahjude tekitamisest Teemaplaneeringuga on eksitav. Vastavalt on kohus juba

selgitanud, et Teemaplaneering ei sea ehitamisele tingimusi ega piiranguid, samuti

maakasutusele, sellest ta ka ei saa käsitleda ja motiveerida, kuidas tagatakse kahju hüvitamine.

KSH programm on heaks kiidetud Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt, seega on nõutav

kooskõlastus olemas, Teemaplaneering arvestas sellega, kui kehtivaga.

Alternatiivide kaalumine valla poolt.

Alternatiivide 1. ja 2. vahe ei ole oluliselt suur, kuid tulemusel jõuti järeldusele, et teised

alternatiivid ei loo efektiivset ja sidusat süsteemi. Põhjuseks, miks valiti alternatiiv nr 1 on

asjaolu, mille toob välja Ü. Rammul eksperthinnang (KSH aruande lisa nr 10) ja Harju

maakonna teemaplaneeringu ptk 2.2.1. Viimsi poolsaar on liialt väike, et tagaks iseseisvalt ja

isoleeritult

suuremate

maismaaloomade

populatsiooni,

mistõttu

ongi

eriti

oluline

rohekoridoride kaudu tagada sidusus; selle sidususe parandamine on oluline just nimelt

Tallinna mõjupiirkonnas. Tugialasid ja koridore tuleb Tallinna rohelises vööndis tugevdada.

Alternatiiv nr 1. näeb ette hõlmata nii riigi, eraomanike, kui ka vallale kuuluvad maad.

Kavandati 28.53 km2 ulatuses rohealasid, eramaale 11.33 km2 (39,7%), riigimaale ja

munitsipaalmaale 17.2 km2 (60.3%), sellest nähtub, et eramaade protsent on vähemuses.

Kaebaja eksib, kui leiab, et rohealad moodustuvad eramaade arvelt ning naaberomavalitsustega

ei ole koostöös saavutatud parim lahendus. Põhjuseks, miks valiti alternatiiv nr 1 on asjaolu,

mille toob välja Ü. Rammul eksperthinnangus (KSH aruande lisa nr 10) ja Harju maakonna

teemaplaneeringus ptk 2.2.1. Rohekoridoride kaudu luuakse eeldus tagada sidusus; selle

sidususe parandamine on oluline just nimelt Tallinna mõjupiirkonnas. Tugialasid ja koridore

tuleb Tallinna rohelises vööndis tugevdada.

Kaebajad väidavad, et puuduvad roheplaneeringu aluseks vajaminevad nõuetekohased

keskkonnauuringud, kuna avalikustamisele esitatud keskkonnamõjude strateegiline hindamise

aruanne ei rajanenud tegelikele uuringutele. Kaebuses märgitakse, et 11.10.05 kiideti heaks

Teemaplaneeringu lahendus, mis ka avalikustati. 11.03.08 vastu võetud Teemaplaneering

erineb varem heaks kiidetust ja avalikustatud lahendist märkimisväärselt, tehti ca 37

muudatust, mis on suunatud rohekoridori kärpimisele ehituspiirangute tõttu. KSH peaks olema

alusdokumendiks roheplaneeringule, kuid praegu on olukord vastupidine. Roheplaneering

nähtuvalt sellest ei tugine looduskeskkonna uuringutele, st et planeeringut mugandatakse

vastavalt planeeringu dokumendile. Ebapiisavatele uuringutele viidates jäid kaebajad

seisukohale, et nt loomastiku uuringu eksperthinnang lausa tõdeb seda, et uuringut ei saadud

teha, seda tõendab valla esitatud kiri 07.05.09.

Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Nt loomade elupaikade osas on arvestust peetud ja materjali

eraldanud Riigimetsa Majandamise Keskus. Ekspet Ü.Rammul on täiendavalt täpsustanud

20.04.09, et ta ei ole soovinud märkida 02.12.07 eksperthinnangus muud, kui et detailset

ülevaadet ta ei saanud lühikese ajaperioodi tõttu anda, see tuleb teha jätkuprojektide raames, et

teostada seiret ja hinnata Teemaplaneeringu toimimist muutuvas ajas. Siis saab täpsemat teavet

loomastiku liigilisest koosseisust ja alad kasutamist liikide poolt, Teemaplaneering ongi

uuringute aluseks. Planeeringud tuleb regulaarselt üle vaadata. Seega on tema hinnangule

kaebajate esindaja andnud väärtõlgenduse, kuivõrd silmas peeti vajadust kasutada

planeerimisdokumenti kui arenevat ja jätkuvat projekti, mille alusel saab teha kokkuvõtted ja

asja edasi täiustada.

