2-09-60256/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Määruse tegemise aeg ja koht

10. mai 2010.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-09-60256

Tsiviilasi, avalduse sisu

Tallinna linna avaldus DG eestkostja määramiseks

Menetluse a aja

Tallinna linn

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Tallinna linn Lasnamäe linnaosa kaudu (asukoht:

Punane tn 16, 13619, Tallinn; e-post: liisi.raamets@tallinnlv.ee)

Puudutatud isik I: DG(isikukood: xxx, elukoht: xxx), määratud

esindaja adv. Eva Tibar

Puudutatud isik II: K K -G(isikukood: xxx, viibimiskoht: xxx)

Puudutatud isik III: RP(isikukood: xxx, elukoht: xxx)

Resolutsioon

1. Rahuldada Tallinna linna avaldus DG eestkostja määramiseks.

2. Määrata alaealise DG eestkostjaks kuni täisealiseks saamiseni

RP.

Määruse kehtivus ja

viivitamatu täitmine

Määrus hakkab kehtima ja kuulub sõltumata jõustumisest

viivitamata

täitmisele

alates

määruse

teatavakstegemisest

eestkostjale.

Edasiakebamise kord

Eestkostja

määramise

kohtumääruse

peale

võib

esitada

määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti,

eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist

menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud

lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või

linnavalitsus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

Menetluse käik ja määruse põhjendused

Kohtu menetluses on Tallinna linna avaldus alaealisele DG eestkostja määramiseks koos esialgse

õiguskaitse rakendamise taotlusega.

Kohus juhindudes perekonnaseaduse (PkS) §-st 92 lg 1, 2 ja 3, PkS §-st 95 lg 1 ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 555 lg 1 ja 4 rakendas esialgset õiguskaitset ja määras

10.12.2009 alaealisele DG kuueks kuuks ajutiseks eestkostjaks RPi.

Avalduse kohaselt on DG vanemliku hoolitsuseta jäänud laps, kelle isa STG on surnud ning ema K

K –G viibib eeluurimise all vanglas Rootsi Kuningriigis. Lapse eest kannavad hoolt tema ristiisa RP

ja emapoolne vanaisa AK. 02.11.2009 esitas RP Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande

osakonnale avalduse, milles palus määrata ennast DG eestkostjaks. RP soovib saada eestkostjaks,

kuna ta on lapse ristiisa ja tunnetab kohustust tema eest hoolitseda ning K K –G on tema täditütar.

Kirjalikud nõusolekud RP määramiseks DG eestkostjaks andsid RP abikaasa OV ja lapse vanaisa

AK. Perekond on majanduslikult kindlustatud ja lapse kasvatamiseks on olemas kõik vajalikud

tingimused.

Avaldaja palus perekonnaseaduse § 92 lg 1 ja 3 alusel seada eestkoste lapse kasvatamiseks, tema

isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks, kuivõrd lapse ema ei saa täita vanemakohuseid vahi all

viibimise tõttu.

15.02.2010 avaldusest nähtuvalt elab DG RP ja viimase abikaasa ja tütrega kolmetoalises korteris.

Kodune õhkkond on toetav, soe ja usalduslik. DG on loodud turvaline kodu ning kasvamiseks ja

arenemiseks vajalikud tingimused. Laps tunneb end RPi peres hästi, ta on kohanenud ning tal on välja

kujunenud kindel päevarežiim. DG on Tallinna Lasteaia noorema sõimerühma kasvandik. Lasteaia

rühmaõpetajatel on arusaam, et eestkostja tegeleb lapsega. Lasteaeda tuuakse ja tullakse järele

õigeaegselt, lapse riided on puhtad, juuksed lõigatud. Lapsel esineb ealine arengupeetus, samuti on tal

kontakteerumisraskused. Käesoleval ajal käib D kaks korda nädalas lasteaia logopeedi vastuvõtul ja

massaažis. RP käib D ortodondi vastuvõtul, samuti ravimassaažis ja võimlemas.

Avaldaja on seisukohal, et D huvides on elada harjumuspärases ümbruskonnas ja perekonnas, kellega

laps on kohanenud, mistõttu ta toetab jätkuvalt kohtule esitatud avaldust.

Lapsele määratud esindaja toetab avaldust ja on arvamusel, et eestkoste seadmine DG suhtes on

vajalik lapse huvide kaitseks ja tema asjade ajamiseks. Lapse esindaja arvamusest nähtuvalt selgus

26.11.2009.a. kodukülastusel, et pere elab 3-toalises kõigi mugavustega heas korras korteris. RPi

peres elab elukaaslane OV, nende ühine 1 a 3 k tütar S ning D . D ema vahistati 8.09.2009.a., laps jäi

esialgu elama vanaisaga, päeval hooldas last lapsehoidja. Nädalavahetustel oli poiss RP peres. D elab

peres alates novembri algusest. Laps on uues peres hästi kohanenud, kuid esinevad öised hirmud ja ta

kardab pimedat ja üksiolekut. Pere on otsinud psühholoogi abi, et last aidata. Poiss käib lasteaias, kus

talle väga meeldib. Lasteaias õpitakse ka eesti keelt, laps loendas kodukülastuse ajal eesti keeles

numbreid. D kutsub R isaks ja O emaks, tõenäoliselt Sofia eeskujul. RP sõnul on D ema saatnud

kinnipidamiskohast kirja, kus ta palub lapsele vormistada eestkoste ja palub R perel lapse eest

hoolitseda. RP on teada eestkoste õiguslik sisu, ta on nõus enda määramisega lapse eestkostjaks. RP

ja tema elukaaslane OV on nõus vajadusel D üles kasvatama. Pere suhtub lapsesse soojalt ja

vastutustundega. Eeskoste seadmine on vajalik lapse õiguste kaitseks, terviseküsimuste lahendamiseks

ja asjaajamiseks. RP ja OV tervislik seisund on hea, pere on materiaalselt kindlustatud.

