Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-10-1202/3 AI generated

3-10-1202/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-10-1202/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Tagastada M.Õ. kaebus haldusasjas nr 3-10-1202 puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu (HKMS § 11 lg 3). Kaebus koos lisadega kuulub tagastamisele pärast kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 11 lg 8, § 471 lg 2).

Legislator headnote

AI generated

3-10-1202/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Tagastada M.Õ. kaebus haldusasjas nr 3-10-1202 puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu (HKMS § 11 lg 3). Kaebus koos lisadega kuulub tagastamisele pärast kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 11 lg 8, § 471 lg 2).

Keywords

AI generated
mandatory expenditure causal fee scheme necessary expense medium-term bank bond maintenance costs social contribution debt
AI generated
3-15-1512/10
11.06.2015 esitas M. T. Tallinna Halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks summas 200 eurot. Kaebus registreeriti Tallinna Halduskohtus haldusasjana nr 3-15-1512 ning jagati 12.06.2015 kohtute infosüsteemis automaatset jagamist kasutades kohtunik Lea Kuusele. 22.06.2015 määrusega jättis Tallinna Halduskohus kaebuse käiguta. Kaebajal tuli täpsustada kahju hüvitamise nõude alust ehk selgitada, kes, millal ning millise tegevusega kaebajale väidetavalt kahju tekitas (määruse resolutsiooni p 2) ning tasuda riigilõiv summas
3-22-2370/10
Tallinna Halduskohtusse saabus 05.11.2022 X (kaebaja) kaebus.
3-17-1694/7
M. S esitas 15.08.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigi vastu avaliku võimu kandjate tegevuse või tegevusetuse tõttu tekitatud 804000 euro suuruse kahju hüvitamiseks. M. S on nimetanud kaebajatena veel ka oma lapsi, kuid arvestades asjaolu, et elatise võlgnevuse ja väidetava kahju tekitamise pinnalt on suhelnud erinevate ametiasutustega siiski M. S, siis tõlgendas kohus seda esialgu M. S kaebusena. Kaebaja taotles ka riigilõivu tasumisest vabastamist.
3-22-2047/15
X (kaebaja) esitas 22. septembril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Eesti Vabariigilt õigusemõistmise käigus tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise 10 000 eurot väljamõistmist. Kaebuse kohaselt esitas X ajavahemikul 1. september 2019 kuni 22. september 2022 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale erinevaid kaebusi ja esialgse õiguskaitse taotlusi (kokku 51 haldusasja), mis puudutasid tema kohtlemist Viru Vanglas ning vangistustingimusi. Kaebaja hinnangul rikkus kohus nende kaebuste ja taotluste menetlemisel tema subjektiivseid (protsessuaalseid) õigusi, mis on tagatud põhiseaduse § 24 lõikes 2 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 6 lõikes 1 ja artiklis 13 ning HKMS §- s 27. Kaebaja palus end maksejõuetuse tõttu vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.
3-10-3325/29
Tallinna Halduskohtule saabus 21.12.2010 H.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-10-1202 Määruse kuupäev 04.06.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi M.Õ. kaebus Eesti Vabariigi vastu mittevaralise kahju 4.000.000 krooni nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 04.06.2010, kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Tagastada M.Õ. kaebus haldusasjas nr 3-10-1202 puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu (HKMS § 11 lg 3).

2. Kohtumääruse ärakiri saata teadmiseks kaebuse esitajale.

3. Kaebus koos lisadega kuulub tagastamisele pärast kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 11 lg 8, § 471 lg 2).

Asjaolud 11.05.2010 on M.Õ. esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigi ametnike poolt tekitatud kahju 4.000.000 krooni hüvitamise nõudes (haldusasi nr 3-10-1202). Kaebaja on nimetanud vastustajateks Teabeameti, Kaitsepolitseiameti, Politseija Piirivalveameti, Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ja Riigikohtu. Kaebaja on seisukohal, et talle on nimetatud ametiasutuste ametnikud tekitanud moraalset kahju tervise, saamata jäänud töötasu ja saamata jäänud tulude näol jälitustegevuse toimiku ja materjalide põhjal. Kaebusele lisatud maksekorraldusest nähtuvalt on 06.05.2010 tasunud M.Õ. riigilõivu 250 krooni.

Kaebusele on lisatud taotlus kahjunõudelt 5% riigilõivu tasumisest vabastamiseks koos majandusliku seisundi teatisega. Majandusliku seisundi teatise kohaselt on kaebaja töötu fotograaf, saab sotsiaalabi riigilt 3509 krooni, vabadeks rahalisteks vahenditeks on kaebaja märkinud 10 709,60 krooni; samuti on kaebaja poolt märgitud kohustused võlausaldajatele.

18.05.2010 kohtumäärusega vabastas Tartu Halduskohus M.Õ. riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel osaliselt ning võttes arvesse, et tasutud on 250 krooni, kohustas kaebuse esitajat täiendavalt tasuma riigilõivu 1750 krooni (RLS § 56 lg 11 vastavalt kuulub antud kaebusega nõutud summalt tasumisele riigilõivu 5%, s.o 200 000 krooni).

Samas kohtumääruses on osutatud, et kaebus ei vasta HKMS § 10 nõuetele. Kaebuse esitajat on kohustatud kaebuses märkima, milline asutus või ametnik ja millise toimingu või haldusakti või tegevusetusega on kaebaja õigusi rikkunud, millal on rikkumine toime pandud ning millest tuleneb kaebaja poolt märgitud kahju ning põhjendada tuleb, millest tulenevalt on kahjusumma suuruseks märgitud 4 miljonit krooni. Kohus jättis kaebuse käiguta ja selgitas, et kui kaebuse esitaja ei ole 31. maiks 2010 riigilõivu tasunud ja kaebuse puudusi kõrvaldanud, tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale.

Kohtumäärus on kaebuse esitajale allkirja vastu kätte toimetatud 20.05.2010 – vastuvõtja kaebuse esitaja ema Tiia Andres (alus: väljastusteade).

Kaebuse esitaja ei ole kõrvaldanud kaebuse käiguta jätmise määruses osutatud eelpoolnimetatud puudusi, samuti ei ole kaebuse esitaja taotlenud kaebuse puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamist.

Kohtu seisukoht Kohtul on kohustus asja kohtuliku ettevalmistamise staadiumis kontrollida kaebuse vastavust Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 1. HKMS § 11 lg 1 p 1 kohaselt halduskohus kontrollib, kas kaebus vastab HKMS § 10 sätestatud nõuetele ja kas on tasutud riigilõiv. HKMS § 11 lg 2 kohaselt kui halduskohus leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta selle käiguta jätmise määruse ja annab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. HKMS § 11 lg 3 sätestab, et kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale. Antud juhul ei ole kaebaja kaebuses esinevaid puudusi kõrvaldanud ega esitanud kohtule halduskohtus menetletavat kaebust, mistõttu kuulub kaebus haldusasjas nr 3-10-1202 tagastamisele kaebuse esitajale. Ühtlasi kohus märgib, et kaebuse esitajal on HKMS § 11 lg 7 kohaselt võimalik seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 250.- mis kuulub tagastamisele HKMS § 84 lg 4 p. 2 alusel. Kohus teeb kohtumääruse riigilõivu tagastamise kohta pärast kaebaja poolt nõuetekohase taotluse esitamist. (Riigilõivuseaduse § 12 ja 13).

Mare Priks kohtunik