2-09-6563/23 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Tiit Kollom, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.06.2010, Tallinn

Tsiviilasja number

2-09-6563

Tsiviilasi

OÜ Incontrol Group hagi OÜ Acacia Trade vastu

79 912.20 krooni ja viiviste ning menetluskulude

väljamõistmiseks ja kostja vastuhagi 24 602.08 krooni

ning menetluskulude väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

Vaidlustatud kohtulahend

Hagihind 79 9123.20 krooni, vastuhagihind 34 248.08

krooni

Harju Maakohtu 07.12.2009 otsus ja 31.12.2009 täiendav

otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

OÜ Acacia Trade apellatsioonkaebus

Hageja/vastukostja/vastustaja

OÜ

Incontrol

Group

(registrikood

10875030,

asukoht

Koidu

t

20-20

Tallinnas), esindaja adv Nigul Saar

Kostja/vastuhageja/apellant

Acacia

Trade

OÜ

(registrikood 10755509, asukoht t Viru 3 Tallinnas),

esindaja Ain Kabal

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 07.12.2009 otsus jätta muutmata.

2. Harju Maakohtu 31.12.2009 täiendav otsus tühistada. Teha asjas uus täiendav

otsus, millega jätta rahuldamata Incontrol Group OÜ taotlus kohtuotsuse

viivitamata täidetavaks tunnistamiseks.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kummagi poole enda kanda.

5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

S e l g i t u s e d

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas

avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude

jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 18.02.2009 esitas Incontrol Group OÜ (edaspidi hageja, vastukostja, vastustaja) hagi

Harju Maakohtusse Acacia Trade OÜ (edaspidi kostja, vastuhageja, apellant) vastu

79 912.20 krooni väljamõistmiseks, 31.12.2008 seisuga viivitusintresside seadusjärgses

määras (11% aastas) kokku summas 551 krooni saamiseks, aga ka kostja kohustuse

tasuda viivitusintressi alates 01.01.2009 määraga 9,5% aastas ning alates 01.07.2009

määraga 8% aastas tasumata põhikohustuselt kuni kohustuse täieliku täitmiseni

tuvastamiseks.

2. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt tegi hageja 10.10.2008 kostjale toote- ja

hinnapakkumised nr P3012-19 ja nr P3012-21 vastavalt PI kassasüsteemi ja Klyver

õllelugeja ostmiseks. Pooled allkirjastasid 10.10.2008 tellimuse kinnituse nr T3012-18,

millega on osaliselt hõlmatud mõlemas pakkumuses sisalduvad tooted. Hageja esitas

10.10.2008 kostjale arve nr 3011–34 tellimuse kinnituses nr T3012–18 ettenähtud

ettemaksu

29 023.80

krooni

(k/m-ta)

tasumiseks.

Kostja

tasus

24.10.2008

maksekorraldusega arve nr 3011–34. Hageja andis 08.12.2008 aktiga nr 115 kauba

ostjale üle ja esitas 09.12.2008 arve nr 3011-43 tellimuse kinnituses nr T3012 – 18

lõplikuks tasumiseks 7722.20 krooni käibemaksuta.

3. Kostja on kauba vastu võtnud, kuid jätnud selle eest tasumata. 22.12.2008 esitas hageja

kostjale meeldetuletuse arve nr 3011–43 tasumiseks või alternatiivselt kauba

tagasiostmiseks. 12.02.2009 kirjaga teatas kostja, et on 26.12.2008 ja 08.01.2009

väljendanud lepingust taganemise tahet.

4. Kostja juhatuse liikme ettekujutus lepingu esemest ei ole asjakohane, kuna seda ei ole

hagejale tehingu sõlmimisele eelnevalt avaldatud. Hagejal ei ole kunagi olnud sellist

müügipraktikat, et tarkvara seotakse ostja majandustegevusega enne tehingu

sõlmimist. Kostjal puudus alus lepingust taganeda. Kostja taganemise avaldus on

tühine, kuna hageja ei ole lepingut rikkunud.

5. Vastuhagile vaidleb hageja vastu. Kostja ei ole vastuhagis esile toodud arutlusi enne

kohtuvaidlust kunagi esitanud. Kostjal puudus tehingust taganemiseks alus. Kostja

saanuks väidetava teadmatuse kõrvaldada asjakohaste küsimuste esitamise, mitte

lepingust taganemise teatega. Kostja lasi hagejal ära teha töömahuka tarkvara

konfigureerimise ja loobus seejärel koolitusest. Hageja tegi arvestatavas mahus tööd,

sisestades kostjalt saadud andmed tarkvarasse. Kostja väide tarkvara saamata jäämise

kohta on vastuolus kostja enese varasemate väidetega tarkvara sobimatuse ja selles

väidetavalt esinevate puuduste kohta. Kostjale üleantud tarkvara oli seostatud kostja

enese majandustegevusega.

6. Kostja on alusetult tuginenud jaekaubanduse tavadele, mis kehtib Kaupmeeste Liidu

liikmetele. Hageja ei ole jaekaubandusettevõte ega ka osundatud liidu liige.

Kostja vastuväited ja vastuhagi

7. Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt soovis kostja osta toote, mis

lihtsustaks seni kasutatavaga võrreldes restorani administratsiooni tööd. Hageja andis

müüdava toote kohta üksnes üldise iseloomuga teavet. Müüja pidanuks tutvustama

toodet viisil, mis võimaldanuks ostjal veenduda toote vastavuses müüja lubadustele ja

ostja eesmärkidele. Müüja ei arvestanud ostja huvidega lepingueelsete läbirääkimiste

käigus. Ostja huvi oli suunatud peamiselt tarkvara, mitte riistvara soetamisele. Soetatav

tarkvara pidi sobima kostja majandustegevusega.

