2-08-20656/27 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-08-20656

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.06.2010, Tallinn

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Ele Liiv, Mare Merimaa

Tsiviilasi

Elisa Oy hagi Bunker Company Flagship SPB LLC (ka

Bunker Company Flagship SPB OOO) vastu 2 068 242,70

krooni saamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetlus

2 068 242,70 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.10.2009 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Bunker Company Flagship SPB LLC apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

27.05.2010, avalik kohtuistung

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Elisa Oy (Soome äriühing; postiaadress PL 499, Helsinki),

esindajad vandeadvokaat Carri Ginter ja Carry Plaks;

Kostja Bunker Company Flagship SPB LLC (Vene Föderatsiooni

äriühing, asukoht Prospekt Stachek 170, 198207 St Peterburg,

Vene Föderatsioon), esindajad vandeadvokaat Asko Pohla ja

advokaat Taimar Ehrlich.

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 30.10.2009 otsus Elisa Oy hagis Bunker Company Flagship

SPB LLC vastu 2 068 242,70 krooni saamiseks osaliselt hagi rahuldamise õigusliku aluse

ja viivisearvestuse osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Bunker Company Flagship SPB LLC-lt

välja põhinõudena 2 068 242,70 krooni ning viivistena alates 01.07.2007 kuni 30.10.2009

463 952,40 krooni, arvestades ringkonnakohtu otsuse põhjendustes toodud õigusliku alust

ja arvestust. Alates 31.10.2009 mõista Bunker Company Flagship SPB LLC-lt Elisa Oy

kasuks välja viivis VÕS § 113 lg-s sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Menetluskulude jaotus

Jätta kohtumenetluse kulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud

alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja hageja nõue

1. 16.06.2008 esitas Elisa Oy Harju Maakohtule hagi Bunker Company Flagship SPB LLV vastu

kahju 2 068 242,70 krooni, 30.04.2009 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 421 468,20

krooni ja alates 01.05.2009 viivise kuni otsuse kohase täitmiseni viivisemääras, mis tuleneb VÕS

§ 113 lg 1, väljamõistmiseks. Menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Kostjale kuuluv alus ML FLAGMAN-3 (IMO 8013106) lõhkus 02.05.2007 kell 20.19 hagejale

kuuluva Lauttasaari (Helsinki) - Viimsi (Tallinn) vahelise merekaabli FEC-2. Sündmus leidis aset

Eesti territoriaalvetes (piirkonnas koodinaatidega umbes N 59-38,67 ja E 24-52,02 Soome poolt ja

N 59-37,81 ja E 24-54,03 Eesti poolt), kus FLAGMAN-3 takerdus oma ankruga hageja

merekaablisse ja rebis selle katki. Veeteede Ameti andmetega (kirjad 07.05.2007, 02.06.2008 ja e-

kirjad 05.05.2008 ning 14.05.2008) on tõendatud, et nimetatud ajal oli FLAGMAN-3 ainus laev

hagejale kuuluva lõhutud merekaabli asukohas ja radaritega fikseeritud laeva manööverdamine

viitab selgelt, et laev takerdus millessegi ja üritas manööverdamisega sellest vabaneda. Ka laev ise

informeeris Veeteede Ametit, et ta jäi ankrusse, kuna takerdus kas kaablisse või vaierisse.

Veeteede Amet on kinnitanud, et nende andmed on usaldusväärsed, mis tähendab et muid laevu

sellel ajal selles piirkonnas olla ei saanud. Nimetatud laev kuulub kostjale ja samuti on kostja ise

laeva operaator. Eeltoodud asjaoludest on üheselt ja vaieldamatult selge, et hageja merekaabli

lõhkus kostja oma laevaga FLAGMAN-3 ja seega on kostjal kohustus hagejale kahju hüvitada.

3. Pelgalt merekaabli parandamine läks hagejale maksma 132 184,80 EUR (s.o. 2 068 242,70 EEK).

Summa koosneb järgnevast: kaabli (3060 meetrit) maksumus – 39 617,82 EUR; kaks ühendust –

10 970 EUR; parandustööd merel - 67 000 EUR (käibemaksuga 81 740 EUR); mõõtetööd maal –

2 296,98 EUR (käibemaksuga 2 802,31); hageja täiendav tööjõukulu - 12 320 EUR. Kõik need

kulutused on hageja reaalselt kandnud ja need on ka dokumentaalselt tõendatud. Vastavad

dokumendid koos nõude ja selle põhjendustega saadeti kostjale juba 31.05.2007. Kostja,

FLAGMAN-3 omanik, ei eita laeva viibimist antud piirkonnas kahju tekkimise momendil.

4. Hageja on korduvalt palunud kostjal kahju kohtuväliselt hüvitada, kuid seni on kostja esitanud

vaid asjakohatuid vastuväiteid, mis on hagimaterjaliga ümberlükatud. Kuivõrd kostja on

keeldunud kahju vabatahtlikust hüvitamisest, on hageja sunnitud pöörduma käesoleva nõudega

kohtu poole. RVEÕS § 50 kohaselt kohaldatakse kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevale

nõudele selle riigi õigust, kus kahju tekkimise aluseks olev tegu tehti või sündmus toimus. Sama

sätte lõige 2 täpsustab, et kui tagajärg ei saabu selles riigis, kus kahju tekkimise aluseks olev tegu

tehti või sündmus toimus, kohaldatakse kannatanu nõudel selle riigi õigust, kus saabus selle teo

või sündmuse tagajärg. Antud juhul saabus teo tagajärg nii Eestis, mistõttu kuulub asja sisu osas

kohaldamisele Eesti õigus.

5. Asjas on keskse tähtsusega kostja laeva paiknemine ja liikumine 02.05.2007. Veeteede Amet on

esitanud väljatrüki reast radariandmete ekraanipiltidest ning neid võib välja võtta erinevate

ajahetkede kohta. Kõrvaldamaks kahtlusi laeva paiknevuse, kiiruse, kursi jms osas konkreetsetel

ajahetkedel esitas hageja videomaterjali VTA salvestise radariandmete ekraanipildist. Laeva

liikumist ajavahemikul 20.10-22.43 on võimalik jälgida asja materjalide juurde lisatud CD-l

olevalt videolt „2007-05-02 Elisa kaabli VTA andmed.MPG“. Vajadusel on võimalik korraldada

Veeteede Ameti radariandmete ekraanipildi paikvaatlus kohtu osalusel Veeteede Ameti asukohas.

Lisaks on CD-l fotod ankru vabastamisest ja FLAGMAN 3 enda kaardist, millele on märgitud

laeva kurss vaidlusaluste sündmuste ajal. Laeva kaardile on märgitud laeva liikumine ankruala „I“

ja ankruala „K“ vahel. Esitatud kaardimaterjal kinnitab, et ka laeva enda kaardi kohaselt

manööverdas FLAGMAN 3 ajavahemikul 20.00-21.40 hageja merekaabli kohal. Seejuures

näitavad kanded 20.30-21.00 laeva edasi tagasi vingerdamist täpselt merekaabli kohal.

6. Kostja laev manööverdas 02.05.2007 järgilohiseva ankruga kaabli kaitsetsoonis (s.o.0,5 miili

kummalegi poole kaablit), kus on keelatud igasugune ankurdamine ja traalimine. Seega oli kostja

tegevus selgelt õigusvastane. On selge, et ankru vabastamise võimalused sügavas vees on piiratud.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et ankrut vee peale tõsta ega vabastada ei õnnestunud. Seda

kinnitavad ka CD-l olevad fotod ankru vabastamisest 03.05.2007 tuukrite poolt ankrupaigas K.

Seega jääb loogiliselt logiraamatus kirjeldatud ankru vabastamise manöövriteks kolm alternatiivi –

lasta ankur kiiresti põhja ja tõsta uuesti lootuses, et see vabaneb takistusest, või tõmmata täie

võimsusega lootes, et takistus katkeb. Samuti kasutatakse ankru lohistamist. Üksi nendest ei ole

lubatav ega mõistlik merekaabli kaitsetsoonis. Kahetsusväärselt on FLAGMAN 3 ilmselt

kasutanud kõiki kolme võimalust, millest kõik kolm olid hageja merekaablit ohustavad. Ankur on

libisenud piki kaablit ja kahjustanud ka kiudusid, kuid lõpuks on kaabel jõuga puruks tõmmatud.

Seda kinnitab ka hagi lisaks 4 olev 30.05.2007 raport, mis kirjeldab vigastusi nii muljumise ja

jõuga tõmbamisena ning viitab kaabli rebimisele. Samuti hagi lisa 13. Tegemist on suure

mootoriga tankeriga, millel on oluliselt rohkem jõudu, kui vaja kaabli lõhkumiseks ja ankruga

puruks tõmbamiseks. On selgelt ebamõistlik ja lubamatu teha ankru vabastamise manöövreid

kaabli kaitsetsoonis, rääkimata manööverdamisest merekaabli kohal ankru vabastamiseks

tundmatust ja väga raskest takistusest.

