2-07-46174/27 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

07.05.2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja, tsiviilkantselei

Tsiviilasja number

2-07-46174

Tsiviilasi

Hind

RVAS hagi OÜ S ja P T OPvastu solidaarselt kahju hüvitamiseks

1629355 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja RVAS (xxx) esindaja vandeadvokaat Kaido U

Kostja 1: OÜ S (xxx, xxx), esindaja P T OP, lepinguline esindaja

Arno L

Kostja 2: P T OPs. xxx), esindaja

Kohtuistungi aeg, koht,

osalenud isikud

Menetluse liik

Tallinn, Kentmanni Kohtumaja

Hageja esindaja vandeadvokaat Kaido Uduste

Kostja OÜ S juhatuse liige P T OPja lepinguline esindaja Arno L

P T OPise ja tema esindaja Arno L

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista OÜ-lt S AS-i RVkasuks 1 300 000 krooni.

3. Jätta AS-i RVmenetluskulud 80% ulatuses OÜ S kanda ja OÜ S menetluskulud 20%

ulatuses AS RVkanda.

4. Jätta AS-i RVhagi P T OPvastu kahju hüvitamiseks rahuldamata ja P T

OPmenetluskulud täies ulatuses AS-i RVkanda.

5. Jätta rahuldamata OÜ S ja P T OPja AS RVtaotlused kohtuistungi protokolli

29.03.2010 parandamiseks ja lisada vastuväited protokollile.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi

saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

Hageja nõue, põhjendused

Hagejal oli vaja rekonstrueerida plaadipressi ventilatsioonisüsteemi. Hageja pöördus selles

küsimuses OÜ S (kostja 1) kui vastavate töödega tegeleva äriühingu poole, kostja nimel suhtles

hagejaga P T OP(kostja 2).

Hageja soovis saada töötavat ja toimivat ventilatsioonisüsteemi.

Mõlemad kostjad tegid hageja juures 2006.a. veebruaris–märtsis mõõtmisi ja kostja 1 esitas

hagejale hinnapakkumise 17.03.2006 kostja 1 nimel plaadipressi töökeskkonna õhuvahetuse

tegemiseks. Kostja 2 projekteeris süsteemi enne ja siis pakkus välja äriühingu, kellega leping

sõlmiti.

Hageja sõlmis pakkumise alusel kostjaga 1 27.03.2006 töövõtulepingu plaadipressi töökeskkonna

õhuvahetuse ehitamiseks. Nimetatud õhuvahetuse süsteem on ehitise tehnosüsteem. Leping ei

sisaldanud kokkulepet projekteerimise kohta. Projekteerimise korraldas kostja 2, kes edastas

hagejale vastava projektdokumentatsiooni ja seadmete tehnilise dokumentatsiooni. Plaadipressi

töökeskkonna õhuvahetuse süsteemi ehitas välja kostja 1.

21.02.2007 toimus õhuvahetuse süsteemist alguse saanud põleng, mille tõttu plaadipressi töö

seiskus ja takistas hageja äriühingu tööd oluliselt – toomistegevus seiskus. Hageja sai varalist kahju.

Hageja teavitas kostjaid tulekahjust. Esimesel võimalusel kõrvaldas hageja tulekahju esmased

tagajärjed ja taastas tootmise, sest kahjustuste tagajärgede likvideerimisega viivitamine oleks

hagejale suuremat kahju põhjustanud.

Põlengu põhjustas ventilatsioonisüsteemi lisaventilaatoris toimunud avariiline protsess, mille

põhjuseks oli omakorda mootori mittestandardne kandekonstruktsioon. 2007.a. märtsis taastas

hageja õhuvahetusüsteemi.

Kostjad ei arvestanud süsteemi projekteerimisel, ehitamisel tulekahju tekkimise võimalusega ega

võtnud tarvitusele abinõusid tulekahju vältimiseks, tõkestamiseks, sellisest tulekahju tekkimise

võimalikkusest ei ole nad hagejat informeerinud. Kostjad on vastava ala asjatundjad.

Kostjad rikkusid kohustust projekteerida ja ehitada ohutu süsteem, tegemist on rakse hooletuse tõttu

kohustuse rikkumisega, mille tõttu tekkis hagejal kahju.

Kahju on järgmine:

Kulud kahju ärahoidmisele ja vähendamiseks on 779 314 krooni: ventilatsioonisüsteemi

taastamisremont 552 986 krooni, millest tagajärgede likvideerimise kulud on 238 274 krooni,

splinklersüsteemi taastamisekulud tulekahju piirkonnas 225 000 krooni, plaadipressi kahjustunud

hüdrovoolikute taastamisekulud 1 328 krooni, taastati tulekahjueelne kord, elektri ega

valgustussüsteemi ei muudetud.

Kulud, mis on kantud seoses kahju nõuete esitamisega: tulekahju ekspertiisikulu 10 500 krooni.

Saamata jäänud müügitulu seoses plaadipressi töö ja tootmise seiskumisega 36 tunniks 660 591

krooni – Vistamata jäi 931 m3 plaati. Ühe m3 plaadi kasum on 709,55 krooni. Maha on arvatud kõik

kulud.

Uue ostetud ventilaatori hind 59 650 krooni, mis on tasumata seetõttu, et kostjad ei hüvita kahju,

lisaks peab ostma veel 2 ventilaatorit õhuvahetusüsteemi tarbeks, kokku 178 950 krooni. Algul

telliti varuventilaator, ent taastamisega võeti see kohe kasutusse, süsteemis sai kahjustada 3

ventilaatorit (lk 128 all, 129 ülal).

Kostjad vastutavad hageja ees solidaarselt, kuna kostja 2 projekteeris ja kostja 1 ehitas välja

puudustega õhuvahetussüsteemi. Kostja 2 juhib ainuisikuliselt kostjat 1 ja vastutab seega kostja 1

tegevuse eest.

Kostja 1 vastutus põhineb lepingulisel alusel (prot, I kd lk 169, I kd 214-218). Töö ei vastanud

töövõtulepingu tingimustele. Kostja 1 teadis, milleks oli vaja hagejal ventilatsioonisüsteemi,

lisaventilaator oli ümber ehitatud, kuid ei kostja ei kontrollinud selle ohutust. Kostja 1 andis tööle,

materjalidele 2-aastase garantii, töö ei tohi olla ohtlik. Kostja 1 rikkus ventilatsioonisüsteemi

ehitamisel kohustust ehitada ohutu süsteem ning selle rikkumine tõi kaasa kahju tekkimise, tegemist

oli ebastandardse ventilatsioonisüsteemiga, mis põhjustas kahju.

