2-09-57542/9 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heino-Vello Pihlak

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. mail 2010.a Paide kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-57542

Tsiviilasi

Terje Oks’a hagiavaldus Bellatrix Lighting OÜ vastu

distsiplinaarkaristuse

ebaseaduslikuks

tunnistamise,

töölepingu lõpetamise, hüvitise, puhkusetasu ja viivise

nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Terje Oks, isikukood xxxxxxxxxxxxxx, elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx

Esindaja: Helen Pahk

Kostja: OÜ Bellatrix Lighting, registrikood 11285431,

asukoht Aasa talu Moe küla Tapa vald Lääne-Viru maakond

45005

Asja läbivaatamise aeg

11. mai 2010.a kohtuistungil, kus viibisid hageja ja tema

esindaja, kostja esindaja vandeadvokaadi abi Tambet Laasik

Resolutsioon

Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

Lugeda tööleping lõpetatuks töötaja algatusel 20. juulist 2009.a TLS § 79 lg 1 alusel.

Välja mõista OÜ-lt Bellatrix Lighting Terje Oksa kasuks saamata jäänud põhipuhkuse tasu

2006.90 krooni ja pikendatud põhipuhkuse tasu 25 kalendripäeva eest 6866 krooni.

Kohustada OÜ Bellatrix Lighting vormistama Terje Oksa tööraamatusse kanded töölepingu

sõlmimise kohta 11.07.2008 ning töölepingu lõpetamise kohta 20.07.2009 Terje Oksa soovil

ja tema poolt tööraamatu esitamisel.

Menetluskulude jaotus

Poolte menetluskulud jätta täielikult poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse, esitades

apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Hagi nõue ja asjaolud

Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline kokkulepe töö alustamiseks määramata ajaks.

Vaatamata korduvatele nõudmistele kostja kirjalikku töölepingut ei sõlminud, rikkudes

sellega EV töölepingu seaduse (TLS) § 28. Tööleping jäigi sõlmimata. TLS § 28 lg 2 järgi on

tegelikult tööle lubamine võrdsustatud töölepingu sõlmimisega.

Suusõnalise leppe järgi oli töötasu maksmise päevaks iga kuu 10-nes kuupäev. Tegelikult

kostja viivitas pidevalt. Kokkulepitud kuupalgale 7000 krooni kuus pidi kostja maksma lisa

läbimüügilt. Katseaja möödumisel lepiti kokku lisatasu käibest 3%. Veel pakkus kostja võtta

haldamisele ON24.ee keskkonnas müüdavate valgustite müügi, pakkudes lisatasuks 3%

müügist. Tegelikult kostja rikkus kokkulepet sellega, et muutis ühepoolselt palgatingimustes

lisatasu maksmise.

Alates 11. märtsist 2009 lubas kostja võtta kassast töötasu osade kaupa. Kui hageja seda tegi,

siis eelnevalt lepiti summas kokku. Need summad kanti arvuti exeli tabelisse ja veel

kaustikusse.

Kuna jaanuarikuus ei koostatud puhkuse graafikut, siis pöördus hageja avaldusega puhkuse

saamiseks 26. maist 2009. Kostja võttis avalduse vastu, kuid puhkuse tasu ei laekunud 19.

juuniks 2009. Siis taotles hageja, lähtudes puhkuse seadusest (PuhS) § 24 lg 2 puhkuse

pikendamist. Puhkus pikenes 25 päeva võrra, mille eest on hageja õigustatud saama 6866

krooni (25x274.65). Samuti on saamata jäänud põhipuhkuse tasu 7690 krooni.

Hageja lõpparvest on kostja ebaseaduslikult kinni pidanud koolituskulud. Selleks ei ole

kokkulepet olnud. Hageja pole selle kohta väidetavaid kodukorraeeskirju näinud ega talle neid

tutvustatud.

Hagejal ei olnud õigus käituda suvaliselt, st muuta ühepoolselt palgatingimusi ning teha

tagasiulatuvalt tagasiarvestusi käibe pealt saadavast töötasust.

Kostja on tööandjana määranud hagejale distsiplinaarkaristusena noomituse 22. juunil 2009 ja

vormistanud nõusolekuta palgata puhkuse 23. juunist 2009. Käskkirja sai hageja kätte 26.

juunil 2009. Käskkiri tuleb tunnistada ebaseaduslikuks, sest kostja poolt on põhjendamata

väide, et hageja oleks võtnud kassast raha rohkem kui kostja lubas ning tõendamata on

etteheide, et hageja keeldus dokumentidele alla kirjutamast.