7. Arvestades laeva liikumist, paiknemist, lubamatuid manöövreid merekaabli kaitsetsoonis ja ka

otse merekaabli kohal ning kostja kinnitust, et seal üritati takistusest vabaneda, on tõendatud, et

hageja merekaabel lõhuti just laeva FLAGMAN 3 poolt. On usutav, et laev vedas endaga kaasas

vana kaablit ning üritas sellest kogu aja vabaneda. Seejuures ei liikunud laev otse ankrupaigast I

ankrupaika K, vaid liikus põhja, kirdesse, loode suunas jne, suundudes teadlikult nii sügavamasse

osasse, kui ka Nygrundi madaliku poole. Lohistades ankrut ja selle küljes olevat vana kaablit

takerdus FLAGMAN 3 hageja merekaablisse. Fakt, et kostja laev oli juba enne hageja kaabli

lõhkumist takerdunud ka vanasse merekaablisse, kinnitab hageja väidet, et kostja laev oli hageja

merekaablile ohtlik. Seejuures võis hageja kaabli lõhkuda nii kostja laeva ankur, kui ka kostja

laeva poolt kaasa lohistatud vana merekaabel ja selle külge takerdunud muud esemed (sh näiteks

vanad ankrud jne).

8. Põhjendamatud on kostja väited süü puudumisest. Olukorras, kus kostjal ebaõnnestus ankru

kättesaamine ankrualas I ja oli selge, et objekt, mis ankrut kinni hoidis oli piisavalt suur (objekti

pikkus, raskus ja iseloom oli teadmata), on selgelt ebamõistlik ja lubamatu minna sõitma kaabli

kaitsetsooni ja kaardile märgitud merekaabli kohale, rääkimata merekaabli kohal ankru

vabastamise manöövrite tegemisest jne. Samuti ei saanud kostjale üllatusena tulla ilmateade.

Seega oleks loogiline käitumine olnud ankru kinnijäämisel kohe abi kutsuda ning ankur tuukri abil

vabastada juba ankrupaigas I. Isegi, kui kapten pidas vajalikuks minna proovima ankru

vabastamist sügavamas vees, oli see tema kaalutlusotsus, mille tagajärgedega ta pidi arvestama.

Lisaks, olukorras, kus ankru vabastamine sügavas vees ebaõnnestus, ei oleks kapten tohtinud

merekaablit ületada. Kaabli kaitsetsoon on 0,5 meremiili mõlemale poole kaablit, mis on 926

meetrit ja see pidi olema kaptenile teada. Kaitsetsoonis on keelatud ankurdamine ja traalimine.

Nimetatud asjaolu on Eesti merekaardil ka selgelt kirjas. Kapten pidi arvestama, et ankru küljes

olev raske ese võib olla ohtlik. Kui sinna külge jäi FLAGMAN 3 ankur, võis sinna külge olla

varem jäänud ka teiste laevade ankruid, mis on täiendavaks ohuks. Selles olukorras merekaabli

kohale manööverdama minek ja ankru vabastamise katsete tegemine merekaabli kaitsealas on

selgelt ebamõistlik ja lubamatu. Kostja väited hädaseisundist on ebaõiged. Kostjale olid

ilmastikuolud teada, ometi lahkus kostja vabatahtlikult ja riski võttes ankrupaigast I. Samas ei

suundunud kostja ankrupaika K, vaid tegi pikalt merel erinevaid manöövreid ankru vabastamiseks,

sh pikaajaliselt merekaabli kohal. Kui laev oleks tõesti pidanud jõudma kiiresti ankrupaika K,

oleks loogiline olnud sõita sinna otse ning oodata seal tuukrite saabumist. Seejuures ei ole kostja

millegagi tõendanud, et ankrupaigast I lahkumine oli vajalik.

9. Kostja sai hageja kaabli lõhkumisest teada hiljemalt 03.05.2007, mil hageja esindajad viibisid

kostja ankru vabastamise juures ankrupaigas K. Selleks hetkeks oli teada hageja merekaabli

lõhkumise fakt. Viivise määr tuleneb VÕS § 113 lg-st 1. Vastavalt hagi hinnale 2 068 242,70

krooni arvestatud ja 30.04.2009 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisesumma on 421 468,20

krooni. Alates 01.05.2009 palub hageja viivis välja mõista kuni otsuse kohase täitmiseni

viivisemääras, mis tuleneb VÕS § 113 lg 1.

Kostja vastus

10. Kostja vaidles hagile vastu.

11. Hageja ei ole tõendanud oma kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid, st tõendamata on

väidetavalt kahjustatud FEC-2 kaabli kahjustamist puudutavad objektiivsed asjaolud.

Hagiavaldusele ei ole lisatud mistahes dokumente, mis kinnitaksid FEC-2 kaabli väidetava

kahjustamise aega. Selliseid dokumente ei ole hageja esitanud ka enne hagiavalduse esitamist.

Hageja poolt on esitatud üksnes hageja enda poolt koostatud aruanded ning kokkuvõtted, milles on

märgitud kaablirikke aeg, kuid mistahes andmeid kolmandate isikute poolt nende andmete

kinnituseks esitatud ei ole. Ka hagiavaldusele lisatud Eesti Veeteede Ameti kirjast ja e-kirjast

nähtuvalt on hageja kaablirikkest teatanud 03.05.2007 ning Veeteede Amet on laevade liikumise

kohta seisukoha võtnud ning ekraanipiltide väljatrükid teinud lähtuvalt hageja poolt teatatud

kaablirikke ajast. Tegelikkuses ei kajasta ükski hagiavaldusele lisatud väljatrükkidest laeva

FLAGMAN 3 paiknemist sellel ajal, kui kaabel FEC-2 väidetavalt kahjustada sai – hagiavalduse

kohaselt oli selleks kellaajaks 02.05.2007 kell 20.19, kuid kõik väljatrükid käsitlevad kas

varasemat või hilisemat kellaaega.

12. Kostja peab oluliseks FEC-2 kaabli rikke kohta hagejast sõltumatute andmete esitamist, kuivõrd

esmase informatsiooni kohaselt toimus kaablirike väidetavalt 02.05.2007 pisut peale kella 19.00,

millisel juhul ei saanuks ka teoreetiliselt tulla kõne alla kaabli kahjustamine FLAGMAN 3 poolt.

Kuna hageja ei ole esitanud kolmandate isikute poolt FEC-2 kaabli rikke aega kinnitavaid

tõendeid, siis peab kostja antud asjaolu hageja poolt tõendamata asjaoluks. Samuti ei vasta

seetõttu tõele hageja hagiavalduses esitatud väide, et FLAGMAN 3 omanik ei eita laeva viibimist

antud piirkonnas kahju tekkimise momendil – kostja on läbivalt kogu kohtueelse menetluse kestel

olnud seisukohal, et antud asjaolu ei ole tõendatud. Kostja on kohtueelselt hageja esindajale

selgitanud, et talle on mõistetamatu, kuidas oleks FLAGMAN 3 saanud kaablit FEC 2 kahjustada.

Hageja esindaja on oma 21.07.2007 vastuskirjas kostja esindajale väitnud, et FLAGMAN 3

kahjustas kaablit püüdes vabastada ankrut ankrupaigas „I” takerdunud kaablist. Kaabli

kahjustamine FLAGMAN 3 ankruga ei saanud olla võimalik. FLAGMAN 3 oli tõepoolest

02.05.2007 Muugal ankrupaigas „I” ankrus ning asudes kell 16.10 ankrut hiivama selgus, et ankur

on takerdunud ankrupaiga põhjas olevasse vanasse elektrikaablisse ning ankrut ei õnnestu

täielikult välja tõsta – sügavus ankrupaigas „I” oli ligikaudu 47 meetrit ning ankur jäi vette 35

meetri ulatuses. Laev asus ankrupaiga piires manööverdama, et ankrut takistusest vabastada, kuid

ankrut täielikult tõsta siiski ei õnnestunud. FLAGMAN 3 informeeris ankru takerdumisest

tõepoolest Veeteede Ametit, kuid on seda teinud üksnes takerdumise kohta ankrupaigas „I”, mitte

kaabli FEC-2 väidetava kahjustamise kohas, nagu hageja on üritanud muljet jätta. Kuivõrd tõusis

tuul ja ennustati tuulekiirust 13 – 15 meetrit sekundis, siis palus laev luba liikuda tuulevarju

ankrupaika „K” ning selleks anti Muuga sadama poolt ka luba. Kell 16.45 õnnestus ankrut

täiendavalt tõsta ning ankur jäi vette ligikaudu 25 meetri ulatuses ja laev asus teele ankrupaika

„K”. Teel ankur täiendavalt ei takerdunud ja merepõhja ei puudutanud, kell 17.30 õnnestus veel

ankrut tõsta ja ankur jäi vette ligikaudu 18 – 20 meetri ulatuses. Kella 21.40 ajal jäi ankur vette

veel ligikaudu 17 – 18 meetri ulatuses. Enne kella 24.00 02.05.2007 heitis laev ankrupaigas „K”

ankrusse. 03.05.2007 vabastati ankur ankrupaigas „K” tuukrite poolt takistusest. Seega oli

FLAGMAN 3 ankur ajavahemikul kella 17.30 – 21.40 vees 17 – 20 meetri ulatuses. Tutvudes

hagiavaldusele lisatud Veeteede Ameti väljatrükkidega nähtub, et mere sügavuseks FEC-2 kaabli

väidetava kahjustamise ümbruses on 26 kuni 108 meetrit, sealjuures on sügavuseks 26 meetrit

Nygrundi saare rannikul, mis jääb FEC-2 kaablist suhtelistelt kaugel. Rannikust kaugemal on meri

sügavam ning seetõttu pidi mere sügavuseks FEC-2 kaabli asukohas olema rohkem kui 26 meetrit.

