3-10-232/29 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. mai 2010, Tallinn

Haldusasja number

3-10-232

Haldusasi

V.T.’i kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse 21.12.2009 korralduse nr 12.2-3/7137-19

tühistamiseks

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 28. aprillil 2010

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: V.T.;

Esindaja: adv. Aleksei Ratnikov;

Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskus,

Esindaja: Tomek Tosin.

RESOLUTSIOON

1. Jätta V.T.i kaebus rahuldamata;

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata kohtuotsuse elektrooniline ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale. Kohtuotsuse

kinnitatud paberärakiri on võimalik soovi korral saada Tallinna Halduskohtu kantseleist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus

vahetult

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HKMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi maksuhaldur) kontrollib AS

Koskel maksude arvestamise ja tasumise õigsust perioodil 01.07.2006-31.12.2006. AS Koskel

juhatuse liikmeks kuni 27.10.2009 oli V.T.. Maksuhaldur andis V.T.ile 21.12.2009 korralduse

nr 12.2-3/7137-19 kirjaliku teabe andmiseks. Korraldusega kohustas maksuhaldur esitama

V.T.it teavet AS Koskel ja OÜ Lapreta vaheliste tehingute kohta, esitades muuhulgas

punktiga 1 järgmise küsimuse: mis põhjusel AS Koskel soetas kaupa ja transporditeenuseid

läbi OÜ Lapreta, kuigi teades hankijate kontaktandmeid võis otse soetada kaupa ja teenuseid

Leedu äriühingutelt. Korralduse kohaselt oli teabe esitamise tähtajaks 30.12.2009.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

2. Kaebaja märgib esiteks, et sai vaidlustatud korralduse kätte 28.12.2009, seega jäi kaebajal

vastamiseks aega üksnes kaks päeva. Kaebaja leiab, et maksuhalduri poolt antud tähtaeg oli

ebaproportsionaalselt lühike, arvestades, et tegemist oli pühade vahelise ajaga ning kaebaja oli

väljaspool Eestit puhkusel. Isegi kui kaebaja ei oleks puhkusel viibinud, ei ole tal olnud

võimalik otsida kahe päevaga välja kõik 2006. aastat puudutavad andmed ja kujundada

seisukoht maksuhaldurile vastamiseks. 10.01.2010 edastas kaebaja maksuhaldurile soovitud

teabe ning palus formuleerida ümber küsimuse nr 1, kuna sellega sekkus maksuhaldur kaebaja

eraellu ning soovis teada saada isiklikke veendumusi puudutavaid andmeid. Kaebaja taotles

korduvalt küsimuse ümberformuleerimist ka telefoni teel, kuid vastustaja ei reageerinud

sellele.

3. Kaebaja leiab, et haldusorgan on rikkunud haldusmenetluse põhimõtteid, andes kaebajale

teadvalt ebareaalselt lühikese tähtaja vaidlustatud korraldusele seisukoha ja vastuväidete

esitamiseks. Kaebaja ei saanud vaatamata oma tahteavaldusele vastustaja ebaseaduslike

toimingute tõttu sisuliselt haldusmenetlusest osa võtta. Vastustaja toimingute tõttu ei

võimaldatud kaebajal esitada haldusmenetluses vastuväiteid, mistõttu puudus kaebajal

võimalus kaitsta enda huve. Kaebaja leiab, et vastustaja on rikkunud põhiseaduse § 13 teist

lauset, maksukorralduse seaduse § 13 lõiget 1 ja HMS § 40 lõikeid 1 ja 2. Kaebaja hinnangul

kuritarvitas vastustaja oma menetlusõigusi, rikkudes ja eirates seejuures kaebaja

menetlusõigusi. Seega on vastustaja rikkunud poolte võrdõiguslikkuse põhimõtet.

4. Kaebaja märgib, et HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud haldusmenetluses välja

selgitama asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. Vastustaja jättis tagamata õiglase

haldusmenetluse, jättes motiveerimatult arvestamata AS-i Koskel ja kaebuse esitaja

seisukohtadega. Kaebuse esitajal on PS §-ist 14 tulenevalt põhjendatud ootus õiglasele

haldusele. Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldus on antud kaalutlusvigadega ning korraldus

ei ole proportsionaalne. Vastustaja toimingud (jättes andmata kaebuse esitajale võimaluse

omapoolsete seisukohtade ja tõendite esitamiseks ning andes korralduse täitmiseks

ebareaalselt väikese tähtaja) on seega õigusvastased ning vaidlustatud korraldus ei vasta HMS

§ 54 nõuetele. Kaebajat ei ole haldusmenetluses ära kuulatud. Kaebuse rahuldamise ja

korralduse tühistamise korral tekiks kaebajal reaalne võimalus osaleda võrdõigusliku poolena

haldusmenetluses, mida vastustaja alustas kaebaja suhtes ja sellega likvideeritaks ka vastustaja

poolsed protsessuaalsed rikkumised. Kaebaja lisab, et antud asjas esineb ka avalik huvi,

milleks on haldusorgani poolt haldusmenetluse käigus haldusaktide andmisel tagada, et

haldusakti adressaadile antakse võimalus reageerida sellele mõistliku tähtaja jooksul.

5. Kaebaja selgitab, et juhul, kui maksuhaldur formuleeriks küsimuse 1 ümber, oleks kaebajal

võimalik ka sellele vastata. Vastustaja ei või kaebajale esitada küsimusi, mis puudutavad tema

isiklikke arvamusi ja veendumusi ning küsimusi, mis riivavad või rikuvad hea äritava

põhimõtteid. Vastustaja ei ole vaidlustatud korralduses ära toonud, millistest õiguslikest

alustest lähtuvalt temalt isiklike veendumuste kohta andmeid nõutakse, kahjustades sellist

infot nõudes kaebaja õigusi. Kaebuse rahuldamise korral vabaneb kaebuse esitaja aga

vajadusest vastata enda põhiõigustele mittevastavale küsimusele. Kaebaja palub eeltoodust

tulenevalt kaebus rahuldada ja vastavalt kohtuistungil esitatud täpsustusele tühistada

vaidlustatud korraldus täies ulatuses.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Maksuhaldur toob

esiteks välja korralduse täitmise tähtaja osas, et kui kaebaja ei pidanud korralduse

kättesaamisel selle täitmise tähtaega piisavaks, siis oli kaebajal võimalus vastustajat antud

asjaolust teavitada. Maksukorralduse seaduse § 50 lõike 3 kohaselt võib maksuhaldur

menetlusosalise põhjendatud taotluse korral või oma algatusel pikendada enda poolt määratud

menetlustähtaega, mille tähtpäev ei ole veel saabunud. Menetlustähtaja pikendamist kaebaja ei

ole taotlenud. Heites tagantjärele maksuhaldurile ette, et korralduse täitmiseks jäi liiga lühike

ajaperiood, ei saa olla põhjuseks korralduse õigusvastaseks tunnistamiseks. Korralduse

õiguspärasuse hindamisel tuleb vaadelda kõiki asjaolusid kogumis. Vastustaja juhib tähelepanu

asjaolule, et kaebaja ei ole teabe andmise korralduse täitmisel osutanud tähelepanu

ajapuudusele või läbitöötamist vajate materjalide mahukusele, mis takistanuks korralduse

õigeaegset täitmist.

7. Vastustaja selgitab teiseks, et MKS § 62 lg 1 järgi on maksuhalduril õigus nõuda

kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust

omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Teabe andmise korralduses sisalduv küsimus nr 1

puudutas otseselt maksumenetluses tähendust omavate asjaolude ehk kontrollisubjekti

väidetavate tehingute ajendi kindlakstegemist. Kaebaja oli väidetavate tehingute toimumise

ajal AS Koskel juhatuse liige, kes valdas maksumenetluses vajaminevat teavet, seega oli

vastustajal seadusest tulenev õigus esitatud sõnastuses teabe nõudmiseks. Vastustaja ei nõustu

seejuures kaebaja käsitlusega, et teabe andmise korralduse esimese küsimusega sekkuti V.T.i

eraellu ning sooviti informatsiooni isiklike veendumuste kohta. Maksumenetluses

maksukohustuslase poolt väidetavalt sooritatud majandustehingute ajendi väljaselgitamine ei

seondu eraelu puutumatuse või isiklike veendumustega. Vastustaja on seisukohal, et teabe

andmise korraldus on eeltoodust tulenevalt õiguspärane ning puuduvad alused kaebuse

rahuldamiseks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid

nende kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.

