3-10-796/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. juuni 2010, Tallinn

Haldusasja number

3-10-796

Haldusasi

A.Š.i kaebus Loksa Linnavolikogu 17. detsembri 2009

otsuse nr 85 ja 18. veebruari 2010 otsuse nr 8

tühistamise nõuetes.

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 16. juunil 2010

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: A.Š.

Esindaja: Jelena Karžetskaja

Vastustaja: Loksa Linnavolikogu

Esindaja: v.adv Martin Triipan

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.Š.i kaebus rahuldamata.

2. Jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus

Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 28; § 31 lg 4).

VAIDLUSTATUD HALDUSAKTID

1. Loksa Linnavolikogu 17. detsembri 2009 otsusega nr 85 otsustati kujundada Loksa Vene

Gümnaasium ja Loksa 1. Keskkool alates 1. septembrist 2010 ümber Loksa Gümnaasiumiks.

Otsuse õigusliku alusena on märgitud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 49 lg 2 ja lg 4 p

1, § 52 lg 2, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 35 lg 2, Loksa linna

põhimääruse § 7 lg 1 p 34 ning otsuse kohaselt on see vastu võetud lähtudes Harjumaa

koolivõrgu arengukava järeldustest ja Loksa Linnavalitsuse ettepanekust.

2. Loksa Linnavolikogu 18. veebruari 2010 otsusega nr 8 otsustati liita Loksa Vene Gümnaasium

Loksa Gümnaasiumiga ja lõpetada Loksa Vene Gümnaasiumi tegevus alates 01. septembrist

2009. Kõnealuse otsuse õigusliku alusena on märgitud PGS § 49 lg 2, lg 3 p 1, lg 4 p 2, KOKS §

22 lg 1 p 34 ja § 35 lg 2 ja Loksa Linnavolikogu 17. detsembri 209 otsus nr 85.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

3. 25. märtsil 2010 esitas A. Š. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Loksa

Linnavolikogu 17. detsembri 2009 otsuse nr 85 ja 18. veebruari 2010 otsuse nr 8 tühistamist.

Kaebuse kohaselt on kaebuse esitajad lapsed A. Š. ja A. Š. Loksa Vene Gümnaasiumi õpilased

ning kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatud otsused rikuvad talle põhiseaduse §-st 37 ja PGS §-st 18

tulenevat õigust valida, millises olemasolevas koolis tema lapsed õpivad. Kaebuse esitaja rõhutab,

et kooli likvideerimine iseenesest tema õigusi ei riku, küll aga rikub neid kooli põhjendamatu ja

õigusvastane likvideerimine ning viitab seejuures Tartu Halduskohtu otsusele haldusasjas 3-06-

2331.

4. Kaebuse esitaja peab Loksa Vene Gümnaasiumi ümberkorraldamist põhjendamatuks ning

leiab, et otsuste tegemisel on rikutud hea halduse põhimõtet, kuna otsusest ei nähtu, milliseid

asjaolusid on nende tegemisel kaalutud ning miks on tehtud just sellised otsused ning otsuste

pinnalt ei ole võimalik hinnata, kas nende tegemist arvestati kõiki asjas tähtsust omavaid faktilisi

asjaolusid. Seega ei vasta haldusaktid kaebuse esitaja hinnangul haldusmenetluse seaduse (HMS)

§-s 56 sätestatud põhjendamise nõudele. Kaebuse esitaja toob välja, et vaidlustatud otsustest ei

selgu, milliseid koolivõlgu optimeerimise võimalusi on Loksa Linnavolikogu veel kaalunud, kas

või milliseid uuringuid on läbi viidud, samuti ei esitata otsustes prognoose koolitusvajaduse

arengu ja koolivõrgu rahastamisvõimaluste kohta. Kaebuse esitaja rõhutab, et kooli

ümberkorraldamise otsus on kaalutlusotsus, milles tuleb selgelt näidata, millistel kaalutlustel on

otsused tehtud.

5. Samuti leiab kaebuse esitaja, et otsuste tegemisel on õigusvastaselt jäetud ära kuulamata

likvideeritava kooli lapsevanemate seisukoht ning neile pole antud võimalust rääkida kaasa neid

puudutava otsuse tegemisel. Kaebuse esitaja hinnangul oleks linnavolikogu pidanud õpilaste

vanemaid informeerima kooli hoolekogu või lapsevanemate koosoleku kaudu, selgitades seal

koolivõrgu ümberkorraldamise vajadust, kuulates lapsevanemate arvamusi ja vastuväiteid ning

võtma nende soovitusi arvesse otsuste tegemisel. Kaebuse esitaja viitab kohalikus ajalehes

Sõnumitooja avaldatud artiklile, mille kohaselt ei ole ka eesti kooli õpilaste vanemad koolide

liitmisega rahul.