Seda kinnitab muuhulgas ka hagiavalduse lisaks 13 oleva raporti lehekülg 9, millel on 06.05.2007

tehtud tööde osas märgitud, et kaablit on jätkatud kohtades, mille sügavuseks on vastavalt 47

meetrit ja 66 meetrit.

13. Kaabli vigastuste kirjeldustest tulenevalt ei saanud neid põhjustada FLAGMAN 3. Esiteks on

hagiavalduse lisaks 4 olevas raportis nimetatud, et kaabel on ära lõigatud, puudub mistahes

selgitus, kuidas FLAGMAN 3 oleks saanud seda teha. Teiseks ei saanud FLAGMAN 3 ka oma

osaliselt vees oleva ankruga põhjustada kirjeldatud vigastusi, kuna ankur ega ka ankrukett

merepõhja ei ulatunud. Kui isegi eeldada, et merepõhja ulatus ankrupaigas „I” FLAGMAN 3

ankruketi külge jäänud vana kaabel, siis ei oleks see sellise raskusega, mis saaks merepõhjas

olevale tugevdatud kaablile tekitada kirjeldatud vigastusi – seda kuju kaotamiseni muljuda.

14. Ka eespool esitatud vastuväiteid arvestamata puuduks siiski alus hagiavalduse rahuldamiseks,

kuna puudub kahju hüvitamise eelduseks olev kostja süü. Kostja suhtes vastutuse kohaldamiseks

ja temalt kahju hüvitamise nõudmiseks peaks leidma tuvastamist kostja süü tekkinud kahju

põhjustamises. Kui isegi jätta tähelepanuta väidetava kahju põhjustanud sündmuse aja

tõendamatus ja kostja poolt kahju tekitamise võimatus, siis ei saaks kostja siiski olla tekkinud

kahju eest vastutav, kuna ta ei oleks kahju tekkimises süüdi. Ei ole mistahes alust väita, et kostja

oleks soovinud kahju tekkimist hagejale. Seega puudub kostja tahtlus kahju tekitamiseks. Samuti

ei ole kostja hagejale väidetava kahju tekitamise aspekti silmas pidades käitunud hooletult või

raske hooletusega. Veeteede Ametit informeeriti FLAGMAN 3 ankrupaigast „I” lahkumisest ja

kavatsusest liikuda ankrupaika „K”, võttes arvesse mere sügavust ning seda, kui sügavalt jäi ankur

ankrupaigast „I” lahkudes vette, ei saa väita, et FLAGMAN 3 oleks olnud hooletu.

15. Kostja poolt kahju tekitamist eeldades tuleb asuda seisukohale, et ta on selle põhjustanud

hädaseisundis. KarS § 29 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et

kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud

vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt

olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu

suurust ning teo ohtlikkust. Kui eeldada, et FLAGMAN 3 sai vaatamata eespool esitatud

vastuväidetele siiski oma ankruga FEC-2 kaablit kahjustada, siis ei saa seda lugeda

õigusvastaseks. FLAGMAN 3 liikus täielikult tõstmata ankruga, mis hageja väitel FEC-2

kaablisse takerdus ja selle kaudu kaablit kahjustas, tugevnenud tuule tõttu, mis ei lasknud tal

ankrupaika „I” jääda ja sundis ta liikuma tuulevarju ankrupaigas „K”. Seetõttu tuleb täielikult

tõstmata ankruga liikumist hädaseisundis tegutsemiseks, kuivõrd ankrupaika „I” jäädes oleks

seatud ohtu nii laeva säilimine kui ka meeskonnaliikmete elu ja tervis. Samuti oleks laeva

hävimisel võinud tekkida naftareostus, mis oleks toonud kaasa looduse kahjustumise. Kui

FLAGMAN 3 isegi oleks tõepoolest FEC-2 kaablit täielikult tõstmata ankruga liikumise tõttu

kahjustanud, siis tuleb asuda seisukohale, et tegemist oli hädaseisundis tegutsemisega tekitatud

kahjuga, mistõttu kostja ei ole hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud.

Maakohtu otsuse põhjendused

16. Harju Maakohus rahuldas 30.10.2009 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

2 068 242,70 krooni, 30.10.2009 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 495 386,61 krooni ning

alates 01.05.2009 VÕS § 113 lg 1 tulenevas määras kuni kohtuotsuse täitmiseni.

17. Hageja on enda poolt esitatud väiteid tõendanud asja materjalide juurde lisatud serveriväljavõtte,

süsteemiinseneri

selgitusega,

järelpärimistega

Veeteede

Ametile,

Piirivalvele,

sisemise

kirjavahetusega ning Kalle Tomi selgituste ütlustega kaabelsideme katkemise momendi

tuvastamise kohta. Nimetatud tõenditega on kohtu hinnangul tuvastatud, et 02.05.2007 kell 20.19

lõhkus kostjale kuuluv laev hagejale kuuluva merekaabli. Veeteede Ameti poolt esitatud vastusest

teabepäringule nähtub, et 02.05.2007 kl 16.30 kandis laev ette ankru hiivamisest ja informeeris, et

ankrukett ei ole klaar - takistuseks kaabel või vaier. Laev liikus N ja NE suunas üritades ankrut

oma vahenditega vabastada. Kell 23.40 jäi FLAGMAN 3 ankrualasse „K“ asukohta 59°35, 6 N

025°00,6E ankrusse ja tellis uuringud Tuukritööde OÜ-lt. 03.05.2007 tuli info hagejalt, et lõhutud

on valguskaabel asukohas 59°35, 86 N 024°51,55E Nygrundist SW. Asja materjalide juurde

lisatud Eesti merekaart nr 610 kajastab kostja laeva liikumise suunda. Kostja on märkinud, et

merekaardile kantud andmed ja merekaardil põhinevad väited ei lange kokku Veeteede Ameti

pildi väljatrükkidelt nähtuvaga. Väited laeva liikumise seiskamisest ning vingerdamisest

merekaabli kohal on ebaõiged, kuna FLAGMAN 3 ületas kaabli, mida on ka hageja avaldanud,

mistõttu FLAGMAN 3 ei saanud enam peale kaabli ületamist seiskuda kaabli kohal. Samuti on

kostja märkinud, et hageja kaabli võis lõhkuda teine alus, kuivõrd Piiriturvalisuse osakonna

vastusele lisatud väljatrükkidest nähtub, et koos laevaga FLAGMAN 3 viibis ka laev Kurkse.

Kõnealuse väite on aga hageja ümber lükanud, kuna eelnimetatud laev ületas Kurkse kaablit kell

20.00, seega oluliselt enne kaabli lõhkumist. Kõnealune asjaolu on tõendatud Veeteede Ameti asja

materjalide juurde esitatud radarisalvestitega. Väited, et hageja poolt esitatud kaart ei kajasta

radaripildist tulenevaid andmeid on alusetu, mis kohus tuvastas vastava salvestise vaatlusel.

18. Nii tunnistaja K. H. T. ütlustega kui ka muude asjas tähtsust omavate tõenditega on tõendatud, et

kaabel katkes alates 20.19.44 (26.08.2009 kohtuistungi protokolli lk 3). Vastavalt tunnistaja

selgitustele nähtub see üheselt kaabilt läbiva info kontrolli teostanud serveri väljatrükist. Kuivõrd

eelpool esitatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes ei ole võimalik kaabli rikkumine muul viisil,

kuna muid laevu kõnealusel ajal selles suunas ei liikunud, siis on selge, et kaabli lõhkumise

põhjustas kostja laev. Alusetud on kostja viited sellele, et hageja on muutnud väidetava kaabli

kahjustamise kohta. Tunnistaja selgitustega luges kohus põhjendatuks selle, et hageja poolt

kahjustuse kohta täpsustati igakordselt täpsemate sondeerimistega. Samuti kinnitab hageja väiteid

see, et reaalselt kaabli rike leiti hageja poolt osundatud kohas. Seega kohus leidis, et on tõendatud

kostjale kuulunud laeva poolt hagejale kuulunud kaabli lõhkumine, mis vastab VÕS § 10456 lg 1

p 5 tunnustele.

19. Hageja on palunud kahju hüvitamiseks välja mõista kostjalt 2 068 242,70 krooni ja 30.04.2009

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 421 468,20 krooni. Kostja on kõnealusele vastu

vaielnud, kuna leiab, et hageja poolt esitatud tõendid ei tõenda kulutuste kandmist seoses

vaidlusaluse kaabli parandustöödega, kuna hagiavaldusele lisatud tehnilise raporti kohaselt

toimusid parandustööd 03.05.2007-08.05.2007, seejuures sõitis laev parandusi tegema 04.05.2007

ning saabus tagasi 07.05.2007. Samuti ei saa kostja hinnangul tõendada esitatud Draka arved

hageja poolt kantud kulutusi, kuivõrd hinnapakkumised on tehtud pärast parandustööde tegemist.