8. Müüja pidanuks andma ostjale pärast toote esmast tutvustamist mõistliku aja teadva ja

läbimõeldud otsuse tegemiseks ning pidanuks sõlmima ostjaga kirjaliku müügilepingu,

kus oleks fikseeritud müüdava eseme omadused, poolte õigused ja kohustused, garantii-

ja hooldustingimused. Müüja on ostja suhtes rikkunud head kaubandustava, mis kehtib

ühiskonnas üldiselt.

9. Hageja ettemaksu arve on esitatud enne toote põhjalikku tutvustamist. Kostjal tekkis

kahtlus selles, kas pakutav toode oli uus.

10. Hageja ei ühendanud müüdud toodet kostja serveriga toote üleandmisel, vaid alles

16.12.2008. Elix tarkvara ei ole hageja kostjale üle andnud. Kostja eeldas, et müüja

võimaldab väljaõppe professionaalse koolitaja toel. Hageja koolitaja J. M. ei tundnud

müüdud toodet ega osanud seda iseseisvalt kasutada, ei osanud vastata koolitatavate

küsimustele ega neid juhendada.

11. Kostja võttis tootega tutvumise ajal vastu otsuse ostuplaanist loobuda ja toode tagastada,

millest teavitas hagejat 26.12.2008, 08.01.2009 ja 12.02.2009 kirjadega. Hageja pidi

kirjade sisust aru saama lepingust taganemise soovist, kõige hilisemalt viimase kirja

saamisel. Kostjal oli alus lepingust taganeda, kuna müüja rikkus lepingueelsete

läbirääkimiste käigus tõe- või teatamiskohustust.

12. Kostja tasus hageja ettemaksu arve enne lepingu sõlmimist. Kostja ootas hagejalt pärast

ettemaksu tegemist müügilepingu projekti, milles pidid sisalduma tingimused garantii,

koolituse ulatuse, tootetoe, tarkvara kasutamise tingimuste ja ulatuse ning muu olulise

kohta. Hageja esitas kaubandustava rikkudes enne arve ja siis alustas toote tutvustamist.

13. Kostja esitas 02.08.2009 vastuhagi, milles palus hagejalt välja mõista ettemaksu summa

34 248.08 krooni. Menetluse käigus kostja vähendas nõuet, kuna poolte vahel puudub

vaidlus Klyver õllelugeja ostu-müügitehingu osas, ning palus välja mõista hagejalt

24 602.08 krooni. Poolte tahteavaldused ei ole toote osas kattunudki. Hageja on

ettemaksu saanud ilma aluseta, hagejal on õigus tasule üksnes õllelugeja eest.

Esimese astme kohtu otsus

14. 07.12.2009 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi, mõistis Acacia Trade OÜ-lt välja

86 772.07 krooni Incontrol Group OÜ kasuks, seal hulgas 79 912.20 krooni kohustuse

täitmiseks ja 6859.87 krooni viivitusintressi kuni 07.12.2009 ning tuvastas kostja

kohustuse tasuda hagejale alates 08.12.2009 viivitusintressi seadusjärgses määras kuni

põhikohustuse täieliku täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. 31.12.2009

otsusega täiendas kohus 07.12.2009 otsuse resolutsiooni ning märkis, et otsus kuulub

viivitamatule täitmisele kohustuse 79 912.20 krooni osas.

15. Hageja esitas lepingul põhineva kohustuse täitmise nõude ning väidab, et kostja on

jätnud osaliselt täitmata müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise kohustuse. Kostja

seisukoht lepingu sõlmimise osas on heitlik. Vaidlust ei ole selles, et pooled ei ole

vormistanud kirjalikus vormis ühtset lepingu dokumenti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9

järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti

muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Lepingu sõlmituks lugemise seisukohalt on

oluline, et pooled on avaldanud kattuvat tahet sõlmitava lepingu liigi olulistes

tingimustes. VÕS § 208 järgi kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja

ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Seega on müügilepingu sõlmituks lugemise

seisukohalt oluline saavutada kokkulepe müüdavas asjas ning selle eest tasu maksmises.

16. Kohus nõustub hagejaga selles, et pooled on sõlminud müügilepingu. Hageja on teinud

ostjale pakkumused nr P3012–19 kogumaksumusega 132 954 krooni ja nr P3012–21

kogumaksumusega 9646 krooni. Kostja on pakkumustele vastanud nõustumisega, mida

väljendab tellimuse kinnitus. Tellimuse kinnitus nr 3012 – 18 katab osaliselt pakkumuse

nr P3012–19 ja täielikult pakkumuse nr P3012-21. Sellega on leping sõlmitud

PIElectronique restoranisüsteemi (Spin 8, Thermal printer TPI6-PS Long Distance,

Thermal printer TPI6 – PS (180 mm/sec), rahasahtel) ja Klyver õllelugeja (Double

Flowcounter SE530B, Flowtransmitter SE525C14M5) ostmiseks kogumaksumusega

96 746 krooni (k/m-ta).

17. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et poolte tahteavaldused ei ole kattunud.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 järgi võib tahteavalduse teha mis

tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisti. TsÜS § 69 lg 1 ja § 71 järgi muutub

kindlale isikule suunatud tahteavaldus kehtivaks kättesaamisega; tahteavaldus loetakse

tehtuks sellise sisuga, nagu see kätte saadi. Hageja pakkumuste sisu on väljendatud

pakkumustes, kostja nõustumuse sisu väljendub tellimuse kinnituses. Dokument on

müüdava toote nimetustes, sellega kaasnevas teeninduses ja maksumuses selge.

Dokumentide sisuga ei ole kooskõlas kostja väide, et ta ei ole avaldanud soovi soetada

riistvara, või et poolte tahteavaldused müügilepingu esemes ei ole kattunud.

18. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hageja on rikkunud head kaubandustava agressiivse

müügitaktikaga. Hageja on tutvustanud kostjale oma ettevõtet ja müüdavat toodet

01.04.2008 kirjaga. 02.10.2008 kirjaga on kostja kutsutud tootetutvustusele. Samas

kirjas on viide hageja kodulehele, võimaldamaks pakutavaga lähemalt tutvuda. Kostja

vastusest nähtub, et hageja müüdavad tooted on kostjale huvi pakkunud ning kostja on

ostule mõelnud. Kostjal oli võimalik hageja kodulehe kaudu müüdava kaubaga tutvuda,

mida kostja on ka teinud. Seda kinnitab kostja poolt vastava väljatrüki kohtule

esitamine. Kostja ostutahe kujunes rohkem kui poole aasta kestel, mida ei ole alust

hinnata lepingueelsete läbirääkimiste ebamõistlikult lühikeseks perioodiks.

19. Lepingu pooled on võlasuhetes eelduslikult võrdsed. Käesolevas vaidluses on mõlemaks

lepingu pooleks äriühing. Vaidlusalune leping on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses.

Kumbki pool ei olnud sunnitud tehingut tegema. Millegagi ei ole põhjendatud kostja

väide, et hageja on müünud kostjale kaupa, mida viimane ei soovinud osta. Seadusel ei

põhine kostja seisukoht selles, et müüja pidanuks sõlmima ostjaga kirjaliku

müügilepingu. Lepingu vormi valik on VÕS § 11 lg 1 järgi eelduslikult vaba ja sõltub

mõlema poole tahteavaldustest. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et ta

avaldas tahet sõlmida müügilepingu TsÜS § 78 lg 1 tähenduses kirjalikus vormis ehk

ühtse lepingudokumendina.

20. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hageja ei tutvustanud toodet mahus, mis

võimaldanuks kostjal veenduda toote vastavuses müüja lubadustele ja ostja

eesmärkidele. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et ostja esitas müüjale

ostusoovi, milles kajastuks ettepanek sõlmida tehing tingimustel, mida kostja esindaja

käesolevas vaidluses on esile toonud. Sellise ostusoovi kirjeldus pidanuks sisaldama

seni kostja kasutuses oleva riist- ja tarkvara võimaluste kirjelduse, ostja

majandustegevuse kirjelduse jmt. Üksnes sellise ostusoovi esitamisel saaks ostja

müüjale teha etteheiteid senise ja uue toote võrdlusele tuginedes.

21. J. M.i tunnistuse, hageja kirja, pakkumuste ja tellimuse kinnitusega on tõendatud, et

pooled pidasid tehingueelselt läbirääkimisi. Kostja esindaja G. R. käis hageja asukohas

toote omadustega tutvumas. Hageja pakkumused on toote nimetustes tavalise

tähelepanelikkusega hinnates selged. Kostja on hageja pakkumuste üle kaalutlenud ning

nõustunud sellest vaid osaga, avaldades tellimuse kinnituses selgelt tahet osta hagejalt

erinevaid tooteid (riistvara). Pakkumustega üksnes osaline nõustumine kinnitab kostja

võimalust pakutava tehingu tingimustes läbi rääkida ja neid oma tahtele vastavaks

kujundada. Äriühingute vahelise müügilepingu hindamisel ei ole kohtul alust hinnata

tehingu otstarbekust. Müüja ei vastuta ostja valiku otstarbekuse eest. Kostjal puudub

alus kanda müüjale üle vastutust selles, et ostja on väidetavalt soetanud toote, mille

võimalused ületavad kostja vajadused. Ka on kostja väited toote sobimatuses

üldsõnalised ja konkretiseerimata.

22. Hinnates eeltoodut kogumis, leiab kohus, et pooled sõlmisid 10.10.2008 müügilepingu,

millest tekkis võlasuhe. Tellimuse kinnistuses sisaldub kokkulepe müügilepingu

sõlmituks lugemise seisukohalt olulistes punktides. Pooled on muu hulgas kokku

leppinud müüdavas tootes ja ostuhinnas.

23. VÕS § 76 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 ja §

101 lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse

täitmist. Pooled on lepingu sõlmimisel ettemaksu tasumises kokku leppinud; kokkulepe

on siduv ja tuleb täita. Hageja on 10.10.2008 esitanud kostjale ettemaksu arve, millel on

makse alusena osundatud tellimuse kinnitusele. Kostja on arve vaidlusteta tasunud

selles näidatud maksetähtajal.

