2-10-16469/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2010.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-16469

Tsiviilasi

OÜ N (likvideerimisel) pankrotiavaldus

Menetlusosalised

Võlgnik OÜ N (likvideerimisel, registrikood xxx, asukoht

Xxx)

Võlgniku seaduslik esindaja likvideerija RP

Ajutine pankrotihaldur Peeter A

Asja läbivaatamise kuupäev

18. mai 2010.a

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada

OÜ

N

(likvideerimisel,

registrikood

xxx,

asukoht

Xxx)

pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Likvideerida OÜ N (likvideerimisel) ja kustutada ta Harju Maakohtu

registriosakonna registrist.

3. OÜ N (likvideerimisel) likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks

ajutisele pankrotihaldurile Peeter A .

4. Pärast OÜ N (likvideerimisel) kustutamist äriregistrist vabastada Peeter A

ajutise halduri kohustustest.

5. Määrata OÜ N (likvideerimisel) dokumentide vastutavaks hoidjaks endine

juhatuse liige V L (isikukood xxx).

6. Määrata ajutise halduri Peeter A töötasuks 17 000 krooni, millele lisandub

sotsiaalmaks 5 610 krooni, kokku 22 610 (kakskümmend kaks tuhat kuussada

kümme) krooni ja hüvitada ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks koos

käibemaksuga 540 krooni.

7. Välja mõista OÜ-lt N (likvideerimisel) ajutise halduri tasu ja kulud kogusummas

23 150 (kakskümmend kolm tuhat ükssada viiskümmend) krooni OÜ Haldur

kasuks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise

nõudest.

Asjaolud

OÜ N (likvideerimisel) esitas 09.04.2010 pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt määras Harju

Maakohus 26.06.2006 võlgniku likvideerijaks RP. Pankrotiavalduse esitamise ajaks võlgnikul

likviidne vara puudub ning võlausaldajate nõudeid pole võimalik rahuldada.

Harju Maakohtu 26.04.2010 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas OÜ N

(likvideerimisel) ajutiseks pankrotihalduriks Peeter A .

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Peeter A esitas 17.05.2010 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt

võlgnikul kinnis- ja vallasvara puudub. Võlgnikul on nõue summas 1 002 915,77 krooni

LTLLP vastu, mis ei ole käesoleval ajal sissenõutav. Samuti on võlgnikul nõue summas 432

000krooni OÜ R vastu, mis ei ole aga ajutise halduri hinnangul likviidne. Kohustusi on

võlgnikul 128 941,37 krooni ulatuses. Aruande koostamise hetkeks ei ole pankrotimenetluses

ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga

või muu kuriteo tunnusega tegu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on OÜ N (likvideerimisel)

püsivalt maksejõuetuks muutumine tulevikus tõenäoline, kuna võlgnikul ei ole likviidset vara,

samuti on nõudeõiguse realiseerimise perspektiiv teadmata. OÜ-l N (likvideerimisel) ei ole

vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud selgeid vara

tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur

seisukohal, et juhul, kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu kohtu tagatiste kontole

pankrotimenetluse kulusid, tuleb OÜ N (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus lõpetada

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäi võlgniku seaduslik esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur

jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus lõpetada OÜ N (likvideerimisel)

pankrotiavalduse menetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutine haldur palus

määrata ajutise halduri tasuks koos sotsiaalmaksuga 22 610 krooni ning hüvitada tehtud

kulutuste katteks 540 krooni. Ajutise halduri tasu ja kulutused palus ajutine haldur välja

mõista võlgnikult OÜ Haldur kasuks. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu suurusele

vastuväiteid ei esitanud.

Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise

halduri Peeter A arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et OÜ N (likvideerimisel)

pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et

ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks

tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus

määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku

maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole

võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue

juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui

võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu

ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. OÜ-l N

(likvideerimisel) on kohustusi 128 941,37 krooni ulatuses ning likviidne vara puudub.

Aruande kohaselt ei ole pankrotimenetluses ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise

põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. OÜ N

(likvideerimisel) pankrotimenetluses ei ole tagasivõitmise võimalusi, mille rahuldamine oleks

tõenäoline. Tulenevalt eeltoodust leiab ajutine pankrotihaldur, et OÜ N (likvideerimisel)

pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, kuna

võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

19.05.2010 määrusega tegi kohus OÜ N (likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud

isikutele ettepaneku tasuda OÜ N (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks

ettemaksuna 50 000 krooni 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste

kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on 19.05.2010 avaldatud väljaandes Ametlikud

Teadaanded. OÜ N (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole.

Kohus leiab, et kuna OÜ-l N (likvideerimisel) on sissenõutavaks muutunud kohustusi

128 941,37 krooni ulatuses, likviidne vara puudub ning ettevõtte majandustegevus on

lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on

maksejõuetu. Kuivõrd võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ning

OÜ N (likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude

katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada OÜ N (likvideerimisel)

pankrotiavalduse menetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2

alusel.

Vastavalt PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus

lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul

pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku

dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse

kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise

isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku endisele juhatuse liikmele

V Lassyile.

PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos

käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib

haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 4

kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab

kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende

hüvitamise riigi vahenditest.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 17 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 17 000, millele lisandub

sotsiaalmaks 5 610 krooni, kokku 22 610 krooni. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur

lähtunud tunnitasu määrast 1 000 krooni. Samuti palub ajutine haldur hüvitada vajalike

kulutuste katteks 540 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused

on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri

kutseoskustega. Tulenevalt PankrS §-st 23 lg 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu ja kulud

kogusummas 23 150 krooni välja võlgnikult, OÜ-lt N (likvideerimisel).

Viivi Villemson