Hageja on märkinud, et Draka kaablite pakkumustega kinnitavad muu hulgas fakti, milline oli

kaabli ja liigendi hind. Kohtu hinnangul on kostja taolised vastuväited ainetud, kuivõrd

parandustööde käigus kasutas hageja ära oma laos olevad varud, mistõttu tuli soetada ärakasutatud

laovaru asendamisena uued varuosad, millede hind on aga ajaga tõusnud. Põhjendatud on hageja

väited selles osas, et kasutatud materjalide harulust arvestades on tal vajalik pidada piisavat

laovaru, et tagada tekkinud kahjustuste kohene parandamine. Kohus leidis, et hageja nõue on,

tuginedes asja materjalidele, põhjendatud ja tõendatud. Kuivõrd kostja on tekitanud hagejale

kahju, mille kõrvaldamiseks on kasutatud hageja laovarus olevaid materjale, on mõistlik eeldada,

et hageja saab oma laovaru samasse seisu, mis ta oli enne kahju tekkimist, mistõttu saab seda

käsitleda ka kahjustatud isiku asetamisena olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale,

milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Hageja on tõendanud tema poolt tehtud kulutused merekaabli parandamisel. Kaabli parandamise

käigus on tõstetud üles 3034 m kaablit ning paigaldatud 3060 m uut kaablit ja kaks liidet. Kaabli

parandamise kulu nähtub 30.05.2007 esitatud kinnituskirjast. Tööjõukulusid on hageja tõendanud

asja materjalide juurde lisatud hageja paigalduse ja hoolduse tunnitööhindadega Soomes, kuigi

kostja on nimetatud tõendi asja materjalide juurde võtmisele vastu vaielnud, leidis kohus, et

kõnealuse tõendiga on hageja tõendanud esitatud tööjõu kulude hüvitamise kohustust.

20. Hageja on 30.04.2009 esitatud menetlusdokumendis palunud kostjalt välja mõista muu hulgas

kõrvalnõudena viivise. Viivise arvestus on esitatud viivisenõude esitamise seisuga, s.t 30.04.2009.

Sissenõutavaks muutunud viivisesumma vastavalt hagi hinnale 2 068 242.70 krooni on 421 468.20

krooni. Kostja vaidles hageja nimetatud nõudele vastu, kuivõrd see on ebaõige ja põhjendamatu.

Hageja on kostja hinnangul tuginenud ebakorrektsele õiguslikule alusele. Hagejal oleks võimalik

arvestada viivist mitte varem kui alates hageja poolt kulutuste tegemisest. Hageja viivise arvestus

ei saa seetõttu alata 04.05.2007, kuna selleks kuupäevaks ei olnud kulutusi teinud. Samuti asus

kostja seisukohale, et kahju tekkimise ajast teadasaamise ajaks ei saa pidada üksnes väidetava

kahju põhjustanud sündmuse toimumise aega, vaid selgunud peab olema ka hüvitamisele kuuluva

kahju suurus, kui kahju tekitajale pole teada kui suur tema poolt tekitatud kahju on. Siis pole tal

võimalik kahju hüvitada ning seega ka hüvitamiskohustuse täitmisega viivituses olla. Samuti

osundas kostja, et hageja nimel on nõutava kahju hüvitise suurus esmakordselt nimetatud

31.05.2007 kirjas, mis on hagiavalduse lisa 2, milles on nõutud kostja vastust 18.06.2007, seega ei

tule kohustusega viivitamine kõne alla mitte varasemast hetkest kui 19.06.2007. Võttes aga

arvesse, et hageja nimel edastatud 04.12.2007 kirjas on kostjale tasumiseks antud tähtaeg

14.12.2007, siis ei saa viivise arvestamine alata varasemast kuupäevast kui 15.12.2007.

21. Kohus leidis, et kuivõrd antud juhul rakendub viivise nõude esitamise alusena VÕS § 113 lg 3,

mitte aga sama paragrahvi lõige 2 nagu seda on hageja ekslikult märkinud, tuleb viivist arvestada

alates kulutuste tegemisest, mitte ajahetkest, mil kahju hüvitamiseks kohustatud isik sai kahju

tekkimisest teada või pidi sellest teada saama. Nimetatud osas nõustus kohus kostja väitega, et

viivist ei saa arvestada varem kui hageja poolt said vaidlusalused kulutused tehtud. Kohus leidis,

et arvestades seda, et hageja poolt esitatud andmetel on kulutuste kandmise ajad erinevad ning

mitte kõigi kategooriate osas ka tõendatud (nt Draka Comteq Finland OY tellimus), siis kohus

pidas otstarbekaks lugeda viivise algust alates 01.07.2007, kuna see on viimane teadaolev esitatud

arvete tasumise kuupäev. Nimelt on Draka pakkumistel antud hinnad kehtivad kuni 31.05.2007

ning tasumise ajaks 30 päeva (tl 27, 27/1). Seega oleks hagejal tulnud tasuda tellimuse eest

hiljemalt 30.06.2007 muud arved kuulusid tasumisele varasemalt (tl 28, 29). Seega on viivise

arvestamise ajaks 01.07.2007. Kostja viited sellele, et hageja andis kostjale täiendavaid aegu oma

kohustuse tasumiseks ei oma tähendust, kuna kostja ei võtnud seda pakkumist vastu ega tasunud

hageja poolt pakutud ajal. Seega kokkulepet poolte vahel kostja kohustuse ajatamiseks ei sündinud

ja kostja ei saa sellisele hageja pakkumisele, mida kostja ise ignoreeris, tugineda hilisemas.

22. Arvestades eelnevat kohus leidis, et hageja nõue on põhjendatud viivise osas 495 386,61 krooni

vastavalt järgmisele arvestusele: 01.07.2007 – 31.12.2008 viivis põhivõlalt 2 068 242,70 krooni

aastaintressiga 11% oli 342 195,00 krooni (2 068 242,70 kr / 365 p x 549 x 11%); 01.01.2009 –

30.06.2009 viivis põhivõlalt 2 068 242,70 krooni, aastaintressiga 10,5% oli 97 434,06 krooni

(2 068 242,70 kr / 365 x 181 p x 9,5%); 01.07.2009 – 30.01.2009 viivis põhivõlalt 2 068 242,70

kr, aastaintressiga 9,75% oli 55 757,55 krooni (2 068 242,70 kr / 365 x 64 p x 8,00%).

Apellatsioonkaebus

23. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja saata asi uueks arutamiseks tagasi maakohtule teises

koosseisus, või kui ringkonnakohus peab võimalikus tsiviilasjas teha asja arutamiseks maakohtule

tagasi saatmata uue otsuse, siis teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, või vähendada

hageja kasuks väljamõistetava hüvituse ja viivise suurust. Menetluskulud jätta hageja kanda.

24. Kohus ei ole otsuses käsitlenud kostja vastuväidet hageja nõudele ning tema poolt esitatud

tõenditena esitatud materjalidele, mille kohaselt hageja nõude aluseks olevad asjaolud nagu kaabli

lõhkumise aeg ja koht on tõendatud üksnes hageja enda poolt koostatud või tema poolt avaldatu

põhjal koostatud materjalidega. Samuti ei saa kohus otsuse põhjendamise ning otsuse tegemisel

aluseks võetavatele tõendamise osundamise nõuet täita ebamäärase viitega „muudele asjas tähtsust

omavatele tõenditele”. Tunnistaja K. H. T. on hageja töötajaga ning seega hagejaga sõltuvussuhtes

oleva isikuga, mistõttu tema ütlused võivad olla mõjutatud hageja kasuks ning neid tuleks võtta

reserveeritumalt kui sõltumatu kolmanda isiku ütlusi. K. H. T. ütlustes käsitletud väljatrüki puhul

kaablit läbiva info kontrolli teostanud serverist ei ole tegemist dokumendiga, millel oleks

iseseisvalt tõenduslik väärtus – ilma hagejaga seotud K. H. T. ütlusteta selle dokumendi sisu kohta

ei luba mitte miski seda seostada käesolevas tsiviilasjas puudutatud hageja kaabliga, dokumendis

kajastatud informatsioon on mõistetamatu ja selle adekvaatset käsitlemist pole võimalik

kontrollida. Kuigi 26.08.2009 kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja K. H. T. ütluste kohaselt oleks

pidanud kaabli lõhkumisest informeerima Soome ametkonda FICORA, siis ei ole hageja esitanud

tõendeid selle kohta, et vastav informeerimine toimus või milline kaabli purunemise aeg sellise

informeerimise korral teatavaks tehti. Menetlusosaline ei saa täita TsMS § 230 lg 1 sätestatud

kohustust oma väidete ja vastuväidete aluseks olevate asjaoludes tõendamiseks üksnes

dokumentidega, mis on koostatud tema enda poolt või tema poolt avaldatu alusel, ega ka temast

sõltuva isiku ütlustega. Otsusest ei nähtu, et maakohus oleks antud aspektile ning kostja

vastavasisulisele vastuväitele hageja poolt esitatud tõendite hindamisel mingisugustki tähelepanu

pööranud.

25. Samuti pole otsuses käsitletud mitte ühtegi kostja poolt esitatud tõendit ega selgitatud, miks kohus

seda teinud ei ole. TsMS § 442 lg 8 sätestab, et kohus peab otsuses analüüsima kõiki tõendeid,

ning põhjendama, kui ta mõnda tõendit ei arvesta. Kostja poolt esitatud tõendite analüüsimata

jätmisega ja põhjenduste esitamata jätmisega, miks ta kostja poolt esitatud tõendeid ei arvesta, on

Harju Maakohus TsMS § 442 lg 8 nõuet rikkunud ning tegemist ei ole seadusliku ja põhjendatud

kohtulahendiga. Samuti on maakohtu poolt jäänud lahendamata 28.08.2009 kohtuistungil suuliselt

ning samal kuupäeval ka kirjalikult edastatud kostja vastuväide kohtu tegevusele seoses

täiendavate tõendite esitamisega.

