2-10-980/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedkrooni perioodi 26.04.2007-25.12.2009 eest. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale 160 000 krooni, võlg on koormatud intressiga 4%. Kostja tunnistab võlgnevust 21.04.2007
Legislator headnote
AI generated2-10-980/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale 160 000 krooni, võlg on koormatud intressiga 4%. Kostja tunnistab võlgnevust 21.04.2007
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Määruse tegemise aeg ja koht \ \ .06.20 10.a, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
Tsiviilasi
Menetlustoiming
Eelistungi toimumise aeg
Eelistungil osalenud isikud
2-10-980
IH(H , isikukood xxx, elukoht xxx) hagi L Š (endine
perekonnanimi S , isikukood xxx, elukoht xxx) vastu võla
nõudes
Menetluse lõpetamine
01.06.2010.a
Hageja IH
Hageja lepinguline esindaja Anatoli J
Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Merli Eichler
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada tsiviilasja menetlus.
2. Jätta menetluskulud IHkanda.
Edasikaebamise kord
Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest
Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5
kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse
esitamise nõudest.
Asjaolud
Hageja palub kostjalt välja mõista võlg 160 000 krooni ja intressid summas 211 200
krooni perioodi 26.04.2007-25.12.2009 eest. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale
160 000 krooni, võlg on koormatud intressiga 4%. Kostja tunnistab võlgnevust 21.04.2007
kokkuleppes, mille sisuks oli kostja kohustuse üleandmine V Ž . Hageja peab seda
kokkulepet tühiseks. Samas leiab hageja, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, mille
eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid kinnitada olemasolevat. Hageja palub kostjalt võlg
sisse nõuda ja jätta menetluskulud kostja kanda.
Kostja vaidleb hagile vastu. Muuhulgas vaidleb kostja vastu, et kohus võttis hagi
menetlusse. Nimelt on Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2009 jõustunud kohtuotsusega
tsiviilasjas nr 2-08-1945 jäetud hageja nõue rahuldamata summas 160 000 krooni, intressi ja
viiviste nõudes. Selles vaidluses tugines hageja samuti samale võlakokkuleppele. Kohtud
leidsid, et hagi on aegunud. Seetõttu palub kostja menetlus lõpetada ja jätta menetluskulud
hageja kanda.
Kohus leidis
Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 2 kohus lõpetab
menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on
jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend.
Hageja tugineb oma nõudes 21.04.2007 kokkuleppele, mille on allkirjastanud kostja ja
V Ž ning kus kostja tunnistab võlgnevust hageja ees summas 160 000 krooni intressiga 4%
üldsummast (t lk 7-8, 21-22). Hageja peab kokkulepet kostja kohustuse üleandmise osas
tühiseks, võla tunnistamise osas kehtivaks. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 85
tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja
võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Nimetatud säte võimaldab tehingut
käsitleda ositi kehtivana ning seetõttu on lubatav hageja käsitlus pidada tehingut osaliselt
(võlatunnistuse osas) kehtivaks. Kohus hageja käsitluses vastuolu ei näe.
21.01.2008 on hageja dateerinud hagiavalduse, milles nõudis kostjalt võlgnevuse
summas 160 000 krooni, intressi ja viivise saamist. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel
sõlmitud laenuleping summas 350 000 krooni. Lepingust tulenev jääk oli seisuga 17.01.2008
summas 160 000 krooni. Intress oli 4% kuus. Hagis tugineb hageja ka 26.04.2007 kohustuse
üleandmise kokkuleppele kolmanda isikuga, milles kostja tunnistab võlgnevust hageja ees (t
lk 56-59). Harju Maakohus jättis 22.09.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-1945 hagi
rahuldamata aegumise tõttu. Kohus tuvastas, et poolte vahel sõlmiti 11.02.2002 laenuleping
ning see nõue oli kohtusse pöördumise hetkeks aegunud. 21.04.2007 kokkulepe võlgnevuse
liitmise kohta kohtu hinnangul tähtsust ei omanud. Kohus märkis, et üheselt ja veenvalt ei ole
tuvastatav asjaolu, et tegemist on kostja võlatunnistusega seoses 11.02.2002 sõlmitud
laenulepinguga, samuti oli kokkuleppe sõlmimise ajaks hageja nõue juba aegunud (t lk 52-55).
Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.05.2009 otsusega maakohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohus leidis, et aegunud nõude korral ei saa aegumine enam võlatunnistuse
andmisega katkeda (t lk 48-51).
Eeltoodud asjaoludele tuginedes leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja menetlus tuleb
lõpetada, kuna poolte vahel on juba antud asjas jõustunud kohtulahend. Pooled ei vaidlusta, et
21.04.2007 kokkuleppe on sama, mis oli esitatud ka tsiviilasjas 2-08-1945. Seda sõltumata
sellest, et hagis viidatakse 26.04.2007 ja maakohtu otsuses ka 21.09.2007 kokkuleppele. Neid
eksimusi kuupäevades tuleb pidada tehnilisteks. Hageja märkis eelistungil, et viitas antud
kokkuleppele varasemas tsiviilasjas ekslikult. Kohtu hinnangul nähtub aga asja materjalidest,
et hageja pidas 21.04.2007 kokkulepet selgelt tolle laenusuhte osaks. Näiteks põhineb
apellatsioonkaebus väitel, et maakohus ei arvestanud 21.04.2007 kokkulepet selle laenusuhte
osana. Seega ei saanud kokkuleppele viitamine olla juhuslik või ekslik. Hageja viitab ise, et
kokkulepe on deklaratiivne võlatunnistus. Samas ei ole esitatud tõendeid, millisest teisest
laenusuhtest antud deklaratsioon võib tuleneda. Hageja viitas eelistungil paljasõnaliselt
täiendavale suulisele laenulepingule, mille alusel raha üleandmise kohta dokumendid
puuduvad. Kostja täiendava suulise laenulepingu sõlmimist eitab. Kokkuleppes viidatud
laenusumma ning intress haakub aga varasemas tsiviilasjas käsitletud faktiliste asjaoludega
ning kohus peab seda tsiviilasjas 2-08-1945 käsitletud laenusuhte osaks. Käesoleva hagi
esitamiseks ei piisa maakohtu viide kokkuleppe ebaselgusele. Ringkonnakohtu otsusest
nähtub, et ringkonnakohus pidas kokkulepet varasema laenusuhte osaks. Kohtud on asunud
seisukohale, et hageja nõue on aegunud ning teinud selle kohta lahendid, mis on jõustunud.
Seetõttu tuleb menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Menetluse lõpetamise tõttu puudub
vajadus lahendada teisi esitatud taotlusi.
Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.TsMS § 174 lg 1
järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude
rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates
kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Meelis Eerik
Kohtunik