2-09-3097/12 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Tiit Kollom, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.04.2010, Tallinn

Tsiviilasja number

2-09-3097

Tsiviilasi

M. F. hagi S. OÜ vastu töövaidluses

Tsiviilasja hind

Vaidlustatud kohtulahend

12 800 krooni

Harju Maakohtu 30.09.2009 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

M. F. apellatsioonkaebus

Apellant M. F. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht

XXXXXXXX XXX XX-XX XXXXXXX)

Vastustaja S. OÜ (registrikood XXXXXXXX, asukoht

XXXXXXX XXX X XXXX XXXXXXXX XXX

XXXXXX XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aare

Hõbe

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 30.09.2009 otsus tühistada.

2. Teha asjas osaliselt uus otsus, millega:

1) Tunnistada tühiseks S. OÜ käskkiri 29.01.2009 nr 2 M. F.le distsiplinaarkaristuse

määramise kohta;

2) Tunnistada töölepingu lõpetamine M. F.ga S. OÜ poolt 29.01.2009 TLS § 86 p 6

alusel ebaseaduslikuks;

3) Ennistada M. F. tööle keevitajana S. OÜ-s.

3. Lisatasu väljamaksmise nõude osas ja töölt sunnitult puudutud aja eest keskmise

töötasu

väljamõistmise

osas

saata

asi

esimese

astme

kohtule

uueks

läbivaatamiseks.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada.

5. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel maakohtus.

6. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Selgitused

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas

avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib

menetlusosaline

taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude

kandmiseks.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 26.01.2009 esitas M. F. (edaspidi hageja, apellant) hagi Harju Maakohtusse S. OÜ

(edaspidi kostja, vastustaja) vastu töövaidluskomisjoni 17.12.2008 otsuse p 3, millega

jäeti lisatasu 3200 krooni hagejale välja mõistmata, kehtetuks tunnistamiseks ja saamata

lisatasu 9600 krooni, seega kokku 12 800 krooni, väljamõistmiseks. Menetluse käigus

hageja täpsustas nõudeid, paludes tunnistada kehtetuks 20.01.2009 määratud

distsiplinaarkaristus, töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, ennistada hageja tööle ja

välja mõista töötasu töölt sunnitud puudutud aja eest.

2. Hagiavalduse kohaselt töötab hageja kostja juures keevitajana alates 28.06.2006

töötasuga 95 krooni tunnis. Alates 01.08.2007 nähti töötajale ette 100% normide

täitmisel lisatasu 3200 krooni. Lisatasu ei makstud hagejale 2008.aasta septembri eest

ning tasustati vaid osaliselt töö õhtusel ja öisel ajal. Töövaidluskomisjonile esitatud

avalduses palus hageja kostjalt välja mõista saamata jäänud lisatasu 3200 krooni ja

lisatasu töötamise eest õhtusel ajal 32 tunni eest 2988 krooni ja öisel ajal 18 tunni eest

1795 krooni.

3. Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 17.12.2008 otsusega

töövaidlusasjas nr 9.4-02/3162-08 rahuldati hageja avaldus osaliselt ning mõisteti

kostjalt välja vähemmakstud lisatasu töötamise eest 2008.aasta septembris õhtusel ajal

232.75 krooni ja öisel ajal 299.25 krooni. Selles osas oli otsus viivitamata täidetav.

Ülejäänud osas jättis töövaidluskomisjon avalduse rahuldamata.

4. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt hakkas pärast juhtkonna vahetust kostja hagejat

survestama, et sundida teda omal algatusel töölt lahkuma. 05.05.2008 määrati hagejale

noomitus. Hageja seda ei vaidlustanud, lootuses, et kõik normaliseerub. Vaatamata

sellele ei täitnud kostja oma kohustusi ega maksnud hagejale õigesti tasu. Pärast

töövaidluskomisjoni istungi lõppu küsis kostja, mis põhjusel paljundas hageja

tööordereid. Hageja selgitas, et ärakirjad olid tehtud tootmisjuhi nõusolekul eesmärgiga

tõendada oma nõudeid töövaidluskomisjonis. Kostjale ei meeldinud nõude esitamine

töövaidluskomisjonile. Hagejale inkrimineeritud tootmissaladuse rikkumine on

paljasõnaline ja distsiplinaarkaristuse määramine temale on ebaseaduslik.

Kostja vastuväited

5. Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt on hageja esitanud kaebuse, mitte

hagi. Hagiga ei saa vaidlustada töövaidluskomisjoni otsust. Hageja on esitanud nõudeid,

mida töövaidluskomisjonile esitatud ei ole. Seetõttu ei saa hageja täiendavaid nõudeid

menetleda. Hageja ei ole täitnud töönorme ning tal ei ole lisatasu saamise õigust.

