2-10-13940/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-13940

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. juuni 2010, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-13940

Tsiviilasi

Tiit Hellenurme hagiavaldus OÜ Elva Autokool vastu

töövaidluses

Tsiviilasja hind

65 168,55 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Tiit Hellenurm

esindaja adv Aivar Hint, Tartu I Advokaadibüroo, Raekoja

plats 13 51004 Tartu, hintaivar@hot.ee;

kostja OÜ Elva Autokool (registrikood 10946008, asukoht

Valga mnt 22a 61503 Elva, info@elvaautokool.ee), esindajad

Marko Niilus ja Kalju Siilivask, L. Puusepa 21-2 50406 Tartu,

kaljusiilivask@hot.ee

Kohtuistungi toimumise aeg

25. mai 2010

Protokollija

kohtuistungisekretär Anneli Elagin

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tiit Hellenurme hagi OÜ Elva Autokool vastu osaliselt.

2. Välja mõista OÜ-lt Elva Autokool Tiit Hellenurme kasuks perioodil 01.07.2009-

07.12.2009 saamata jäänud töötasu 41 187,68 krooni, kasutamata puhkuse hüvitis

10 214,10 krooni ja töölepingu ülesütlemise hüvitis 13 322,70 krooni. Väljamõistetud tasud

kuuluvad maksustamisele.

3. Jätta poolte menetluskulud OÜ Elva Autokool kanda.

Menetluskulude jaotus

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud

lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt

näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja

kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3, 6).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE (TVK toimik lk 1-3)

Avalduse kohaselt sõlmisid Tiit Hellenurm ja OÜ Elva Autokool 16.04.2007 töölepingu,

mille punkti 2.1 kohaselt asus Tiit Hellenurm OÜ-s Elva Autokool tööle mootorsõidukijuhi

õpetajana. Töölepingu punkti 3.1 kohaselt oli tööaja kestuseks 40 tundi nädalas, 8 tundi

päevas. Lepingu punkti 4.1 kohaselt oli töötaja töötasuks 11 760 krooni kuus (70 krooni

tunnis). 02.01.2008 sõlmitud töölepingu lisa nr 1 kohaselt muudeti töötaja palgamäära alates

1. jaanuarist 2008 – 80 krooni tunnis (bruto). Töölepingu punkti 6.7.1 kohaselt kohustus

tööandja kindlustama töötaja töölepingus ettenähtud tööga ning punkti 6.7.2 kohaselt

kohustus tööandja maksma töö eest tasu töölepingus ettenähtud ajal ja suuruses.

Hageja esitas 25.01.2010 töölepinguseaduse (TLS) § 91 lg 2 alusel tööandjale töölepingu

erakorralise ülesütlemise avalduse seoses tööandjapoolsete kohustuste olulise rikkumisega,

mis seisnes selles, et tööandja ei kindlustanud töötajat tööga kokkulepitud mahus, maksis

töötajale kokkulepitust väiksemat töötasu ning aastal 2009 maksis sotsiaalmaksu alla seaduses

sätestatud miinimumi.

Tööpäevi on kalendrikuus keskmiselt 21, seega lepingust lähtuvalt on töötunde kuus 168.

Alates 2009. aasta juulikuust on töötajale pakutav töömaht oluliselt vähenenud:

-

juulis tagati tööd 126 tundi, oleks pidanud tagama 184 tundi;

-

augustis 48 tundi, oleks pidanud tagama 160 tundi;

-

septembris 58 tundi, oleks pidanud tagama 176 tundi;

-

oktoobris 70 tundi, oleks pidanud tagama 176 tundi;

-

novembris 48 tundi, oleks pidanud tagama 168 tundi;

-

detsembris 6 tundi, oleks pidanud tagama 40 tundi.

TLS § 29 lg 6 näeb ette, et Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei

või töötajale maksta. Hageja on aga nimetatud määrast (4350 krooni) madalamat töötasu

saanud 2009. aasta augustis, septembris, novembris ja detsembris. Hageja teenitud töötasu oli

(jaanuar-juuni 2009) 61 930 krooni, kalendaarseid tööpäevi nimetatud perioodil 103 (123

päeva – puhkusel oldud aeg 20 päeva), keskmine päevatasu seega 601,26 krooni (61 930 :

103). Hagejale on töötasu makstud vähem järgmiselt:

juuli 2009 (23 tööpäeva)

keskmine 13 828,90 kr, arvestatud 8820 kr, vahe 5008,90 kr

august 2009 (20 tööpäeva)

keskmine 12 025,20 kr, arvestatud 3360 kr, vahe 8665,20 kr

september 2009 (22 tööpäeva) keskmine 13 227,70 kr, arvestatud 4060 kr, vahe 9167,70 kr

oktoober 2009 (22 tööpäeva) keskmine 13 227,70 kr, arvestatud 4900 kr, vahe 8327,70 kr

november 2009 (21 tööpäeva) keskmine 12 626,40 kr, arvestatud 3360 kr, vahe 9266,40 kr

detsember 2009 (5 tööpäeva) keskmine 3006,30 kr, arvestatud 420 kr, vahe 2586,30 kr

Kokku: 43 022,20 kr

Kuna OÜ Elva Autokool rikkus pooltevahelist töölepingut oluliselt, tuleb Tiit Hellenurme

kasuks välja mõista ka hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel summas 13 322,70 krooni ja kasutamata

24 puhkusepäeva eest hüvitis summas 10 658,17 krooni.

KOSTJA VASTUS (TVK toimik lk 19; tl 3-5)

Tiit Hellenurm saatis OÜ-le Elva Autokool töölepingu projekti, mis sisaldas järgnevat:

„Brutopalgaks võtsin ümmarguse summa 70 krooni tund, mis teeb peale maksude

mahaarvamist neto tunnitasuks 55,80 krooni. Kuu brutopalga summa tuleb 168 töötunni

korral. Eks tegelikult kujuneb kuupalk välja tehtud töötundide alusel, kus igakuiselt on ära

näidatud nii õppesõidutundide kui ka lisatöödele kulunud tundide arv (tehnohooldusele ja

remondile, lisa tööülesannete täitmine jms), mille tõttu polnud võimlaik õppesõidutunde läbi

viia.“. Sellise kokkuleppega sõlmisidki hageja ja kostja 16.04.2007 töölepingu. Alates

01.01.2008 muudeti brutopalka – 80 krooni tund. 2009. aasta kevadel aga töömaht vähenes,

tekkisid majanduslikud raskused ning ilmnes vajadus tunnipalga alandamiseks 10 krooni

võrra. Sellest teavitati ka Tiit Hellenurme, kes lubas mõelda ja seejärel ühendust võtta. Kuna

ta seda ei teinud, helistas Helle Niilus talle ise. Tiit Hellenurm oli suusõnaliselt nõus ning

soovis töötamist jätkata. Helle Niilus koostas palgamuutuse kohta lepingu lisa, mis jäi aga

allkirjastamata kausta vahele. Tiit Hellenurm oli teadlik, et alates 01.05.2009 on tema

tunnitasuks 70 krooni (bruto). Kuna Tiit Hellenurm ei avaldanud mingisuguseid pretensioone,

sai kostja aru, et ta on nõus selle palgaga, mis ta saab tehtud õppesõidu tundide arvule

vastavalt. Augustikuus vähenes õpilaste arv, kuna osa õpilasi lõpetas ja osa jättis pooleli. Uusi

tulijaid ei olnud. Sotsiaalmaksu tasumise osas oli arusaamatus, mis sai likvideeritud 2010

aasta jaanuaris.

Kostja on seisukohal, et hageja ei ole saanud vähem töötasu, kui ta on välja teeninud.

Töölepingu punkti 3.2 kohaselt koostas töögraafiku töötaja vastavalt õpilastega kokkulepitud

sõiduaegadele. Samuti on töötajal õigus täita tööülesandeid väljaspool kokkulepitud tööaega,

kui see on töö seisukohalt vajalik. Töötaja esitas igas kuus töötundide arvestuse tööandjale ja

ühes sellega täiendavate kulude loetelu. Töötajale maksti ka telefoni kompensatsiooni, et

õpilastele helistada.

2009. aastal oli Elva Autokoolis õppele registreerunud 229 õpilast, sh juulist detsembrini 87

õpilast: juulis 16; augustis 14; septembris 14; oktoobris 15; novembris 15; detsembris 13.

Juulist detsembrini tegi Tiit Hellenurm 87 õpilasele 230 tundi sõiduõpet. Teede- ja

siseministri 5. juuni 2001 määruse nr 62 „B-kategooria ja B1 alamkategooria mootorsõiduki

juhi ettevalmistamise riiklik õppekava“ järgi on iga õpilasega ette nähtud 42 sõidukorda, so

21 tundi. Arvestades õpilaste arvu, oleks Tiit Hellenurm saanud sõiduõpet läbi viia järgmiselt:

juulis 336 tundi; augustis 294 tundi; septembris 294 tundi; oktoobris 315 tundi; novembris

315 tundi; detsembris 273 tundi, kokku 1827 tundi. Tiit Hellenurm viis aga sõiduõpet läbi 5.2

korda vähem, kui riiklik õppekava ette nägi: juulis 122 tundi; augustis 48 tundi; septembris 58

tundi; oktoobris 70 tundi; novembris 48 tundi; detsembris 6 tundi, kokku 352 tundi. Seega ei

vasta tõele, et töötajat ei kindlustatud töölepingus ettenähtud tööga. Töötaja ise ei täitnud

töölepingus kokkulepitud tingimusi ja seetõttu ei ole töölepingu lõpetamine ja hüvitise nõue

põhjendatud. Kasutamata jäänud puhkuse hüvitis on töötajale koos lõpparvega välja makstud.

KOHTUISTUNG (tl 69-74)

25.05.2010 toimunud kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et kostja on esitanud omapoolse

avaldusega kohtule arvestuse, mis ei põhine dokumentaalsetel tõenditel, vaid tugineb õpilaste

arvule. Juulist detsembrini on kokku liidetud õpilased. Töövaidluskomisjonile esitatud

seletuskirjas veebruarist 2010 (lk 19) viidatakse, et töömaht on vähenenud ja õpilasi ei ole

alates augustist juurde tulnud, osa õpilasi jättis kooli pooleli.

Kostja esindaja Marko Niilus esitas kohtule õpilaste nimekirjad juulist detsembrini 2009 ja

26 õpingukaarti (tl 37-68). Kostja esindaja selgitas, et hagejale olid antud õpilased, kellega

õppesõitu teha, neist osadega ei ole hageja aga ühtegi sõidutundi teinud. Juulikuus oli Tiit

Hellenurmel 16 õpilast. Kõik õpilased ei soorita eksamit õigeaegselt ega lõpeta seetõttu kooli

ettenähtud ajal. Samuti selgitas kostja esindaja, et nimekirjades võib olla eksitusi, mõned

nimed võivad korduda. Palgaarvestus on tehtud ja palk peaks olema hagejale ka üle kantud.

Töölepingu p-s 6.6.4 on sätestatud, et töötaja peab teatama tööandjale töötakistustest. Töötaja

ei ole töötakistustest tööandjale teatanud. Teatas kuu lõpus e-mailiga, et on niimitu tundi

sõitnud, aga et oleks töölepingu täimisel mingeid takistusi, ei ole töötaja avaldanud. Tundub,

et kuna Tiit Hellenurmel puudus õppesõiduks vastav õpetaja tunnistus, jäid tunnid novembris

ja detsembris seetõttu ära. Kostja andmetel on tunnistus kehtetu alates 22. oktoobrist.

Palgamäärast peeti kinni. Töötaja pidi esitama graafiku, arvestama sõidutunde, ja kuna töötaja

ei esitanud pretensioone, järelikult ei pidanud vajalikuks ise tunde täis sõita. Et tööandja

kindlustas töötaja töötundidega, on kõikide esitatud materjalidega kinnitatud. Otsustus, millal

ja kellega sõidab, oli töötaja käes. Tehtud tööd arvestati tundides ja 70 krooni tund. Töötaja ka

ise märkis, et tehtud töö kujuneb välja tegelike töötundide alusel.

Hageja esindaja avaldas, et esitatud dokumendid kinnitavad, et Tiit Hellenurme õpetada oli

antud 27 õpilast. Puhkusehüvitist töötajale välja makstud ei ole. Töövaidluskomisjoni toimiku

tõendist (lk 24) ja hageja enda arvestusest (lk 12) nähtub, et neljal kuul on olnud töötasu

alammäärast väiksemaid makseid. Tööleping näeb ette, et tööaeg oli 40 tundi nädalas.

Tööandja ei ole kindlustanud töötajat tööga vastavalt töölepingus kokkulepitule ega maksnud

kokkulepitud töötasu, mis peale 2008 muudatust lepiti kokku 80 krooni tund. Lepingu lisa,

millega oleks pidanud olema töötasu 70 krooni (bruto) tunnis, ei ole allkirjastatud ega

kooskõlas lepingu punktiga 8.2. Töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks on asjaolu, et

tööandja viivitab töötasu maksmisega. Viivitamine on ka olulises osas töötasu vähem

maksmine. Hageja palus hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt hageja kasuks keskmine palk

41 187,68 krooni perioodi 2009 juuli kuni detsember eest, puhkusehüvitis 10 658,17 krooni ja

töölepingu lõpetamisel ettenähtud hüvitis ühe kuu keskmise palga suuruses 13 322,70 krooni.