26. Kaabli lõhkumise aeg 02.05.2007 kell 20.19 tuleneb üksnes hageja poolt avaldatust ning

käesolevas vaidluses mitteosalevate isikute poolt ei ole kaabli väidetava lõhkumise aja osas

midagi avaldatud. Samuti ei saa ajavahemikku 02.05.2007 kella 20.00-st kuni hageja poolt kaabli

lõhkumise ajana nimetatud 20.19-ni pidada sedavõrd pikaks, et kaabli kahjustamine laeva Kurkse

poolt oleks igal juhul olnud välistatud. Laev Kurkse ületas hageja kaabli hageja poolt kaabli

kahjustamise kohana esialgu nimetatud kohale lähemal kui kostja laev FLAGMAN 3. Oluline on

lisaks ka see, et hageja pool kaabli lõhkumise ajana nimetatud 02.05.2007 kell 20.19 oli kostja

laev FLAGMAN 3 samuti hageja kaabli juba ületanud. Seetõttu ei nõustu kohtu seisukohaga, et

kuivõrd eelpool esitatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes ei ole võimalik kaabli rikkumine muul

viisil, kuna muid laevu kõnealusel ajal selles suunas ei liikunud, siis on selge, et kaabli lõhkumise

põhjustas kostja laev. Hageja poolt nimetatud kaabli lõhkumise asukoha lähedal liikus hageja

poolt nimetatud kaabli lõhkumise aja paiku ka laev Kurkse. Kohtuotsuse tsiteeritud lõigus on

täiendavalt arusaamatud kohtu viited kaabli rikkumise võimatusele muul viisil, kuivõrd mitte

mingisugusest kaabli lõhkumise viisist pole juttu olnud, ning teiste laevade liikumisest selles

suunas, kuivõrd kohus pole selgitanud, millist suunda on silmas peetud ja millist tähendust omab

liikumise suund käesoleva vaidluse lahendamisel. Kostja ei nõustu ka selle kohtu seisukohaga,

justkui oleks hageja esitatud merekaardile kantud laeva FLAGMAN 3 trajektoor sellel kajastatud

adekvaatselt – täpsete kannete tegemine oleks võimalik üksnes igat punkti koordinaatidega

määratledes või trajektoori väljatrükkimisel sellist informatsiooni kajastavast seadmest

merekaardile. Antud juhul on aga trajektoor kantud kaardile käsitsi ning paigutab laeva

FLAGMAN 3 hageja kaablile lähemale kui ta seda VTS-i radariandmete kohaselt oli.

27. Kostja ei nõustu kohtu seisukohtadega hageja nõude tõendatuse kohta. Hagiavalduse lisaks 10

oleva YIT Industrial and Networks Services Ltd. arve nr 6705850 seos käesolevas tsiviilasjas

toimuva vaidlusega pole tõendatud. Hagiavalduse lisaks nr 13 oleva tehnilise raporti kohaselt

toimusid parandustööd 03.05.2007 - 08.05.2007, seejuures sõitis laev merele töid tegema

04.05.2007 ning saabus tagasi 07.05.2007. Reaalselt tehti raporti kohaselt töid seega 05.-

06.05.2007. Sama raporti kohaselt kulutati tööde tegemiseks 3060 m kaablit ja üks kaabliühendus,

kusjuures kaabel laaditi laevale 04.05.2007. Hagiavalduse lisadeks 8 ja 9 olevate Draka

pakkumuste kohaselt on need hagejale esitatud 09.05.2007. Seega on pakkumused esitatud alles

pärast seda, kui parandustööd olid juba tehtud. Samuti on Draka arve kaabli osas esitatud alles

2007.a oktoobris ning sellel näidatud kaabli kogus (15 150 m ehk 15 km ja 150 m) ei vasta

käesolevas kaabli parandamiseks väidetavalt kulutatud kaabli hulgaga. Ka Draka arve

kaabliühenduste kohta on esitatud alles 2007.a juulis ning ka sellel näidatud kaabliühenduste

kogus ei vasta käesolevas vaidluses puudutatud kaabli parandamiseks väidetavalt kulutatud

ühenduste kogusega – hagiavalduse lisa 13 kohaselt kasutati ühte ühendust, Draka arve on aga

esitatud nelja ühenduse kohta. Seejuures on lisaks ka arvel näidatud tarne kuupäev 01.06.2007,

seega samuti kuupäev, millal kaabli parandustööd olid hagiavalduse lisa 13 kohaselt juba tehtud.

Kõnealused Draka arved ei saa seega tõendada hageja poolt FEC-2 parandamisega kantud

kulutusi. Hageja on 30.04.2009 menetlusdokumendile lisanud 02.06.2004 arve ja 30.03.2006

arved vastavalt kaabli ja liigendite kohta. Dokumentide ja neid käsitleva seisukohavõtu (hageja

menetlusdokumendi p. 4 teine lõik) seos käesolevas tsiviilasjas kostjalt nõutava hüvitusega on

kostja jaoks arusaamatu. Hageja esindaja selgitas 12.05.2009 kohtuistungil, et pole teada, et kaabli

parandamiseks 2007.a kasutati just seda kaablit, mille ostmise kohta on esitatud 02.06.2004 arve,

ja just liigendeid, mille ostmise kohta on esitatud 30.03.2006 arve, kuid seda ei saa välistada.

Sellisel juhul oleksid kõnealused arve asjakohatud tõendamaks seda, kui suure kulutuse hageja

remondiks vajalike materjalide hankimiseks tegi, ehk see asjaolu on käesoleva ajani jätkuvalt

tõendamata. Hageja selgitustest tulenevalt on aga veelgi kindlam see, et kaabli remondiks

kasutatud materjalide maksumuses seisneva kahju hüvitamisel ei saa lähtuda hagiavaldusele

lisatud Draka arvetel näidatud maksumustest. Kui kaabli remondiks ei kasutatud Draka 2007.a

arvetel näidatud materjale vaid varem soetatud materjale ning 2007.a soetati üksnes kasutatud

varude asemele uued, tuleb hagejal tõendada, mis ajal ja millise maksumusega kasutatud

materjalid soetati, ning hüvitamisele saaks kuuluda see maksumus, kuid seda pole hageja

tõendanud. Kui isegi asuda seisukohale, et arvesse tuleb võtta ka 2007.a soetatud materjalide

maksumust, siis ei saaks ikkagi kuuluda hüvitamisele kauba kogumaksumus 2007.a, vaid üksnes

varasema hinna ja 2007.a hinna vahe selles ulatuses, milles kaupa käesolevas vaidluses

puudutatud kaabli parandamiseks väidetavalt kasutati. Seega pole hageja esitanud asjakohaseid

tõendeid selle kohta, kui suured olid tema väidetavad kulutused kaablile ja liigenditele seoses

kaabli parandamisega.

28. Hagiavaldusele lisatud Relacom arve kohaselt on see esitatud mõõtmiste eest merel. Samas on

hagiavalduse lisa 4 kohaselt kulutusi kantud seoses mõõtmistöödega maal, sama on nimetatud ka

hagiavalduse lisaks 2 olevas kirjas. Arvel on kajastatud, et see käsitleb mõõtmisi merel, samuti on

arvel spetsifitseeritud tasu lähetuse eest (kilomeetritasu ja reisi maksumus). Seega ei lähe väited

kulutuste liigi kohta ja nende kohta esitatud arve omavahel kokku.

29. Hageja väidab, et tema töötajad tegid täiendavat tööd kokku 110 tundi, töötunni maksumuseks oli

seejuures 112 EUR. Mitte millegagi ei ole tõendatud 12 320 EUR suuruse tasu maksmine hageja

töötajatele. Hageja on 30.04.2009 menetlusdokumendis palunud oma töötajatele väidetavalt

tasutud summas seisneva kahju suuruse määratleda kohtul. On mõistetamatu, miks peaks hagejal

olema võimatu määratleda ja tõendada oma vastavat väidetava kahju suurust. Töötajate

tasustamiseks tehtud väidetavate kulutuste suuruse tõendamise asemel on kostja 17.08.2009

menetlusdokumendiga esitanud Soome keelse dokumendi, mida kohus on otsuses nimetanud

hageja paigalduse ja hoolduse tunnitööhindadeks Soomes. Antud dokument ei saa mitmetel

põhjustel olla käesolevas asjas tõendiks hageja väidetavate tööjõukulude kohta. Esiteks puudub

kõnealusel dokumendil mistahes viide selle kohta, kust see on väljatrükitud ning millal on vastav

hinnakiri kehtinud. Teiseks ei ole keegi väljatrüki õigsust kinnitanud, mistõttu ei ole teada, kas

selline hinnakiri üldse kunagi kehtinud on. Kolmandaks ei ole hinnakirjas ühekski tunnihinnaks

112 EUR. Samuti tuleb silmas pidada, et tegemist saaks olla üksnes hinnakirjaga, mida hageja

kohaldas kolmandate isikute suhtes neile teenuste osutamisel, mis aga ei tähenda, et hageja oleks

samasuguse hinnakirja alusel tasunud oma töötajatele. Kuivõrd hageja ei ole oma vastava kulu

kohta tõendeid esitanud, siis oleks kohus pidanud antud nõude rahuldamata jätma.

