2-09-71985/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.mai 2010.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-71985

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi V I vastu 8 042,80 krooni

saamiseks

Tsiviilasja hind

4 021,90 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing Aktiva Finants

Hageja lepinguline esindaja Silver E (OÜ Julianus Inkasso

)

Kostja V I (isikukood xxx, elukoht xxx)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista V Ilt 8 042,80 (kaheksa tuhat nelikümmend kaks krooni 80 senti)

krooni Osaühingu Aktiva Finants kasuks.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta V Ikanda.

2. Välja mõista V Ilt menetluskulu 2 170 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend) krooni

Osaühingu Aktiva Finants kasuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud

juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile

ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või

mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto

nr 10220034799018) või Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr 333416110002) või

Swedbank AS-is (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.

Selgitus

TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Asjaolud

29.12.2009 esitas Osaühing Aktiva Finants hagi V I vastu 8 042,80 krooni saamiseks. Nõue

tuleneb AS-i Tja kostja vahel sõlmitud mobiiltelefoniteenuste lepingust nr 10305370, mille

alusel esitatud arved jättis kostja tasumata. 31.05.2008 loovutas AS T oma kostja vastu oleva

nõude hagejale.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. Hagimaterjalid ja kirjaliku

vastuse esitamise nõue on 12.03.2010 kohtutäituri poolt kostja abikaasa tütrele üle antud.

Kostja kohtule tähtajaks kirjalikku vastust esitanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et vastamata

jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

täidetavaks.

AS-i T ja kostja vahel sõlmitud mobiiltelefoniteenuste lepingust nr 10305370 ning teatisest

AS-i T ja Osaühingu Aktiva Finants vahel sõlmitud nõude loovutamise kohta nähtub, et

poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus

täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100

kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti

aastas. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab

kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele

põhivõlgnevus 4 021,90 krooni ja viivised 4 020,90 krooni, kokku 8 042,80 krooni.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 4 170 krooni järgmiselt: 250

krooni riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses, 1 000 krooni riigilõivu hagimenetluses, 420

krooni menetlusdokumentide kättetoimetamise eest kohtutäituri vahendusel ning õigusabikulu

summas 2 500 krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Vastavalt TsMS § 143 p-le 4 on asja läbivaatamise kulu menetlusdokumentide

kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulu. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised

kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud

juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva

seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud

hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu.

Kohtute Infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-08-46778 Osaühingu Aktiva Finants

maksekäsu kiirmenetluses VI 10 042,80 krooni saamiseks, on kohus 06.11.2009 määrusega

jätnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Nimetatud

määrus jõustus 01.12.2009. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 29.12.2009,

seega ühe kuu jooksul.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 2 500 krooni. Kohtu

hinnangul ei ole õigusabikulude summa 2 500 krooni vajalik ja põhjendatud. Käesolevas asjas

on hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning kohtu hinnangul

ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks

õigusabikulude kandmist summas 2 500 krooni. Asjas ei ole toimunud ühtegi kohtuistungit,

kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega eelmenetluses. Kohtu hinnangul on hageja

õigusabikulud põhjendatud 500 krooni ulatuses.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud

summas 500 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 250 krooni,

hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 1 000 krooni ning menetlusdokumentide

kättetoimetamise eest kohtutäituri vahendusel 420 krooni , kokku 2 170 krooni.

Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

Viivi Villemson