Kostja 2 vastutus põhineb VÕS §-idel 1043, 1045 lg 1 p 7, 8 ja 1048, kuna ta projekteeris

ebastandardse ja seadusest tulenevatele nõuetele mittevastava ventilatsioonisüsteemi. Puudub viide

projektis tuleohtlikkusele, puuduvad erijuhised süsteemi kasutamiseks, hooldamiseks, puudub viide

ventilaatori ümberehitusega seotud asjaoludele, masin peab olema projekteeritud nii, et on

välistatud tulest ja kuumenemisest tingitud riskid, mida masin ise võib põhjustada (Masinaohutuse

seadus § 76,5,21,32, EhS § 18 lg 1, 2, 3, § 3 lg 2, 11, § 43). Kostjal 2 oli seadusest tulenev kohustus

projekteerida, dokumenteerida süsteem, mis oleks ohutu. Süsteemi peab olema võimalik

kontrollida, selleks, et tagada ohutus. Nimetatud kohustus ei olnud täidetud ja selle tulemusel ehitas

kostja 1 süsteemi, mis läks põlema. Kostja 2 esitles end pädeva isikuna ja vastutab ka VÕS § 1048

alusel. Ta oli teadlik, milleks oli tema projekteeritud ventilatsioonisüsteem vajalik, oli teadlik

hageja tootmisprotsessist. Nõue kostja 2 vastu põhineb deliktil (lk 214- 215, I kd).

Hageja puhastas süsteemi tavapäraselt kord kuus. Hageja oli vara kindlustatud perioodil 01.07.06-

30.06.2007, omavastutus 1 000 000 krooni, kuni splinklersüsteemi täieliku väljaehitamiseni oli

omavastus tulekahju korral 10 000 000 krooni, õnnetuse ajaks 21.02.07 polnud see splinklersüsteem

veel Vis (lk 179).

Hageja palub kostjatelt välja mõista solidaarselt kahju hüvitamiseks 1 629 555 krooni ja jätta

menetluskulud kostjate kanda (lk 1-5, 126-130).

Tõendid:

OÜ

S

pakkumine

hagejale

1106-3,

töövõtuleping

kostjaga

1 27.03.06,

projektdokumentatsioon, seadmete tehniline dokumentatsioon, AS CHB Eurpe 28.03.2007 arvamus

200703270243, kostja 2 lisaventilaatori kohta antud seletused, hageja pöördumine 11.04.07 nr 1-

11/125, kostja 2 kiri 11.04.07 nr 1-17/3, hageja kiri 1-11/125, koopiad tellimustest 20294, Dunlop

Hiflex Oy arve 6701373, Levadia Metall OÜ arve- saateleht LV03199, LV03403, Hestacom OÜ

arve- saateleht nr 21 31.03.07 ja akt 19, Katevara OÜ arve 70009, AS Eesti Energomontaaž

07.03.07 arve saateleht 64, 98 ja õiend 75, DunlopHiflex Oy Eesti Filiaali arve 6701162, OÜ S arve

7022, CHB Europe AS arve 70016, tunnistajate J. A , J. R , V. K , A. K ütlused, fotod, Ida- Eesti

Päästekeskuse menetlusbüroo teatis 27.02.2007, väljavõte vahetuse elektroonilisest žurnaalist, AS

RVtulekahju asjaolude uurimise akt, A. K seletuskiri, joonis ja seletuskiri ning e- kirjavahetus

CHB Europe arvamuse juurde, joonis lisaventilaatori paigalduskohast, kuumpressimise protsessi

kirjeldus, N. J seletus, saamata jäänud tulu arvestus, akt 22.03.2000, akt 05.01.2001, akt

07.03.2003.

Kostja vastuväited

Kostjad hagi ei tunnista ja palusid jätta hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda (lk 92-98,

110-114, 161-166, 221-, II kd ).

Kostja OÜ S (kostja 1) tegi hagejale ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimise vastavad tööd:

paigaldas lisaventilaatori, projekteeris selle. Õige ei ole, et süsteemi projekteeris T. P. P . Ei ole

tõendatud, et tulekahju sai alguse ventilatsioonisüsteemist ja et selle tekke põhjuseks on

ventilatsiooni rekonstrueerimist reguleerivate õigusnormide rikkumine. Ventilaatori tootja Miraco

OY selgituste kohaselt purunevad kõik tiivikulabad kui need puutuvad kokku mingi takistusega

tiirlemise ajal. Ventilaatori konstruktsiooni tõttu on välistatud tiivikulabade hõõrdumine vastu

korpust ja nende kuumenemine. Labade kinnitused olid terved, labad oli suures osas sulanud ja

seega mõjus tulekahju ise labadele. Ventilaatori tugikonstruktsioon oli tavalahendusest tugevam.

Seega ei saanud olla tehniliselt võimalik, et ventilaator töötas edasi kokkupuutes takistusega,

hõõrdus ja kuumenes. Tuli ei saanud levida allapoole, ventilaator oli ülevalpool, tulekahjustused on

suuremad ventilaatorist kaugemal. Tõendamata on õigusvastane käitumine, põhjuslik seos. Kostja ei

ole rikkunud ehitusseadusest tulenevaid nõudeid, ehitusluba ja kasutusluba pidi olema hagejal endal

hangitud, tuleohutuse eest vastutab hageja ise, kostja ei ole kohustatud kontrollima, kas hageja

koristab tootmisruume. Ventilaatori paigaldamise koht, viis, ventilaator ise ei tekita tuleohtu.

Ventilaatori materjal, tiivikud, mootori tugikonstruktsioon on korras, tagavad tuleohutuse, neid on

varem kasutatud puidukuivatites.

Remonttööde maksumus on tõendamata, need on kandmata ega ole seoses tulekahjuga. Ei ole õige,

et hageja oli sunnitud ostma süsteemi taastamiseks lisaventilaatori, sest arve oli väljastatud 2006.a.

enne tulekahju toimumist. Tõendamata on saamata jäänud tulu.