30. Kohus pole tuvastanud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise eelduseks olevaid asjaolusid ega

analüüsinud kostja vastuväited süü puudumise kohta. Kohus on leidnud, et on tõendatud kostjale

kuulunud laeva poolt hagejale kuulunud kaabli lõhkumine, mis vastab VÕS § 1045 (otsuses §

10456) lg 1 p 5 tunnustele. Kohus ei ole tuvastanud kostja poolt hagejale väidetavalt

õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise eelduseks olevaid asjaolusid. Kohus pole otsuses

nimetanud kostja õigusvastast tegevust, tuvastanud kostja süüd selle toimepanemisel ega

põhjusliku seose olemasolu tegevuse ja väidetava kahju vahel. VÕS § 1043 sätestab, et

kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on

kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Osundatud sättest

tulenevalt tuleks lisaks õigusvastaselt tekitatud kahju suuruse tõendamisele kahju hüvitamise

nõudmiseks esmajärjekorras tuvastada kahju tekitaja käitumise õigusvastasus, süü kahju tekitanud

teo sooritamisel ning põhjuslik seos õigusvastase teo ning sellega tekitatud kahju vahel. Ühtegi

nimetatud asjaoludest pole kohus käesolevas tsiviilasjas tuvastanud. Kohtu otsuses on üksnes

väidetud, et kostjale kuulunud laev on hageja kaabli lõhkunud ning kaabli rikkumine muul viisil

pole võimalik, kuid puudub mistahes selgitus ja põhjendused selle kohta, mil moel kostjale

kuulunud laev kaabli kohtu hinnangul lõhkus. Seega puudub kohtuotsuses kostjale süüks pandava

õigusvastase ning hagejale väidetavalt kahju tekitanud teo kirjeldus ja kohtu seisukohavõtt selle

kohta, milles konkreetselt kostja väidetavalt kahju tekitanud tegevus seisnes. Kostja laeva

FLAGMAN 3 poolt ei olnud hageja kaabli kahjustamine võimalik. Maakohus ei ole otsuses neid

vastuväiteid üldse käsitlenud ega ka põhjendanud, kuidas kaabli kahjustamine siiski võimalik

oleks olnud, ning on sellega rikkunud TsMS § 442 lg 8 kohtuotsuse põhjendava osa kohta

sätestatud nõuet. Osundatud puudusest tulenevalt puudub kohtuotsuses ka põhjendus selle kohta,

milles ja millistest õiguslikest alustest tulenevalt seisnes kostja tegevuse õigusvastasus. Kostja

käitumist ei saa lugeda õigusvastaseks üksnes viitega VÕS § 1045 lg 1 p 5, kuivõrd antud juhul

pole kohtu poolt hageja omandi kahjustamist ja vastavat õigusvastaseks peetavat tegu määratletud.

Määratlemata väidetavalt kahju tekitanud õigusvastast tegevust ning tegevuse väidetava

õigusvastasuse õiguslikku alust pole võimalik lugeda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise

eelduseks olevaid asjaolusid tuvastatuks. Lisaks sellele puudub kohtuotsuses mistahes põhjendus

väidetavalt õigusvastase teo ja sellega tekitatud kahju vahelise põhjusliku seose kohta, mistõttu ka

see õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude komponent on kohtulahendis sisustamata.

Seetõttu on maakohtu otsus tsiviilasja lahendamise seisukohalt määravates küsimustes

põhjendamata ning kuulub tühistamisele.

31. Kohus ei ole analüüsinud kostja tegevuse õigusvastasust välistavaid vastuväiteid hagiavaldusele.

Kostja süüd hagejale väidetava kahju põhjustamisel pole kohtuotsuses tuvastatud ning

kohtulahendis puudub seisukohavõtt ja analüüs kostja süü vormi osas. Kostja pole käitunud

tahtlusega hagejale kahju tekitada, samuti puuduvad põhjendused selle kohta, et kostja oleks

käitunud kas hooletult või raske hooletusega ning sellise käitumisega hagejale kahju tekitanud.

Mitte mingisugust tähelepanu pole kohtus pööranud ka kostja selgitustele ja tõenditele selle kohta,

et tema poolt 02.05.2007 ankrupaigast „I” ankrupaika „K” liikumine toimus hädaseisundis, mis

VÕS § 1046 lg 2 p 3 sätestatust tulenevalt kostja tegevuse õigusvastasuse välistab isegi siis, kui

kostjat saaks lugeda hagejale ühest ankrupaigast teise liikumisega kahju tekitanuks. Ka

merekonsultatsioonifirma IMCS Eesti AS on oma asunud seisukohale, et ankrupaika „K”

liikumine oli ohutuse ja laeva, meeskonna ja lasti säilimiseks vajalik. Ankrupaigast „I” ankrupaika

„K” liikumine hageja kaablit ületamata polnud võimalik ning ankrupaiga vahetamiseks oli laeval

Eesti ametkondade nõusolek. Kui FLAGMAN 3 isegi oleks tõepoolest hageja kaablit oma

liikumise tõttu kahjustanud, siis tuleb asuda seisukohale, et tegemist oli hädaseisundis

tegutsemisega tekitatud kahjuga, mistõttu kostja ei ole hagejale VÕS § 1045 lg 2 p 3 sätestatust

tulenevalt õigusvastaselt kahju tekitanud. Kostja süü ja tema tegevuses õigusvastasuse puudumist

käsitlevad küsimused oleks maakohtu otsuses pidanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 sätestatust

tulenevalt analüüsimist leidma, mistõttu kohus on teinud ebaõige ning menetlusnormidest

tulenevatele nõuetele mittevastava otsuse.

32. Isegi kui ei esineks kõiki eespool esitatud hageja nõude rahuldamist välistavaid asjaolusid, siis

oleks kohus pidanud hageja poolt nõutud hüvitust VÕS § 140 lg 1 alusel vähendama. Kostjalt

hageja nõutava hüvituse väljamõistmine täies ulatuses oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane.

Hageja nõue põhineb asjaoludel, mille kohta tõenditena esitatud dokumendid on koostatud

valdavalt tema enda poolt või mida on selgitanud hagejast sõltuv isik. Samuti puudub selgitus ja

tõendid selle kohta, et kostja tegelikult hageja kaablit kahjustas või mil moel ta seda tegi. Samuti

pole tõendatud hageja poolt kaabli kahjustamisega seonduvalt väidetavalt kantud kahju suurus.

Selle tõttu peaks hageja nõue jääma tervikuna rahuldamata, kuid kui isegi sellest hoolimata pidada

võimalikuks nõude rahuldamist, siis tuleks hageja kasuks väljamõistetavat hüvitise summat nõude

aluseks olevate asjaolude ebaselgust silmas pidades vähendada. Hüvitise vähendamisel omab

tähtsust ka kostja poolt ankrupaiga vahetamine tulenevalt hädaseisundist ja vajadusest tagada

laeva, meeskonna ja lasti ohutus ning ära hoida võimalik naftareostus, mis oleks võinud laeva

tormi kätte jäämisel aset leida. Samuti on hageja esindaja 12.05.2009 toimunud kohtuistungil

kinnitanud, et hageja kaabel oli kindlustatud. Kindlustuse olemasolu tuleb kahju hüvitamisel VÕS

§ 140 lg 1 kohaselt arvesse võtta ning hüvitist vähendada.

33. Kohus on kostjalt hageja kasuks viivise väljamõistnud ebaõigesti. Kuivõrd käesolevas vaidluses

käsitletud juhul ei ole leidnud tõendamist hageja hagiavalduse põhiväited – s.o. kaabli

kahjustamise aeg ja koht, kaabli kahjustamine kostja poolt ning hageja poolt kulutuste kandmine

kaabli kahjustamisega seonduvalt – ning igal juhul puudub ka kostja süü väidetavas kahju

tekitamises, siis peab hagiavaldus põhinõude osas jääma rahuldamata, mistõttu ka kostja vastu

esitatud viivise nõue ei saa rahuldamisele kuuluda. Seetõttu on kohus kostjalt hageja kasuks

mistahes summas viivise väljamõistmisel eksinud. Kohus on viivise arvestamise perioodi algusaja

käsitlemisel vastupidiselt kohtuotsuses eespool hageja kahju tõendatuse suhtes avaldatule

märkinud, et mitte kõigi kategooriate osas, näiteks Draka Comteq Finland Oy tellimuse puhul, ei

ole kulutuste kandmise aeg tõendatud. Seega on kohus antud lõigus vastupidiselt varem avaldatule

olnud sunnitud möönma, et kulutuste kandmine hageja poolt ei ole tõendatud. Kostja on

veendumusel, et tõendamata kulutuste hüvitamise nõudelt ei ole võimalik viivist arvestada ka

mitte alates 01.07.2007 ning kohus oleks pidanud tõendamata kulutuste osas jätma rahuldamata nii

hüvitusnõude kui ka hüvitusnõudelt arvestatud viivisenõude. Tulenevalt hageja poolt kohtueelselt

edastatud kirjades kostjale hüvituse tasumiseks antud tähtaegadest, millest viimane lõppes

04.12.2007 kirja kohaselt 14.12.2007, ei tule hageja kasuks viivise arvestamine põhimõtteliseltki

kõne alla varasemast kuupäevast kui 15.12.2007. Asjaolu, et kostja ei nõustunud hageja kirjas

avaldatud nõude täitmisega, ei muuda siiski seda, et hageja andis kostjale kohustuse täitmiseks

ning enne selle tähtaja möödumist ei saa kostjat käsitleda hageja nõude täitmisega viivituses

olevana. Isegi kui pidada viivisenõude esitamist vaatamata eespool osundatule õigustatuks ning

kostjalt hageja kasuks viivise väljamõistmist mingisuguses osas võimalikuks, siis tuleb viivist

VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel vähendada. Käesoleval juhul on maakohus mõistnud kostjalt

hageja kasuks välja viivise, mille suurus oli kohtu arvestuste kohaselt ligikaudu neljandik esitatud

põhinõudest. Sedavõrd suur viivis on ebamõistlik ning kuulub vähendamisele. Viivise

vähendamisel tuleb silmas pidada ka seda, et hageja on hagiavalduse kohtusse esitanud rohkem

kui aasta peale väidetavat kaabli kahjustamist ja viivise nõude veel omakorda 10 kuud pärast

hagiavalduse kohtusse esitamist, mistõttu viivise arvestamine kuni viivisnõude esitamiseni

30.04.2009 on kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane.