6. Kohtuistungil heitis kaebuse esitaja linnavolikogu 17. detsembri 2009 otsusele ette ka seda, et

viidates PGS-i kooli ümberkorraldamise õiguslikke aluseid sätestavatele paragrahvidele, on otsuse

kohaselt toimunud hoopis kooli ümberkujundamine, mida tuleb PGS-i kohaselt aga kooli

ümberkorraldamisest selgelt eristada.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

7. Loksa Linnavolikogu peab A.Š.i kaebust põhjendamatuks ning taotleb selle rahuldamata

jätmist. Esmalt leiab kaebuse esitaja, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt, kuna kaebuse esitaja pidi

vaidlustatud otsustest teada saama varem kui ta väidab, kuivõrd koolide ümberkorraldamisest ja

linnavolikogu 17. detsembri 2009 otsusest oli põhjalikult juttu Loksa kohaliku ajalehe Loksa Elu

2010. aasta jaanuarinumbris ning selle otsuse vastuvõtmist kajastati ka maakonnalehe Harju elu

15. jaanuari 2010 numbris. Vastustaja toob ka välja, et kaebuse esitaja abikaasa J. Š. allkirjastas 4.

veebruaril 2010 Loksa Vene Gümnaasiumi õpilaste vanemate poolt Loksa Linnavalitsusele

esitatud taotluse lükata otsuse nr 85 täitmine edasi, mistõttu on ülimalt ebausutav, et kaebuse

esitaja ei teadnud, et Loksa linnas kogutakse otsuse nr 85 täitmise edasilükkamiseks allkirju. Veel

toob kaebuse esitaja välja, et 6. jaanuaril 2010 kohtusid Loksa linna esindajad Loksa Vene

Gümnaasiumi õpetajatega, selgitamaks vastu võetud otsust nr 85 ning kaebuse esitaja abikaasa

ema V. M. on Loksa Vene Gümnaasiumi õpetaja, mistõttu on selge, et niimoodi sai otsuse nr 85

vastuvõtmisest teada ka kaebuse esitaja.

8. Teiseks leiab vastustaja, et vaidlustatud otsused ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi,

kuna sisuliselt muutub õpilaste jaoks nende otsuste tagajärjel sisuliselt üksnes kooli nimi ning

Loksa linnas on jätkuvalt tagatud tasuta kvaliteetse venekeelse hariduse andmine Loksa linna

kooliealistele elanikele. Vastustaja toob ka välja, et Loksa Gümnaasium hakkab tegutsema Loksa

1. Keskkooli hoones, mis asub kaebuse esitaja kodu vahetus läheduses ja lühendab kaebuse esitaja

laste kooliteed pea kahekordselt. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitajal ei ole õigust nõuda,

et tema lapsele oleks tagatud hariduse andmine konkreetses koolis, liiatigi peab Loksa linn ülal

vajalikul arvul õppeasutusi. Vastustaja selgitab, et kaebuse esitaja ei saa nõuda, et Loksa linn peaks

ülal Loksa Vene Gümnaasiumi ja Loksa 1. Keskkooli, vaatamata sellele, et selline mitme kooli

ülalpidamine ei ole Loksa linnale majanduslikult jõukohane ega arvestades õpilaste koguarvu

otstarbekas. Vastustaja selgitab, et Loksa Vene Gümnaasiumis ja Loksa 1. Keskkoolis, mis

mõlemad mahutavad 650-700 õpilast, õpib hetkel kokku alla 400 õpilase – Loksa 1. Keskkoolis

208 õpilast ja Loksa Vene Gümnaasiumis 169 õpilast. Ka toob vastustaja välja selle, et kaebuse

esitaja on lapsevanem, ent PS §-st 37 tulenev õigus on kooliealisel lapsel, mitte vanemal ning

seega teoreetiliselt saaks vaidlustatud otsused rikkuda üksnes kooliealise lapse, mitte lapsevanema

õigusi.