Kostja 2 ühines kostja 1 vastuväidetega. Lisaks märkis, et tema ei vastuta tekitatud kahju eest, kuna

ta OÜ S juhatuse liikmena ja töötajana teostab ühingu juhtumis ja esindusfunktsiooni, töötajana

kavandab ventilatsioonisüsteeme, kogub vajalikke andmeid ja teeb muid töid, mh koostas ka

vajalikud süsteemi teostusjoonised. Ei ole õige, et lepingu, mis oli sõlmitud hageja ja kostja 2 vahel,

järgi polnud projekteerimine kostja 1 ülesanne. Leping süsteemi rekonstrueerimiseks oli sõlmitud

hageja ja OÜ S vahel ning selle lepingu raames tehti ka projekteerimistööd, hagile lisatud joonised

kinnitavad, et need on tehtud OÜ S poolt. Kostja 2 kui OÜ S juhatuse liige ei vastuta hageja ja OÜ

S vahelisest lepingust tulenevate võimalike kohustuste rikkumise eest. Seadusest ei tulene tellija

otsenõuet töövõtja juhatuse liikme vastu, isegi kui nad oleksid rikkunud töö või käsunduslepingust

tulenevaid kohustusi töövõtja, st antud juhul OÜ S ees. Kostja 2 vastutuse eelduseks saab olla kas

samal alusel või erineval õiguslikul alusel põhinev vastutus hageja ees, kostjal 2 ei ole vaadeldavast

töövõtulepingust tulenevat vastutust hageja ees. Projekteerimine on töövõtt ja eelduslikult tasuline,

hageja ei ole mingit tasu kostjale 2 maksnud ega põhjendanud, miks ta pidi seda tagama tasuta,

kostjal 2 ei ole õigussuhet hagejaga, ei ole võtnud endale hageja ees mingeid kohustusi, tegi vaid

kostja 1 töötajana vastavaid mõõtmisi. Kostja vormistas teostusjoonised mitte projekti, kuid see ei

too kaasa pooltele õigusi ja kohustusi vm otsest võlasuhet. Hageja ei ole kostjalt 2 tellinud

projekteerimistöid, hageja võttis kõik tööd vastu kostjalt 1, kostja 2 ei ole soovitanud hagejale OÜ-d

S .

Hageja viidatud dokumentatsiooni puudumine ei põhjustanud kahju. Hageja võttis töö vastu, seega

kinnitas tööde vastavust kokkulepitule. Masinaohutuse seadusest tulenevad nõuded olid täidetud,

ventilaator oli tähistatud nõuetekohaselt CE-tähisega. Tuleohtlik oli hageja enda tootmine ja

kuumpressi tööprotsess. VÕS § 644 lg 3 alusel ei ole kostjal saamata jäänud tulu nõuet. Hageja

võttis kasutusse rekonstrueeritud süsteemi ilma kasutusloata, splinklersüsteem ei olnud Vis ehitatud

ega töökorras. Alus on hüvitise vähendamiseks. Hagejal on esinenud varem ka tulekahjusid.

Tõendid: plaadipressi skeem, Miraco Oy 29.02.08 selgitus, SPEK 05.06.07 arvamus, AS Hekotek

teatis 12.03.08, väljatrükid nende kohtulehekülgedel, plaadipressi töökeskkonna skeem, fotod

tööde üleandmis-vastuvõtuakt, lisaventilaatori arve nr 687, kostja taotluse alusel hageja

kindlustuslepingu koopia, Ida- Päästekeskuse materjalid tulekahju kohta, R. P ütlused, tootja tehase

selgitus, eksperthinnang nr 19, T. M arvamus.

Kohtu põhjendused

Hageja sõlmis kostjaga 1 (OÜ S ) 27.03.2006 töövõtulepingu plaadipressi töökeskkonna

õhuvahetuse rekonstrueerimiseks ja vastava ehitamiseks, mille kostja 1 ka Vis ehitas ja hageja vastu

võttis. Kosta 1 paigaldas süsteemi 3 ventilaatorit. Vaidlus selles puudus. Seega on hageja ja kostja 1

vahel sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 järgi, mille kohaselt kohustub üks isik Vistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik peab

selle eest aga maksma tasu. Vaidlus puudus ka selles, et märgitud ventilatsioonisüsteem, mis

hõlmas endas ka ventilaatorite paigaldamist, on ehitise tehnosüsteem, mille eesmärgiks koos

ventilaatoritega on tagada hageja tootmisettevõttes õhuvahetus. VÕS § 76, § 77 lg 1 järgi tuleb

kohustused täita vastavalt lepingule, seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine

mittekohane täitmine, täitmisega viivitamine, täitmata jätmine. VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö

vastama lepingu tingimustele ja sellele peavad vastama ka töö dokumendid. VÕS § 641 mõtte

kohaselt peab Vistatud asi, antud juhul märgitud ventilatsioonisüsteem töötama ja tagama korras

õhuvahetuse, kuid samas ei tohi olla märgitud süsteem sinna paigaldatud seadmete, s.o

ventilaatoritega ohtlik süsteemi kasutajatele ja kolmandatele isikutele. Seega oli kostjal 1 lepingust

tulenevalt kohustus teha lepingu tingimustele vastav töö/asi ja märgitud kohustus oli hõlmatud

kohustusega tagada töö/asja ohutus ümbritsevale, sj vältida tema kasutamisest tekkida võiv kahju.

21.02.2007 toimus hagejale kuuluvas ja Maidla tee 7, Püssi asuvas tehases tulekahju. Selles vaidlus

puudus. Seega on asjas tõendatud, et hagejale kuuluvas ettevõttes – tootmishoones oli tulekahju.

Järgnevalt vaatleb kohus, mille tõttu tekkis tulekahju ning kas see lähtus lepingujärgsest asjast.

Kostjad seadsid kahtluse alla selle, et tulekahju sai lähtuda lepingujärgsest asjast.

Kostja taotluse alusel kohtule nõutud Ida-Päästekeskuse poolt asja kohta koostatud materjalide nr 7-

14/92 (esitatud originaalina) ettekandest nähtub, et kui päästjad jõudsid kohale, põles kuumpress ja

leek läks ventilatsioonitorustikku, tule leviku ala oli 1 ruum, ca 100 m2, hageja sisevalve töötajad

tegid kustutustöid.