Kohtule esitatud kirjalikest tõenditest nähtub alljärgnev: Politseiameti Karistusregistri andmetel ei ole

RP karistusregistrisse kantud; RP andis 02.11.09 avaldajale kirjaliku nõusoleku lapse eestkostjaks

hakkamise kohta põhjendustel, et D ema on tema lähisugulane - täditütar, et ta on pärit kristlikust

perekonnast ja on D ristiisa, et ta on huvitatud ja tunneb kohustust hoolitseda lapse vaimse ja füüsilise

tervise eest, et tal on lapsega head suhted, kuna ta on olnud lapsega aktiivselt koos lapse sünnist

saadik, et ta on vaimselt ja füüsiliselt terve ning tegeleb spordiga, ei tarvita mõnuaineid, alkoholi ega

suitseta, et ta on armastav, hooliv ja kohusetundlik pereisa; OV andis avaldajale 02.11.09 kirjaliku

avalduse, et nõustub abikaasa määramisega DG eestkostjaks, AK andis avaldajale 02.11.09 kirjaliku

avalduse, et nõustub RP määramisega tema lapselapse DG eestkostjaks, R OÜ juhatuse liige OV

iseloomustas RP kohusetundliku ja täpse tööülesannete täitjana ning rõõmsameelse, hea aus ja

otsustusvõimega inimesena, 04.11.09 kodukülastusaktist nähtub, et RP elab koos OV ja SP

kolmetoalises korteris, mis on puhas ja heas korras, probleeme märgata ei ole, D tunneb ennast RP

juures hästi, lapse ema K K -G esindaja teatas 01.12.09 kirjalikult K K -G nõusolekust määrata RP

lapse eestkostjaks ja saatis samasisulise kirjaliku avalduse.

26.04.2010 toimunud ärakuulamisel jäi avaldaja avalduse juurde, lapsele määratud esindaja ja

puudutatud isik toetasid avaldust ja palusid avalduse rahuldada.

Avaldaja jäi arvamusele, et ajutise eestkoste peatse lõppemise tõttu tuleb lapsele määrata eestkostjaks

ajutine eestkostja RP, sest eestkoste on toiminud väga hästi, lapse kodu on tema juures ja lapsega

tegeletakse palju - käiakse massaažis, psühholoogi, psühhiaatri ja logopeedi juures. Lapsel on nüüd

hambad korras, on veel logopeedilised probleemid. Lapse areng on nähtav.

Lapse esindaja arvates on avaldus esitatud lapse huvides. D l on praegu väga hea perekond, temaga

tegeletakse palju ja lapse huvides ei ole tema elukorraldust muuta. Eestkostja peres on käesolevaks

ajaks 3 last, kõiki kasvatatakse ühte moodi, peres on väga head suhted. Palju on tegeletud

meditsiiniliste probleemidega, koostamisel on rehabilitatsiooni programm. Lapse ema advokaadi

hinnangul on tal head väljavaated vabaks saamiseks ja kui D ema olukord muutub ja eestkoste alused

kaovad ära, saab eestkoste lõpetada. Puudutatud isik RP palus avalduse rahuldamist, kuna tal on

lapsega kontaktid olnud lapse sünnist saadik ja ta on lapsele isa eest.

Kohtule esitatud avalduse, kirjalike tõendite ja menetlusosaliste seletustega on tõendatud, et DGon

jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest, mistõttu on lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste

õiguste ja huvide kaitseks põhjendatud tema üle PkS § 92 alusel eestkoste seadmine.

RP puhul ei esine PkS § 96 nimetatud eestkostjaks olekut välistavaid asjaolusid ning tema

eestkostjaks määramisel jääks lapse harjumuspärane elukorraldus samaks. Isikuomaduste poolest on

RP sobiv täitmaks eeskostja ülesandeid ja vastab PkS § 95 sätestatud nõuetele. Eestkoste seadmine DG

üle on lapse huvides, vajalik asjaajamiseks ja lapse huvide kaitseks.

Vastavalt PkS §-le 97 on eestkostja lapse seaduslik esindaja ja antud juhul ei ole vajalik eestkostja

ülesannete ringi piirata seaduses sätestatud lapse seadusliku esindaja ülesannete osas. Arvestades asjas

kogutud tõendeid ning puudutatud isikute avaldusega nõusolekut asub kohus seisukohale, et avaldus

on esitatud lapse huvides, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Tulenevalt PkS § 104 lg 5 ja TsMS § 557 lg 21 tuleb määrata lapsele eestkostja kuni täisealiseks

saamiseni.

TsMS § 532 lg 1 ja 3 ning § 554 tulenevalt võib eestkostja määramise määruse peale esitada

määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele

eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik

(usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie

kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

Kohtunik: