3-09-1391/58 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukooseis

Kohtunik Tiina Pappel

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. mail 2010. a, Tallinnas

Haldusasja number

3-09-1391

Haldusasi

S.J.i kaebus Tallinna Vangla ametnike 17.06.2009, 11.08.2009

ja 12.08.2009 toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – S.J.

Vastustaja – Tallinna Vangla

Asja läbivaatamise aeg

22. aprillil 2010. a

Resolutsioon

Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6)

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult

teatavakstegemisest 13. maist 2010. a arvates esitada

apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul ehk hiljemalt 14. juunil 2010. a (k.a) (HKMS §

31 lg 1, 4). Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse

lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus

menetluses (TsMS § 442 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

1. Alates 06.06.2009 jõustus justiitsministri 30.11.2000.a määruse nr 72 „Vangla

sisekorraeeskirja“ (edaspidi VSkE) §-i 47 muudatus, mille kohaselt ei saa kinnipeetav enam

saata vangla kulul Justiitsministeeriumile märgukirju, selgitustaotlusi, teabenõudeid, taotlusi ja

muid pöördumisi. Juhul, kui kinnipeetav soovib saata Justiitsministeeriumile adresseeritud kirja,

tuleb tal selle postikulude eest tasuda ise. Teatis nimetatud muudatuse jõustumise kohta edastati

Tallinna Vanglas viibivatele kinni peetavatele isikutele 04.06.2009.

2. 17.06.2009 andis S.J. Tallinna Vanglale üle Justiitsministeeriumile adresseeritud kinnise

ümbriku ning soovis, et Tallinna Vangla edastaks selle Justiitsministeeriumile omal kulul.

Tallinna Vangla tagastas 22.06.2009 vastuskirjaga nr 1-13/32990 S.J.ile kinnise ümbriku.

3. 19.06.2009 esitas S.J. Tallinna Halduskohtusse kaebuse vangla sisekorraeeskirja §-i 47 ning

vanglaametniku 17.06.2009 toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes (haldusasi nr 3-09-

1391).

4. Tallinna Halduskohtu 18.08.2009 kohtumäärusega tagastas kohus haldusasjas nr 3-09-1391

S.J.i kaebuse justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 47

õigusvastasuse tuvastamise nõudes halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 11 lg 4

alusel pädevuse puudumise tõttu. Samuti tagastas kohus kaebuse Tallinna Vangla ametnik Triin

Voodla 17.06.2009 toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel

seoses kohustusliku vaidemenetluse läbimata jätmisega. S.J. esitas haldusasjas nr 3-09-1391

Tallinna Halduskohtu 18.08.2009 kohtumääruse peale määruskaebuse, mille Tallinna

Ringkonnakohus jättis 20.10.2009 määrusega rahuldamata, kuid muutis osaliselt määruse motiive.

5. S.J. esitas 30.10.2009 Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2009 määruse peale haldusasjas nr 3-09-

1391 määruskaebuse. Riigikohtu Halduskolleegium rahuldas 18.02.2010 kohtumäärusega S.J.i

määruskaebuse ning tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2009 määruse ja Tallinna

Halduskohtu 18.08.2009 määruse haldusasjas nr 3-09-1391 osas, millega tagastati kaebus

Tallinna Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Ülejäänud osas jättis Riigikohtu

halduskolleegium Tallinna Ringkonnakohtu ja Tallinna Halduskohtu määrused muutmata.

6. 10.03.2010 võttis Tallinna Halduskohus haldusasjas nr 3-09-1391 menetlusse S.J.i kaebuse

Tallinna Vangla 17.06.2009 toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks.

7. S.J. esitas 13.08.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kontaktisiku

11.08.2009 ja 12.08.2009 toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks (haldusasi nr 3-09-1772). S.J.

selgitas Tallinna Halduskohtule 02.11.2009 edastatud kaebuses, et saatis Justiitsministeeriumile

kaks kirja-vaiet: ühe 11.08.2009 ja teise 12.08.2009. Justiitsministeerium tagastas nimetatud

kuupäevadel esitatud vaided 17.08.2009 kirjaga nr 11-7/754.

8. Tallinna Halduskohus tagastas 18.08.2009 S.J.i kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel. Tallinna

Ringkonnakohus tühistas Tallinna Halduskohtu määruse 23.09.2009 määrusega ning saatis asja

halduskohtule edasiseks menetlemiseks.

9. Tallinna Halduskohus tagastas 21.12.2009 määrusega haldusasjas nr 3-09-1772 kaebuse selle

esitajale halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 31 p 5 alusel läbivaatamatult. Tallinna

Ringkonnakohus rahuldas 09.03.2010 kohtumäärusega kaebuse esitaja määruskaebuse ja tühistas

Tallinna Halduskohtu 21.12.2009 kohtumääruse ning saatis asja halduskohtule edasiseks

menetlemiseks.

10. Tallinna Halduskohus 31.03.2010 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-09-1772 võttis kohus

kaebuse Tallinna Vangla kontaktisiku 11.08.2009 ja 12.08.2009 toimingute õigusvastasuse

tuvastamise nõudes menetlusse. Nimetatud määrusega liitis Tallinna Halduskohus haldusasja

3-09-1772 haldusasjaga nr 3-09-1391, jättes haldusasja numbriks 3-09-1391.

KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT

11. 17.06.2009 andis kaebuse esitaja Justiitsministeeriumile edastamiseks kiri-vaide, mida

kaebuse esitajale arusaamatutel põhjustel ametnik Triin Voodla käsul tõlkebüroosse ei saadetud.

Nimetatud toiming rikub kaebuse esitaja õigusi. Kaebuse esitaja selgitas kirja üleandmisel, et

tegemist on vaidega. Vangla sisekorraeeskirja §-de 47 ja 491 muutmine on vastuolus põhiseaduse

§-dega 44 ja 46, mis näevad ette igaühe õiguse saada riigiasutustelt informatsiooni ning

pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute

poole. Kuna kaebuse esitajal ei ole raha ning ta ei valda eesti keelt, siis on vangla kohustatud

kaebaja õiguste tagamiseks tõlkima tema avalduse ning edastama selle enda kulul

Justiitsministeeriumile. 17.06.2009 kirja puhul oli tegemist Justiitsministeeriumile adresseeritud

vaidega ning kaebuse esitaja ütles seda ka vanglaametnikule. Õigusvastasuse tuvastamise

põhjendatud huviks on vangla omavoli lõpetamine, kaebaja 17.06.2009 vaide võimalikult kiire

läbivaatamine ja lahendamine ning tulevikus kahjuhüvitise nõude esitamine.

12. Inspektor-kontaktisik Veiko Ilves sundis kaebuse esitajat avama 11.08.2009 ja 12.08.2009

Justiitsministeeriumile adresseeritud kirju, mille sees olid vaided. Kontaktisik selgitas, et vaided

tuleb edastada Justiitsministeeriumile lahtises ümbrikus. Kaebuse esitaja ei saa sellega nõustuda,

kuna siis ei ole tagatud konfidentsiaalsus. Lisaks keeldus kontaktisik kaebuse esitajat tõlkebüroo

blanketi täitmisel abistamast, kuigi see on kontaktisiku kohustus. Samuti ei vasta kartser Euroopa

normidele ning kontaktisik mõnitab ja provotseerib kaebuse esitajat, teades, et kartseris on niigi

raske. Vanglas mõnitatakse kaebuse esitajat nii nagu pähe tuleb ning osutatakse pidevat

psühholoogilist survet, et tappa sellega kaebuse esitaja tahe, murda füüsiline ja psüühiline

vastupanu. Kuna kaebuse esitaja on kahtlustatav kriminaalasjas, on see otsene surve. Kuna