Kohtule esitaud AS CHB Europe (I kd lk 32 jj) arvamuse 28.03.2007 nr N200703270243 kohaselt

põhjustas tulekahju ventilatsioonisüsteemi lisaventilaatoris toimunud avariiline protsess, mille

tõenäoliseks põhjuseks oli mootori mittestandardne kandekonstruktsioon. Kohtus ülekuulatud

viidatud arvamuse andnud 1 asjatundja J. A kinnitas istungil ütlustega seda sama. Nimelt nähtub nii

arvamust kui ütlustest järgmine. Lisaventilaatori tugikonstruktsioon deformeerus ja tiiviku labad

puutusid kokku ventilaatori kestaga, mille tõttu tekkis vastastikune hõõrdumine, kesta tekkisid

rööpsed vaod, mõlgid, labade ja kestade vastastikusel hõõrdumisel kontakteeruvate pindade

temperatuur tõusis, vagude alas sulas terasplekki kattev tsink, labade otstes alumiiniumsulam

pehmenes, sellest eraldus puidutolmu suhtes süütevõimelisis osakesi, mis võisid langeda pindadele,

millele oli ladestunud puidutolm ja tekitada lokaalse süttimise. Üldise suureneva vibratsiooni tõttu

kandekonstruktsiooni deformatsioon suurenes, vibratsioon kandus edasi ventilatsioonikanali

konstruktsioonidele, mille tulemusena kanali pindadelt eraldus sinna varem ladestunud tolm, sh

hõõguv tolmumass ja sellele järgnes lenduva tolmu plahvatuslik süttimine, mille järgselt jäid

põlema kõik plahvatusliku süttimisala piiridesse jäänud lendumata puidutolm, puitkiudude

ladestused. Pressi kohal toimuva põlengu tõttu suurenes labade temperatuur, nendelt eraldusid tänu

vibratsiooni ja mehaanilise püsivuse kadumisel suuremat tükid, mingil hetkel kahjustus mootori

toitekaabel ja kaitse lülitas mootori välja, sund – ja loomulik väljatõmme põhjustas tule leviku

esmasest põlemispiirikonnast kogu väljatõmbesüsteemi. Arvamusest ning tunnistaja J. A ütlustest

nähtub, et tema ja hr A. V uurisid nii lisaventilaatorit, ventilatsioonisüsteemi, tulekahju asjaolude

uurimise akti, puitkiudplaatide pressimise tehnoloogilist kirjeldust, ventilatsiooniprojekti,

lisaventilaatori seletust ning tootja Miraco OY poolt saadetud materjale ventilaatori labade materjali

ja mootori töötemperatuuri kohta. Esitatud lisamaterjalid esitas hageja ka kostja taotlusel kohtule

(joonis ja seletuskiri ning e-kirjavahetus CHB Europe arvamuse juurde (Id lk 153-158)). Seega

puudub alus kahelda selles, et A. V ja J. A poleks ventilaatoriga seonduvaid asjaolusid igakülgselt

uurinud. Veel ütles tunnistaja, et just lisaventilaatori kinnitusviis oli teistsugune, teistel

ventilaatoritel ei olnud avariilisi vigastusi nagu lisaventilaatoril. J. A on riiklik ekspert olnud 27

aastat ning kogemus samal erialal mitteeksperdina üle 13 aasta. Eeltoodu alusel puudub kohtul alus

kahelda AS CHB Europe arvamuses ja tunnistaja J. A ütlustes. Arvamuse kohaselt on välistatud

tulekahju põhjus elektrisüsteemist, kuna ei tuvastatud ühegi kaitsesüsteemi vastavat rakendumist,

samuti ei saanud vaadeldavas ruumiosas ise süttida puidutolm, kuna isesüttimistemperatuur on

275kraadi C, sj oli nn kupli all olev kvartsoru /valgustussüsteem/ terve, komplektne, töökorras;

tootmisprotsessi endaga ei kaasne selliseid isesüttimiseks vajalikke temperatuure ning ainus

tehniline seade, milles tuvastasid tulekahju uurijad avariilise protsessi, oli ventilatsioonitoru

lisaventilaator. Ka tunnistaja J. R ütles, et viidatud tulekahju põhjuste selgitamiseks otsisid nad

vastava ala asjatundjaid ning selliste ekspertiiside tegemiseks olid spetsialistidena teada nii J. A, A.

V ja veel keegi. Asjatundjad uurisid süsteemi, küsitlesid inimesi. Seega kinnitavad J. Ri ütlused

eelkõige asjaolu, et J. A ja A. V tegid oma tööd põhjalikult. Viidatud arvamus ja J. A ütlus on

põhjalik ning kohus leiab, et hageja on tõendanud J. A ütluste ja AS CHB Europe arvamusega

asjaolu,

et

vaidlusaluse

tulekahju

põhjustas

ventilatsioonisüsteemi

mittestandardsest

kandekonstruktsioonist tingituna lisaventilaatoris toimunud avariiline protsess, mille lõplikuks

tulemuseks oli ülalpool kirjeldatud viisil labade otste alumiiniumsulami pehmenemine, otstest

sulami puidutolmu suhtes süütevõimeliste osakeste eraldumine, mis langedes ladestunud

puidutolmule tekitas lokaalse süttimise ja hiljem tulekahju suurenemise, leviku kogu

ventilatsioonisüsteemi. Kuigi kostjad viitasid sellele, et hageja enda koostatud akti järgi sai tuli

alguse elektrisüsteemist, siis märgitud aktiga ei ole nimetatud asjaolu tõendatud. Esiteks kinnitas

hageja tunnistaja J. R, et nad püstitasid ise sellise versiooni, kuid otsisid asjatundjad, kes tegid

kindlaks tulekahju põhjuse ning ülalviidatud arvamus ja tunnistaja J. A ütluste kohaselt ei lähtunud

tulekahju elektrisüsteemist. Märgitud J. Ri ja viidatud J.A ütluste ning AS CHB Europe arvamusega

on need kostjate väited ümber seega lükatud. Kostjad esitasid kohtule Miraco Oy 29.02.08

selgituse, SPEK 05.06.07 arvamuse, AS Hekotek teatise 12.03.08, väljatrükid nende

kohtulehekülgedel, fotod, tööde üleandmis-vastuvõtuakt (I kd lk 225), tootja tehase selgitus (I kd