Teemaplaneering koostati heal metoodilisel alusel, kasutati piirkonna ja looduskeskkonda

puudutavat avalikku teavet, sh Eesti Looduse Infosüsteem- Keskkonnaregistri andmebaasi,

loomastiku uuringuid, nt Lauri Klein, Eesti imetajate elupaigad. Need on juba olemasolevad

andmed, mis ei vajanud täiendavat väliuuringut, vaid ongi kokkuvõtvalt leidnud rakenduse

planeeringus.

Harjumaal läbi viidud uuringuid (Harku vald), samuti EL läbi viidud rohevõrgustiku ja liike

puudutavaid uuringuid ja juhendmaterjale (COST Action), on äsjased uuringud, mis võeti

arvesse, neid ei pidanud uuesti läbi viima; Eesti planeerimispraktika ei eeldagi üldplaneeringu

tasandil planeeringu koostamine detailseid uuringuid, kui tegu pole inimesi ja keskkonda

oluliselt negatiivseid mõjutavate objektidega.

Loomastiku uuring on läbi viidud piisaval tasemel, 02.12.07 hinnangus on see märgitud.

Kokkuvõttes tuli ja sai kasutada teiste ja varasemate uuringute tulemusi, selleks ei pea

looduses tegema Teemaplaneeringu jaoks eraldi väliuurimist. Väliuurimist teostati, kui oli

vaja esialgset planeeringulahendust kavandada ja kui võrdlused ÜP-ga pandi paika. Kasutada

sai EV-is teiste spetsialistide poolt juba kindlaks tehtud andmeid ja uurimusi, neist kasutusele

võetud teadmised ongi Teemaplaneeringus ja KSH-s esitatud.

Kohaliku tasandi kaitsealade moodustamisel on arvestatud bioloogiakanditaat Jaanus Paali ja

akadeemik Jüri Martini loodusväärtuste ekspertiisi tulemustega (KSH aruande lisad 3-9).

Loomastiku-uuringu osas on koostööd tehtud Riigimetsa Majandamise Keskusega, kellelt on

saadud väljavõtted riigimetsa koosseisu kohta – sealt tulevad välja elupaigad. Keskus teeb

seireid pidevalt ja on seda teinud pikaajaliselt, selle dubleerimine ei ole vajalik. Metsatüübi

järgi võib ja saab eeldada, millised elupaigad seal asuvad ja millised loomad seal elavad.

Seega väide, et roheplaneering ei tugine reaalsele looduskeskkonna uuringule ja kaebajate

viide ka 37 muudatusele, mis justkui viitab juba rohevõrgustiku struktuurelementide

arendamisele elamu-, äri- ja tootmismaadena, st ehitusõiguse laiendamisele osadel kinnistutel,

on ekslik. Uuringute vajaduse lahendas KSH õigesti. Planeerimisjoonisele kanti

üldplaneeringust tulenevad juhtfunktsioonid, sh perspektiivsed. Enne Teemaplaneeringu

vastuvõtmist tuli see viia kooskõlla juba kehtivate üld-, teema- ja detailplaneeringutega ja

need ongi kaebajate viidatud nn lubamatud muudatused.

Ü. Rammul, on tõepoolest kaebustele vastamisel 20.04.09 täpsustanud tema arvel tehtud

kriitikat, ka tema selgitab, et väliuuringute lühike periood tähendab, et detailne uuring

esitatakse jätkuprojektides, teemaplaneering on aluseks, et hakatakse koguma veelgi enam

andmeid. Kohus leiab, et selgitus on asjakohane ja kuigi võetud täiendavalt kohtule erinevate

kaebajate pretensioonide alusel, ei ole kohtul põhjust kahelda, et isik, kes andis varem oma

uurimuses seletuse, ei saaks anda täiendavalt selgitust, mis tema oli oma uurimuses esile

toonud ja sellest nähtub, et koostatud spetsialistide tööd ei ole nö õhust võetud vaid tuginevad

allikatele, mida saab iga isik kontrollida. Teemaplaneeringu menetluse kestel oleks saanud

vajadusel küsida tutvumiseks nii nn musta töömaterjali kui ka statistikat, mis kasutati, seda

saab teha ka teabenõude korras.