9. Kolmandaks on vastustaja seisukohal, et vaidlustatud otsused on õiguspärased ning piisavalt

põhjendatud, kusjuures asjakohased põhjendused sisalduvad otsuste seletuskirjades ning liiatigi on

otsuses nr 85 viidatud, et selle andmisel on tuginetud Harjumaa koolivõrgu arengukava

järeldustele ja Loksa Linnavalitsuse ettepanekule. Vastustaja hinnangul on otsuse nr 85

põhjendused nimetatud dokumentidest hõlpsasti leitavad. Vastustaja toob ka välja, et otsuse nr 85

põhjendusi sisaldavates dokumentides toodud konkreetsed õpilaste arvu vähenemist sisaldavad

prognoosid, majanduslikud kaalutlused ja muud otsuse nr 85 andmisel arvesse võetud asjaolud

ning seal esitatud näitajatest on ilmne, et Loksa Vene Gümnaasium ja Loksa 1. Keskkool ei suuda

eraldi enam kvaliteetset haridust pakkuda. Vastustaja viitab, et Harjumaa koolivõrgu arengukavas

on selgelt välja toodud, et perioodil 2006-2012 ei küündi Loksa Vene Gümnaasiumi gümnasistide

arv nõutava 60 õpilaseni nagu näeb ette PGS § 11 lõige 3 ning seega ei vasta see kool Harjumaa

Omavalitsuste Liidu volikogu poolt kehtestatud jätkusuutlikkuse kriteeriumitele. Põhjendamatuks

peab vastustaja etteheidet, et otsustest ei selgu, miks ei saa tagada kvaliteetset õpet väikese

õpilaste arvuga klassikomplektidega koolis, kuna PGS § 11 lõige 3 näeb ette gümnaasiumis

õppivate õpilaste arvuks 60 õpilast.

11. Neljandaks leiab vastustaja, et tal ei olnud kohustust kaasata kaebuse esitajat kolmanda isikuna

menetlusse ning seega ei saanud otsuse tegemisel rikkuda tema ärakuulamisõigust, kuna

vaidlustatud otsused ei puuduta selliseid kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, mis annaksid aluse

pidada teda menetlusosaliseks. Alternatiivselt märgib vastustaja, et isegi kui lugeda, et kaebuse

esitaja oleks tulnud ära kuulata, oleks tegemist menetlusliku rikkumisega, mis ei tooks HMS § 58

kohaselt kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamist. Vastustaja rõhutab, et on ilmne, et Loksa 1.

Keskkool ja Loksa Vene Gümnaasium ei ole eralditegutsevatena enam jätkusuutlikud ja Loksa

linnal ei ole võimalik neid ülal pidada, mis tähendab, et vastav otsus oleks tulnud teha, sõltumata

kaebuse esitaja arvamusest või selle ärakuulamisest.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

12. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja

vastastikkuses seoses, leiab et A.Š.i kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta.

Kohus loeb kaebuse esitatuks tähtaegselt, leides samas, et vaidlustatud otsused ei riku kaebuse

esitaja subjektiivseid õigusi ning liiatigi on vaidlustatud otsused, vaatamata formaalsetele

põhjendamispuudustele, õiguspärased.

13. Esmalt on poolte vahel vaidlus kaebetähtaja küsimuses. Kohus ei nõustud vastustaja

seisukohaga, et kaebuse esitamise ajaks oli seaduses sätestatud kaebetähtaeg möödunud. Kohus

möönab, et tõenäoliselt oli kaebuse esitaja Loksa Linnavolikogu 17 detsembri 2009 otsuse nr 85

olemasolust teadlik hiljemalt 2010. aasta jaanuari lõpus või veebruari alguses, kuna kõnealust

otsust kajastati kohalikus- ja maakonnalehes ning Loksa linna suurust arvestades on tõepoolest

ebatõenäoline, et kaebuse esitajani teave selle otsuse tegemisest ei jõudnud. Samuti on vastustaja

põhjendatult tähelepanu juhtinud sellele, et kaebuse esitaja abikaasa J. Š. on allkirjastanud 04.

veebruaril 2010 koostatud pöördumise, milles Loksa Vene Gümnaasiumi õpilaste vanemad

pöörduvad Loksa Linnavalitsuse poole palvega lükata linnavolikogu 17. detsembri 2009 otsuse nr

85 täitmine edasi. On tõepoolest iseäranis ebatõenäoline, et kaebuse esitaja ei olnud eelnimetatud

otsuse olemasolust teadlik olukorras kus tema abikaasa oli asunud samas aktiivselt selle otsuse

täitmise vastu tegutsema. Vaidlust pole iseenesest selles, et kaebuse esitajale vaidlusaluseid

otsuseid enne 26. veebruari 2010 kätte ei toimetatud. HkMS § 9 lõikes 9 sätestatakse, et kui

haldusakti ei ole kaebuse esitajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada

saanud, ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult, loetakse kaebuse esitamise tähtaeg

möödunuks. Juba enne HkMS § 9 lg 9 kehtimahakkamist leidis Riigikohus haldusasjas nr 3-3-1-

52-00 tehtud lahendis, et kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta

soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme

selleks,

et

haldusakt

talle

teatavaks

tehtaks.