290-294, tõlge 299-303), mille kohaselt siis, kui ventilaatori tiivikud puutuvad kokku takistusega,

eralduvad labad kehast, ent samas ei ole märgitud tõenditega tõendatud tulekahju tekkepõhjus ning

välistatud lisaventilaatori avariiline protsess, mida kirjeldasid CHB Europe asjatundjad ja tunnistaja

J. A. Esitatud TTÜ eksperthinnangust nr 19 29.10.09 (II lk 3jj) nähtub samuti, et ventilaatori osad

on erinevatest alumiiniumsulamistest ja kui tiivikud puutuvad kokku takistusega, siis eralduvad nad

korpusest. Kostja tunnistaja R. P kinnitas istungil, et tema uurimisobjektiks oli eelkõige

ventilaatori materjali uurimine, mitte tulekahju põhjuste väljaselgitamine, tema ei ole kohapeal

käinud uurimas tulekahju. J. A kinnitas, et teistel ventilaatoritel ei olnud avariilisi protsesse, v.a

lisaventilaatoril, mille kandekonstruktsioon oli ebastandardne ja sai käivitada vibratsiooni mõjul

eelkõige lisaventilaatori avariilise protsessi. Seega leiab kohus, et kostjad ei ole tõendanud viidatud

dokumentaalsete tõendite ja tunnistaja R. P ütlustega asjaolu, et tulekahju lähtus muudest

põhjustest ja kohast kui lisaventilaatori kandekonstruktsioonist tingitud ventilaatori avariilisest

protsessist Kostjate väide, et ventilaator oli märgistatud nõuetekohaselt CE märgiga, ei välista

tegelikult eelpool tuvastatud tulekahju põhjust ega tähenda, et kostja 1 pole kohustusi rikkunud.

Kostjate taotlusel hageja poolt esitatud aktid 22.03.200, 05.01.2001, 7.04.03 (I kd lk 275-280)

kajastavaid varasemaid tulekahjusid, kuid need ei ole kordagi esinenud ventilatsioonisüsteemis ega

lähtunud pressi tööst (keevitustöö ohtlikkus kohas, laastuhoidla ja tanklavahelise ala põleng, laaduri

põleng saepuru kuivati teel). Ka kostjate poolt kohtule esitatud T. M arvamusest (I kd lk 289-295,

299-315) ei nähtu, et tulekahju oleks põhjustatud muudest asjaoludest. Viidatud arvamus on antud

CHB Europe arvamusele ja leitud et see pole õige. Kohus leiab, et T. M arvamuse näol on tegemist

arvamusega arvamusele, so ühekülgne, ei nähtu, et tulekahju kohta ning arvamuse aluseks olevaid

kõiki asjaolusid oleks uuritud, mistõttu ei ole tõend usaldusväärne ega kinnita kuidagi kostja väiteid

tulekahju muudest põhjustest. Ka Ida- Päästeameti materjalidest ei nähtum, mis oli tulekahju

põhjus. Seega saab järeldada, et viidatud ventilatsioonisüsteem koos selle juurdekuuluva

lisaventilaatori ja selle kandekonstruktsiooniga ei vastanud lepingu tingimustele VÕS § 641, kuna

ei töötanud ohutult ja oli seega ohtlik otseselt käesoleval juhul hagejale e. tellijale e. asja kasutajale.

Seega on kostja 1 rikkunud töövõtulepingust tulenevat kohustust VÕS § 76 lg 1, § 77 lg 1, § 100

järgi, kuna pole taganud asja ja töö lepingu tingimustele vastavust ja ohutust. Asjaolu, et hageja

võttis töö vastu koos aktiga ega ole teinud mingeid märkeid selle kohta, ei tõenda tegelikult seda et

töö/asi vastas lepingu tingimustele. Ülalviidatud hageja tõenditega on tõendatud vastupidine. VÕS §

104 alusel vastab võlgnik kohustuse rikkumise korral võlasusaldaja ees üksnes lepingust või

seaduses tulenevalt süü olemasolu korra. VÕS 36. ptk sätetest ega esitatud töövõtulepingust

27.03.2006 (I kd lk 8jj) p 6 ei nähtu, et kostja vastutaks hageja ees töövõtulepingust tulenevate

kohustuste rikkumise korral üksnes süü olemasolul, seega ei ole tähtust käesolevas vaidluses poolte

väited sellest, kas kostja on süüdi märgitud kohustuste rikkumise eest või mitte. Lepingu järgi on

viivitusest tingitud vastutus vaid süüline; asja /töö mittevastavusest tingitud vastutus ei ole lepingus

reguleeritud süülise vastutusena. Seega vabaneb kostja 1 vastutusest üksnes siis, kui vastus on

vabandatav VÕS § 103 lg 1, 2 järgi ehk kui kohustust rikuti vääramatu jõu, so kostjast

mittelähtuvast objektiivsest asjaolust. Käesoleval juhul ei ole tõusnud vaidlust vääramatu jõu

esinemisest, mis tinginuks kostja 1 poolt lepingu rikkumise. Seega vastutab kostja 1 lepingust

tulenevalt hageja ees oma ülalviidatud kohustuste rikkumise tõttu. VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1

alusel on seega hagejal õigus nõuda kostjalt 1 kohustuse rikkumise tõttu kahju hüvitamist.

VÕS § 127 lg 3 alusel peab lepingulist kohustust rikkunud pool hüvitama kahju, mida ta sai ette

näha rikkumise võimaliku tagajärjena, lg 4 järgi peab kahju tekkimine olema otseses põhjuslikus

seoses asjaoluga, millele isiku vastutus põhineb.

Vaidlus puudus selles, et tulekahju tulemusel sai kannatada osaliselt hageja tootmishoone e. asi,

seiskus tootmine, millepärast jäi hagejal saamata tulu. Seega on asjas tõendatud, et tulekahju

põhjustas hagejale kahju ja kuna märgitud tulekahju lähtus just kostja tehtud tööst/asjast, mis ei

olnud ohutu ega vastanud seega lepingu tingimustele ja kostja 1 oli kohustust rikkunud, siis on

kostja 1 kohustuse rikkumisel otsene põhjuslik seos hagejal tekkinud kahjuga VÕS § 127 lg 4 järgi.

Vaidlus puudus selles, et kostja 1 teadis, et hagejal oli vaja ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerida,

et selline süsteem peab töötama ohutult, kuna toomishoones on puidutolm, ja et süsteemis ei tohi

tekkida tuleohtlikku olukorda süsteemist endast tulenevalt. Seega pidi kostja 1 ette nägema ka seda,

et ventilatsioonisüsteemi ning selle osade, ventilaatori ja selle kandekonstruktsiooni lepingu

tingimustele mittevastavusel võib tekkida tuleohtlik olukord. Asjaolu, et tegemist oli lisaventilaatori

mittestandardse kandekonstruktsiooniga, leidis tõendamist ülalviidatud hageja tõenditega. Nii oli

puudustest tingitud tööst ja asjast lähtuv oht ja kahju tekkimine kostjale 1 ettenähtav VÕS § 127 lg

3 järgi. Vastupidist ei ole kostja 1 tõendanud. Eeltoodu alusel vastutab kostja 1 hagejal tekkinud

kahju eest.

Järgnevalt vaatleb kohus kahju ulatust.

VÕS § 128 lg 2 alusel on varaline kahju otsene varaline kahju, saamata jäänud tulu ning lg 3 alusel

hõlmab varaline kahju kaotsiläinud vara väärtuse, halvenemisest tingitud väärtuse vähenemise,

kahju tekkimisega seotud kantud ja tulevikus kantavad kulud, sh kulud kahju ärahoidmiseks,

vähendamiseks, hüvitise saamiseks, kahju kindlaks tegemiseks ja nõuete esitamiseks. VÕS § 132

lg-te 1 ja 3 alusel tuleb asja hävimisest tingitud kahju korral maksta hüvitis, mis vastab

soetamiseks/taastamiseks tehtavatele mõistlikele kuludele.

Kohtul esitatud hageja tellimuskirja, Dunlop Hifleks arvete, Levadia Metall OÜ arvete-

saatelehtedega, Hestacom OÜ arve-saatelehtedega, AS Eesti Energomontaaž arve- saatelehtede ja

õiendiga, OÜ Katevara arvega on (I kd lk 53-63) tõendanud, et hageja kulusid kahju ärahoidmisele

ja vähendamiseks kokku 779 314 krooni. Nimelt moodustab ventilatsioonisüsteemi taastamisremont

552 986 krooni ja sellest on tagajärgede likvideerimise kulud on 238 274 krooni, splinklersüsteemi

taastamisekulud tulekahju piirkonnas 225 000 krooni, plaadipressi kahjustunud hüdrovoolikute

taastamisekulud 1 328 krooni. Seda, et hageja oleks taastanud midagi enamat nagu arvas kostja, ei

ole kostja ümber lükanud. Hageja kinnitas, et taastati vaid tulekahju eelne kord, elektri ega

valgustussüsteemi ei muudetud, mida kostjad ei ole ümber lükanud. Seega on tõendatud

taastamisremondi kulud VÕS § 128 lg 2, 3 ja § 132 lg 3 järgi summas 779 314 krooni. Kostja väide,

et tõendid ei kinnita kuluda kandmist ei oma tähendust, kuna hageja on tõendanud kulutuste ulatust

ja kahju hüvitise maksmise eelduseks ei ole kulude eelnev ärakandmine. Kohtule esitatud CHB

Europe AS arvega nr 70016 28.03.2007 (I kd lk 65) on hageja tõendanud tulekahju põhjuste

kindlakstegemise kulusid 12 390 krooni kui kahju VÕS § 128 lg 2, 3 tähenduses.

VÕS § 128 lg 2, 4 järgi on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks saanud tõenäoliselt etteVistuse

tõttu saanud kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu poleks esinenud. Kohtule esitatud hageja

2007.a.a arvestuse (I kd lk 66-67, II kd lk 274) ning tunnistaja V. Kundla kui AS

RVpearaamatupidaja ütlustega, A. K kui plaadipressiga töötava isiku ütlustega on hageja

tõendanud ning kohtule esitatud väljavõtetega elektroonilisest seisakute žurnaalist on hageja

tõendanud, et vaidlusalune tulekahju tootmise – pressi seiskumise 36 tunniks ja arvestades kõiki

tehtud kulusid maha, oli saamata jäänud müügitulu 660 591 krooni. Nimelt jäi Vistamata 931 m3

plaati, kusjuures ühe m3 plaadi kasum on 709,55 krooni. Ütlustest ja E. Abeli poolt koostatud

dokumentaalsest tõendist (II kd lk 274) on maha arvatud kõik kulud ning tunnistaja ütluse kohaselt

ei olnud võimalik seda saamata jäänud tulu kuidagi millegagi korvata, kuna kõik lepingud oli

varema sõlmitud, neid tuli täita, uusi ei olnud võimalik saada. Seega on hageja tõendanud kahju

saamata jäänud tulu näole 660 691 krooni.

Hageja leidis, et uue ostetud ventilaatori hind on 59 650 krooni, mis on tasumata seetõttu, et

kostjad ei hüvita kahju (VÕS § 101 lg 1 p 2), lisaks peab ostma veel 2 ventilaatorit

õhuvahetusüsteemi tarbeks, kahju oleks kokku 178 950 krooni. Algul telliti varuventilaator, ent

taastamisega võeti see kohe kasutusse, süsteemis sai kahjustada 3 ventilaatorit. Kostja vaidles ühe

ventilaatori kulutusele vastu 59 650 krooni, kuna see oli soetatud enne tulekahju ja hagejal

maksmata. Kohus nõustub sellega, et 1 ventilaatori näol, mis on tasumata, ei ole kahjuga, mis tekkis

tulekahju tagajärjel. Kahjust tuleb maha arvata igasugune kasu VÕS § 127 lg 5 alusel mis ta säästis

kahjust tingituna. Esiteks ei ole hageja vaidlustanud seda, et tal oli 1 ventilaator ostetud varem, see

nähtub ka kostja esitatud arvest 687 (I kd lk 228) ning see ei ole kahjustada saanud ning selle

asendamine uude süsteemi pärast tulekahju on vaadeldav VÕS § 127 lg 5 mõtte kohaselt kasuna,

mis on säästetud. Küll aga ei ole vaidlustanud kostja asjaolu, et 2 ventilaatori eest on kulud

põhjendatud ning ühe maksumus on vastavalt arvele nr 7022 59 650 krooni (I kd lk 64). Seega on

põhjendatud kulu e kahju VÕS § 128 lg 2 ja § 132 lg 1 alusel 2 ventilaatori hävinemisest tekkinud

soetamiskulu kokku 119 300 krooni.