24. Kohus ei nõustu kostja vastuhagi põhjendustega selles, et hageja on ettemaksu arve

esitanud õigusliku aluseta. Ettemaksu tasumise põhjendusena väitis kostja, et muidu ei

oleks hageja tulnudki süsteemi paigaldama ja kostjal puudunuks võimalus asi üle

vaadata. Arve esitati ja tasuti läbirääkimiste pidamise kinnituseks. Kostja selline

seisukoht ei ole kooskõlas esitatud tõenditega. Ühegi tõendi järgi ei lasunud hagejal

kohustust rakendada toode kostja juures enne lepingu sõlmimist ja ettemaksu tasumist.

Sellist kokkulepet pooled sõlminud ei ole. Arvestades toote rakendamisega seotud

toiminguid, ei ole selline lähenemine ka mõistlik. Vaidlust ei ole selles, et pärast

tellimuse kinnitamist ja ettemaksu tasumist andis kostja hagejale üle oma

majandustegevust kajastavad andmed, millised hageja üleantavasse tarkvarasse sisestas.

Seega on ettemaksu arve esitatud kooskõlas lepinguga ja ettemaks on tasutud lepingu

täitmiseks. Lepingu alusel ettemaksu arve esitamine ei ole vastuolus hea

kaubandustavaga. Kostja vastuhagi ettemaksu tagasinõudes ei ole põhjendatud ja tuleb

jätta rahuldamata.

25. Müügilepingu esemeks olnud tooted on üle antud 08.12.2008 aktiga. Ostja on toote

vastuvõtmisel kinnitanud, et on aktis nimetatud tooted kätte saanud; üleantu vastab

lepingu tingimustele ja aktis toodud kirjeldustele. Samas sisaldub ostja kinnitus selles,

et ostja on üleantud asjadega põhjalikult tutvunud ning kinnitanud, et nendel ei esine

mingeid puudusi. Seega on müüja täitnud asja üleandmise kohustuse ning oli õigustatud

esitama ostuhinna tasumiseks arve. Arve summa vastab kokkulepitule. Arvestades

poolte praktikat, muutus tasunõue sissenõutavaks arvel näidatud tähtajal, see on

19.12.2008. Vaidlust ei ole selles, et ostja on jätnud arve tasumata ja on maksekohustust

rikkunud. Kostja on vaidluses tõstatanud kahtluse selles, kas üleantud toode oli uus või

mitte. Kostja ei ole kahtlust konkretiseerinud; mingeid tõendeid, mis sellise kahtluse

tõele vastavust kinnitaks, esitatud ei ole. Eeltoodu alusel on hageja esitatud kohustuse

täitmise nõue põhjendatud ja tuleb rahuldada.

26. Pooltel on vaidlus selles, kas kostja on tehingust õiguspäraselt taganenud või mitte.

Lepingust taganemine on suunatud võlasuhte lõppemisele ja tagasitäitmise soovi

realiseerumisele. Taganemine saab põhineda lepingul või seadusel. Kohus ei nõustu

kostjaga selles, et viimasel oli õigus lepingust taganeda. Pooled ei ole lepingusse

astumisel avaldanud tahet lepingust taganemise võimalikkuses. Seega ei reserveerinud

kostja endale taganemise õigust ning tehingulise taganemise eelduseid ei esine.

27. Seadusel põhinev taganemine võib toimuda järelemõtlemisõiguse realiseerimisena,

täitmisvea

ennetamise

või

ärahoidmisena,

õiguskaitsevahendi

rakendamisena.

Taganemine järelemõtlemisõigusena on suunatud nõrgema poole huvide kaitsmisele.

Vaidlusalune leping on sõlmitud läbirääkimiste teel võrdsete partnerite vahel.

Sõlmimisel ei esinenud asjaolusid, mis viitaksid kitsendustele lepinguvabaduse

realiseerimisel. Seega ei esine järelemõtlemisõiguse realiseerimise lubatavust

kinnitavaid asjaolusid.

28. Kostjal puudus alus taganeda ka eeldatava täitmisvea ärahoidmiseks. Ostja risk ei

muutunud kokkuleppe sõlmimisest kuni müüja poolt täitmisele asumist mingilgi määral.

Taganemine õiguskaitsevahendina eeldab võlgniku poolelt kohustuse olulist rikkumist

(täitmisviga). Oluline on kohustuse rikkumine, kui lepingu eesmärk jääb rikkumise tõttu

saavutamata, see põhjustati tahtlikult või raske hooletuse tõttu, rikuti kõrgendatud

kaitsega kohustust osas, mille täpse täitmise vastu oli eriline huvi või tingimus on

olemuse tõttu vaid täpselt täidetav, edasine täitmise võimatus (soovimatus) on ilmne,

võlgnikule antud täiendavast tähtajast ei ole abi.

29. Õige ei ole kostja järeldus, et hageja pidanuks müüma kostjale seni kasutatavast parema

kassasüsteemi. Müüja kohustuste hulka ei kuulu ostjale kuuluva vara omaduste

selgitamine, vaid müüdava toote omaduste selgitamine. Kostja ei ole tõendanud, et

müüja oleks andnud müüdava toote kohta eksitavat teavet. Ka ei ole kostja tõendanud,

et oleks müüjale selgitanud, milles seisnes varasemalt kasutusel oleva süsteemi

asendamise vajadus. Kostja teoreetilised arutlused lepingueelsete läbirääkimiste

pidamise kohta ei väära asjaolu, et kostja on hageja pakkumusega nõustunud. Kostja

arutlustest ei ilmne, et hageja oleks kostja õigusi läbirääkimiste käigus rikkunud või

andnud kostjale ebaõiget või eksitavat teavet. Kostja ei ole selliseid faktiväiteid

nimetanud. Kostja on avaldanud hagejale tahet soetada elektrooniline restoranisüsteem,

mille ta ka müügilepinguga soetas.