Haldusasjades

3-3-1-23-07

ja

3-3-1-82-07 tehtud lahendites selgitas Riigikohus, et isikule teatavaks tegemata haldusakti puhul

tuleb eristada kõigepealt aega, mis isikul kulub pärast haldusaktist teadasaamist selle

väljanõudmiseks vajalike toimingute tegemiseks, millele järgneb aeg, mil haldusorgan isikule

haldusakti esitab ning pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist tuleb isikul pöörduda 30 päeva

jooksul kohtusse. Riigikohus leidis viidatud lahendites, et teatavaks tegemata haldusakti puhul

tuleb seega kontrollida, kas isiku poolt haldusakti väljanõudmine on toimunud mõistliku aja

jooksul ning kas pärast haldusakti teatavakstegemist on isik kohtusse pöördunud 30 päeva jooksul

haldusakti teatavakstegemisest arvates. Kohus leiab, et HkMS § 9 lõike 9 kohaldamisel tuleb iga

konkreetse juhtumi asjaolusid silmas pidades hinnata, kas viivitus oli ebamõistlik või mitte.

Ainuüksi see, et isik sai mingil ajal teada mingisuguse haldusakti olemasolust, ei tähenda tingimata

seda, et ta peaks kohe (viivitamata) selle välja nõudma ning seda vaidlustama asuma – eelviidatud

Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt on lubamatu üksnes ebamõistlik viivitamine. See, kas

konkreetsel juhul oli viitamine mõistlik või ebamõistlik, sõltub konkreetsetest asjaoludest.

Käesoleval juhul leiab kohus, et kuigi kaebuse esitaja oli Loksa Linnavolikogu 17. detsembri 2009

otsuse olemasolust ilmselt teadlik varem, ei saa talle ette heita ebamõistlikku viivitamist kohtu

poole pöördumisel. Käesoleval juhul tuleb silmas pidada, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

(PGS) § 49 lõikes 2 nähakse ette vanemate kirjalik teavitamine kooli ümberkujundamise otsusest.

Kõnealune säte ei tähenda küll seda, et vanemad oleksid kooli ümberkorraldamise otsuse

adressaatideks või et vastav otsus tuleks neile kätte toimetada haldusakti kättetoimetamise sätete

kohaselt, ent kaebetähtaja küsimuse lahendamisel omab see tähtsust sedavõrd, et kohtu poole

pöördumisega viivitamise lubatavuse (mõistlikkuse) hindamisel ei saa mööda vaadata asjaolust, et

isik võis loota, et teda vastavast otsusest kuidagi isiklikult teavitatakse ning seetõttu ei asunud

otsust ise välja nõudma. Teiseks tuleb silmas pidada asjaolu, et linnavolikogu 17. detsembri 2009

otsuse kohaselt otsustati Kujundada Loksa Gümnaasium ja Loksa 1. Keskkool alates 1. septembrist 2010

ümber Loksa Gümnaasiumiks ning selleks otsustati luua vastav ümberkujundamiskomisjon ning

määrati koostada vastav tegevuskava 1. märtsiks 2010. Kohus leiab, et kõnealusest otsusest

iseenesest ei pidanud kaebuse esitajale selguma, kas see otsus tema õigusi või huve rikub või

mitte, kuna sellest konkreetselt ei nähtu, milles koolide ümberkujundamine seisneb. Asjaolu, et

ümberkujundamine seisneb Loksa Vene Gümnaasiumi tegevuse lõpetamises, ei pruukinud

kaebuse esitajale sootuks arusaadav olla enne Loksa Linnavolikogu 18. veebruari 2010 otsusest.

Ka seetõttu ei saa kohtu hinnangul väita, et kaebuse esitaja oleks kaebuse esitamisega viivitanud

ebamõistlikult HkMS § 9 lg 9 mõistes. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et A.Š.i kaebus tuleb

lugeda tähtaegselt esitatuks.

14. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta eelkõige põhjusel, et Loksa Linnavolikogu

vaidlustatud otsused ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Kaebuse esitajal kui Loksa Vene

Gümnaasiumis õppiva õpilase vanemal ei ole seadusest tulenevalt subjektiivset õigust nõuda, et

tema laps saaks haridust omandada mingisuguses konkreetses koolis. PS § 37 lg 3 kohaselt on

lapse hariduse valikul otsustav sõna vanematel. Sellest sättest tuleneb eelkõige vanema õigus

otsustada, millistele tõekspidamiste järgi ning millist metoodikat järgivat haridust lapsele anda, mis

tähendab valikut otsustada, millisesse olemasolevasse kooli oma laps õppima panna. PS § 37 lg 2

kohaselt on riigil ja kohalikul omavalitsusel kohustus pidada ülal vajalikul arvul õppeasutusi.

Kohus leiab, et eeltoodud sätetest ei tulene lapse vanemale õigust nõuda, et kohalik omavalitsus

jätkaks mõne konkreetse kooli ülalpidamist ega anna õigust keelata kohalikul omavalitsusel

munitsipaalkooli likvideerimist või ümberkorraldamist. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et

Loksa linn tagab ka pärast Loksa Vene Gümnaasiumi ümberkorraldamist kaebuse esitaja lastele

võimaluse omandada venekeelset üldharidust samas asulas paiknevas koolis. Vastustaja kinnitusel

asuvad ühendatud koolis venekeelset haridust andma samad õpetajad, kes varem töötasid Loksa

Vene Gümnaasiumis, vaidlust ei ole selles, et kool jääb paiknema samas asulas. Seega on ka pärast

vaidlustatud otsuste vastuvõtmist ja elluviimist tagatud Loksa linnas võimalus saada venekeelset

üldharidust. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja, et iseäranis häirib teda asjaolu, et koolide

ümberkorraldamise tulemusena hakkab õpptöö toimuma endise eesti kooli ruumides, mis

kaebuse esitaja hinnangul on halvemas seisukorras kui varasema Loksa Vene Gümnaasiumi

kasutuses olnud ruumid. Selles osas nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et ühestki õigusaktist

ei tulene isikule õigust valida või otsustada, millises konkreetses hoones mingisugune kool asub.

15. Oma kaebeõiguse põhjendamisel on kaebuse esitaja viidanud Tartu Halduskohtu otsusele

haldusasjas 3-06-2331. Nõustuda ei saa kaebuse esitaja väitega, nagu oleks halduskohus viidatud

otsuses leidnud, et kohaliku omavalitsuse otsus konkreetse kooli ümberkujundamise kohta saab

rikkuda ümberkorraldatavas koolis õppiva õpilase või tema vanema subjektiivseid õigusi. Viidatud

lahendis märkis Tartu Halduskohus muuhulgas, et Eeltoodu alusel saab väita, et haldusakt ei riku PS §-

s 37 lg 3 ja PGS §-s 31 lg 1 sätestatud vanemate õigust otsustada laste hariduse valiku osas või õpilase enda

õigust valida tema huvidele ja võimetele vastavat kooli. Nõustuda tuleb vastustaja väitega, et kaebuse esitajad ei

ole põhjendanud, tulenevalt kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumisest, miks ja kuidas tulevane Vene Lütseum

ei võimalda saada sama haridust kui TPG-s või ei ole õpilaste huvidele ja võimetele vastav kool võrreldes TPG-

ga. Tõsi, Tartu Halduskohus pidas vajalikuks kontrollida ka otsuse sisulist õiguspärasust ning

otsuse tegija kaalutlusõiguse teostamise nõuetekohasust, ent sellest ei saa teha järeldust, nagu

leidnuks kohus, et kooli ümberkorraldamise otsus, mille tegemisel ei ole kaalutlusõigust korrektset

teostatud, rikuks iseenesest ümber korraldatud koolis õppiva õpilase või tema vanema

subjektiivseid õigusi sel määral, et annaks neile kaebeõiguse HkMS § 7 lg 1 mõistes. Tartu

Halduskohtu otsuses sisalduvat põhjendust, mille kohaselt [...] kui leiab tõendamist, et TPG tegevuse

lõpetamine ja kooli likvideerimine on toimunud õigusvastaselt, saab lugeda, et on ka õigusvastaselt piiratud

kaebuse esitajate õigusi õppida koolis, mille nad on valinud ja milles nad soovivad enda või oma laste hariduse

omandamist jätkata ei saa vaadata lahus samas otsuses esitatud eelmisest seisukohast (vt. eelpool).

