2-10-13241/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-13241

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht

24. mail 2010.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-13241 Tsiviilasi Swedbank AS-i hagi V T vastu võla nõudes Tsiviilasja hind

42 341,72 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank AS (registrikood: 10060701; asukoht: Liivalaia 8, 15040 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Silva Kark (e-post: silva.kark@swedbank.ee) Kostja: V T (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Asja lahendamise viis Kohtuistungit pidamata

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt V T hageja Swedbank AS kasuks võlgnevus ja viivised summas

50 492,07 (viiskümmend tuhat nelisada üheksakümmend kaks krooni ja seitse senti) krooni.

3. Välja mõista kostjalt V T hageja Swedbank kasuks põhinõudelt (42 341,72 krooni) viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses alates 19.03.2010.a kuni põhinõude täitmiseni.

4. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

5. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-13241 jätta täies ulatuses kostja V T kanda.

6. Välja mõista kostjalt V T menetluskulud summas 8 770,25 (kaheksa tuhat seitsesada seitsekümmend krooni ja kakskümmend viis senti) krooni hageja Swedbank AS kasuks.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates taotleda Maakohtult kajas menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kooskõlas TsMS § 420 lg 1 on hagejal õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Asjaolud ja menetluse käik

Viru Maakohtu menetluses on Swedbank AS-i hagi V T vastu võla nõudes. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirjad koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Hagimaterjalid toimetati 27.04.2010.a edasiandmiseks kätte kostjaga koos elavale isikule. TsMS § 322 lg 1 kohaselt loeb kohus kostjale menetlusdokumendid kättetoimetatuks.

Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist.

Hagiavalduses esitas hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks koos nõudega menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt.

Kohtu õiguslik põhjendus

Kohus tutvunud hageja taotlusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja vastuväiteid hagile ei esitanud õigeaegselt, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele kogu haginõuete ulatuses.

TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki.

Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile õigeaegselt vastamata jätmiseks.

Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu laenulepingust nr 08- 041675. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi korrektselt ning võlgneb hagejale 50 492,07 krooni.

Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, §

113 alusel.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning menetluskuludeks nimetab ta riigilõivu 8 770,25 krooni suuruses, millest 1 270,25 krooni on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv ning 7500,00 krooni on hagimenetluses tasutud riigilõiv. TsMS § 144 p 7 alusel on kohtuväliseks menetluskuluks ka maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Swedbank AS-i maksekäsu kiirmenetluse avaldus oli 25.02.2010.a määrusega jäetud rahuldamata TsMS § 483 lg

2 p 3 alusel ning hagiavaldus oli esitatud 19.03.2010.a. Swedbank AS-I hagiavaldus oli seega esitatud 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmisest.ning on kohtuväliseks kuluks, mis kuulub väljamõistmisele kostjalt.

Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja tasutud riigilõivu katteks 8770,25 krooni.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2, 1741, 407 lg 1, 415,

441 lg 1, 442, 444 lg 4, 468 lg 1 p 2.

Fred Fisker Kohtunik