Töölepingu lõpetamine TLS § 79 alusel ei ole õige, lõpetada tuleb TLS § 82 järgi, s.o

tööandja poolse töölepingu tingimuste rikkumise tõttu.

Hageja taotleb distsiplinaarkaristuse ebaseaduslikuks tunnistamist, tööleping lõppenuks

lugemist 20. juulist 2009.a TLS § 82 lg 1 alusel, välja mõista kahe kuu hüvitis 14000 krooni,

saamata jäänud põhipuhkuse tasu 7690 krooni ja pikenenud puhkuse eest 6866 krooni ning

töötasudega viivitatud aja eest 5810 krooni. Samuti palub kohustada kostjat tegema

tööraamatusse kanne töölepingu sõlmise kohta 11.07.2008.a ning lõpetamise kohta

20.07.2009.a hageja poolt tööraamatu esitamisel. Kohtukulud jätta kostja kanda.

Menetluse käik

Töövaidluskomisjon tegi otsuse töötaja kasuks. Tööandja ei nõustunud otsusega ja esitas

avalduse menetluse algatamiseks. Kohtu võttis avalduse menetlusse ja esitas nõude hagejale

hagiavalduse esitamiseks. Peale hagiavalduse esitamist andis kostja kirjaliku vastuse, milles

tema arvates oleks pidanud hageja maksma mitmetelt rahalistelt nõuetelt riigilõivu. Seni kuni

on tasumata ei saa menetlust jätkata. Lisaks märgib kostja, et jääb oma esialgses avalduse

märgitud seisukohtade juurde. Kuna kehtib uus töölepingu seadus, siis selle kehtima

hakkamise päevast tuleb kohaldada uut seadust ja varasematele suhetele endist seadust.

Kohus jättis kostja taotluse riigilõivu täiendava tasumise kohta määrusega rahuldamata, sest

riigilõivu oli tasutud peale avalduse esitamist kostja poolt.

Kostja vastuväidete järgi ei ole ta rikkunud töötasu maksmise kohustust, vaid hageja on teinud

endale põhjendamatuid väljamakseid, milleks ei ole olnud seaduslikku alust. Õigustatud ei ole

töölepingu lõpetamine TLS § 82 lg 1 alusel nagu märgitud töövaidluskomisjoni otsuses.

Kirjaliku töölepingu sõlmimisest ei ole kostja keeldunud. Selle projekti on hageja saanud,

kuid alla ei kirjutanud ega vastuväiteid ei esitanud. Tegelikult on hageja ennast sidunud selle

lepingu projektiga ja selle järgi oma nõuded esitanud. Töötaja enda koostatud e-kirjad

töölepingu kohta ei saa olla tõendiks. Need on koostatud pool aastat enne töölepingu

lõpetamise avalduse esitamist. Hagejal ei olnud mingeid etteheiteid ajavahemikust 2008.a

lõpust kuni 2009.a suveni. Töölepingu projekti ei saa aluseks võtta.

Kostja maksis töötasu suulise kokkuleppe järgi ja väljakujunenud praktikale. Konkreetset

kuupäeva ei eksiteerinud ega hageja seda tõendanud. Vastuväiteid kogu töötamise aja kestel ei

olnud, alles töölepingu lõpetamisel tõusetus. Ka palgaseadus ei näinud ette maksmist

konkreetseks kuupäevaks. See tuleb kokku leppida töölepingus, töösisekorraeeskirjades või

kollektiivlepingus. Maksta tuli vähemalt 1 kord kuus. Vastav nõue on kostja poolt täidetud.

Kostja ei ole maksnud vähem tasu, kui hagejal oli õigus saada. Selle asemel on hageja hoopis

loata raha võtnud kassast. Tabelid töötajale väljamaksete tegemise kohta näitavad ning tabeli

aluseks olev kontoväljavõte, raamatupidamiprogrammi väljatrükk ja kassa väljamineku

orderid samuti, et töötaja sai enda poolt kassast võetud sularaha arvel oluliselt rohkem raha

kui tasu ette nägi. Põhjus, miks maksti puhkuse tasu vähem, oli asjaolu, et hageja oli juba

saanud töötasu ettemaksuna. Tööandja tegi tasaarvestuse ettemaksu ning töötasu vahel.

Seetõttu ei saa rääkida viivitusest. Hageja ei ole tõendanud, et tal oli õigus võtta nii palju raha

kassast. Raha on võetud õigusliku aluseta ja tegemist on alusetult rikastumisega.

VÕS § 110 lg 1 järgi võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest kuni võlausaldaja on

rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole

piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest,

lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Poolte vahel oli lahendamata töötaja poolt

iseendale tehtud õigustamatud väljamaksed, mistõttu kostja kasutas õigust keelduda puhkuse

tasu maksmisest. Lisaks ei olnud õigust saada puhkust 28 kalendripäeva, sest polnud töötanud

tervet aastat. Puhkuseseaduse (PuhS) §-st 24 lg 2 ei tulene, et töötajal oleks õigus nõuda

täiendavat palgaga puhkust või puhkusetasu, vaid õigus on ainult puhkuse pikendamisele.

Täiendava puhkusetasu saamiseks ei ole alust.

Asjasse ei puutu andmete korrekstsus või ebakorrektsus Maksu- ja Tolliametile.

Töölepingu lõpetamise alus on TLS § 76, sest puuduvad tööandja rikkumised ning pooled ei

soovinud jätkata koostööd. Kuupäevaks saab olla 2. juuli 2009.a.

Kostja taotleb töövaidluskomisjoni otsuse tühistamist ulatuses, milles komisjon rahuldas

hageja nõuded kostja vastu ning tuvastada, et tööleping lõppes 2. juulil 2009 poolte

kokkuleppel TLS § 76 alusel. Kohtukulud jätta hageja kanda.

Poolte seisukohad kohtuistungil

Hageja ja tema esindaja jäävad hagiavalduses esitatud nõuete juurde. Kostja ei ole

vaidlustanud hageja tahet töölepingu lõpetamisks 20. juulist 2009. Seega pole alust vabastada

TLS §-st 79 lähtudes. Palga tingimuste kohta on mitmeid tõendeid nagu e-kirjad kostjalt

hagejale palga ja boonustasude ümbermuutmiseks, tööandja kiri, palga arvestus tabel, kust

nähtub palk 7000 ja lisatasu 10 %, lisatasu arvestus, ettepanek palga vähenduse kohta koos

hoiatusega mittenõustumisel osalise tööaja rakendamisega. Puhkuse tasu mittesaamisel

kasutas hageja õigust puhkuse pikendamisele.

Kostja ei nõustu hageja ja tema esindaja poolt esitatud seletusega. Puudub alus lugeda

tööleping lõppenuks TLS § 82 lg 1 alusel tõendamatuse tõttu. Õige on TLS § 76 2. juulist

2009. Distsiplinaarkaristus on põhjendatud, ei ole ebaseaduslik. Hageja ei ole vaidlustanud

karistus õigeaegselt. Tähelepanu tuleb pöörata veel sellele, et töövaidluskomisjon on avalduse

dateerinud 21. augustil 2009.a. Karistus kostja poolt on edastatud e-kirjaga 22. juunil 2009

ning seega oli ka tähtaeg mööda lastud hageja arvestuse aluseks võetud 24. juuli 2009.

Kostja ei ole lepingulisi kohustusi rikkunud. Poolte vahel ei ole olnud kokkulepet palga

maksmise kohta iga kuu 10-ndaks kuupäevaks ja ei ole olnud kokkulepet lisa- või tulemustasu

maksmiseks. Töösuhte alguses kostja esitas töölepingu projekti, kuid kostja ei kirjutanud alla.

Hageja on rikkunud kohustust sellega, et võttis kostja kassast raha ilma selleks õigust

omamata ja võttis puhkust rohkem kui seadus talle selleks õigust andis. Hageja on saanud

rohkem raha iseendale tehtud maksetega. Tööandja ei ole olnud viivituses palga maksmisega.

Kuna mõlema poole tahe on lõpetada tööleping, siis on õigustatud lõpetamine poolte

kokkuleppel.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused

Esmalt märgib kohus, et vaidlust ei ole selle üle, et poolte vahel oli tööalane suhe. 11. juulist

2008 kuni juulikuuni 2009.a.