Käesoleva asja lahendamisel mõistab kohus Tartu Halduskohtu varasemas otsuses võetud

seisukohta selliselt, et kooli õigusvastane ümberkorraldamine saab seal õppivate õpilaste või

nende vanemate subjektiivseid õigusi rikkuda juhul, kui ümberkorraldamise tulemusena saab

rikutud õpilaste või nende vanemate õigus sellele, et kohalik riik ja kohalik omavalitsus peaksid

üleval piisaval hulga koole (PS § 37 lg 2) või kui ümberkorraldamise tulemusena jäävad õpilased

ilma võimalusest jätkata õpinguid sellistele üldistele tunnustele (kooli liik, õppekeel, teatud

süvaõppevormid, kooli asukoht asula täpsusega) vastavas koolis, mille nad kord juba valinud on.

Käesolev olukord on aga teistsugune –ka pärast koolide ümberkorraldamist tagatud Loksa linnas

venekeelne alg-, põhi- ja keskharidus ning ainus sisuline erinevus saab ilmselt olema see, et

õppetöö hakkab toimuma teistes hoonetes, ent siiski samas asulas, ning vene- ja eestikeelset

haridust saavad õpilased hakkavad koolis käima ühes koolimajas. Kohus leiab, et eeltoodud

põhjustel ei saa väita, et Loksa koolide ümberkorraldamine rikuks kaebuse esitajate õigusi.

16. Kuigi kaebus tuleks rahuldamata jätta juba seetõttu, et vaidlustatud otsused kaebuse esitaja

subjektiivseid õigusi ei riku, leiab kohus siiski, et kaebuses välja toodud argumendid ei anna alust

asuda seisukohale, et Loksa Linnavolikogu oleks eksinud kaalutlusotsuse tegemise nõuete vastu .

Haldusmenetluse seaduse (HMS) kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva

haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne,

kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. PGS § 49 lg 2 sätestab, et munitsipaalkooli

korraldab ja kujundab valla- või linnavolikogu otsusel ümber valla- või linnavalitsus. PGS § 49 lg

3 p 1 kohaselt võib kooli ümberkorraldamine ja ümberkujundamine toimuda juhul, kui linnas või

vallas on koolitusnõudlus suurenenud või vähenenud. Seega on kooli ümberkorraldamise

otsustamine PGS § 49 lg 3 alusel kaalutlusõiguse alusel tehtav otsus. Kohus leiab, et valla- või

linnavolikogul on kooli ümberkorraldamise otsustamisel avar kaalutlusruum ning tehtud

kaalutlusotsuse kohtulik kontroll on piiratud. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-54-03 selgitanud,

et kaalutlusotsuse õiguspärasuse kontrollimisel ei hinda kohus ümber kaalutlusotsuse poliitilist

otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja

vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas

õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole

väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. HMS § 4 lg

1 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning

õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Käesoleval

juhul ei saa väita, et Loksa Linnavolikogu poleks kaalutlusõiguse teostamisel lähtunud

kaalutlusõiguse eesmärgist või et oleks ületatud volituse piire. Kõnealuse otsuse eesmärk on

optimaalse koolivõrgu kujundamine ning PGS § 49 lg 3 p 1 kohaselt on selle eesmärgi

saavutamiseks

ühe

võimalusena

antud

linnavolikogule

volitus

otsustada

koolide

ümberkorraldamine, sealhulgas koolide liitmine või kooli likvideerimine.

17. Kohtu hinnangul ei saa samuti väita, et otsuse langetamisel ei oleks linnavolikogu lähtunud

asjakohastest kaalutlustest või oleks erinevate huvide kaalu põhimõtteliselt valesti hinnanud.

Kohus möönab, et vaidlusalused otsused ei vasta formaalselt HMS §-st 56 tulenevatele haldusakti

põhjendamise nõuetele. Viidatud sätte teise lause kohaselt tuleb haldusakti põhjendused esitada

haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.

Käesoleval juhul ei sisalda kumbki linnavolikogu otsus põhjendusi ja kaalutlusi, mis on otsuse

tegemisel aluseks olnud. Samas viidatakse 17. detsembri 2009 otsuses Harjumaa koolivõrgu

arengukava järeldustele ning Loksa Linnavalitsuse ettepanekule. Kohus leiab, et nimetatud

dokumente ei saa siiski käsitada menetlusosalisele kättesaadavateks dokumentideks HMS § 56 lg 1

mõistes, kuna viimatinimetatud sättes peetakse silmas ennekõike selliseid dokumente, mis on

asjassepuutuvatele isikutele varem teatavaks tehtud või mis on avalikult kättesaadavad. Neile

tunnustele vaidlustatud otsustes viidatud dokumendid ilmselt ei vasta. Siinkohal tuleb tähele

panna, et haldusaktis selle põhjenduste esitamine on muuhulgas vajalik just selleks, et asjast

huvitatud isikud saaksid võtta seisukoha tehtud otsuse õiguspärasuse osas ning vajadusel otsus

vaidlustada. Seda põhjenduste esitamise eesmärki viitamine linnavalitsuse otsusele ja

arengukavale, ilma nende dokumentide täpsemaid rekvisiite või asukohti avaldamata, ei täida.

18. Kohtupraktikas on üldiselt asutud seisukohale, et iseäranis kaalutlusõiguse alusel tehtud

otsuste tagantjärele põhjendamine kohtumenetluses ei ole võimalik, kuna sel juhul ei ole tegelikult

selge, kas või millistest kaalutlustest haldusorgan otsuse tegemisel tegelikult juhindus. Kohus leiab

aga, et kaalutlusotsuse alusel antud haldusakti ei saa tühistada üksnes põhjenduste nõuetekohase

esitamata jätmise tõttu, kui kohtumenetluses leiab piisavalt kinnitust, et hiljem välja toodud

põhjendused ja kaalutlused on tõepoolest needsamad, millest lähtuti ka vaidlustatud otsuse

tegemise ajal. Sellises olukorras tuleb põhjenduste haldusaktis esitamata jätmist käsitada

vormiveana, mis HMS § 58 kohaselt ei anna alust haldusakti kehtetuks tunnistamiseks, kuna need

vead ei mõjutanud asja otsustamist.

19. Käesoleval juhul on vastustaja kohtumenetluses koolide ümberkorraldamise põhjusena välja

toonud eelkõige selle, et kahe eraldi gümnaasiumi ülalpidamine Loksa linnas oleks eelkõige

koolitusnõudluse vähenemise tõttu ebaotstarbekas. Vastustaja on välja toonud, et Loksa Vene

Gümnaasiumis ja Loksa 1. Keskkoolis õpib käesoleval ajal vastavalt 169 ja 208 õpilast, samas kui

kumbki kool kasutas 650-700 õpilase jaoks mõeldud koolimaju, samuti tõi vastustaja välja,

viidates Harjumaa koolivõrgu arengukavale, et aastatel 2006-2012 ei ulatu kummagi kooli

gümnaasiumiosa õpilaste arv 60ni, mis on PGS § 11 lõikes 3 sätestatud piirmäär, millest väiksema

õpilaste arvu korral gümnaasiumi (10.-12. klass) ei moodustata. Asjaolule, et Loksa Vene

Gümnaasiumi õpilaste arv on oluliselt vähenenud, viidatakse ka Loksa Linnavalitsuse poolt

koostatud linnavolikogu otsuste seletuskirjades (tl. 124 ja 126), kus samuti kirjeldati tekkinud

olukorrale kolme alternatiivlahendust, milleks lisaks otsuse eelnõus väljapakutule olid veel koolide

ühinemine selliselt, et õppekeeleks jääb üksnes eesti keel või ka see, et Loksa Vene Gümnaasium

kujundatakse ümber põhikooliks. Mõlema alternatiivse lahenduse tagajärjeks oleks olnud Loksa

linnas venekeelse gümnaasiumihariduse andmise lõpetamine. Kohus nõustub kaebuse esitaja

seisukohaga, et kõnealuseid seletuskirju ei saa käsitada haldusaktis viidatud dokumentidena HMS

§ 56 lg 1 mõistes, ent seletuskirjad omavad tähtsust siiski sel määral, et võttes vastu vaidlusalused

otsused, on linnavolikogu ilmselgelt eelnõu ettevalmistaja poolt seletuskirjades esitatud

põhjendustega nõustunud. Ka kohtumenetluses ei ole vastustaja tegelikult väitnud, et sellised

põhjendused oleksid asjakohatud või arvandmed, millele on tuginetud, oleksid valed. Vastustaja

on esitanud kohtule ka väljavõtte Harju Maavalitsuse tellitud Harjumaa koolivõrgu arengukavast,

kus samuti käsitletakse eraldi Loksa linna koolivõrguga seotud küsimusi ning jõutakse järeldusele,

et senisel kujul ei ole ükski Loksa linna koolidest jätkusuutlik, mistõttu on vajalik koolide

ümberkorraldamine. Olukorras, kus seadus näeb ette, et kooli gümnaasiumaste avatakse vähemalt

60 õpilase olemasolul, tuleb eeldada, et 60 õpilase olemasolu gümnaasiumis ongi kvaliteetse

hariduse jätkusuutlikkuse kriteeriumiks ning koolides, kus demograafiliste protsesside tõttu langeb

see arv allapoole, on igati alust kaaluda kooli ümberkorraldamist.