Hageja Tiit Hellenurm selgitas, et ei saanud õpilasega õppesõitu teha enne, kui kool teavitas,

et õpilane on õppesõidu eest tasunud ja õpilane leppis kokku õppesõidu aja. Hageja ei saanud

töölepingut rikkuda, kuna kostja ei suunanud õpilast tema juurde.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

2. 16.04.2007 töölepinguga (töövaidlusasja nr 99.2-2/477-2010 toimik lk 4-6) on tõendatud, et

OÜ Elva Autokool ja Tiit Hellenurme vahel oli sõlmitud määramata ajaks tööleping alates

16.04.2007 töötamiseks mootorsõidukijuhi õpetajana (p 2.1), tööaja kestusega 40 tundi

nädalas 8 tundi päevas (p 3.1) ja töötasuga 11 760 krooni kuus ehk 70 krooni tund (p 4.1).

Töötaja avalduse alusel on tööleping TLS § 91 lg 2 alusel erakorraliselt üles öeldud alates

01.02.2010 seoses töölepingus kokkulepitud tööandjapoolse kohustuste oluliste rikkumiste

tõttu, mis seisnes töötaja mitte kindlustamises tööga kokkulepitud mahus ja kokkulepitud

töötasust madalama töötasu maksmises ning sotsiaalmaksu tasumises alla seaduses lubatud

miinimumi (TVK toimik lk 8). Poolte vahel on vaidlus selles, kas töölepingu erakorraline

ülesütlemine hageja poolt TLS § 91 lg 2 alusel on tühine, kas hagejal tekkis õigus täiendavale

töötasule lisaks väljateenitud töötasule alates 01.07.2009 kuni 31.12.2009 ja kas kostjal on

kohustus tasuda kasutamata puhkusepäevade eest.

2.1. Hageja saamata jäänud töötasu nõue põhineb asjaolul, et kostja ei kindlustanud teda

kokkulepitud tööga. Kostja väitel oli hagejal võimalus õpilastega sõiduõpet läbi viia ja ta oli

tööga kindlustatud, kuna töölepingu p 3.2 kohaselt koostab töögraafiku töötaja vastavalt

õpilastega kokkulepitud sõiduaegadele. 2009 jaanuarist kuni detsembrini oli kostja juures

õppele registreeritud 229 õpilast, sh juulist kuni detsembrini 87 õpilast, ja hagejal oli

sõiduõpet võimalik läbi viia 1827 tundi. Töötasu maksti töötajale vastavalt töötatud

töötundidele ja tunnitasule.

Kohus leiab, et kostja väide, et tal oli hagejale töölepinguga kokkulepitud mahus tööd anda,

on tõendamata ning vastuolus kostja enda poolt töövaidluskomisjonile antud selgitustega ja

esitatud tõenditega. Kostja on esitanud õpingukaardid 26 õpilase kohta (tl 43-68), kusjuures

nähtuvalt õpingukaartidest on õpilasi lubatud õppesõidule juba alates 2007. aastast. Kostja

poolt esitatud õpilaste nimekirjadest nähtub, et õpilased nimekirjades korduvad. Kostja poolt

esitatud andmed ühtivad hageja poolt esitatud õppesõidul olnud õpilaste andmetega (tl 23),

millest nähtub, et vaidlusalusel perioodil oli hageja juures õppel 28 õpilast (2 õpilast Helle

Niiluse õpilased) ja tema töötundideks oli 356 tundi. Hageja on kohtule selgitanud, et ta

koostas küll töögraafiku, kuid ei saanud õpilasega õppesõitu teha enne, kui kostja teavitas, et

õpilane on õppesõidu eest koolile tasunud ja õpilane leppis kokku õpetajaga õppesõidu aja.

Kostja on ise möönnud, et õpilastel on sõidutundide eest tasumisega raskusi, kõik õpilased ei

soorita eksamit õigeaegselt ega lõpeta seetõttu kooli ettenähtud ajal. Töövaidluskomisjonile

esitatud seletuskirjas veebruarist 2010 (TVK toimik lk 19) on kostja selgitanud, et alates

augustikuust on õpilaste arv vähenenud, kuna osa lõpetas autokooli ja juurdetulijaid ei olnud,

osa õpilasi jättis kooli pooleli. TLS § 28 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi on tööandja kohustatud

kindlustama töötaja kokkulepitud tööga, andma selgelt ja õigeaegselt korraldusi ning maksma

töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Nendest sätetest tulenevalt on tööandja

peamisteks kohustusteks kindlustada töötaja lepingus kokkulepitud tööga ning maksta töö eest

töötasu. Hageja ise ei saanud töölepingut rikkuda, kuna kostja ei suunanud õpilast tema juurde

õppesõidule. Töölepingu seadus ei kohusta töötajat nõudma tööandjalt tööd.