ametnik keeldus abistamast blanketi vormistamisel ning seega jättis täitmata ka oma

ametikohustused, rikutakse sellega PS § 12. Kaebuse esitaja põhjendatud huviks on tulevikus

esitatav moraalse kahju hüvitamise nõue. Kaebuse esitaja soovib, et Justiitsministeeriumile kirja

saatmise õigus oleks absoluutne (vastavalt seadusele) ning millegagi piiramata ning kaebuse

esitajale jääb arusaamatuks, kes on andnud ametnikule õiguse seada tema sõnu kahtluse alla, et

kas nimetatud kirjad on vaided. Vaide nõuetekohane registreerimata jätmine kontaktisiku poolt

ja kirjakandjale üleandmine ning keeldumine tõlkebüroo blanketi täitmisel abistamisest, tõid

kaasa haldusmenetluse eesmärkide rikkumise. Kontaktisiku keeldumine ja ametikohustuste

mittetäitmine on kaebuse esitaja väärikuse alandamine ja ähvardava, vaenuliku, halvustava,

alandava või solvava õhkkonna loomine. 13.08.2009 kirjas ongi märgitud, et kontaktisiku

toimingute eesmärgiks oligi sellise õhkkonna loomine, millistes tingimustes oleks kaebuse

esitaja võinud sooritada rikkumist. Samuti oli kaebuse esitaja allutatud füüsilisele ja psüühilisele

sunnile. Seega on rikutud kaebuse esitaja õigust mitte olla allutatud diskrimineerimisele ja

sundimisele.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

13. Kaebaja märgib, et tema poolt 17.06.2009 esitatud ja Justiitsministeeriumile adresseeritud

vaie jäi vangla poolt õigusvastaselt edastamata. Tallinna Vangla vaidleb kaebajale vastu.

Tulenevalt VSkE §-st 47 ei ole vanglal kohustust Justiitsministeeriumile adresseeritud

kinnipeetava kirju edastada vangla kulul. Küll on Tallinna Vanglal kohustus edastada omal kulul

Justiitsministeeriumile adresseeritud vaided. Kinnipeetavate vaiete edastamisel lähtutakse ka

VSkE §-st 491, millest tulenevalt edastatakse võõrkeelsed vaided esmalt tõlkebüroosse.

Tõlkebürooteenuse rakendamine kehtib vaid võõrkeelsetele vaietele, mitte aga kõikidele

kinnipeetava kirjadele. Vaidlus puudub selles, et 17.06.2009 edastas S.J. Tallinna Vanglale

Justiitsministeeriumile adresseeritud kirisaadetise. Tulenevalt VSkE § 48 lõikest 1 annab

kinnipeetav oma kirja avatud ümbrikus üle kirjavahetuse eest vastutavale vanglateenistujale, kes

kontrollib ümbriku sisu. Seejärel kleebib kinnipeetav vanglateenistuja juuresolekul ümbriku

kinni ja kirjutab ümbriku tagaküljele oma nime ning kirja vanglateenistujale edastamise

kuupäeva. Seejärel kinnitab kinnipeetav kirja üleandmist allkirjaga. Lõike 2 kohaselt kirja

saatmisel Vangistusseaduse § 29 lõikes 1 ja § 97 lõikes 1 nimetatud asutustele ja isikutele võib

kinnipeetav kirja vanglateenistujale kinnises ümbrikus anda. Ümbriku tagaküljele kirjutab

kinnipeetav oma nime ja kirja vanglateenistujale edastamise kuupäeva. Vaide esitamisel

lähtutakse VSkE § 48 lõikes 6 sätestatust, mille kohaselt annab kinnipeetav vaide (lisa 12) üle

kirjavahetuse eest vastutavale vanglateenistujale, kes registreerib vaide esitanud kinnipeetava

ees- ja perekonnanime ning vaide esitamise kuupäeva vaiete kaustas. Kinnipeetav kinnitab vaide

üleandmist allkirjaga. Tallinna Vangla kodukorra punkti 11.4 kohaselt annab kinni peetav isik

vaide üle kontaktisikule allkirja vastu, kes registreerib pöördumise esitanud kinni peetava isiku

ees- ja perekonnanime ning pöördumise esmakordse esitamise kuupäeva.

