2-09-32633/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-32633

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

17. mai 2010, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-32633

Tsiviilasi

Tartu Elamuhalduse AS hagi Johannes Ronimois vastu

8853,75 krooni nõudes

Tsiviilasja hind

6302,95 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Tartu Elamuhalduse AS (RK 10833824, asukoht

Soola 3 51014 Tartu);

hageja esindaja Rein Pärtel (tel 730 7216, e-post

rein.partel@elamuhaldus.tartu.ee);

kostja Johannes Ronimois

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tartu Elamuhalduse AS-i hagi Johannes Ronimois vastu.

2. Välja mõista Johannes Ronimoisilt Tartu Elamuhalduse AS-i kasuks 8853 (kaheksa

tuhat kaheksasada viiskümmend kolm) krooni ja 75 senti, millest 6302,95 krooni on

põhivõlgnevus ja 2550,80 krooni viivis (Tartu Elamuhalduse AS-i arvelduskonto nr

221018332387 Swedbank või nr 10220023049012 SEB Pank).

3. Välja mõista Johannes Ronimoisilt Tartu Elamuhalduse AS-i kasuks menetluskulu

2585 (kaks tuhat viissada kaheksakümmend viis) krooni ja 40 senti (Tartu Elamuhalduse

AS-i arvelduskonto nr 10220023050014 SEB Pank).

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS

§ 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

Tartu Elamuhalduse AS võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte

hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Johannes Ronimois võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 28 päeva jooksul,

2(3)

alates kohtuotsuse resolutsiooni avalikult kättetoimetatuks lugemisest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Menetlusabi taotlemisel

peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja.

KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. Tartu Maakohtu menetluses on Tartu Elamuhalduse AS hagi Johannes Ronimois vastu

5579,30 krooni (põhivõlg 4378,25 krooni ja viivis 1201,05 krooni) nõudes. Menetluse kestel

suurendas hageja nõuet 8853,75 kroonini (põhivõlg 6302,95 krooni ja viivis 2550,80 krooni).

Hageja nõue tuleneb Tähe 50 korteriomanike 14.02.2007 üldkoosoleku protokollist nr 4, hageja

ja Eesti Energia AS-i 05.02.2003 sõlmitud elektrienergia müügi- ja võrguteenuste osutamise

lepingust nr 317029023, hageja ja Cleanway Tartu AS-ga 01.02.2003 sõlmitud lepingust nr 8754

ning

kostjale

tulenevalt

eelnimetatud

dokumentides

kokkulepitust

hooldus-

ja

kommunaalteenuste osutamisest.

2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.01.2010. Teates kohustas kohus

kostjat vastama hagile 20 päeva jooksul hagi avalikult kättetoimetamisest alates, hoiatades, et

kohtule tähtaegselt kirjalikult vastamata jätmisel on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega

rahuldada

hagiavalduses

märgitud

ja

asjaoludega

õiguslikult

põhjendatud

ulatuses.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid

kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

3. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu

poolt määratud tähtajaks.

4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS

§ 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul

kohtuistungit pidamata.

5. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib

põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

6. Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia kinnistusregistri väljavõttest (tl 7-8),

korteriomanike ühisuse Tähe 50 14.02.2007 üldkoosoleku protokollist nr 4 (tl 9-14), väljavõttest

Johannes Ronimoisile osutatud hooldus- ja kommunaalteenuste arvestusest perioodi eest märts

2008-juuni 2009 ja juuni 2009-detsember 2009 (tl 15, 40), Eesti Energia AS-i 05.02.2003

elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise lepingust nr 317029023 (tl 16) ja Cleanway

Tartu AS-i 01.02.2003 lepingust (tl 17-18).

7. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendanud oma nõuet ning hagi kuulub rahuldamisele Korteriomandiseaduse § 13 lg 1,

Võlaõigusseaduse § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-ide 1, 6, § 101 lg 2, § 113 lg

1, § 619 alusel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 6302,95 krooni ja viivis

2550,80 krooni.

8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

9. Hageja taotles kostjalt menetluskulu kokku 4335,40 krooni (maksekäsu kiirmenetluses ja

hagimenetluses tasutud riigilõiv 2250 (250 + 2000) krooni, tõendi saamise kulu 35,40 krooni,

3(3)

lepingulise esindaja tasu 1950 krooni ja 100 krooni väljaandes Ametlikud Teadaanded teate

avaldamise eest) väljamõistmist.

Hageja suurendas menetluse kestel oma nõuet, uue nõude hagihinnaks on 6302,95 krooni, ning

tasus hagihinna suurenemisel algse ja suurendatud nõude vahelt 1924,70 krooni täiendava

riigilõivu 1000 krooni. TsMS § 147 lg 4 kohaselt tasutakse nõude suurendamise korral

täiendavat riigilõivu vastavalt hagihinna suurenemisele. Seega oleks hageja pidanud tasuma

täiendava riigilõivuna üksnes 400 krooni, kuna riigilõiv hagihinnalt kuni 7000 krooni on 1400

krooni. Hagejal on õigus enam makstud riigilõivu tagastamisele. TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4

kohaselt tagastatakse ettenähtust enam tasutud riigilõiv selle menetlusosalise avalduse alusel, kes

riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma ka teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja

keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud

suuruses kostjalt välja mõistmist. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud

keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks

õigusabi kuluks 800 krooni.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus,

rahuldades hagi, mõistab eeltoodust tulenevalt TsMS § 1741 lg 3 ja § 144 p 7 alusel kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulu kokku 2585,40 krooni (250 + 1400 + 35,40 + 800 + 100).

Kohtunik