20. Kohus leiab samuti, et vaidlustatud otsuse tegijale ei saa ette heita õpilaste ja nende vanemate

huvidega ebapiisavat arvestamist. Käesoleval juhul on sisuline muutus, mille koolide

ümberkorraldamine kaasa toob, õpilaste ja vaenmate jaoks väike, samas on linnavalitsus, esitades

vaidlusaluste otsuste eelnõud linnavolikogule, välja toonud võimalikud alternatiivsed lahendused,

mille hulgas oleks säilitada Loksal eraldi venekeelne põhikool ilma gümnaasiumiosata. On ilmne,

et selline alternatiiv kahjustaks Loksal venekeelset üldharidust saavate õpilaste huve märksa

rohkem. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et vaidlusalused Loksa Linnavolikogu otsuste tegemisel

on tehtud ilmseid vormivigu, eelkõige mis puudutab otsuste tegemise aluseks olevate asjaolude ja

kaalutluste märkimata jätmist, ent ei saa väita, et need vormivead oleksid mõjutanud asja

lahendamist – kaalutlused, millest linnavolikogu otsuste tegemisel lähtunud on, on ilmsed ning

kaebuse esitaja ei ole ka kohtumenetluses esitanud neile sisulisi vastuväiteid. Kohtuistungil selgitas

kaebuse esitaja küll, et talle teadaolevalt Loksa elanike ja õpilaste arv tulevikus kasvab, seoses

laevaremonditehasesse uute töötajate värbamisega ning samuti ei ole talle teadaolevat linna

eelarve vähenenud. Vastustaja neile asjaoludele vastu ei vaielnud. Kohus leiab siinkohal aga, et

see, et tulevikus võib Loksa demograafiline olukord muutuda, ei välista koolide

ümberkorraldamist senini tehtud prognooside alusel. Ka asjaolu, et linna eelarve üldmaht on

jäänud samaks, ei saa olla õigustus ebaefektiivse koolivõrgu ülalpidamise jätkamist.

21. Kohus ei nõustu ka kaebuse esitaja etteheidetega seoses ärakuulamisõigusega. HMS § 40 lg 1

kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada

kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Kohus

nõustub põhimõtteliselt vastustaja seisukohaga, et kaebuse esitajat ei saa käsitada vaidlustatud

otsuse vastuvõtmisel menetlusosalisena, kellele oleks tulnud eraldi tagada võimalus esitada oma

seisukoht. Asjaolu, et PGS § 49 lõikes 2 nähakse ette vanemate teavitamine kooli

ümberkorraldamise otsusest, ei tähenda, et enne vastava otsuse tegemist oleks vajalik küsida

vanematelt nende seisukohti otsuse suhtes. Menetlusväliste isikute ärakuulamine võib olla

asjakohane kaalutlusotsuse tegemisel, selgitamaks välja teatud asjassepuutuvate huvigruppide

arvamust, ent selline ärakuulamine on seda olulisem, mida suuremal määral tehtav otsus senist

olukorda muudab. Käesoleval juhul, nagu kohus eelpool märkis, on sisuline muudatus õpilaste ja

vanemate jaoks väike ning arvestades Harjumaa koolivõrgu arengukavas välja toodud seisukohtu

ning vastustaja poolt esitatud statistilisi näitajaid liidetavate koolide õpilaste arvu dünaamika

kohta, on ebausutav, et vanematele täiendava seisukoha andmise võimalus enne otsuse

langetamist oleks otsust muutnud.

22. Kohtuistungil tõi kaebuse esitaja välja selle, et vaidlusalused otsused on tehtud PGS § 49 lg 3

alusel, mis käsitleb kooli ümberkorraldamist, samas kui 17. detsembri 2009 otsuse kohaselt

otsustati koolide ümberkujundamine. Kohus möönab, et eelnimetatud otsuse sõnastus võib olla

mõnevõrra segadusttekitav, kuivõrd kooli ümberkujundamine on PGS § 49 lg 5 kohaselt kooli

liigi muutmine, ent see sõnastuslik eksimus ei muuda otsuseid iseenesest õigusvastaseks, kuna

otsuste sisust on üheselt selge, et nende sisuks on koolide ümberkorraldamine liitmise teel ning

ühendatud kooli liik jääb samaks mis oli kummalgi eraldiseisval koolil.

23. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsust tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole kaebuse

esitajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad kummagi poole menetluskulud poole

enda kanda

Kristjan Siigur

Kohtunik