30. Tunnistaja J. M. andis kohtus ütlusi selles, et kostja esindaja (G. R.) käis hageja juures

kostjale esitatud elektroonilises pakkumuses sisalduva tootega tutvumas. Temale

tutvustati nii mäluga kassaaparaadi, alkoholimõõtja ja õllelugeja töö põhimõtteid kui ka

sisestatavat tarkvara (elix). Peale tootega tutvustamist esitati pakkumus, millest osaga

kostja nõustus. Kohtul ei ole alust tunnistuse usaldusväärsuses kahelda. Tunnistaja

ütlused on kooskõlas esitatud dokumentaalsete tõenditega.

31. Hageja väited tehingu täitmise asjaolude kohta on tõendatud 08.12.2008 aktiga ja

tunnistaja J. M.i ütlustega. Tunnistuse kohaselt esitas hageja tellimuse kinnitamise ja

ettemaksu arve tasumise järgselt tellimuse emafirmale. Samal ajal hakkas kostja esitama

hagejale andmeid oma majandustegevuse kohta. Kostja esitas hagejale kogu info

restorani kohta (menüü, töötajad, kliendid, hankijad, logod). Kostjale müüdud

programmis kasutati kolme keelt; programmi ettevalmistus vältas ca kaks kuud. Pärast

riist- ja tarkvara üleandmist käis tunnistaja kahel päeval kostja esindajat koolitamas.

Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et hageja täitis kostja poolt võimaldatud määras

süsteemi rakendamise ja koolitamise kohustuse. Koolitus katkestati kostja algatusel.

Kostja väited koolitaja ebaprofessionaalsusest ei ole millegagi tõendatud.

32. Hageja 22.12.2008 kirjast nähtub, et kostja on väljendanud hagejale seisukohta, et

tarkvara on kostja hinnangul keeruline ja raskesti õpitav. Kostja 26.12.2008 kirjas

osundatakse, et koolitus ei ole lõpule viidud. Samas on kostja kinnitanud, et võttis

kassasüsteemi kasutuselt ära 20.12.2008 hommikul. Loobumise põhjuseks ei ole kirja

kohaselt mitte süsteemi keerukus, vaid asjaolu, et süsteem on liiga suuremahuline;

programmi võimalustest kasutataks kostja juures vaid kümnendikku. Samas kirjas

kinnitab kostja esindaja Elix’i programmiga tutvumist, samuti, et selles on müüja

selgitustele vastavalt lugematuid võimalusi. Kostja 08.01.2009 kirjas sisaldub kostja

arusaam koolituse läbiviimise korraldamisest, mis ei ole kooskõlas lepinguga. Veenev ei

ole kostja väide, et koolitus tulnuks läbi viia enne süsteemi ülespanemist. Lepingu järgi

lasus koolituse korraldamise kohustus müüjal; seega oli müüja õigustatud otsustama

kuidas koolitust korraldatakse. Süsteemi rakendamisel mõningate tehniliste probleemide

tõusetumine ja nende lahendamine on tavapärane ega ole hinnatav kohustuse

rikkumisena. Hageja on koolituse korraldamisel püüdnud arvestada kostja huvidega,

mida kostja ei ole tõenditega kummutanud.

33. Kostja 26.12.2008 ja 08.01.2009 kirjades ei sisaldu selget tehingust taganemise tahet.

Ka ei ole kirjades osundatud probleemid või kostja arusaamad hinnatavad hageja poolel

olulise lepingu rikkumisena, mis võiks anda tehingust taganemiseks õigustuse.

Kassasüsteemi kasutamisest loobumine ei tähenda iseenesest selle ostmise tehingust

taganemist. Kostja 12.02.2009 kirjas küll kinnitatakse varasemat tehingust taganemist,

mida aga ei ole toimunud. Kirjades esinev sõnakasutus ei ole määrava tähendusega.

Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud selliste asjaolude olemasolu, mis õigustaks

tehingulist või seadusel põhinevat lepingust taganemist.

34. Asja väidetav tagastamine ei ole samuti tehingust taganemist kinnitavaks asjaoluks.

Tehing on siduv ja täitmiseks kohustuslik mõlemale poolele. Kostja poolt nimetatud

tingimustes (seal hulgas müügigarantii) kokkuleppe puudumisel tuleb juhinduda vastava

lepinguliigi kohta VÕS-i eri- ja üldosas sätestust. Seega ei ole hageja tehingut oluliselt

rikkunud, müüdud riistvara on üle antud, lisaks on see varustatud Elix tüüpi tarkvaraga.

Kostja õigusi ei riku asjaolu, et pakkumuses ja tellimuse kinnituses ei ole tarkvarale

osundatud. Hageja on tasunõuet suurendamata andnud kostjale üle rohkem kui

pakkumuses nimetatud. Kostja ise on kinnitanud, et tema huvi oli peamiselt suunatud

tarkvarale, mille hageja on ka kostjale kohandanud ja installeerinud. Kostja nimetatud

probleemid süsteemi paigaldusel lahendati mõistliku aja kestel. Etteheited koolituse

kvaliteedile ei ole tõendatud; koolitus katkestati kostja initsiatiivil. Seega ei lasu hagejal

vastustust ebapiisava koolituse eest. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud hageja

käitumises muude tehingust taganemise õigust andvate asjaolude esinemist. Kirjades

taganemisele osundamine on õigustühine ega mõjuta tehingu kehtivust.

35. Hageja on esitanud viivitusintressi nõude seadusjärgses viivitusintressi määras. Hageja

kõrvalnõue jagab põhinõude saatust. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi on

võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult

viivise tasumist. Kostja langes maksekohustuse täitmisel viivitusse 20.12.2008. Hageja

viivitusintresside nõue vajab täpsustamist. Otsuse tegemise seisuga on viivitusintressid

kujunenud järgmiselt: 20.12.2008- 31.122008 (incl) arvestusega 0,030% päevas - 12

päeva x 13.97 krooni = 287.70 krooni. 01.012009-30.06.2009 (incl) arvestusega 0,026%

päevas - 181 päeva x 20.77 krooni = 3 759.37 krooni. 01.07.2009-07.12.2009 (incl)

arvestusega 0,022% päevas- 160 päeva x 17.58 krooni = 2 812.80 krooni. Seega on

hagejal viivitusintresside nõue 07.12.2009 seisuga kogusummas 6 859.87 krooni.

36. Kohus jätab tähelepanuta kostja teoreetilised arutlused lepingu tõlgendamisest ja seeläbi

tahteavalduse sisustamisest. Lepingu sisu vaidlusaluses ulatuses on selge ega vaja

tõlgendamist. Kohus jätab tähelepanuta kostja kohtuvaidluste teesides toodud etteheited

hagejal Elixi tarkvara müügiõigusega seonduva tõendamatuses, kuna kostja ei ole neid

varasemas menetluses esitanud.

37. 31.12.2009 täiendava otsusega rahuldas kohus hageja taotluse ja tunnistas viivitamata

täidetavaks kohtuotsuse kohustuse täitmise nõudes, see oli Acacia Trade OÜ-lt

Incontrol Grupp OÜ kasuks 79 912.20 krooni väljamõistmise osas.

Apellatsioonkaebus

38. Acacia Trade OÜ palub tühistada Harju Maakohtu otsuse ning saata asi uueks

arutamiseks tagasi esimese astme kohtule. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus

jätnud hindamata osa tõenditest, seal hulgas kostja seadusliku esindaja J. M. 22.12.2008

kirja hagejale, millest nähtuvalt hageja seadusliku esindaja seisukoht ei jäta ruumi

tõlgendustele - pooltevaheliste läbirääkimiste objekt on hageja poolt piiritletud, samuti

kui kostjal, kes soovis omandada restorani juhtimise tarkvara, mitte aga kassasüsteemi

(arvutit kahe printeriga). Tõendeid selliseks järelduseks, et pooled on avaldanud

kattuvat tahet lepingu liigi olulistes tingimustes, kohtule esitatud ei ole. Pooled ei ole

sõlminud ostu-müügi lepingut, sest on toimunud eksimus lepingu objektis: hageja

soovis müüa kassaaparaati, 2 printerit ja rahasahtlit, kostja aga soovis osta

restoranisüsteemi - toimivat tarkvaralist lahendust. Kui puudub kattuv tahe lepingu

esemes, siis ei saa lugeda, et pooled on kokku leppinud lepingu olulistes tingimustes.

39. Kohus ei nõustunud, et hageja on rikkunud head kaubandustava. Riigikohus on mitmes

lahendis leidnud, et vastavust heade kommetega (seal hulgas hea kaubandustavaga) saab

kohus ka omal algatusel (tsiviilasi nr 3-2-1-32-06) hinnata. Heade kommetega võivad

tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade

järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (otsus nr 3-2-1-140-07). Tehing on

vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste

õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal

ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade

kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil

(tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05). Käesoleval juhul hindas kohus tõendeid vääralt, pidades

ülilühikest ja pinnapealset ettevõtte- ja tootetutvustust sisuliseks toote tutvustamiseks.

Viide hageja kodulehele ei sisalda peale reklaamteksti midagi sisulist ega võimalda

toodet ostuotsuse tegemiseks vajalikul määral tundma õppida, puudub võimalus toodet

praktiliselt katsetada ning tema funktsioonide toimimist kontrollida. Kostja vastusest ei

nähtu muud, kui huvi toote vastu, ühelgi juhul ei saa seda pidada aktseptiks.

40. Kohus jättis tähelepanuta, et hageja pakkumine ei sisalda tarkvaralahendust

Elix. Üleandmis-vastuvõtuakt nr 115 sisaldab sõnu: „Elix tarkvara“, kuid üleantavate

asjade hulgas seda ei olnud. Tarkvara väärtus ei ole aktil välja toodud. Ostja kinnitab

aktis, et asjad vastavad lepingu tingimustele, kuid lepingut ei ole olemas kirjalikult ega

ole

ka

muid

tõendeid,

mis

tõendaks

lepingu

sisu

ja

poolte

kokkuleppe olemust. Üleandmise-vastuvõtuakt sisaldab ostja kinnitust, et ta on

üleantavate asjadega põhjalikult tutvunud ja kinnitab, et neil ei esine mingeid puudusi,

kuid vastavalt tunnistajate ütlustele asju ei pakitud lahti, ei seatud töökorda ega

katsetatud nende tööd. Üleandmine seisnes hageja poolt nende kohaletoomises

restorani ja laua peale asetamises. Hageja müügipakkumine ega hilisem müügiarve ei

sisalda restorani juhtimis- ja arvestustarkvara, mille soetamisest kostja oli huvitatud ning

milleks kostja astus hagejaga läbirääkimistesse.

41. Kohus jättis tähelepanuta "kostja teoreetilised arutlused lepingu tõlgendamisest ja

seeläbi tahteavalduse sisustamisest", leides, et lepingu sisu vaidlusaluses ulatuses on

selge ega vaja tõlgendamist. Kostja on vastupidisel seisukohal - pooltevaheline suhe ei

olnud selge, mistõttu vaidluse lahendamiseks pöörduti kohtu poole.

42. Kohus arvestas ning hindas hageja tunnistaja J. M. ütlusi vääralt arvestamata teisi asjas

kogutud tõendeid. Tunnistaja ei olnud hageja seadusjärgne ega lepinguline esindaja.

Tunnistaja ei olnud ise läbirääkija kostjaga, tema arusaamine ei kujunenud vahetult,

vaid teiste inimeste taju ja kogemuse vahendusel. Lisaks jättis kohus hindamata asjaolu,

et tunnistaja tegeles oma väidetel kostjalt saadud andmete sisestamisega arvutisse ning

pidi koolitama kostja töötajaid arvutit kasutama, kuid kes ei olnud võimeline koolitust

läbi viima, sest ei tundnud arvutit ja selle rakendusi, mistõttu kostja pidi koolituse

katkestama, kuna seda protsessi ei saanud parimagi tahtmise juures pidada

koolitamiseks.

43. Kohtuistungile 02.11.2009 tulid kostja seaduslikud esindajad L. J. ja G. R.. Kostja

esindaja oli oma vastuses hagile taotlenud nende ütluste kuulamist istungil, kuna nad

olid kostja poolelt ainsad isikud, kes tegelesid läbirääkimistega hageja esindajate ja

töötajatega lepingu sõlmimise eesmärgil. L. J. ja G. R. eemaldati kohtuniku poolt

istungilt, kuigi nad oli kostja seaduslikud esindajad ning nad ei saanud anda seletusi

poole esindajana ega vande all ütlusi. Kostja õigused said kohtuniku tegevuse tõttu

olulisel määral rikutud.

44. Hageja esindaja esitas 30.10.2009 oma uue vastuse kostja vastuväidetele (reedese päeva

õhtul), istung toimus 02.11.2009 (uue nädala esmaspäeva lõuna ajal). Kostjal ei olnud

seetõttu piisavalt aega, et tutvuda hageja esitatud väidete ja taotlustega ning kujundada

oma arvamus. Kohus ei rahuldanud istungil kostja taotlust anda täiendavat aega

tutvumiseks hageja uute väidete ja taotlustega, rikkudes sellega tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) §-s 330 ja §-s 331 sätestatut.

45. Kohus tegi hageja taotlusel asjas täiendava otsuse. Hageja ei põhjendanud oma

taotluses kohtuotsuse viivitamata täitmisele pööramiseks mitte mingil moel vajadust

otsuse viivitamata täitmisele pööramiseks. Käesolevas asjas ei ole ega olnud alust

otsuse viivitamata täitmisele pööramiseks. Kohus ei rahuldanud hageja taotlust

kohtuotsuse viivitamata täitmisele pööramiseks oma esialgse otsuse resolutiivosas.

Vastavalt TsMS § 445 lg 3 tuleb juhul, kui otsus või selle osa tuleb täita viivitamata,

seda otsuse resolutsioonis märkida. Seadus ei näe ette taotluse rahuldamata jätmisel

selle fikseerimist kohtuotsuse resolutsioonis. Seega on kohus õigesti oma esialgses

kohtuotsuses jätnud märkimata hageja rahuldamata taotluse resolutsioonis, sest kohus

seda ei rahuldanud, vastasel korral oleks rahuldamine märgitud resolutsioonis. Kohus

rikkus menetlusnorme, tehes asjas täiendava otsuse. Kohus ei kohaldanud täiendavas

otsuses ka tagatist, rikkudes sellega TsMS § 468 nõudeid.

Vastustaja seisukoht

46. Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

47. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei

anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega tsiviilasja saatmiseks uueks arutamiseks

maakohtule. Kolleegium ei tuvastanud menetlus- ega materiaalõiguse normide

rikkumisi maakohtu poolt. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda

neid. Samuti võtab kolleegium apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel

aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende

tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Küll

aga tuleb tühistada maakohtu täiendav otsus menetlusõiguse normide rikkumise tõttu,

kuid ka selles osas on võimalik ringkonnakohtul teha uus lahend asja esimese astme

kohtule saatmata.

48. Kolleegium ei nõustu apellandi seisukohaga, et kohtu tegevuse tulemusel ei saanud

kostja seaduslikud esindajad anda seletusi poole esindajana ega vande all ütlusi. Ka

väidab apellant, et kohus „saatis kostja seaduslikud esindajad kohtumajast minema“.

Tsiviilasja materjalid apellandi väiteid ei kinnita. 14.08.2009 esitatud vastuhagi (t lk 79-

82) kohaselt soovis kostja vastuhagejana kasutada tõenditena teiste hulgas ka

tunnistajate G. R. ja L. J. ütlusi. 02.11.2009 kohtuistungil (protokoll t lk 114-119)

selgus, et mõlemad isikud on tegelikult kostja seadusjärgsed esindajad ja kohus selgitas,

et need isikud ei saa anda ütlusi tunnistajatena ning et taotlust nende vande all

ülekuulamiseks ei ole esitatud. Samast protokollist nähtub, et kohus lubas nimetatud

isikutel istungilt lahkuda. Protokollist ei nähtu, et kostja esindajad oleksid esitanud

taotluse vande all seletuste andmiseks. Ka ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et selline

taotlus oleks varasemalt esitatud. Protokollist saab järeldada, et kostja juhatuse liikmed,

saanud teada, et neid ei saa kuulata üle tunnistajatena, palusid kohtult luba istungilt

lahkuda, mida kohus ka lubas. Seega puudusid kostja juhatuse liikmetel igasugused

takistused kohtuistungist osa võtta ja seal vastavalt TsMS § 199 lg 1 p-le 4 seletusi

anda. Kohtuistungi protokolli parandamiseks TsMS § 53 mõttes kostja taotlust ei

esitanud ja tulenevalt TsMS §-st 55 saab menetlusreeglite rikkumist tõendada üksnes

protokollile tuginedes. Ka ei nähtu protokollist vastuväite esitamine kohtu tegevuse

peale TsMS § 333 mõttes. Sama sätte lg-st 3 tulenevalt ei või vastuväidet esitamata

menetlusosaline tugineda võimalikule veale kohtu tegevuses kohtulahendi peale edasi

kaevates.

49. Ülejäänud osas kordab apellatsioonkaebus poole sisulisi vastuväiteid, millised olid

esitatud juba maakohtus ja milledele maakohus vaidlustatud otsuses põhjalikult ja

ammendavalt vastas. Kolleegium neid ei korda ja nõustub täielikult maakohtuga.

50. Täiendava otsuse tegemises kui kohtutoimingus ei tuvastanud kolleegium samuti

menetlusnormide rikkumist maakohtu poolt, kuid selles lahendatud taotluse sisulise

lahendiga ei saa ringkonnakohus nõustuda. Lahendist nähtub, et maakohus tugines

täiendava otsuse tegemisel muu hulgas TsMS § 448 lg 1 p-le 1 ja leidis, et 07.12.2009

otsuses jäi lahendamata hageja poolt 30.10.2009 esitatud taotlus otsuse viivitamata

täitmisele pööramiseks, kuigi otsuse põhjendavas osas oli sellele osundatud. Kolleegium

nõustub maakohtu käsitlusega. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse

resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused.

Viidatud sättega ei ole kooskõlas kostja seisukoht, et kui kohus taotlust ei rahulda, siis

ei pea seda ka resolutsiooni märkima. Resolutsioon peab sisaldama selgesõnalist kohtu

seisukohta ehk kas vastav taotlus kuulub rahuldamisele või et vastav taotlus tuleb jätta

rahuldamata. Kui emba-kumba kohtu seisukohta resolutsioonis ei sisaldu, ongi vastav

taotlus jäänud lahendamata ja on alus täiendava otsuse tegemiseks. Ka selgitab TsMS §

445 lg 3, et kui otsus või selle osa tuleb täita viivitamata, tuleb seda otsuse

resolutsioonis märkida.

51. Küll aga tuleb nõustuda apellandi etteheidetega maakohtule selles osas, et hageja

taotluse lahendamisel ei ole kohus kooskõlas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatuga oma

seisukohta põhjendanud. Ka ei ole maakohus tuvastanud tagatiseta viivitamata

täidetavaks tunnistamise eeldusi, millised tulenevad TsMS §-st 469. TsMS § 469 lg-de 1

ja 2 kohaselt tunnistab kohus otsuse poole taotlusel viivitamata täidetavaks tingimusel,

et see pool annab täitmise tagatise, kusjuures tagatis peab katma kahju, mis võib

võlgnikule tekkida otsuse viivitamatust täitmisest või täitmise vältimiseks abinõude

rakendamise tõttu. Sama sätte lg 3 annab kohtule kaalutlusõiguse tunnistada poole

taotlusel otsus kas osaliselt või täielikult viivitamatult täidetavaks ka tagatist nõudmata

(ehk vabastada tagatise andmise kohustusest), tagatist vähendada, määrata selle täitmine

osade kaupa või tunnistada otsuse viivitamata osaliselt täidetavaks, kui täitmise

edasilükkamine oleks sissenõudja suhtes ebaõiglane, eelkõige, kui see raskendaks

oluliselt tema eluliste vajaduste rahuldamist, majandus- või kutsetegevust või

põhjustaks muu suure kahju. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja 30.10.2009

taotlus (t lk 104-106) oli täiesti põhjendamata ehk selles puudusid igasugused elulised

asjaolud, millede alusel oleks kohus saanud asuda seisukohale, et hageja ei suuda

tagatist maksta ja et otsuse täitmine peale jõustumist (ehk siis mitte viivitamatult) oleks

hageja suhtes ebaõiglane. Põhjenduste esitamist ei nähtu ka 02.11.2009 kohtuistungil

ega täiendava otsuse tegemiseks esitatud taotlusest ega vastava kohtuistungi protokollist

(t lk 128-129, 134). Ka ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et hagejalt oleks nõutud

tagatise tasumist. Neid asjaolusid ei nähtu ka vastusest apellatsioonkaebusele.

Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et hageja taotlus ei ole põhjendatud ja

tuleb jätta rahuldamata.

52. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS §

171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Ande Tänav Tiit Kollom Imbi Sidok