Seadusel ega töölepingul ei põhine kostja seisukoht, et ajavahemikul juulist kuni detsembrini

2009 oli hagejal õigus saada töötasu üksnes tegelikult tehtud töötundide alusel. Kostja on

viidanud poolte lepingueelsetel läbirääkimistel hageja saadetud e-kirjale (TVK toimik lk 28).

Töötasutingimused saaksid olla töölepingu lahtisteks tingimusteks VÕS § 26 tähenduses

juhul, kui lepingupooled on jätnud lepingut sõlmides nendes tingimustes kokku leppimata

kavatsusega jõuda neis kokkuleppele tulevikus või jätta need tingimused ühe lepingupoole või

kolmanda isiku määrata. Praegusel juhul on aga pooled 16.04.2007 töölepingus töötasus

kokku leppinud. 01.07.2009 jõustunud TLS § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö

tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd

seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või

muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on

põhjustanud töötaja süü. Kuna kohus tuvastas, et kostja ei kindlustanud hagejat tööga,

kohaldub TLS § 35 ja kostja on kohustatud maksma hagejale keskmist töötasu ka ajal, mil ta

hagejat tegelikult tööga ei kindlustanud.

Tööleping on kirjalik dokument ja TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt peab töölepingus sisalduma

töötasu, mida saab muuta vaid poolte kokkuleppel (TLS § 12). Ühepoolselt on tööandjal õigus

töötasu vähendada TLS §-s 37 sätestatud korras. Töölepingu lisaga nr 1 02.01.2008 (TVK

toimik lk 7) on tõendatud, et alates 01.01.2008 oli poolte kokkulepe töötasu osas 80 krooni

tund. 01.05.2009 töölepingu lisa nr 2 (TVK toimik lk 25) ei ole kehtiv, kuna ei vasta TLS §-le

12 ja töölepingu p-dele 8.1 ja 8.2. Poolte vahel ei ole vaidlust töövaidluskomisjoni poolt

tuvastatud normtundide ja töötasu arvestuse üle. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr

91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 2 lg 1 ja lg 2 kohaselt võetakse

keskmise töötasu arvutamisel arvesse töötasuna teenitud summad arvutamise vajaduse tekke

kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul. Määruse § 3 lg 1 esimese lause kohaselt keskmise

tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 nimetatud ajavahemiku töötasud ja

jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga. Hageja keskmine tööpäevatasu

on 67 942,20 krooni : 113 = 601,26 krooni, keskmine tunnitasu 75,16 krooni. Saamata jäänud

keskmine töötasu ajavahemikul 01.07.2009-07.12.2009 on 41 187,68 krooni (548 × 75,16),

mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

2.2. Kohus on tuvastanud, et kostja on oluliselt rikkunud tööandjapoolset kohustust, jättes

olulises osas hagejale töötasu maksmata. Seega oli hageja praegusel juhul õigustatud

töölepingu TLS § 91 lg 2 alusel erakorraliselt üles ütlema. Kuna kostja rikkus pooltevahelist

töölepingut oluliselt, on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis TLS § 100 lg

4 alusel ühe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 13 322,70 krooni.

2.3. Hageja taotles kostjalt töölepingu lõpetamisel kasutamata puhkuse eest rahalist hüvitist

24 kalendripäeva eest 10 658,17 krooni. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et jaanuarikuu

2010 eest arvestatud 2,33 kalendripäeva ümardamisel saab 2 kalendripäeva, mistõttu on

põhjendatud rahaline hüvitis hagejale kasutamata 23 kalendripäeva puhkuse eest 10 214,10

krooni (57 287,68 : 129 × 23), arvestades, et hageja puhkuse reserv oli 31.12.2009 seisuga 21

kalendripäeva. Kostja ei ole tõendanud, et oleks hagejale kasutamata puhkuse hüvitise välja

maksnud.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1

kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi

suuremas ulatuses, jätab poolte menetluskulud OÜ Elva Autokool kanda.

Kohtunik