14. S.J. andis vanglale kinnise ümbriku, mille adressaadiks oli märgitud Justiitsministeerium.

Seega andis S.J. vanglale üle kirja VSkE § 48 lg 2 tähenduses, mille edastamine toimub

tulenevalt VSkE §-st 47 kinnipeetava enda kulul. Kaebaja hilisemad väiteid, et üleantava kirja

näol oli tegemist vaidega, on paljasõnalised. Vaide edastamiseks on ette nähtud kindel kord,

millest ka kaebuse esitaja on teadlik. Seda tõendab ka vaiete kaustas kajastuvad andmed, mille

kohaselt esitas S.J. vaide 11.02.2009, kinnitades seda oma allkirjaga. Sellest nähtub, et kaebajale

oli teada vaide edastamiseks tehtavad vajalikud toimingud ning kaebaja enda mittenõuetekohast

tegutsemist ei ole kuidagi võimalik ette heita Tallinna Vanglale. Kuna kaebaja andis vanglale üle

kinnise ümbriku, mille adressaadiks oli märgitud Justiitsministeerium, siis oli vanglal tulenevalt

VangS § 29 lg-st 1 keelatud kontrollida üleantavat kirja. Kaustast nähtub, et 17.06.2009 ei ole

registreeritud ühtegi kaebaja vaiet. Kaebaja on vastavalt kehtestatud korrale edastanud aga kaks

vaiet 24.06.2009. Asjaolu, et kaebaja ei soovi kanda rahalisi kulutusi oma edastavate kirjade eest,

ei muuda Tallinna Vangla poolset tegevust õigusvastaseks. Kaebajat teavitati, et alates

06.06.2009 ei edastata Justiitsministeeriumile adresseeritud märgukirju, selgitustaotlusi,

teabenõudeid, taotlusi ja muid pöördumisi, mis ei ole vaided, enam vangla kulul. Tallinna

Vangla poole toiming (kaebaja kirja mitteedastamine ning selle tagastamine) oli õiguspärane,

kuna Tallinna Vangla lähtus oma tegemistes kehtivast õigusest. S.J.ile 17.06.2009 kirja

tagastamisel oli VSkE §-i 47 muudatus jõustunud.

15. 11.08.2009 ja 12.08.2009 andis kaebuse esitaja inspektor-kontaktisik Veiko Ilvesele üle

Justiitsministeeriumile adresseeritud kinnise ümbriku. Vaatamata sellele, et kaebuse esitaja väitis

inspektor-kontaktisikule kirjade üleandmisel, et tegemist on vaidega, ei olnud inspektor-

kontaktisikul tulenevalt õigusaktidest lubatud avada Justiitsministeeriumile adresseeritud kirju

ega seega ka veenduda, et tegemist on tõepoolest vaidega. Tallinna Vangla inspektor-kontaktisik

Veiko Ilves selgitas kaebuse esitajale, et vaie esitatakse haldusakti andnud või toimingu

sooritanud haldusorgani kaudu haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu

sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. Vaatamata selgitustele, saatis kaebuse

esitaja 11.08.2009 ja 12.08.2009 Justiitsministeeriumile adresseeritud pöördumised kinnises

ümbrikus. Inspektor-kontaktisik Veiko Ilvese poolt 12.04.2010 antud seletuskirjast nähtub, et ta ei

sundinud kaebuse esitajat avama Justiitsministeeriumile adresseeritud kirju ning ta ei ole

keeldunud kaebuse esitajat abistamast tõlkebüroole edastatava blanketi täitmisel, mistõttu

kaebuse esitaja sellesisulised väited on alusetud. Eeltoodust selgub, et vanglateenistuse ametnikul

puudus võimalus vaadata läbi kaebuse esitaja poolt esitatud vaide sisu, aidata kaebuse esitajal

kõrvaldada vaides esinevad võimalikud puudused ning selgitada täiendavalt võõrkeelsete

dokumentide tõlkimise korda. Seega eelpooltoodut arvestades ei ole Tallinna Vangla käitunud

õigusvastaselt. Tallinna Vanglal puuduvad andmed selle kohta, et kartser ei vasta kehtestatud

normidele. Kuna kaebuse esitaja ei ole ka ise selgitanud, millistele normidele kartser ei vasta,

siis on Tallinna Vangla seisukohal, et tegemist on paljasõnalise ning alusetu väitega. Samuti on

paljasõnaline ning põhjendamatu kaebuse esitaja väide, et kontaktisik mõnitab ja provotseerib

teda. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

16. S.J. on vaidlustanud Tallinna Vangla ametniku 17.06.2009 toimingu, mis seisnes

Justiitsministeeriumile adresseeritud kinnise ümbriku, milles oli kaebuse esitaja väitel vaie,

Tallinna Vangla kulul ning tõlgituna Justiitsministeeriumile edastamata jätmises. Samuti

vaidlustas S.J. Tallinna Vangla ametniku 11.08.2009 ja 12.08.2009 toimingud, millega ametnik

sisuliselt keeldus Justiitsiministeeriumile adresseeritud kirjade käsitlemist vaietena juhul, kui

kaebuse esitaja neid ise ei ava. Seega on poolte vahel vaidlus selle üle, kas Tallinna Vangla

peaks käsitlema kinnipeetava poolt kinnises ümbrikus kontaktisikule üle antud postisaadetist

vaidena. Kaebuse esitaja väitis enda põhjendatud huviks mõlema kaebuse esitamisel hilisema

kahju hüvitamise soovi. HKMS § 74 järgi on Riigikohtu lahendi seisukohad seaduse

tõlgendamisel ja kohaldamisel asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Riigikohtu

halduskolleegium tunnustas 18.02.2010 asjas nr. 3-3-1-88-09 kaebuse esitajal põhjendatud huvi

olemasolu Tallinna Vangla ametniku 17.06.2009 toimingu vaidlustamisel, tühistades Tallinna

Ringkonnakohtu ja Tallinna Halduskohtu määrused (kd I, lk. 85). Tallinna Ringkonnakohus

tühistas omakorda haldusasjas nr. 3-09-1772 09.03.2010 määrusega Tallinna Halduskohtu

määruse, leides, et S.J.il on põhjendatud huvi Tallinna Vangla kontaktisiku 11.08.2009 ja

12.08.2009 toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks seoses sooviga esitada mittevaralise kahju

hüvitamise nõue (kd II, lk. 70). TsMS § 658 lg 2 kohaselt on ringkonnakohtu otsuses esitatud

seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel

läbivaatamisel kohustuslikud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et S.J.il on kaebeõigus Tallinna

Vangla ametnike toimingute vaidlustamiseks.

17. Vaidlus puudub selle üle, et 11.08.2009 ja 12.08.2009 inspektor-kontaktisikule üleantud

kirjade puhul kinnitas kaebuse esitaja inspektor-kontaktisikule, et ümbrikutes on vaided. Samas

puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et ta tegi seda ka 17.06.2009 Tallinna Vangla ametnikule

üleantud kirja puhul. 22.06.2009 teatises S.J.ile kinnitab Tallinna Vangla järgmist: „Andsite

Tallinna Vanglas kirjadega tegelevale järelevalveosakonna valvurile üle Justiitsministeeriumile

adresseeritud

kirja

ning

soovisite,

et

Tallinna

Vangla

edastaks

selle

tasuta

Justiitsministeeriumile“ (kd I, lk. 10). 06.08.2009 vastuses kohtunõudele selgitas Tallinna

Vangla järgmist: „S.J. andis 17.06.2009 Tallinna Vanglale üle Justiitsministeeriumile

adresseeritud kinnise ümbriku ning soovis, et Tallinna Vangla edastaks selle tasuta

Justiitsministeeriumile“ (kd I lk. 9). Seega ei ole kohtul võimalik tuvastada, et Tallinna Vangla

oleks 17.06.2009 üleantud ümbriku puhul teadlik olnud, et tegemist on vaidega. Riigikohtu

halduskolleegium asus 18.02.2010 kohtumääruses asjas nr. 3-3-1-88-09, milles lahendati S.J.i

määruskaebust seoses Tallinna Vangla ametniku 17.06.2009 toimingu vaidlustamisega,

järgmisele seisukohale: „Kolleegium on seisukohal, et vangla toimingu õiguspärasuse hindamisel

saab arvesse võtta neid asjaolusid, mis vanglal olid teada või pidid teada olema toimingu

tegemise ajal. Kaebajalt Justiitsministeeriumile edastamiseks kinnise ümbriku saamisel ei olnud

vanglal alust arvata, et selles on vaie. Seetõttu saab vangla toimingu õiguspärasuse hindamisel

kontrollida vangla tegevuse vastavust kinnipeetava kirjavahetust reguleerivatele normidele“ (kd

I, lk. 85).

18. Vangistusseaduse (VangS) § 29 lg 4 järgi on keelatud kontrollida kinnipeetava kirju ja

telefonikõnesid kaitsjale, prokurörile, kohtule, õiguskantslerile ja Justiitsministeeriumile. VangS

§ 97 lg 3 kehtestab samasuguse keelu vahistatu kirjade kontrolli suhtes. Justiitsministri

30.11.2000 määrusega nr. 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSE) näeb ette erisused

kinnipeetava poolt kirja ja vaide saatmisel Justiitsministeeriumile. VSE § 48 lg 2 kohaselt kirja

saatmisel „Vangistusseaduse“ § 29 lõikes 1 ja § 97 lõikes 1 nimetatud asutustele ja isikutele (mis

kattuvad VangS § 29 lg-s 4 märgitud asutuste ja isikutega – kohtu märkus) võib kinnipeetav kirja

vanglateenistujale kinnises ümbrikus anda. Ümbriku tagaküljele kirjutab kinnipeetav oma nime

ja kirja vanglateenistujale edastamise kuupäeva. Seega Justiitsministeeriumile adresseeritud kirja

kinnises ümbrikus üleandmisel puudub vanglal õigus seda ilma kinnipeetava loata avada,

kontrollimaks, kas ümbrikus on kirja asemel vaie. Lisaks tuleneb VSE ja haldusmenetluse

seaduse (HMS) sätetest koosmõjus, et vanglal ei ole võimalik menetleda vaideid, mis esitatakse

vanglale kinnises ümbrikus. VSE § 48 lg 6 kohaselt annab kinnipeetav vaide üle kirjavahetuse

eest vastutavale vanglateenistujale, kes registreerib vaide esitanud kinnipeetava ees- ja

perekonnanime ning vaide esitamise kuupäeva vaiete kaustas. Kinnipeetav kinnitab vaide

üleandmist allkirjaga. VangS § 11 lg-st 1 tuleneb, et vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud

haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades vangistusseaduse

erisusi. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 73 lg 1 sätestab, et kui seadusega ei ole sätestatud

teistsugust vaidealluvust, esitatakse vaie haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani

kaudu haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle

teenistuslikku järelevalvet. HMS §-dest 78 ja 80 tulenevalt peab vangla enne vaide edasisaatmist

kontrollima vaide vastavust nõuetele ja põhjendatud vaided koheselt rahuldama. Seega ei ole

kinnipeetaval võimalik nõuda vanglalt kinnises ümbrikus Justiitsministeeriumile adresseeritud