9. Poolte vahel on asjas vaidlus esiteks selle üle, kas kaebajale jäeti korralduse täitmiseks ja

maksuhaldurile vastamiseks piisav aeg. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas vastustaja oleks

pidanud andma enne korralduse tegemist kaebajale võimaluse vastuväidete ja arvamuse

esitamiseks. Kolmandaks vaidlevad pooled selle üle, kas maksuhaldur on sekkunud

vaidlustatud korralduses sisalduva küsimusega nr 1 kaebaja eraellu, küsides isiklikke arvamusi

ja veendumusi.

10. Kaebaja leidis esiteks, et talle jäeti korraldusele vastamiseks ebaproportsionaalselt lühike

aeg, kuna kaebajal jäi korralduse täitmiseks aega üksnes 2 päeva. Vaidlustatud korraldus on

antud 21.12.2009 ning selle täitmise tähtajaks oli 30.12.2009. Esiteks märgib kohus, et

õigusaktides ei ole sätestatud teabe andmise korraldusele vastamiseks miinimumtähtaega.

Seega ei ole vastustaja antud tähtajaga otsesõnu ühtegi õigusnormi rikkunud. Kohus leiab ka,

et vastustaja on õigesti viidanud MKS § 50 lõikele 5, mille kohaselt võib maksuhaldur

menetlusosalise põhjendatud taotluse korral või oma algatusel pikendada enda poolt määratud

menetlustähtaega, mille tähtpäev ei ole veel saabunud. Kaebajal oli seega võimalik taotleda

tähtaja pikendamist, esitades maksuhaldurile vastavad põhjendused.

Kohus möönab siiski, et jõule ja aastavahetust tähistatakse rahvusvaheliselt, mistõttu tuleks

maksuhalduril sellistel juhtudel arvestada võimalusega, et isik ei pruugi viibida Eestis või oma

tavapärases elukohas ning sellest tulenevalt anda korralduse täitmiseks pikema tähtaja. Samas

ei takistanud see antud juhul siiski kaebaja poolt enne tähtaja saabumist korralduse

kättesaamist. Kohus lisab, et maksumenetluste puhul on ka tavapärane, et materjalide

mahukuse tõttu või muude põhjuste, sh vastamiseks liialt lühikese tähtaja tõttu taotletakse

tähtaja pikendamist. Kohus nõustub eeltoodust tulenevalt vastustajaga, et tagantjärgi

lühikesele tähtajale viitamine ei muuda korraldust õigusvastaseks ega tingi selle tühistamist.

11. Teiseks vaidlesid pooled selle üle, kas vastustaja on rikkunud haldusmenetluse

põhimõtteid, jättes kaebajale andmata võimaluse oma vastuväidete ja arvamuse esitamiseks.

Kohus märgib, et kaebaja on viidanud küll MKS § 13 lõikele 1, kuid jätnud tähelepanuta MKS

§ 13 lõikes 2 sätestatu. Kohtu hinnangul kohaldub käesoleval juhul MKS § 13 lg 2 punkt 3,

mille kohaselt ei tule maksukohustuslasele tagada lõikes 1 sätestatud õigust, kui asja ei

otsustata maksukohustuslase kahjuks. Kaebajalt nõuti teavet seoses sellega, et ta oli

kontrollitaval perioodil AS Koskel juhatuse liige. Maksuhaldur viib maksumenetlust läbi AS-i

Koskel suhtes, mitte kaebaja kui eraisiku suhtes. Käesoleval juhul ei järgne kaebaja suhtes

eraldiseisvat otsust, mis saaks olla tema kahjuks. Seega ei pidanud maksuhaldur enne

korralduse esitamist tagama kaebajale ärakuulamise ja arvamuse esitamise õigust.