Kohus, olles üle vaadanud poolte esitatud kirjalikud dokumentid ja ära kuulanud kohtuistungil

antud seletused, leiab, et hageja nõudeid saab rahuldada osaliselt.

TLS § 28 lg 1 järgi tuli tööleping sõlmida kahes eksemplaris, millest üks jääb mõlemale

poolele. Kuna sellist lepingut ei ole esitatud, siis seda ei ole kirjalikul kujul. Küll saab poolte

seletustest järeldada, et nende vahel oli suuline tööleping, sest TLS § 28 lg 2 kohaselt oli

tegelik tööle lubamine võrdsustatud töölepingu sõlmimisega. Asjas olev töölepingu projekt

näitab ainult tahet sõlmida tööleping, mida aga ilma tahteta siiski kirjalikult sõlmida ei saa.

Kuid projektis kirjeldatud tingimusi ei saa siiski kohaldada üksüheselt. Arvestav on tingimus,

mida pooled vaidluse ajal on aksepteerinud, st töösisu ja ametikoha nimetus ja muutused

töösuhte ajal, töökoht ja -päeva pikkus, tasu saamine igas kuus, põhipalga suurus, puhkuse

kestus, töötamise algusaeg. Kuigi töötajale oli ettenähtud TLS § 49 p-de 2 ja 3 alusel õigus

saada tasu ettnähtud ajal ja suuruses ning puhkust ja puhkusetasu ei ole leidnud tõendamist, et

töötasu pidi tööandja maksma just 10-ndal kuupäeval. Hageja on saanud töötasu iga kuu.

Täidetud on sellel ajal kehtinud palgaseaduses sätestatud kohustus maksta tasu üks kord kuus

(PalgaS § 31 lg 11). Et tõendamist ei ole leidnud palgapäev 10-ndal kuupäeval ega muul

konkreetsel teisel kuupäeval, siis selle päeva tõendamatuse pärast ei ole võimalik rahuldada

ega tuvastada töötasu maksmisega viivitamist.

Vaidlus puudub selle üle, et kostja on lubanud võtta kassast töötasu. Tõendamata on kui palju

kostja lubas hagejal võtta. Kostja on väitnud, et võetud on rohkem kui töötasu võimaldas, kuid

samas ei ole alusetult saadud raha kostja hagejalt tagasi nõudnud. Võetud raha saab jääda

töötasuks ning nõustuda saab töövaidluskomisjoniga, et palgamaksmise aluseks saab võtta

kuupalga väljamaksesumma, mis on olnud kassa väljaminekuorderites või tööandja palga

ülekannetes. Põhjendatud on kostja väide, et hageja ei täitnud nõuet anda ülevaade ja anda

allkiri kassast võetud raha kohta. Hageja on kostjale 29. juuni 2009.a kirjaga lisanud 15 kassa

väljamineku orderit (tvkt lk 23, tl 22-29) alles siis, kui olid tekkinud lahkhelid poolte vahel.

Eeltoodust tulenevalt ei ole leidnud tõendamist, et kostja oleks rikkunud palgaga ja selle

väljamaksega seotud tingimusi. Tööandja võib maksta lisatasu ja on seda mõnel juhul teinud,

kuid see ei tähenda, et ta peab seda jätkama. Samal ajal ei ole tõendamist leidnud, et kostja

pidi lisatasu maksma pidevalt. Lisatud e-kirjad ei näita ega tõenda seda.

Kohus leiab, et distiplinaarkaristuse vaidlustamise tähtaeg on mööda lastud hageja poolt.

Hageja on esitanud avalduse töövaidluskomisjonile 30. juulil 2009 – see on registreeritud seal

ja lisatud number (tvkt lk 1) . See, et hageja on esitanud sinna 24. juulil 2009.a, ei ole õige.

See kuupäev on hageja poolt enda avaldusele kantud tema enda allkirja kuupäev. Hageja on

kinnitanud kohtuistungil, et käskkirja sai kätte 26. juunil 2009.a. Hageja on vaidlustamise

tähtaja

mööda

lasknud.

Hageja

nõuet

tunnistada

ebaseaduslikuks

määratud

distsiplinaarkaristus ei saa rahuldada.