Seega on tõendatud kahju väiksemas ulatuses kui hageja nõuab, st vastavalt on kahju ulatus kokku

on 1 569 705 krooni (hagetav kahju 1 629 355 krooni miinus ühe ventilaatori hind 59 650 krooni).

Eeltoodu alusel on kostja 1 vastutav hagejale tekkinud kahju eest 1 569 705 krooni ulatuses, millele

peaks vastama hagejale väljamõistetav hüvitis. Kostja leidis, et hüvitist tuleks vähenda, sest hageja

ei hankinud süsteemile kasutusluba. Kohus sellega ei nõustu. Nimelt oli kostja 1 näol tegemist

majanduskutsetegevuses tegutseva ettevõtte ja oma eriala spetsialistiga, seega pidanuks kostja

tagama hagejale vastavad dokumendi juhul kui need olid vajalikud. Nimelt VÕS § 641 2. lause

kohaselt pidid vastama lepingu tingimustele ka töö juurde kuuluvad dokumendid, seega oli

hõlmatud kostja 1 kohustus ka vastavate dokumentide muretsemisega ja seega ei ole õige kostjate

etteheide hagejale, et hageja pole neid muretsenud. Seega puudub alus VÕS § 139 lg 1 tulenevalt

kui hagejast lähtuvast asjaolust kahju tekkimisel kahju hüvitist vähendada. Küll aga leiab kohus, et

kõnealust kahju hüvitist on võimalik vähendada VÕS § 140 lg 1 alusel. Viimasel juhul on võimalik

kahju hüvitist vähendada arvestades kõiki asjaolusid, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks

äärmiselt ebaõige kohustatud isiku suhtes või muudel põhjustele mõistlikult vastuvõtmatu ning

arvestada tuleb kõiki asjaolusid, isikutevahelisi suhteid, majanduslikku olukorda, sj kindlustuse

olemasolu. Kohtule hageja poolt kostjate taotluse alusel esitatud kindlustusepingust, mis on

sõlmitud tollase ärinimega AS-ga If Eesti Kindlustus (I kd lk 244-253) nähtub, et põlengu ajal oli

vaidlusalune tootmishoone kindlustatud, kuid kuna splinklersüsteem ei olnud Vis, milles vaidlus

puudus, oli hageja omavastus tulekahju puhul 10 000 000 krooni; splinklersüsteemi Vimisel oleks

vastutus olnud 1 000 000 krooni. Eeltoodu alusel leiab kohus, et juhul kui hageja omavastutus oleks

onud 1 000 000 krooni, oleks ülejäänud osa võinud kindlustusandja hüvitada, mis praegusel juhul ei

olnud võimalik. Kohtu arvates on siin mõistlik vähendada hoolimata asjaolust, et mõlemad on

majanduskutsetegevus tegutsevad isikud, kahju hüvitist osaliselt. Samas arvestab kohus, et kahju

hüvitist ei saaks vähendada võimaliku parima omavastuse piirini, sest asjaolu, et hagejal ei olnud

mingitel põhjustel nud veel splinklersüsteem Vis ja seetõttu rakendas kindlustusandja suuremat

omavastuse piiri, ei saa hinnata oluliselt kahjustatud isiku kahjuks. Eeltoodud asjaolusid kogumis

hinnates on mõistlik vähendada kahju hüvitist 1 300 000 kroonile. Nimetatud ulatuses on kohtu

arvates hageja nõue tõendatud ja põhjendatud kostja 1 suhtes ja tuleb selles ulatuses hüvitis kostjalt

1 hageja kasuks välja mõista.

Nõue kostja 2 vastu.

Kohtule esitatud töövõtulepingust ja selle lisadeks olevatest joonistest (I kd lk 8-17), mida hageja

peab projektdokumentatsiooniks nähtub, et need on koostanud kostja 1, mitte kostja 2. Kostja 2 on

kostja 1 juhatuse liige, milles vaidlus puudus ja teostab seega osaühingu juhtumisalast ja

esindusõiguslikku funktsiooni VÕS § 31 ja ÄS § 180 lg 1 järgi, st on äriühingu juhtorgan. Selles

vaidlus puudus. TsÜS § 31 lg 5 alusel loetakse juriidilise isiku organi tegev osaühingu tegevuseks.

Seega on igal juhul kostja 2 kui kostja 1 juhatuse liikme tegevus vaidlusaluse

ventilatsioonisüsteemiga seonduvate küsimuste, pakkumiste tegemine, suhtlemine sellele teemal

hagejaga vaadeldav kostja 1 esindusõiguse teostamisega ja seda tuleb lugeda seega kostja 1

tegevuseks mitte kostja 2 tegevuseks. Kostja 2 kinnitas, et teeb oma äriühingus tööd ka kui töötaja,

eriti mis puudutas vastavaid jooniste tegemist seoses ventilatsioonisüsteemiga ja mõõtmisi, kuid

kogu töö on tehtud mitte oma nimel vaid kostja 1 nimel. Hageja ei ole neid kostja väiteid ühegi

tõendiga ümber lükanud. TsÜS § 132 lg 1 mõtte kohaselt isik vastutab teise isiku käitumise ja

temast tuleneva asjaolu tõttu nagu oma käitumise või tegevuse tõttu, kui ta kasutab seda oma

majanduskutsetegevuses ja selle isiku käitumine, temast tulenev asjaolu on seotud isiku

majanduskutsetegevusega ja lg 2 alusel vastutab tema eest. Sama põhimõte on ka VÕS § 1054 lg 1,

2. Hageja ei ole tõendanud, et kostja 2 oleks teinud jooniseid ja mõõtmisi oma nimel, kostja 2 väitis

et tegi neid kui töötaja kostja 1 nimel. Asjaolu, et lepingus kostjaga 1 ei olnud märgitud

projekteerimistööde tegemist, ja et mõõtmised ja joonised tegi kostja 2 ja seda veele enne lepingu

sõlmimist, ei tähenda seda, et kostja 2 poleks vaadeldav kostja 1 tegevusena. Kohtu arvates ongi

tema tegevus ventilatsioonisüsteemi jooniste tegemisel, mõõtmisel vaadeldav TsÜS § 132 lg 1

tulenevalt kostja 1 tegevusena, mida kinnitavad ka lepingulisel lisaks olevad kostja 1 nimelt tehtud

joonised ja seega vastutab hageja ees TsÜS § 132 lg 2 mõtte kohaselt kostja 1 mitte kostja 2. Ka

vaidlusalusel kahju tekkimise ajal ei vastutanud äriühingu töötaja TööK § 126, 127 alusel vahetult

võlasusaldaja ees.