34. Otsuse resolutiivosa ja ka põhjendavas osas viivise osas avaldatu on ebaselge. Isegi kui hageja

poolt esitatud viivise nõude rahuldamise võimalikkust aktsepteerida, siis oleks kohus pidanud kuni

30.10.2009 arvestatud ja konkreetse summana väljendatud viivise summa kohtulahendis

nimetamisel tegema viite VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras viivise arvestamisele alates

31.10.2009, mitte aga 01.05.2009. Seega on kohtulahendi resolutiivosas viivise suhtes märgitu

igal juhul ebaõige. Samuti jääb kohtuotsuses avaldatud arvestusest ebaselgeks, milliseid

viivisemäärasid on kasutatud perioodide kohta 01.01.2009-30.06.2009 ning 01.07.2009-

30.10.2009 (otsuses on viivise arvestuse punktis 3 küll märgitud perioodi viimase kuupäevana

30.01.2009, kuid eeldatavasti on tegemist eksitusega ja silmas on peetud kuupäeva 30.10.2009) –

arvutustes on aastaintressiks vastavalt nimetatud määrasid 10,5% ja 9,75%, kuid sulgudes esitatud

arvutuste puhul on näidatud määrasid 9,5% ja 8,0%. Kohtuotsuses esitatud viivise arvestuse

punktis 3 avaldatust nähtuvalt peaks arvestused olema koostatud lähtudes viivituses oldud päevade

arvust 64 päeva, kuid kui lähtuda kohtu poolt leitud viivise summast ning sulgudes esitatud

arvandmetest on viivise arvestuse perioodi pikkuseks olnud 122,9 päeva. Arvestusperioodi

pikkusena täispäevade asemel murdosa kasutamine on ebaõige ning on mõistetamatu ka see,

millisel alusel kohus sellist lähenemist kohaldanud on. Samuti ei saa perioodi puhul 01.07.2009-

30.10.2009 periood kuidagi olla pikem kui 122 päeva. Maakohtu otsus viivise osas on esitatust

nähtuvalt seega ebaselge ning vastuoluline, mistõttu otsus ei vasta TsMS § 436 lg 1 sätestatud

seaduslikkuse ja põhjendatuse nõudele.

Vastus apellatsioonkaebusele

35. Hageja ei ole apellatsioonkaebusega nõus, palub jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse

muutmata ja menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu otsus

36. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657

lg 1 p 1 alusel kostjalt põhinõudena väljamõistmisele kuuluva summa osas muutmata. Maakohus

on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja eksinud viivisearvestuses ning selles osa tuleb

maakohtu otsust parandada. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.

37. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 02.05.2007 katkes hagejale kuuluv merekaabel.

Erimeelsust ei ole ka selles, et nimetatud kuupäeval ületas katkenud merekaablit kostjale kuuluv

laev FLAGMAN-3, millel oli enne kaabli ületamist ja kaabli ületamise ajal raskusi ankru

hiivamisega, kuna ankur oli millessegi takerdunud. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja on lõhutud

merekaabli ära parandanud.

38. Kolleegium leiab, et kõnealuse juhul kuuluvad kohaldamisele VÕS § 53 ptk. 2. jaos sätestatud

riskivastutuse normid, mille eesmärgiks on kaitsta eelkõige neid isikuid, kelle suhtes suurema ohu

allika valitseja peab üles näitama hoolsuskohustust, mida tal aga suurema ohu allika olemusest

tulenevalt ei ole võimalik alati järgida ka kõige hoolikamalt tegutsedes. Riskivastutuse kohaselt on

kohustatud isikuks suurema ohu allika valitseja, kes vastutab suurema ohu allika valitsemisega

seoses tekkinud kahju eest sõltumata sellest, kas ta pani toime õigusvastase teo ja kas ta oli kahju

põhjustamises süüdi. VÕS § 1056 lg 1 esimese lause järgi vastutab kahju põhjustamise korral eriti

ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel kahju tekitamise eest, sõltumata oma

süüst, ohu allikat valitsenud isik. VÕS § 1056 lg 1 teise lause järgi vastutab suurema ohu allikat

valitsenud isik kannatanu asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 1056 lg 2

esimese lause järgi loetakse asja või tegevust suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle

juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise

korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. VÕS § 1056 lg-d 1 ja 2 kohalduvad

üldsätetena kõikide suurema ohu allika valitseja riskivastutuse juhtude suhtes.

39. Riskivastutuse kohaldamise eeldusteks on kahju tekitamine, suurema ohu allika valitsemine,

suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumine suurema ohu allika valitsemise käigus,

põhjuslik seos suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumise ja kahju vahel ning seaduses

sätestatud vastutust välistavate asjaolude puudumine. Viidatud eeldustest tulenevalt peab

riskivastutuse kohaldamiseks kannatanu lisaks kahju olemasolule ja suurusele tõendama üksnes

põhjusliku seose olemasolu suurema ohu allika toime ja kahju vahel. Riskivastutuse kohaldamisel

ei ole vajalik tuvastada suurema ohu allika valitseja tegu kui kahju põhjust, samuti ei pea

kannatanu tõendama suurema ohu allikat valitsenud isiku teo õigusvastasust ega süüd.

40. Vaidlust ei ole hagejale kuuluva merekaabli kahjustamise fakti üle ehk selle üle, et hagejale

kuuluv merekaabel purunes. Laeva valitsemise üle puudub samuti vaidlus, s.t, et erimeelsust ei ole

selles, et kostja oli kaabli väidetava purunemise hetkel laeva FLAGMAN-3 omanikuks ja

valdajaks. Küsimusele, kas kostja laeva saab kõnealusel juhul pidada suurema ohu allikaks, tuleb

kolleegiumi arvates vastata jaatavalt. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja laeval oli ankru

hiivamisega raskusi ning ankur oli millessegi takerdunud. Asjaolu, et ankur ei ulatunud kostja

väitel kaabli ületamise ajal merepõhjani, ei tähenda, et põhjani ei ulatunud ja mööda merepõhja ei

lohisenud ese, millesse laeva ankur oli takerdunud. Kolleegiumi arvates kujutab hiivamata

ankruga laev, mis lohistab takerdunult enese järel teadmata objekti eset kõrgendatud ohutu

merepõhja paigaldatud merekaablitele ning kaabli lõhkumine tähendab otseselt sellise ohu

realiseerumist.

41. Põhjusliku seose osas suurema ohu allikale iseloomuliku riski ning hagejale tekkinud kahju vahel

nõustub kolleegium maakohtu poolt sündmuste käigu, s.t kaabli purunemise aja ja koha ning

kostja laeva liikumise kohta esitatud tõenditele antud hinnanguga. Ringkonnakohus jagab

maakohtu seisukohta, et kaabel katkes 02.05.2007 kell 20.19 ning seda tõendavad tunnistaja

süsteeminseneri K. H. T. ütlused (II kd, tl 163), serveri väljatrükk (tl 142-143) ja VTS

videosalvestusest nähtuv kostja laeva liikumine (II kd, tl 1 ja 2 vahel asuv CD plaadi salvestus

ning II kd tl 96-141 asuv salvestuse väljatrükk). Samuti kinnitavad kaabli katkemist hageja poolt

väidetud ajal ja kohas kapten Rein Raudsalu arvamus, mille spetsialist on andnud kohtule esitatud

VTS videomaterjali analüüsides (I kd, tl 204). Kaabli katkemise koha kindlaksmääramise kohta on

andnud ütlusi K. H. T. (II kd, tl 163) ning hageja on esitanud YIT tööde sellekohase raporti (I kd,

tl 31-41, tõlge I kd, tl 218-223). Kostja ei ole omalt poolt kaabli katkemise teistsuguse aja või

koha kohta tõendeid esitanud. Kostja vastuväited ja esitatud tõend (II kd tl 94-95), mille kohaselt

ei ole kapten R. R. arvamus erapooletu ei ole asjakohased. Kapten R. R. on oma järeldused teinud

kostja laeva liikumise pinnalt ning jõudnud kolleegiumi arvates põhjendatud järeldusele, et kostja

laeva kiiruse ja kursi muutumine kaabli ületamise järel viitab sellesse takerdumisele. Kuna kostja

ei ole esitanud ühtegi tõendit ega mõistetavat põhjendust, miks kostja laev kaablit ületades kurssi

ja kiirust pidi muutma ja kaabli kohal manööverdama, ei ole põhjust hageja tõenditest tulenevas

järelduses, et sellise käitumise põhjuseks oli kaablisse takerdumine, põhjust kahelda. Maakohtu

järeldus, et kaablit ei saanud lõhkuda kaablit ületanud laev Kurkse, on paikapidav, kuna Kurkse ei

ületanud kaablit selle katkemise ajal ega katkemise kohast. Nimetatu nähtub selgelt laevade

liikumise kohta esitatud tõenditest (II kd, tl 1 ja 2 vahel asuv CD plaadi salvestus ning II kd tl 96-

141 asuv salvestuse väljatrükk). Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et Kurkse oleks sarnaselt

kostja laevale lohistanud kaablikaitse tsoonis enese järel ankrut või muud eset, mis oleks võinud

kaablisse takerduda. Erinevalt kostja laevast ületas Kurkse kaabli kurssi ja kiirust muutmata, mis

viitab kaablisse takerdumisest tuleneda võinud takistuste puudumisele. Kuna muid laevu peale

kostja laeva ja laeva Kurkse, mis oleksid võinud kaablit ohustada kaabli katkemise ajal katkemise

piirkonnas ei olnud, ning esitatud tõendid välistavad võimaluse, et kaabli lõhkus ära laev Kurkse,

on maakohus õigesti pidanud kaabli lõhkujaks ja sellega seoses hagejale kahju tekitajaks kostja

laeva. Esineb nii kahju vajalik kui õiguslik põhjus ning vastutust tekitav ja täitev kausaalsus.

