3-10-720/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht

17. mail 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-720 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus A.G.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja – Politseija Piirivalveamet (edaspidi PPA); Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – A.G. Kohtuistungi toimumise aeg

17. mail 2010. a, Tallinnas Resolutsioon Anda luba A.G.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni isiku väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 17. juulini 2010. a (k.a). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu määruskaebuse alates käesoleva määruse kättesaamisele järgnevast päevast

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 19.03.2010 peeti Lääne Prefektuuri Pärnu piirivalve kordoni piirivalvurite poolt kinni Armeenia kodanik A.G. (sünd. xx xx xxxx Armeenias). Tema isikusamasus tuvastati 19.03.2010 aktiga nr 1016969145. 19.03.2010 koostati A.G.´ile Lääne Politseiprefektuuri (LPP) kodakondsusja migratsioonibüroo migratsioonijärelevalve talituse poolt väljasaatmisotsus nr 1016969145, mille kohaselt otsustati A.G. Eestist välja saata.

2. 19.03.2010 taotles LPP luba A.G.’i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse. Tallinna Halduskohtu 19.03.2010 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-10-720 andis kohus loa A.G.´i väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

3. 14.05.2010 esitas PPA Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada A.G.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kahe kuu võrra vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-le 25. KODAKONDSUS- JA MIGRATSIOONIAMETI TAOTLUS

4. Kuna A.G.´il puudus kinnipidamisel kehtiv väljasaatmist võimaldav reisidokument, ei olnud võimalik väljasaatmisotsust lõpule viia 48 tunni jooksul. Vastavalt VSS § 23 lg-le 3 juhul, kui väljasaatmist ei ole võimalik 48 tunni jooksul lõpule viia, võib väljasaatmist täideviiv valitsusasutus taotleda halduskohtult luba isiku paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks, kui kaheks kuuks. Seetõttu taotles LPP luba isiku paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse, mille kohus ka rahuldas. 23.04.2010 tegi PPA KMO staatuse määratlemise büroo rahvusvahelise kaitse talitus A.G.´ile vastutava liikmesriigi menetluse lõpetamise otsuse nr 3, mille kohaselt kuulub isik tagasivõtmisele Leetu Vabariiki Euroopa Ühenduse määruse art 16 lg 1 p C alusel. 03.05.2010 vormistas PPA KMO migratsioonijärelevalve büroo A.G.´ile rahvusvahelise reisiloa ning edastas koos Leedu Pagulaste osakonna kirjaliku nõusolekuga isiku tagasivõtmiseks Põhja Prefektuuri (PP) piirivalve osakonda (PVO) väljasaatmise edasiseks korraldamiseks. Käesolevaks ajaks ei ole veel PP PVO teatanud väljasaatmise kuupäeva. Arvestades eeltoodut, taotleb migratsioonijärelevalve büroo Tallinna Halduskohtult luba A.G.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamist kahe kuu võrra vastavalt VSS §-le 25.

A.G.´I SEISUKOHT TAOTLUSE SUHTES

5. A.G. selgitas kohtuistungil, et soovib kiiresti Leetu väljasaatmist ning teavitas kohut seoses väljasaatmise venimisega näljastreigi alustamisest.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus on seisukohal, et PPA taotlus A.G.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on VSS § 2 lõike 1, § 14 lõike 3, § 18 lõike 1, § 23 lõike 1 ja § 25 alusel põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. VSS § 2 lõike 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. A.G. on Armeenia kodanik ning tal puuduvad välismaalaste seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eesti Vabariigis viibimiseks, mistõttu kuulub ta Eestist väljasaatmisele. Vastavalt VSS § 14 lõikele 3 võib ebaseaduslikult Eestisse saabunud välismaalase välja saata ilma ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata. VSS § 18 lg 1 järgi viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. VSS § 23 lg-st

1 tuleneb, et kui väljasaatmist ei ole võimalik 48 tunni jooksul lõpule viia, paigatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku loal väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Tallinna Halduskohtu 19. märtsi 2010 määrusega anti luba A.G.’i väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks kuni Eestist väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

7. VSS § 25 sätestab, et kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus selleks pädeva kodakondsusja migratsiooniametniku taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni VSS § 24 lõike 2 või 3 järgi. VSS § 24 lõigetes 2 ja 3 sätestatud väljasaatmiskeskusest vabastamise alused (ettekirjutuse tühistamine või kehtetuks tunnistamine, viibimisaluse andmine, vahi alla võtmine) käesoleval juhul puuduvad. Arvestades asjaolu, et väljasaatmise korraldamine võib võtta aega, tuleb PPA taotlus rahuldada ning A.G.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega pikendada 2 kuu võrra. Kuna Leedu Vabariigi Migratsiooniamet on teatanud, et Leedu Vabariik on nõus A.G.’i tagasi võtma vastavalt EÜ määruse art 16 lg 1 p-le C, ei ole A.G.’i Eestist väljasaatmine perspektiivitu. Samas ei ole kohtul võimalik otsustada A.G.’i Leedu Vabariiki väljasaatmise konkreetse aja üle. Sellega tegeleb Põhja Prefektuuri piirivalve osakond. Kuna taotluse esitaja teavitas kohtuistungil kohut sellest, et kõik väljasaatmiseks vajalikud dokumendid on vormistatud, võib eeldada, et A.G.’i väljasaatmine toimub lähimal võimalikul ajal.

Tiina Pappel kohtunik