Kaebajad märgivad veel, et KHKS § 39 lg 3 kohaselt keskkonnamõju strateegilise hindamise

järelevalvaja ei kiida keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi heaks, kui programmi

on koostanud ekspert, kes ei vasta käesoleva seaduse § 34 lg 3 sätestatud nõuetele. Kaebuses

leitakse, et programmi ja aruande koostas isik, kes ei vasta KHKS § 34 lg 3 sätestatud eksperdi

nõuetele; Sixten Kerge on olnud MTÜ Keskkonnakorralduse juhatajana eksperdiks, kelle

puudub 2 aastane töökogemus valdkonnas, mille keskkonnamõju ta hindab, tal on küll KHKS §

15 tähenduses keskkonnamõju hindamise litsents. Kaebajad olid viidanud, et tutvudes MTÜ

Keskkonnakorralduse seniste töödega keskkonnamõju strateegilise hindamise valdkonnas

nähtub, et neid töid ei ole teostatud enne 2007.a. Kaebuses järeldatakse, et S.Kergel ei saa

selle tõttu olla vajalikku kogemust ja § 34 lg 3, § 39 lg 3, § 42 lg 2 ja § 43 p 1 arvesse võttes on

Teemaplaneering ebaseaduslik. Kohus käsitleb eksperdi küsimust täiendavalt, kuid märgib

siinkohal, et Teemaplaneeringu aluseks oli keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne,

mis on kiidetud heaks seaduses sätestatud KHKS § 39 lg 3 korras, kaebaja märgib ka ise, et

Keskkonnamet kooskõlastas KSH aruande 05.08.09.a., mis tähendabki, et Teemaplaneering

tugineb kooskõlastatud aruandele. Kooskõlastaja pädevuses oli hinnata, kas eksperdi tööd sai

kinnitada. KSH koostamine antud juhul ka ei olnud seaduse kohaselt kohustuslik, isegi kui see

ära langeks, on Teemaplaneeringut toetavad uuringud olemas ja koostatud spetsialistide poolt,

milles sisulisi vigu ei ole esile toodud.

34. KSH aruande koostaja pädevuse küsimus.

Kaebajad ei ole rahul vastustaja seisukohaga, et Keskkonnaministeerium oma 22.06.2007

märgukirjas selgitanud, et KSH ei ole ellukutsutud kontrollmehhanismina planeerimise või

planeerijate töö üle. Keskkonnaministeerium ei näe osapoolte konstruktiivse ja seadusekohase

koostöö korral praktilist vajadust kõikidel juhtumitel planeerijate nimetamiseks otseselt mõju

hindamise ekspertgrupi liikmeteks. Vastustaja leidis, et töökogemus keskkonnavaldkonnas on

S. Kergel juba aastast 2001 ja seda kinnitab ka CV ja litsentsiandmed.

Kohus juba märkis, et KSH-d ei ole palutud tühistada, see on kehtiv akt, nähtub, et KSH

järelevalvaja on Harjumaa Keskkonnateenistus, kes on aktsepteerinud nii eksperdi pädevuse

kui kinnitanud ka programmi, vald seda ei saa ise teha ja peab arvestama kehtiva aktiga. KSH

programm kiideti heaks 15.08.07, KeHJS § 39 lg 3 p 4 kohaselt ei kiideta seda heaks, kui

seda ei ole koostanud ekspert, kes ei vasta KeHJS § 34 lg 3 nõuetele. Aruanne kiideti heaks

05.08.09 ja seda kaebajad ei vaidlustanud. Aruanne koostati lähtudes heakskiidetud

programmist. Kuna järelevalvaja peab eksperti pädevaks Teemaplaneeringu keskkonnamõju

hindamisel, siis vallal puudus siinkohal võimalus mitte sellega arvestada.

Käesolevalt ei ole asjakohane pöörduda tagasi KSH aruande kehtivuse juurde, see on

kinnitatud pädevas korras.

