2-10-12268/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohus

Kohtunik

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Vaheotsus)

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2010.a Tallinn

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

2-10-12268

T K K (K, isikukood XXX, elukoht XX) hagi EK (K, isikukood

XXX, XXX) vastu 99 000 krooni saamiseks

99 000 krooni

Kohtuistungi toimumise aeg 17. mai 2010.a

Hageja T K K

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Mare Lust

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Maire Arm

RESOLUTSIOON

1. Jätta T K K hagi E K vastu 99 000 krooni saamiseks

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Menetluskulud jätta T K K kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise

nõudest.

Hageja nõue ja selie põhjendused

Hagejale kuuluvas korteris asukohaga XXX hakkas 2003. aastal vesi tilkuma läbi magamistoa

lae. Hageja teavitas veeavariist koheselt korteriühistu esimeest, kepoolt 15.07.2003 antud

tõendist nähtub, et uputuse põhjustas veesüsteemi rike kostja korteris. Kostja on algusest peale

takistanud hagejal ja ka korteriühistul kiirelt välja selgitada veerikke põhjus ning seeläbi

toimus pidev vee läbijooks hageja korterisse kuni 2009.aasta jaanuarini, mil lõpuks õnnestus

kostja korteris vahetada halvasti ühendatud põrandatrapp ja hüdroisolatsioon. Veekahjustuse

likvideerimine hageja korteris lõppes 2009 juulis.

Kohtuistungil osalenud

isikud

17.05.2010 eelistungil ütles hageja esindaja, et aegumine hakkas kulgema isiku tuvastamisest.

Enne aastat 2009 kahju osas läbirääkimisi ei toimunud, kuna polnud teada isik.

Kostja vastuväited ja nende põhjendused

Kostja on seisukohal, et hagi on aegunud. Hageja kirjeldab, et tema korteri lae veekahjustus

tekkis 2003. aastal. Haginõude sisuks on kahju tekitamise tagajärjel nõutava otsese kahju ja

saamata jäänud tulu nõue. Hagiavaldus on kohtule esitatud 2010. aastal. Kostja osundab, et

hageja poolt hagile lisatud dokumentidest nähtub kahju kindlakstegemine juba 2003. aastal,

selleks on tolleaegne ühistu esimees väljastanud vastava tõendi. Tõend on dateeritud

kuupäevaga 15.07.2003. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja keeldus omapoolsest

koostööst veeavarii likvideerimisel. Kostja kinnitab, et koos hagejaga tegutseti korduvalt

ühiselt, et selgitada välja veelekke põhjused. Oma väidete tõenduseks esitas kostja Toru Abi

akti veelekke otsingute kohta. Nimetatud aktist nähtub, et Toru Abi otsis nii hageja kui kostja

eraldi või ühistellimusel neljal korral - 02.08.2004, 03.08.2004, 04.01.2005 ja 12.04.2005

kostja korteris veeleket. Ka hageja poolt esitatud tõend, mis on dateeritud aastaarvuga 2006 -

„Tõnismägi 3-13 korteri magamistoa lae niiskuskahjustuse põhjuse analüüs", annab põhjuseks

95% kindlusega ülakorteri nr 15 lekkiv köögi-vannitoa vaheline torusüsteem. Ka nimetatud

analüüsist on möödunud üle kolme aasta. Kahjunõudest ei ole hageja kostjat teavitanud.

Kohtupraktikas valitseb arusaam, et ebamõistlik oleks lubada kahjustatud isikul nõuda kahju

tekitajalt sellise kahju hüvitamist, mitekkimist ta oleks ise mõistlike abinõude

tarvituselevõtuga saanud vältida. Mõistlikeks toiminguteks loetakse ka õiguskaitsevahendite

kasutamist. Kui hageja leidis erinevalt kostjast, et tal ei võimaldata tegeleda lekkekoha

otsingutega, kahju likvideerimisega või ei tee seda kostja ise piisavalt aktiivselt, oleks tal

olnud võimalik koheselt või vähemalt mõistliku aja jooksul peale kahju tekkimist pöörduda

kohtu poole. Hageja seda ei teinud. Seitse aastat hiljem nõuda kohtus saamata jäänud tulu, on

kostja arvates pahatahtlik. Kostja taotleb aegumise kohaldamist ning vaheotsuse tegemist.

17.05.2010 eelistungil ütles kostja esindaja, et aegumine 3 aastat hakkas kulgema kahjust

teadasaamisest, st alates aastast 2003.

Kohtu põhjendused

Pooled taotlesid aegumise küsimuse lahendamiseks vaheotsuse tegemist.

Hagi aegumise osas seisukoha võtmisel juhindub kohus tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) §-s 143 sätestatust, mikohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud

isiku taotlusel. Kostja on taotlenud aegumise kohaldamist.

Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist. Hageja kahju moodustub otsesest varalisest kahjust

summas 3 000 krooni ning saamata jäänud tulust summas 96 000 krooni. Ka saamata jäänud

tulud on võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 2 järgi käsitletav varalise kahjuna.

TsÜS § 150 lg 1 sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg

on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada

sai või pidi teada saama. Seega on nimetatud sätte alusel oluline tuvastada, millal sai hageja

teada kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust, või millal ta pidi nimetatud asjaoludest

teada saama.

Kahju tekitas vee läbijooks hageja korterisse. Hagiavalduse kohaselt hakkas 2003.a-1 vesi

hageja korterisse tilkuma läbi magamistoa lae. Seega sai hageja kahjust teada 2003.a-1

sõltumata sellest, et kahju tekitav seisund kestis juulini 2009. Kahju on kõige varasemalt

fikseeritud 15.07.2003 K ühistu tõendis (t lk 8). Kuivõrd kahju kohta täpsemat kuupäeva

fikseeritud ei ole, võtab kohus sekuupäeva aluseks kahjust teadasaamise dateerimisel.

Kahjust teadasaamine ei võrdu kahju suuruse täpse fikseerimisega ning selleks ei saa pidada

ka kindlustusseltsi maksmisotsusest teadasaamist (t lk 20). Hagejale pidi omavastutuse

suurus ning asjaolu, et omavastutuse ulatuses kindlustusselts raha välja ei maksa, kogu aeg

teada olema. Samuti pidi hagejale kohe olema arusaadav, et veekahjustusega korterit ei

õnnestu tavapärase turuhinnaga üürida ning seega ka saamata jääv tulu. VÕS § 128 lg 4 järgi

on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele tõenäoliselt saanud, kui

kahju tekkimise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seadusandja ei ole samuti

sätestanud, et kahju hüvitamisest tuleneva nõude aegumistähtaja algus oleks erinevate kahju

liikide korral erinev. Seega leiab kohus, et hageja sai kahjust teada 15.07.2003.

Aegumise kohaldamiseks tuleb tuvastada millal sai hageja teada kahju hüvitama kohustatud

isiku. Hageja väidab, et sai kohustatud isikust teada pärast 11-15.01.2009 ekspertiisi tegemist

(t lk 14-19). Esitatud tõendite kohaselt on aga juba 15.07.2003 märgitud, et veesüsteemi rike

võib ta kostja korterist. Nimelt on K ühistu tõendis märgitud, et veeavarii on põhjustanud

kuuendal korrusel asuva korteri veesüsteemi rike, korter 13 magamistuba asub otse korter 15

köögi all, korter 15 omanikud EK/ AEK on asjaga tutvunud (t lk 8). Samuti viitavad tõendid,

et 2004 ja 2005 on otsitud leket kostja korterist (t lk 41) ning veelekke otsingud kostja

korterist on lõppenud 2009. Kogu seaja vältel otsiti küll veelekke täpset kohta, kuid

kohustatud isik oli teada. Tõenditest ei nähtu, et kohustatud isikuid võis olla mitu, mistõttu

oleks hagejal võimatu oma nõuet õige isiku vastu pöörata. Seetõttu leiab kohus, et kahju

hüvitamiseks kohustatud isik oli hagejale teada alates 15.07.2003.

Käesolev hagi on esitatud 15.03.2010, s.o hiljem kui kolme aasta möödumisel kahjust ja

kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teadasaamisest. Seetõttu tuleb hagi pidada aegunuks.

Hagi aegumise tõttu jätab kohus hagi rahuldamata.

Kuivõrd kohus jõudis järeldusele, et hagi on aegunud, on käesolev vaheotsus lõppotsus ning

kohus asja edasi ei menetle tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 2.

TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Meelis Eerik

kohtunik