kirjade menetlemist vaietena ega käsitleda Justiitsministeeriumile edastatavaid vaideid

konfidentsiaalsetena. Eeltoodust tulenevalt oli Tallinna Vangla õigustatud käsitlema kaebuse

esitaja poolt Tallinna Vangla ametnikule 17.06.2009 kinnises ümbrikus üleantud saadetist

kirjana, mitte vaidena. 06.06.2009 jõustus VSE § 47 muudatus, millest tulenevalt saadetakse

vangla kulul vaid kinnipeetava kirjad õiguskantslerile, vanglatele, Presidendi Kantseleile,

prokurörile, uurijale või kohtule. Muudele asutustele, sh. Justiitsministeeriumile kirjade saatmine

toimub kinnipeetava enda kulul. VSE § 491 näeb ette vaid kinnipeetava vaiete, mitte kirjade

vangla kulul tõlkimise ning sedagi vaid juhul, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel

isikuarvel rahalised vahendid. Seega ei pidanud Tallinna Vangla menetlema 17.06.2009 vangla

ametnikule kinnises ümbrikus üleantud kirja vaidena, saatma seda vangla kulul tõlkebüroosse

ega Justiitsministeeriumile.

19. Samuti ei eksinud seaduse vastu 11.08.2009 ja 12.08.2009 toimingute tegemisel inspektor-

kontaktisik Veiko Ilves. Kohus selgitas eelnevalt, miks ei ole inspektor-kontaktisikul võimalik

avada kinnipeetava poolt kinnises ümbrikus Justiitsministeeriumile adresseeritud kirju.

Olukorras, kus kinnipeetav informeerib kontaktisikut, et kirjaümbrikus on vaie, kuid ei soovi

kirjaümbrikut avada, mistõttu Tallinna Vangla ei saa vaiet registreerida ega vaide vastavust

nõuetele kontrollida, tuleb kinnipeetaval arvestada sellega, et kirjaümbrikus olevat saadetist

käsitletakse kirja, mitte vaidena. Vangistusseadusest tulenevalt puudub kontaktisikul õigus vaide

menetlemise eesmärgil asuda Justiitsministeeriumile adresseeritud kinnist kirjaümbrikut ise

avama. Samuti ei ole tal kirja sisuga tutvumata alust menetleda kirja vaidena ning edastada see

vangla kulul tõlkebüroole ja Justiitsministeeriumile. Seega oli inspektor-kontaktisiku selgitus

kaebuse esitajale seoses 11.08.2009 ja 12.08.2009 kirjadega ning nõue, esitada vaided avatult,

seadusega kooskõlas.

20. Vastuseks S.J.i väitele selle kohta, et VSE §-d 47 ja 491 on vastuolus Põhiseaduse §-dega 44

ja 46, mille kohaselt on igaühel õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat

informatsiooni ning igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste,

kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole, märgib kohus, seda, et nimetatud sätete

realiseerimisel tuleb arvestada ka Põhiseaduse §-s 6 sätestatuga, mille kohaselt on Eesti riigikeel

eesti keel. Vaidlustatud toimingutega ei võtnud Tallinna Vangla kaebuse esitajalt õigust

pöörduda Justiitsministeeriumi poole märgukirja või avaldusega informatsiooni saamiseks, kuid

kaebuse esitaja pidi arvestama sellega, et seda tuleb teha omal kulul eesti keeles. Eeltoodust

lähtuvalt ei ole VSE §-d 47 ja 491 Põhiseadusega vastuolus. Kaebuse esitaja väited kartseri

mittevastavuse kohta Euroopa normidele, samuti väited kontaktisiku poolsest mõnitamisest ja

provotseerimisest on paljasõnalised ja umbmäärased, mistõttu kohus jätab need tähelepanuta.

Eeltoodud kaalutlustel jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata.

Tiina Pappel

kohtunik