Töötamise ajal kehtinud PuhS § 24 lg 1 alusel tuli maksta puhkusetasu täies ulatuses hiljemalt

eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Lõige 2 alusel võis töötaja, kellele ei makstud

puhkusetasu käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 3 ettenähtud ajal, nõuda puhkuse

pikendamist puhkusetasu maksmisega viivitatud aja võrra. Selline avaldus oli esitatud

12.05.2009.

Puhkuse

algust

on

soovitud

26. maist

2009.

Kohus

nõustub

töövaidluskomisjoniga, et puhkusetasu on kostja maksnud 11.06.2009.a ülekandega 1068

krooni (ülekantud 2500 kroonist on maikuu 2009 töötasu arvel makstud 1432 krooni, tl 19,

tvkt lk 21) ja 2.07.2009.a ülekandega 3315.10 krooni. Seega on puhkusetasu katteks hageja

saanud 4383.10 krooni, saamata on 2006.90 krooni (7000 kroonise kuutasu puhul 6390 krooni

– 4383.10 krooni). Kostja ei olnud tasunud õigeaegselt puhkusetasu täies ulatuses.

Põhjendatud on puhkuse pikenemine. Õigustatud on nõuda puhkuse pikendamist koos

keskmise kuutasuga. Seda ei saa asendada palgata puhkusega. Puhkusega koos on alati

puhkusetasu, mistõttu on õigustatud selle aja tasustamine rahas. Kuna väljateenitud puhkuse

päevi oli 25, siis selle eest on ettenähtud tasu 6866 krooni (274.65x25).

TLS § 49 p 3 alusel on tööandja kohustatud andma ettenähtud puhkust ja maksma

puhkusetasu. Tööleping oli suuline määramata tähtajaga. Puhkust oli kostja kohustatud andma

(PuhS § 7), kuna hageja oli tööl olnud üle 6 kuu, mis võimaldas saada puhkust võrdeliselt

töötatud ajaga. Kostja töötatud aega ei arvestanud ja andis oma nõusoleku täispõhipuhkuseks,

mis on mõistetav kokkuleppena PuhS § 13 3. lõike mõttes.

Kohus ei ole tuvastanud kostja poolt kohuste rikkumist töölepingu sõlmimata jätmise

asjaoludes, ei kuupalga maksmises ega selle maksmisega viivitamises. Puhkusetasu osaline

tasumine ei ole töölepingu tingimuste rikkumine, vaid on mittekohanetäitmine. Seetõttu ei ole

võimalik rahuldada kahe kuu hüvitise väljamõistmist ega lugeda tööleping lõppenuks TLS §

82 lg 1 alusel. Kohus ei nõustu kostja esindajaga selles, et saades rohkem raha tuleb see

arvestada puhkusetasuks. Kostja pole soovinud enammakstud raha tagasi nõuda.

Avalduse andmine tõendab hageja soovi lahkuda töölt ja seda tema algatusel, andes avalduse

ette 1 kuu, jättes kasutamata lühendatud etteütlemise aja. Töölt vabastamise avalduse esitas

TLS § 82 alusel 25. juunil 2009 sooviga lahkuda 20-ndast juulist, s.o peale puhkuse

ärakasutamist. Kostja järgnev käitumine näitab samuti, et ta ei soovinud töösuhte jätkamist.

Kohtu hinnangul on hageja esitanud tahteavalduse enda vabastamiseks töölt ja kostja on

sellega nõustunud. Hageja avalduses loetletud töösuhte lõpetamise põhjused ei ole leidnud

kohtus tõendamist. Töötajal oli õigus igal ajal tööleping lõpetada ega polnud kohustust teatada

põhjusest. Seega on õige töölepingu lugemine lõppenuks töötaja algatusel TLS § 79 lg 1

alusel 20. juulist 2009.a. Põhjendatud on teha tööraamatu esitamisel vastav kanne koos tööle

asumise kandega. Selline võimalus oli töötamise ajal kehtinud Eesti Vabariigi töölepingu

seaduse järgi. Kuna puudub kirjalik tööleping, siis võib see olla edaspidi töötajale oluline

tööstaaži tõendamise vajaduse tekkimisel kui puuduvad muud tõendamise võimalused.

TsMS § 163 sätestab menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral, mille esimeses

lõikes on sätestatud, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et poolte

menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohus on hagi rahuldanud osaliselt.

Heino-Vello Pihlak

Kohtunik