42. Hüvitamisele kuuluva kahju suuruse osas on kostja kaebuse põhjendustes korranud hagile esitatud

vastuväidetes väljendatud seisukohti ning on endiselt veendumusel, et hageja poolt esiletoodud

kaabli parandamise kulutused ei ole põhjendatud. Maakohus on kostja sellekohastele vastuväitele

otsuses piisava põhjalikkusega vastanud ning kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu

seisukohtadega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu põhjendust

korrata. Maakohus on analüüsinud esitatud kulutõendeid seaduse kohaselt ning kolleegiumil ei ole

alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või kujundada nende pinnalt maakohtuga

võrreldes erinevat seisukohta. Kostja väide, et kahju suuruse kindlaksmääramisel saab võtta

aluseks parandamiseks laovarude arvelt kasutatud kaabli kunagist soetamise maksumust ehk

väärtust, millega kaabel lattu osteti, ei ole paikapidav. Asja kahjustamise korral on kaitstavaks

huviks esmajoones omaniku huvi asja taastamise vastu ja seetõttu lähtub asja kahjustamise korral

nõude ulatust reguleeriv VÕS § 132 lg 3 kahju ulatuse kindlakstegemisel endise olukorra

taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Nimetatud sätte kohaselt tuleb kannatanule hüvitada

asja või selle terviklikkuse taastamise kulutused, kui asja taastamine on võimalik ja lubatud.

Maakohus on õigesti leidnud, et käesoleval juhul õigustab kaabli parandamisele tehtud kulutuste

hüvitamist hageja poolt nõutud ulatuses kostja poolt vaidlustamata asjaolu, et hagejal tuleb kaabli

parandamisele kulunud laovaru tänaste hindadega uuesti soetada. TsÜS § 65 kohaselt loetakse

eseme väärtuseks selle harilikku väärtust, mis on kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kaabli

parandamisele kulunud tööjõukulutusi on hageja nõudnud tavapärase tööjõu maksumusega

võrreldes väiksemas ulatuses (I kd tl 30) ja seetõttu ei ole kostja väited liigkõrge tööjõukulu kohta

põhjendatud. Et hageja poolt nõutav tööjõukulu hüvitus on tavahindadega võrreldes väiksem, saab

järeldada ka tunnistaja K. H. T. ütlustest, kes on tööde käiku ja hindade kujunemist selgitanud (II

kd, tl 164-165) ning kinnitanud, et tavapäraste hindade juures oleks parandustööde maksumuseks

kujunenud mitte hageja poolt nõutud 12 320 eurot, vaid 32 000 eurot. Maakohus on õigesti

märkinud, et VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikust lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kuna kostja ei ole esitanud

omapoolseid tõendeid selle kohta, et katkenud kaabli oleks saanud materjali või tööjõu hinna osas

parandada väiksemate kuludega, on maakohus hagi põhinõude osas õigesti täies ulatuses

rahuldanud. Tuleb silmas pidada, et lepinguvälise kahju tekitamise juhtum on kahjustatud isiku

jaoks reeglina sundolukord ja seetõttu annab deliktiõigus kogu kahju hüvitamise põhimõtte kõrval

ka üldise õigustuse lepinguõigusega võrreldes mõnevõrra kaugemale ulatuvamate kahjuhüvitiste

väljamõistmiseks. See tähendab, et kahju kannatanult ei saa oodata, et ta peaks kahju

likvideerimiseks valima ilmtingimata kõige odavama võimaluse või et ta peaks sellise võimaluse

leidmiseks tegema märkimisväärseid pingutusi või kulutusi.

43. Riskivastutust välistavaid asjaolusid kõnealusel juhul kolleegiumi arvates ei esine. Kostja ei ole

esitanud mõistetavat põhjendust, miks oli vaja hiivamata ankruga, mille küljes lohises teadmata

ese hageja merekaablit ületada ja selle kohal manööverdada. Kostja väited, et laev oli sattunud

tormiohtu on jäänud paljasõnalisteks. Puuduvad tõendid, et kõnealusel kuupäeval ja kellaajal

olnud ilmastikutingimused olid kostja laevale ohuks või laeva liikumise kontrollimist takistanud.

Samuti ei ole kohtule esitatud ühtegi mõistetavat põhjendust, miks ei liigutud Prangli saare varju

otse, vaid otsiti väidetavat tormivarju merekaabli kaitsetsoonis manööverdades.

44. Kahju hüvitamise juhtudel sätestab VÕS § 113 lg 2 erandliku viivise arvestamise algusaja.

Maakohtu seisukoht, et kohaldada tuleks VÕS § 113 lg-t 3 on ebatäpne, kuna VÕS § 113 lg-2

kuulub kahju hüvitiselt arvestatava viivise puhul kohaldamisele ka juhul, kui kahju seisneb kahju

likvideerimiseks kulutuste tegemises. VÕS § 113 lg 2 kohaselt on viivise arvestamise alguseks

aeg, mil võlgnik sai kahjust teada või pidi teada saama. Hageja poolt esitatud tõendite kohaselt on

kostjale teatatud merekaabli lõhkumisest 04.05.2007 e-kirjaga (I kd, tl 20) ning 31.05.2007

advokaadibüroo Carstén & Snellman nõudega (I kd, tl 16-18). Nimetatud tõenditest tulenevalt

peaks viivise arvestus algama varasemast ajast, kui maakohtu poolt märgitud 01.07.2007. Kuna

aga hageja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud ning kostja on pidanud viivise alguse ajaks

maakohtu poolt õigeks peetud kuupäevast veel hilisemat kuupäeva, ei pea kolleegium võimalikuks

maakohtu otsust viivise arvestamise aja alguse osas muuta. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib

apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille

peale on edasi kaevatud.

45. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on arvestanud viiviseid ebaõiges määras.

Maakohus on eksinud seadusest tulenevates viivise määrades alates 01.07.2008 ja seetõttu tuleb

maakohtu otsust viiviste väljamõistmise arvestuse ja summa osas muuta. Apellatsioonkaebuses

esiletoodu põhjal tuleb täpsustada ka maakohtu otsuse ebaselget resolutsiooni. Maakohus on

otsuse resolutsiooni punktis 2 märkinud, et lisaks põhinõudele tuleb kostjalt viivistena välja

mõista 30.10.2009 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ning lisaks viivise alates 01.05.2009

VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras. Nimetatud sõnastusest võib teha eksitava järelduse, et

maakohus on mõistnud perioodi 01.05.2009-30.10.2009 eest välja topelt viivise. Resolutsiooni

tuleb täpsustada ja mõista edasiulatuv viivis välja alates maakohtu otsuse tegemisest.

46. Võttes aluseks maakohtu poolt põhjendatuks peetud viivise arvestamise alguse kuupäeva

01.07.2007 ning arvestades seda, et kostja on vaidlustanud kohtuotsust lisaks viivise arvestuse

algusajale ka viivise määrade osas, peab kolleegium põhjendatuks mõista kostjalt perioodi

01.07.2007-31.12.2007 jääva 184 päeva eest 114 688,31 krooni (intressimäär 11%), 01.01.2008-

30.06.2008 jääva 182 päeva eest 113 131,74 krooni (intressimäär 11%), perioodi 01.07.2008-

31.12.2008 jääva 184 päeva eest 98 778,37 krooni (intressimäär 9,5%) ning perioodi 01.01.2009-

30.10.2009 jääva 303 päeva eest 137 353,98 krooni (intressimäär 8%), kokku 463 952,40 krooni.

Alates maakohtu otsususte tegemise kuupäevas kuni põhinõude täitmiseni tuleb kostjalt mõista

välja viivis VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras.

47. Viivise suurus ei ületa põhinõuet ning viivise vähendamiseks alust andvaid asjaolusid ei ole kostja

esile toonud. Viivise tekkimine ja suuruse kasvamine on sõltunud üksnes kostja enese tegevusest.

Kostja soovimatus kahjutekitamisest tulenenud kohustust täita ei saa olla õigustus viiviste

vähendamiseks.

48. Kuna kostja ei nõustunud ringkonnakohtu istungil hageja poolt pakutud kompromissettepanekuga,

mis oleks kostjalt väljamõistmisele kuluvaid viiviseid oluliselt vähendanud, jätab kolleegium

kohtumenetluse kulud, vaatamata apellatsioonkaebuse osalisele rahuldamisele TsMS § 162 lg 3

alusel kostja kanda.

Iko Nõmm

Mare Merimaa

Ele Liiv