12. Lisaks eelnevale tuleb tuvastada, kas maksuhaldur on sekkunud vaidlustatud korraldusega

kaebaja eraellu. Eraelu puudustavaks küsimuseks peab kaebaja järgmist küsimust: „mis

põhjusel AS Koskel soetas kaupa ja transporditeenuseid läbi OÜ Lapreta, kuigi teades

hankijate kontaktandmeid võis otse soetada kaupa ja teenuseid Leedu äriühingutelt?“. Kohus

leiab, et vaidlustatud korraldusest ega ka kaebuses välja toodud asjaoludest ei nähtu, et

tegemist oleks mingilgi määral eraelulise küsimusega. Teavet küsiti ettevõtte eesmärkide

kohta, kuna ettevõte peaks olema kasumit taotlev ning korraldusest võib välja lugeda, et AS-il

Koskel oleks olnud soodsam soetada kaupu ja teenuseid otse Leedu äriühingutelt. Tegemist ei

ole ka tulevikku suunatud informatsiooniga, mis võiks olla ärisaladuseks, vaid minevikus aset

leidnud sündmustega. Kohtuistungil tõi kaebaja välja näite, et tal võis olla olnud leedulannast

abikaasa, abielu oli ehk purunenud ja ehk seetõttu ei soovinud Leedu äriühingutega tegemist

teha. Samuti väitis kaebaja kohtuistungil, et ta võis soovida hoida enda lepingupartnereid (OÜ

Lapreta) ning seetõttu ei ostnud kaupu otse. Ka kaebaja esindaja esitas selle põhjuse

kohtuistungil illustreeriva näitena, väitmata, et see oleks tegelik põhjus. Arusaadavaks võib

pidada ettevõtte huvi hoida enda lepingupartnereid, kuid see asjaolu ei muuda esitatud

küsimust eraellu sekkuvaks. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et vaidlustatud korralduse

esimene küsimus ei puudutanud kaebaja eraelu ning sellega ka ei küsitud tema isiklikke

arvamusi ja veendumusi. Kohus märgib aga ka, et maksumenetluse läbiviimiseks on lubatav

vajadusel küsida asjaomastelt isikutel ka eraelu puudutavaid küsimusi juhul, kui need on

maksumenetluses tõe väljaselgitamiseks vajalikud. See puudutab aga eelkõige isiku enda või

temaga seotud äriühingu suhtes läbiviidavat maksumenetlust. Veel toob kohus näiteks, et

kohtumenetluses tõe väljaselgitamiseks saab isiku kutsuda kohtusse tunnistajana ütlusi andma

ja sel juhul on tunnistajal vaid piiratud juhtudel võimalik ütluste andmisest keelduda.

Eelduseks on, et küsimused peavad olema asjakohased, ning kui seejuures sisaldaks vastus ka

eraelulist informatsiooni, on tunnistaja siiski kohustatud selle vastuse andma.

13. Kaebaja on kaebuses ka väitnud, et korraldus on kaalutlemata ja vastustaja ei selgitanud

asja lahendamisel välja tähtsust omavaid asjaolusid. Vaidlustatud korralduses on selgitatud, et

kontrolliperioodil OÜ Lapreta esindajaks olnud isikud ei mäletanud tehingutest midagi,

mistõttu tekkis vajadus pöörduda kaebaja kui kolmanda isiku poole. Seega on maksuhaldur

ära näidanud, millistel kaalutlustel oli vajalik just kaebuse esitaja poole pöörduda. Kaebaja ei

ole välja toonud, millised olid need tähtsust omavad asjaolud, millega maksuhaldur oleks enne

kaebuse esitaja poole pöördumist pidanud veel arvestama või mida välja selgitama. Kohus

leiab, et vaidlustatud korraldusest ei nähtu kaalutlus- ega vormivigu ning korraldus on

kaalutletud, proportsionaalne ja õiguspärane. Seega tuleb kaebus jätta rahuldamata.

14. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole taotlenud kaebuse esitajalt vastustaja kantud menetluskulude väljamõistmist.

Seega tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik