2-09-53744/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-09-53744 Otsuse tegemise aeg ja koht 14.juuni 2010. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuistungi toimumise aeg

28. mai 2010. a Kohtuasi

Tsiviilasja hind K.K. (K.) hagi R.K. (K.) vastu elatise nõudes

19 525 krooni Menetlusosalised Hageja:

Kostja: K.K. (IK xxx; elukoht: xxx)

R. K. (IK xxx; elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista R.K.lt K.K. kasuks elatis alaealise poja G. K. (K.) /IK xxx/ ülalpidamiseks alates 16.oktoobrist 2009 kuni poja täisealisuseni, s. o. kuni 09. augustini 2014. a igakuise elatusrahana 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kusjuures igakuine elatusraha ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses kostja R.K. kanda.

4. Jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni kehtima hagi tagamise abinõu - kohustada R.K.t menetluse ajal maksma hagi tagamise korras K.K.le elatusraha alaealise poja G. K. ülalpidamiseks summas 2175 krooni alates 16. oktoobrist 2009 kuni kohtumenetluse lõppemiseni.

EDASIKAEBE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Asjaolud

R. K. ja K.K. abiellusid 21.10.1989.a. Abielust on sündinud xxx.a poeg G. K., kes on käesoleval ajal 13.aastane. Poolte abielu lõppes 19.01.2009.a

II Hagiavaldus

16.10.2009. a esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise väljamõistmiseks poja ülalpidamiseks. Hageja taotleb elatist lapse ülalpidamiseks seadusega kehtestatud miinimummääras, s.o. 2175 krooni kuus. Hagiavaldusele kohaselt on laps hageja ülalpidamisel ning kostja last materiaalselt ei toeta.

III Kostja vastus

Kostja esitas 15.12.2009 hagiavaldusele vastuse, mille kohaselt ta tunnistab hagi osaliselt. Alates 2008.a septembrist lõpetas tööandja kostjaga töölepingu ning sellest ajast puuduvad kostjal sissetulekud. Firma, mille juhatuse liige kostja on, on antud hetkel võlgades ning mingit tegevust ei toimu. Kostja ei saa end töötuna arvele võtta, kuna firma tegevus on rahaliste vahendite puudumise tõttu lõpetamata. Hageja ja poolte kaks last elavad kostja vanematega ühel elamispinnal ning kommunaalkulusid ja teisi elamispinnaga seotud kulusid hageja ei kanna. Samuti on kostja võimaluste piires materiaalselt oma nooremat poega toetanud. Vanem poeg on täisealine ja töötab. Kostja ei keeldu elatise maksmisest, kuid antud hetkel ei ole tal võimalik ka miinimumi maksta.

IV Kohtuistung

Hageja jäi nõude juurde ning taotles elatise väljamõistmist seadusega ette nähtud miinimummääras summas 2175 krooni. Hageja selgitas, et peale hagi esitamist on kostja ostnud lapsele ühed jalanõud ja püksid. Hageja soovib elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest.

Kostja selgitas, praegu pole ta võimalik elatist maksta, kuna tema materiaalne olukord on kehv. Ta tunnistab, et tal on kohustus oma last üleval pidada. Talle mingit kinnisvara ei kuulu.

V Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus on tuvastanud, et poolte abielust on 09.augustil 1996 sündinud poeg G. K.. Laps on hageja ülalpidamisel.

Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PkS § 49).

Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1).

Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (PkS § 61 lg 2).

PkS § 61 lg 4 järgi peab ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Üksnes erandina võib kohus elatise suurust vähendada alla elatise miinimummäära, s.t mõista välja elatise, mis on väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alused elatise vähendamiseks alla miinimummäära sisalduvad PkS § 61 lg 5 ja 6. Muu hulgas on PkS § 61 lg 6 p 1 järgi elatise miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmise aluseks kohustatud vanema töövõimetus ning § 61 lg 6 p 3 alusel muu kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjus. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks töövõimetu või lapsel oleks piisav sissetulek. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid muude mõjuvate asjaolude kohta, mille alusel oleks kohtul võimalik vähendada elatist alla PKS § 61 lg 4 sätestatud miinimummäära või jätta elatis välja mõistmata. Sissetuleku puudumine iseenesest ei vabasta elatise maksmise kohustustest. Kostja kohtule andmeid tööhõiveametis töötuna registreerimise kohta esitanud ei ole. Kostjal teisi alaealisi lapsi peale poolte ühise poja ei ole. Seega puuduvad kostjal PKS § 61 lg 5 ja lg

6 sätestatud asjaolud, mis annaksid kohtule alust elatist vähendada alla PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruse.

Kohus peab vajalikuks märkida, et PKS § 60 lg 1 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras.

Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni, millest pool moodustab 2175 krooni.

Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et PKS § 61 lg 1 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kuna kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.

Vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudes väljamõistetud elatise suurust muuta (PkS § 61 lg 3, TsMS § 459)

Lähtuvalt PkS § 70 lg 1, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hageja esitas hagi kohtule 16.oktoobril 2009. a.

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks elatis alaealise lapse ülalpidamiseks alates 16. oktoobrist 2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuise elatusrahana 2175 krooni.

Menetluskulud

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi täielikult ning seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Helgi Vinni Kohtunik