Hageja leidis, et kostja on rikkunud ehitusseadusest ja masinaohutusseadusest tulenevaid kohustusi,

kuna masin, ventilatsioonisüsteem ei olnud ohtu ja häid kombeid ja selle tõttu vastutab hageja ees

VÕS 1043 ja 1045 lg 1 p 7,8 alusel ja on andud valearvamust ja vastutab VÕS § 1048 alusel. Kuna

hageja ei ole ümber lükanud kostja 2 väiteid sellest, et kostja tegutses kostja 1 nimel, on kohtu

arvates kostja 2 kui füüsilise isiku vastutus hageja ees vahetult välistatud ka deliktiõiguse alusel.

TsÜS § 37 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes oma kohustuse rikkumisega on

tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt ning lg 2 alusel saab

kahju hüvitamist nõuda juriidilisele isikule juhtorgani liikmetelt ka juriidilise isiku võlausaldaja.

Sama põhimõte on sätestatud ka ÄS § 187 lg- tes 2 ja 4, kusjuures lg 4 kohaselt saab võlausaldaja

nõuda juhatuse liikmelt kahju hüvitamist juriidilise isik kasuks siis, kui ta ei saa oma nõuet

juriidilise isiku vara arvelt rahuldada. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel saab äriühingu juhatuse

liige e. kostja 2 vastutada hageja ees siis, kui ta on rikkunud seadusest tulenevat kohustust, mille

eesmärgiks oli kaitsta ekstra võlausaldajat ja milleks võib olla pankrotiavalduse esitamise kohustuse

täitmata jätmine kooskõlas TsÜS § 36 ja ÄS § 180 lg 51, mille tõttu on hagejal tekkinud võimaliku

rahuldamata nõude näol kahju. Käesolevas vaidluses ei ole tegemist säärase olukorraga. Masina

ohutuse seaduse § 5, § 51,§ 4, 19, 7 reguleerivad küll masina turule laskmist, paigaldamist, samuti

nende varustamist juhenditega, nõuetele vastavast ja et eesmärk on eelkõige tagada masinast

lähtuva ohu minimaliseerimine ümbruskonnale ja kasutajale, küll aga ei tulene seadusest, et

äriühingu, kes masina turustab, paigaldab jm, juhatuse liige või töötaja, antud juhul kostja 2,

vastutaks tema juhitud äriühingu, antud juhul kostja 1, lepingust tulenevate kohustuste rikkumise

korral võlausaldajale kohustuse rikkumusest tekkinud kahju eest deliktiõiguse alusel VÕS § 1045 ja

§ 1045 lg 1 p 7 alusel. Samadel põhjendustel ei vastuta kostja 2 ka hageja ees võimalike

ehitusseadusest tulenevate nõuete rikkumise eest, kuna ventilatsioonisüsteemi rekonstrueeris kostja

1, joonised tegi kostja 2 kostja 1 nimel. Ka ehitusseadusest tulenevate nõuete eesmärk on tagada

ehitise ohutus, küll aga ei saa lepingut rikkunud äriühingu juhatuse liige, töötaja vastutada

deliktõiguse alusel võlausaldaja ees äriühingu lepinguliste kohustuste rikkumise eest. Samadel

kaalutlustel, aga ka eelkõige põhjusel, et kostja 2 käitumine on vaadeldav kostja 1 käitumisena ja

kostja 1 on vastutav, ei tõusetu küsimust ka kostja 2 vastutusest hageja ees väidetavate heade

kommetega vastuolus käitumisest ja vastutusest hageja ees. Hageja leidis, et kostja 2 vastutab tema

ees ka VÕS § 1048 alusel, mis sätestab, et teisele isikule varalises küsimuses ebaõiget või ebaõige

arvamuse andud või teabe või arvamuse, vaatamata uutele teadmistele, parandamata jätnud

asjatundja käitumine loetaks õigusvastaseks, kui kahju tekitajale kuulub tema kutsealase tegevuse

tõttu eriline usaldusseisund ja teabe või arvamuse saaja võis sellele usaldusele tugineda. Kohtu

arvates ei saa kostja 2 vastutada samuti hageja ees põhjusel, et kostja 2 tegutses kostja 1 nimel, tema

tegevus oligi vaadeldav kostja 1 tegevusena jooniste tegemisel, ventilatsioonisüsteemi vajalike

mõõtmiste tegemisel. Samas peab kohus vajalikus märkiga, et VÕS § 1048 viidatud vastutus

seostub eelkõige varalistes küsimistes arvamuse andmisega nagu teevad seda audiitorid, maaklerid,

mistõttu ei oleks vastutus kohtu arves märgitud alusel üldse kohaldatav.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi kostja 2 vastu on põhjendamata, tõendamata ja jääb

rahuldamata. Kuna hagi jääb rahuldamata kostja 2 vastu, siis ei tõusetu küsimust ka kostjate

solidaarsest vastutusest.

Menetluskulude jaotus, protokolli parandamise taotlus

TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud sellel poole kanda, kelle kahjuks on otsus tehtud. Kuna

hagi kuulub osalisele rahuldamisele, jäävad hageja menetluskulud kooskõlas TSMS § 163 lg 1

alusel proportsionaalselt kostja 1 kanda, st ja kuna kostja 2 suhtes jäi hagi rahuldamata, jäävad

kostja 2 menetluskulud hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.

Menetluskulude rahalise suuruse avaldus esitatakse kohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse

jõustumisest.

Hagejad, kostjad 1, 2 esitasid protokolli parandamise taotluse, kostjate taotlusele vaidles hageja

vaidles vastu. Kohus leiab, et protokollitu kajastab olulist, parandused ei oma kaalu ning seega

puudub alus protokolli parandamiseks, väited lisataks protokollile.

Kohtunik