2-10-5955/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-5955

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

28. mai 2010. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-10-5955 Tsiviilasi Swedbank Liising AS-i hagi IxxxxxxSxxxxx vastu võla 16 519,29 krooni ja viivise nõudes Tsiviilasja hind

16 519,29 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank Liising AS (registrikood 10434248; asukoht Liivalaia 8, Tallinn 15040); esindaja: Anett Suuder (e-post: anett.suuder@swedbank.ee) Kostja: Ixxxxx Sxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistungi aeg Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja Swedbank Liising AS-i ja kostja Ixxxxx Sxxxxx vahel 18.05.2010. a sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad:

1.1. Kostja kohustub tasuma hagejale võlgnetava rahalise kohustuse koos poole hagimenetluse riigilõivu ning maksekäsu kiirmenetluse riigilõivuga, kokku summas

19 954,20 (üheksateist tuhat üheksasada viiskümmend neli koma kakskümmend) Eesti krooni. Kostja kohustub tegema iga kuu 15. kuupäeval (edaspidi maksepäev) alates 16. juunist 2020. a hagejale eelnevalt väljatoodud võlgnevuse tasumiseks makse summas 4000 Eesti krooni. Makseid tuleb kostjal hagejale teha kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.

1.2. Kostja teeb punktis 1.1. toodud igakuiselt tasumisele kuuluva makse hageja arvelduskontole Swedbank`is numbriga 221001169826, viitenumbriga 733723272, selgitusega: leping nr 170/100199; IxxxxxxSxxxx. Kui kogu maksmisele kuuluv summa ei ole tähtajaks tasutud eelnimetatud hageja arvelduskontole, kehtib viivise kohta punktis 1.3. kokkulepitu.

1.3. Tähtajaks tasumata võlgnevuse tagasimaksete ja muude käesoleva kompromissi järgi kostja poolt tasumisele kuuluvate maksete summalt kohustub kostja tasuma hagejale iga maksmise tähtpäevast möödunud päeva eest viivist vastavalt kehtivas hageja hinnakirjas fikseeritud viivise määrale (võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määr). Viivise arvestamine lõppeb vastava makse tasumise päeval.

1.4. Kostjal on õigus punktis 1.1. toodud summa tasuda hagejale ennetähtaegselt.

1.5. Juhul, kui kostja hilineb maksepäeval tasumisele kuuluva summa tasumisega rohkem kui 10 päeva või ei tasu makseid üldse, on hagejal õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist ja õigus esitada käesolev kokkulepe täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kogu kostja varale. Kostja eelnev informeerimine käesoleva kokkuleppe täitmisest kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-10-5955 menetlus Swedbank Liising AS-i hagis Ixxxxx Sxxxxx vastu võla 16 519,29 krooni ja viivise nõudes.

Menetluskulude jaotus:

1. Jätta kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud nende endi kanda.

2. Tagastada Swedbank Liising AS-i kontole nr 221012021568 pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 2000 (kaks tuhat) krooni.

3. Saata määrus riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamise kord: Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu poolte kokkuleppel 10 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti.

Asjaolud ja menetluse käik Swedbank Liising AS esitas 09.02.2010. a kohtule hagiavalduse Ixxxxx Sxxxxx vastu järelmaksuga müügilepingust tuleneva võla 16 519,29 krooni ja viivise nõudes. Kohus võttis hagi 11.02.2010. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja Ixxxxx Sxxxx teatas 09.04.2010. a vastuses, et on nõus võlga tasuma ja soovib sõlmida hagejaga kokkulepet.

24.05.2010. a esitas hageja kohtule poolte vahel 18.05.2010. a sõlmitud kompromissi. Pooled taotlesid kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist.

Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Pooled on kompromissis kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise materiaalõiguslikest ja protsessuaalsetest tagajärgedest. Pooled on kompromissis kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest TsMS § 432 järgi. TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Lisaks selgitab kohus menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määruse suhtes määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 10 päevani. Kohus leiab, et TsMS § 661 lg 4 alusel on võimalik poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada.

Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu ja pool hagimenetluses tasutud riigilõivust. Pooled on kompromissiga kokku leppinud nimetatud menetluskulude tasumise korra. Kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda..

Hageja taotles hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagi esitamisel 08.02.2010. a Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbrile 2900072699 riigilõivu 4000 krooni. Kohus leiab, et hageja taotlusel tuleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool tasutud riigilõivust, s.o 2000 krooni tagastada.

Maimu Laumets Kohtunik