Siiski märgib kohus, et ei pea vastustaja selgitust valeks. Vastustaja leiab, et otseselt KeHJS–

st tulenevalt on ekspert S.Kerge pädev isik keskkonnamõju strateegilise hindamise

läbiviimiseks, kaebajate tõlgendus KeHJS § 34 lg 3 p 2 osas on väär. Seadus ütleb, et ekspert

peab olema vähemalt 2 aastase töökogemusega valdkonnas, mille keskkonnamõju ta soovib

hinnata. Seadusandja ei ole töökogemuste all pidanud silmas töökogemust planeerijana, vaid

töökogemust valdkonnas, milles sisuliselt koostatakse strateegiline planeerimisdokument.

Valdkonnaks antud juhul on looduskeskkond. S.Kergel on keskkonnaalane töökogemus

aastast 2001, samasaisulise seisukoha esitas Keskkonnaministeerium, kes oli seaduse

koostaja, ka EPL-le 22.06.07. MTÜ Keskkonnakorraldus võib hinnata sj üldplaneeringute

keskkonnamõju. Lisaks nähtub rakendussätetest, et KSH ei ole vajalik koostada siis, kui

planeering oli algatatud enne selle seaduse nõude sätestamist. Vald otsustas selle siiski tellida,

et vältida alusetuid süüdistusi ja nõudmisi, et miks ei ole tehtud, et just välistada kahtlused

teemaplaneeringu õiguspärasuses. S.Kerge oli pädev ekspert, kellel on kõrgharidus ja vajalik

töökogemus valdkonnas, mida ta seaduse kohaselt pidi hindama, hinnati keskkonnamõju,

mille

viisid

ellu

planeerijad.

KSH

programm

on

heaks

kiidetud

Harjumaa

keskkonnateenistuse poolt, seega on nõutav kooskõlastus olemas. KeHJS § 2 lg 2 viitab, et

esitada ja hinnata tuli keskkonnakaalutlusi.

Väide, et vald lähtus vaid Teemaplaneeringu menetluses KSH formaalsest-juriidilisest nõudest,

on vastuoluline. Kuna KSH programm tuli kooskõlastada, siis seda nõuet järgiti. KSH

programmi heakskiit ühtlasi tähendas, et läbi olid arutatud arvukad ettepanekud, st oli tehtud

juba koostöö.

35. Küsimus spetsialistide tasemest.

Vastustaja esitas andmed spetsialistide kohta, kes osalesid Teemaplaneeringu koostamisel.

Teemaplaneeringu koostamine toimus koostöös arhitektuuri- ja planeerimisosakonna

töötajatega (K. Lass, T. Veersalu, K. Kõll), st maastikuarhitekti haridusega isikutega. KSH

aruande koostamisel osalesid keskkonnaeksperdid (S. Kerge, T. Kirss), bioloog (R. Müür).

Uurimustöid koostasid kõrge erialase ja teaduskraadiga isikud (J. Paal, J. Martin, Ü. Rammul,

K. Sepp, J. Jagomägi, M. Külvik). Materjale loomade elupaikade kohta eraldas Riigimetsa

Majandamise Keskus. Kaebuse esitajaid huvitavat lõiku ekspertiisihinnangust, mille andis Ü.

Rammul, on eraldi lahti selgitatud 20.04.09 nii, et väliuuringute lühike periood tähendab, et

detailne uuring esitatakse jätkuprojektides, teemaplaneering on aluseks, et hakatakse koguma

veelgi enam andmeid. Kohus juba oli küsimust eelnevalt käsitlenud. Kohus nõustus, et

spetsialistid saavad seisukohad esitada ka toetudes teistele varasematele uuringutele ja seiretele

nii nagu tavapäraselt igasugune teadustöö seda teeb, et arendada mingit teemat või

kontseptsiooni edasi. Kohus nõustub vastustaja hinnanguga, et Teemaplaneering tugineb valla

poolt nimetatud spetsialistide töödele ehk küsimus spetsialistide tasemest peaks kaebajat

veenma, et kaasatud olid oma ala parimad.

Viimsi Vallavalitsus on valinud Teemaplaneeringu koostajaks kogemustega AS-i Pöyry Entec,

kaebusest ei nähtu, et selle firma kogemustes või kvalifikatsioonis tuleks kahelda.

Teemaplaneering märgib ära, et täpsemad seireuuringud järgnevad juba lähtudes

Teemaplaneeringust, mis on edaspidiseks töö aluseks, sj ka loomade täpse liikumise ja arvu

osas, kuivõrd soovitakse jälgida, kas planeeringust järgnes mõjusid ja missugused need mõjud

on. Samas märgitakse, et mitmed muud teemad täpsustuvad edaspidiselt läbi jätkuprojektide.

Planeering on ajas muutuv dokument, eesmärk on orienteeritud keskkonnaseisundi

säilitamisele ja edendamisele, seega ei ole planeeringu kehtestamisega roheteema ammendatud.

Missugused teadlased vastustaja selleks palkab, ei ole hetkel teada.

Teemaplaneeringu seletuskirjast lk 4 nähtub, et planeeringu koostajate ringi kuulusid ka

vallavalitsuse ametnikud ja 4 planeerijat.

Kuivõrd kaebus märkis ära, et nende teadmisel kaasati töösse vallaametnikud ja ka 4

planeerijat, siis vastab see tõele. Kuid kohtule ei nähtu, et planeetring muutuks sellest

õigusvastaseks.

Valla ametnikud on valitud haridustasemelt pädevatena tegema planeeringualast tööd, seega

tegi vald teadliku valiku ja see on tema valikuõigus, kohus ega keegi muu isik neid isikuid ei

saa määrata, kes valda vastavas töölõigus esindavad.

Teemaplaneeringu alusmaterjalidesse esitati konkreetsete isikute tööd, mille nimetas vald.

Kohus saab tuginedes kirjalikele allikatele järeldada, et keskkonna-alaseid teadmisi ja

planeeringualaseid teadmisi omavad isikud olid kaasatud, nad on Teemaplaneeringus

avalikustatud. Kui kaebajad leiavad, et eksperte oli vähe, siis on see üksnes subjektiivne

arusaam, mida kohtule esitatud tõendid ei kinnita. Vald on leidnud õigesti, et see on nende

kaalutlusotsus, valik on ka kohtu arvates igati asjakohane.

Kaebajate väidet, et eeldatud oli spetsiaalsete uuringute või ulatuslike uuringute tegemist, on

kohus juba eelnevalt käsitlenud ja kohus jääb ka siinkohal seisukohale, et iga uuringu

teostanud isik otsustab ise, kas ta teeb töö kokkuvõtted välivaatluse alusel või kogub muul

viisil andmeid, oluline on, et vastav teemalõik saab asjakohase põhistuse, sj jätkuprojektid

aitavad teemat edasi arendada.

Vastustaja on esile toonud, missugused tööd olid aluseks võetud eraldi teemade lõikes, samuti,

kuidas on olemas spetsiaalne metoodika, mille järgimisel saadakse tulemus, mis annab

võimaluse planeeringut koostada. Ka KSH koostamisel töötas grupp parima erialase

ettevalmistamisega isikuid. Teemaplaneeringu sissejuhatus nimetab ära, et koostamise

korraldasid mitte ainult Viimsi Vallavalitsuse ja Volikogu töötajad, vaid AS Pöyry Entec, OÜ

ERKAS Pärnu Instituut, kes moodustasid töögrupi. Vastustajal ei ole keelatud koostöö

töögrupiga ning selline koostöö äratab usaldust ning kahtlemata sedavõrd ulatusliku

planeeringu puhul tagab selle edukuse.

36. Kaebajate väide kahjude tekitamisest Teemaplaneeringuga ei leidnud kinnitamist.

Vastavalt on kohus juba selgitanud, et Teemaplaneering ei sea ehitamisele lisatingimusi ega

piiranguid, st ei sundvõõranda vara. Sundvõõrandamise vajadusel juhindutakse neid juhtumeid

reguleerivatest seadustest, Teemaplaneering ise sundvõõrandamist ette ei näe ja selle tõttu ei

pea see märkima ka kahjude kompenseerimise mehhanisme. Kahjud saavad tekkida

sundvõõrandamisel olukorras ja sellist olukorda ei tekkinud; Teemaplaneeringuga ei

sundvõõrandata kaebajate osas midagi. Vastavalt on vastustaja kaebajatele ka selgitanud, et

kinnistu omanikele kahju hüvitamist ei saa planeering käsitleda, kuna see ei ole otseselt

planeeringu küsimus, sj ei muuda Teemaplaneering maakasutuse sihtotstarbeid, so kaebaja

väidetav kahju puudub.

Vesiniidu kinnistu senine sihtotstarve ei muutu, juhtfunktsioon jääb samaks, mis oli

kehtestatud juba varasema planeeringute kaudu. Kaebajate kinnistu ei määratud selliselt

avalikku kasutusse. Senist kasutusvõimalust ei piirata. Kaebajad viitasid Teemaplaneeringu

seletuskirja ptk. 2.1, kuid ka sellest nähtub hoopis garantii olemasolu – kui on vajalik oluliselt

kinnisasja senist otstarvet piirata, siis saab seda teha kas läbi DP ning läbi kinnisasja

omandamismenetluse. Sellisel juhul seab tagatised ja käitumisreeglid seadus.

Varem on kohus juba nimetanud, et Teemaplaneeringust ei tule kaebajatele kohustust ka rajada

üldistes huvides istandusi, haljastust vms, seega Teemaplaneering ei saa käsitleda kahjusid ega

märkida summasid ja kui need on märkimata, ei ole see Teemaplaneeringu puudus ega viga.

37.Väide, et volikogu arutas planeeringulahendust KSH aruannet nägemata on tõendamata.

KSH avalikustati kahel korral, so 28.03-25.04.08 ja 21.01.09-10.02.09. Teistkordne

avalikustamine tagas seaduskohase avalikustamise. Viimsi Vallavolikogule esitati aruanne

otsustamiseks koos Teemaplaneeringuga ja kaebajad ei ole esitanud ühtegi tõendit, et see ei

toimunud niimoodi. Vastustaja on veel märkinud, et 21.01.09 – 10.02.09 kui oli KSH avalik

väljapanek, oli nende materjalide hulgas ka Teemaplaneeringu materjal kõigi lisadega.

Maavanemale oli edastatud kirjalik teave sellest, et KSH aruanne on heakskiitmisel

Keskkonnaametis. KSH ja Teemaplaneeringu üheaegne menetlus on praktikas tavaline, seadus

seda ei keela. antud juhul oli Teemaplaneering juba algatatud, kui seadusemuudatusele

reageerides otsustati siiski KSH läbi viia.

38. Väited, et toetutakse kehtestamata planeeringutele, ei anna alust lugeda Teemaplaneering

õigustamatuks.

Ptk 1.2 Teemaplaneeringu alused “nimetab ära need valla ruumilise arengu dokumendid, mis

võeti asjakohaselt arvesse.

1) Harju Maakonna teemaplaneering

2) Viimsi valla mandriosa üldplaneering

3) Lubja küla klindiastangu piirkonna üldplaneering

4) Viimsi valla arengukava

5) elamuehituse teemaplaneering

6) kehtivad DP-d seisuga veebruar 2008.

7) Viimsi valla ehitusmäärus

8) edasi märgitakse koostamisel olevad teemaplaneeringud ja valla osa üldplaneeringud

- teemaplaneeringud (teede kohta), ,, Lapsesõbralik Viimsi“, Aigrumäe, Laiaküla, Metsakasti

ja osaliselt Muuga küla üldplaneering.

- Viimsi aleviku ja lähiala üldplaneering

- Haabneeme aleviku ja lähiala üldplaneering.

Seega on eralduvad nii juba koostatud kui koostamisel olevad planeeringud, mis kohtu arvates

tagab eelkõige planeeringute järjepidevuse ja sidususe, et välistada omavahelisi vastuolusid.

39. Väited menetlusnõuete rikkumise kohta.

Kaebuses leitakse, et Teemaplaneeringu avalikustamine oleks tulnud läbi viia ka Randvere ja

Kelvingi keskuses või avaldada nt planeeringu kaart.

PlanS § 18 lg 2 p 1 nõuab, et planeeringu avalik väljapanek korraldatakse üldplaneeringu puhul

valla või linna keskuses ja valla suuremates asulates või planeeritavas asulas.

Vald leidis, et ta täitis seaduse nõuded ja selliselt tagas kvalifitseeritud töötajate abi ja

nõustamise, kui koondas tarviliku materjali valla keskusesse. Valla suuremad asulad Viimsi ja

Haabneeme alevikud on kokku kasvanud. Valla keskus asub teede ja ühistranspordi suhtes

asukohas, mis tagab planeeringu avalikustamise. Viimsi Vallavalitsus on seadusjärgselt

kohaks, kus planeering avalikustada. Seal oli olemas kogu ulatuslik planeeringute materjal.

Seaduses ei ole nõuet korraldada avalikustamine valla külades, sj valikuliselt kaebajate

märgitud kohtades. Tekiks küsimus, miks vaid mõnes külas või miks ainult avaldada

planeeringu kaart.

Kaebuses märgitakse veel, et vallamajas ei loodud adekvaatseid tingimusi teemaplaneeringuga

tutvumiseks, kuna kaardimaterjal oli volditult kaustade vahel. Puudus võrdluseks kehtiv

üldplaneeringu kaart, kuigi antud juhul oli üldplaneeringu kaart hädavajalik esitleda.

Vastustaja kinnitas kohtuistungil, et oli igati loogiline esitleda kehtiva üldplaneeringu ja muude

planeeringute materjale ja need olid ka olemas, sj üldplaneeringu kaart oli püsivalt

eksponeeritud seinal ja ei saanud jääda märkamatuks. Keegi ei ole ka esitanud sellist

pretensiooni, mistõttu on see väide üllatav ega vasta tõele.

Kohus leiab, et kuivõrd ka kohtuistungil ei täpsustatud, kes nimelt ja mis kuupäeval või ajal

seda kaarti ei näinud või küsis ja ei saanud, tuleb pretensioon lugeda paljasõnaliseks.

Asjaolu, et kaardimaterjal esitatakse korrektselt voldituna kausta vahel, ei saa rikkuda kellelgi

õigusi ega kujuta õigusvastast tegevust, kuna kaardi saab voltida lahti, kui seda soovitakse

uurida. Samas ei ole ka teada, et keegi vajas abi kaardimaterjali avamiseks ning sellist abi isik

ei saanud.

Kui üldplaneeringu kaart asus püsiva eksponaadina seinal, siis tuleb lugeda ka seinal

avalikustatud materjal kättesaadavaks dokumendiks.

Seega ei leia kohus, et avalikustamise nõudeid rikuti.

Materjal oli avalikustatud valla kodulehel.

Planeeringu avalikust väljapanekust teavitati 82 maaomanikku tähitud postiga, st kelle maadele

planeeriti rohevõrgustik. Vallavolikogu 11.03.08 otsus nr 15 avaldati 29.03.08 ajalehes Viimsi

Teataja. Avalikust väljapanekust teavitati üldsust 18.03.08 ajalehes Harju Elu, 19.03.08 Eesti

Päevaleht ja valla kodulehel.

Rikutud ei ole PlanS § 18 lg 2 p 1 kui planeering avalikustati vallavalitsuses, sest seaduse

tingimus täideti, pealegi ei ole mõistlikku põhjust, miks peaks sedavõrd ulatuslikku materjali

avalikustama külades. Näiteks olid ainuüksi kaardi mõõtmed 1m x 1,25 m.

Kaebuse esitajaid ei ole olnud takistatud menetluses osalemisest, neile pole ka teada isikuid,

kelle vastuväited oleks arutamata /vaatamata jäetud.

Vastustaja on veel märkinud, et 21.01.09 – 10.02.09 kui oli KSH avalik väljapanek, oli nende

materjalide hulgas ka Teemaplaneeringu materjal kõigi lisadega. KSH oli avalikustatud Viimsi

vallamajas ja veebilehel. Teade ilmus 09.01.09 ajalehes Viimsi Teataja, 12.01.09 Ametlikes

Teadaannetes; teade edastati kõigile ettepanekuid teinud isikutele.

Vastustaja tähelepanek, et planeeringu avalikustamiseks olid kasutatud adekvaatsed

tingimused, vastab ka viidatud RK lahendi 3-3-1-42-02 nõuetele.

40. Kuna kohus ei tühista vaidlustatud haldusakti, siis ei tee kohus ettekirjutust asja uueks

läbivaatamiseks saatmise kohta. Kaebus jääb kõigis nõuetes rahuldamata.

41. Kehtiva Teemaplaneeringu esitas vald (kaebusele lisatu ei olnud kehtiv versioon).

42. Kohus jätab kaebuse rahuldamata ja kohtukulud kaebajate kanda vastavalt HKMS § 92 lg –

le 1. Vastustaja ei taotle menetluskude väljamõistmist kaebajatelt.

Karin Kalmiste

Kohtunik