6. Jaanuaris 2009 sai kostja teada, et hagejat on mitmel korral nähtud pildistamas (mitte

ainult enda) tööordereid, valmistoodete kaste ja nende sisu. Kastidelt ja orderitelt

saadud info võimaldab tuvastada tellimuste kogust, toodete disaini, omahinda ja ka

tellija isikut. Nimetatud info lekkimine ettevõttest tooks endaga kaasa kostja ja tema

tellijate huvide olulise kahjustamise. Kostja valmistab allhangete korras erinevaid

detaile tellijatele, kellega on sõlminud konfidentsiaalsuskokkuleppe. Kostja peab

hoidma saladuses tellitavate toodete koguse, disaini, hinna, tootmisprotsessi, samuti

tellija isiku. Kokkuleppe rikkumine toob kostjale kaasa tellimuste kaotuse ning

leppetrahvi nõude. Seega on ettevõtte tegutsemise tagamiseks väga oluline, et taoline

info välja ei läheks. Arvestades asjaolu, et hagejal oli kehtiv distsiplinaarkaristus ning

arvestades rikkumise raskust, otsustas kostja hagejaga töölepingu lõpetada.

Esimese astme kohtu otsus

7. 30.09.2009 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

8. Otsuse põhjenduste kohaselt oli poolte vahel 28.06.2006 sõlmitud tööleping nr 004,

mille kohaselt töötas hageja kostja juures keevitajana. Lisatasude ja preemiate

maksmise otsustab kostja. 26.07.2007 muudeti töölepingut ning lepiti kokku, et hagejale

makstakse normide 100%-lise täitmise eest lisatasu 3200 krooni. Puudub vaidlus, et

tööandja on kehtestanud ajalise ja koguselise normi. Töötajad täidavad tellimuslehed

andmetega tehtud detailide kogusest ja sellele kulunud ajast ning andmed kantakse

arvutisüsteemi, mis arvutab välja töö efektiivsuse. Septembris 2008 oli hageja

efektiivsus kostja arvestuse järgi 90%.

9. Septembri 2008 lisatasu osas nõustub kohus töövaidluskomisjoni seisukohaga. Kostjal

oli õigus kehtestada töönorm lähtudes tehtud tööst ja sellele kulutatud ajast. Kõigile

töötajatele kohaldati sama töönormi arvestust ning tööandja ei kohelnud hagejat

ebavõrdselt. Hageja töö efektiivsus oli 90%, mistõttu ei olnud kostjal alust tasuda

hagejale lisatasu. Hageja väited, et tema tööd täielikult ei arvestatud, on paljasõnalised.

Töö tegemine on väga täpselt fikseeritud ning see toimus tellimuslehtede alusel.

Kohtule ei ole esitatud tellimuslehte septembri 2008 eest, mida tööandja ei arvestanud.

Samuti ei ole tuvastatud normide täitmise objektiivset takistust, sest tunnistaja J. V.

ütluste kohaselt töötasid kõik punktkeevitusmasinad. Seetõttu jääb nõue septembri 2008

lisatasu saamiseks rahuldamata.

10. Lisatasu nõuet oktoobri, novembri ja detsembri kuude 2008 eest hageja

töövaidluskomisjonile ei esitanud. Hageja võib nõude esitada ka otse kohtule, sest

töövaidluskomisjon ei ole kohustuslik vaidlust lahendav kohtueelne organ. Hageja võib

nõude kohtule esitada kogu aegumistähtaja jooksul. Kehtinud palgaseaduse (PalS) § 38

kohaselt lahendati palgaga (palga hulka kuulub ka lisatasu) seotud vaidlusi

individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) järgi. ITVS § 6 lg 3 järgi on

töötasu nõude esitamise tähtaeg 3 aastat, mis käesolevaks ajaks möödunud ei ole.

11. Puudub vaidlus, et oktoobris 2008 töötas hageja 1 päeva ning seejärel oli haiguslehel,

novembris 2008 puudus hageja töölt esimesel üheksal päeval ja detsembris 2008 oli

hageja puhkusel. Hageja nõue viidatud kuude eest lisatasu saamiseks ei ole

põhjendatud. Lisatasu maksti normide täitmise eest. Lisatasu suurus 3200 krooni viitab

sellele, et lisatasu ei kuulu arvestamisele igapäevaselt, vaid igakuiselt. Kui hageja ei

tööta, ei ole tal põhjust töö normide efektiivse täitmise eest ka lisatasu nõuda. Asjaolu,

et kostja on varem puhkuse või osalise töötamise ajal lisatasu maksnud, ei muuda seda

kostja kohustuseks. Tööandja võib töötajat alati premeerida, kui ta peab seda vajalikuks

ning kui tööandja majanduslik olukord seda võimaldab. Antud õiguse kasutamine ei

tekita aga tööandjale kohustust tasuda alati ja igal juhul töötajale lisatasu.

12. Töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 6 järgi võib tööandja lõpetada nii määramata kui ka

määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist töötajapoolsel

töökohustuste rikkumisel. 05.05.2008 karistati hagejat distsiplinaarkorras noomitusega

töölt lahkumise aja tegelikkusest hilisema märkimise eest. 29.01.2009 käskkirjaga

karistati hagejat distsiplinaarkorras töölepingu lõpetamisega töötajapoolse töökohustuste

rikkumise eest (TLS § 86 p 6), kuna hageja fotografeeris tellimuslehti ja kaste

detailidega. Tööleping lõpetati TLS § 86 p 6 alusel 29.01.2009. Vastavalt TLS § 48 p-le

2 on tööandja ja töötaja vastastikku kohustatud täitma töösisekorra, töötervishoiu,

tööohutuse ning tuleohutuse nõudeid.

13. Tunnistaja J. V. ütluste kohaselt on ta hagejale selgitanud, et töö juures ei tohi pildistada

ega paljundada. Kostja inkrimineerib hagejale seda, et hageja on pildistanud tööordereid

ja kaste valmisdetailidega. Hageja eitab pildistamist. Samas ei eita hageja seda, et küsis

J. V.lt tööordereid. Seda kinnitab ka tunnistaja, kes loa andis. Tunnistaja, kes oli hageja

ülemus, ei andnud aga nõusolekut nende pildistamiseks või kopeerimiseks. Tunnistajana

üle kuulatud S. S. ütluste kohaselt tema nägi, kuidas hageja pildistas 14.01.2009 kell

15.30 tööordereid. Nimetatud ütlusi ei saa aga pidada usaldusväärseteks, kuna tunnistaja

ei osanud kohtule selgitada, mil moel ta mäletab sedavõrd täpselt hageja poolt

tööorderite pildistamist – tunnistaja ei osanud samasuguse täpsusega esile tuua ühtegi

teist tööga seotud sündmust. Samuti ei lange tema ütlused kokku tunnistaja J. D.

ütlustega. Nimelt väitis tunnistaja S. T., et pärast pildistamise fakti läks ta tunnistaja J.

D. juurde sellest rääkima samal ajal, kui J. D. töötas keevituspingi taga. J. D. aga väitis,

et tema hetkel, kui S. S. tuli rääkima hageja fotografeerimisest, ei keevitanud ja

jutuajamine toimus hoopis kvaliteedilaua juures. Seega on S. S. ütlused

ebausaldusväärsed ja nendele kohus ei tugine. Samas ei eita hageja, et ta paljundas

tööordereid. Seetõttu on võimalik tuvastada, et hageja kopeeris tööordereid. Tunnistaja

J. D. andis ütlusi, mille kohaselt tema nägi, kuidas hageja pildistas kaste

valmisdetailidega. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja J. D. ütluste usaldusväärsustes

ning peab võimalikuks tuvastada, et hageja pildistas kaste valmistoodanguga.

14. Kostja töösisekorraeeskirja p 11.1 kohaselt on äri-, teenindus- ja tootmissaladus

muuhulgas ärisidemed, ostu- ja müügihinnad ning kogu sellega kaasnev informatsioon.

Töösisekorraeeskirja on hagejale allkirja vastu tutvustatud. Kostja peab äri- ja

tootmissaladuse pidamist oluliseks ettevõtte eksisteerimiseks, viitega tellijatega

sõlmitud konfidentsiaalsuskokkulepetele. Kohtul puudub alus kahelda, et need

kokkulepped tellijatega on sõlmitud. Kohus suhtub ettevõtja äri- ja tootmissaladusse

väga tõsiselt. Spetsiifilistes valdkondades ning tugevneva konkurentsi tingimustes võib

tootmisalase info väljaminek ettevõttest kaasa tuua tõsiseid majanduslikke tagajärgi.

Kostja on selgitanud, et tellimuslehtede (tööorderite) kaudu võib teha järeldusi tellimuse

koguse, disaini, omahinna ja tellija isiku kohta. Hageja seevastu ei ole põhjendanud

vajadust pildistada kaste valmistoodetega. Kohus hindab põhjendust tööorderite

kopeerimisel nõrgaks, kuna kostja ei ole keeldunud esitamast töövaidluse

lahendamiseks vajalikke dokumente. Seetõttu puudus hagejal tegelik vajadus salaja neid

dokumente kopeerida. Tunnistaja J. V. on hagejale selgitanud, et töö juures ei tohi

pildistada ega paljundada. Sellega on tööandja töötaja tähelepanu juhtinud sellele, mida

kujutab endast konkreetses situatsioonis äri- ja tootmissaladus ning et seda tuleb hoida.

Hageja rikkus seda keeldu ja on rikkunud kostja äri- ja tootmissaladust. Olukorras, kus

on tuvastatud töötaja poolt tööandja äri- või tootmissaladuse rikkumine, on põhjendatud

distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamine. Antud juhul oli hagejal ka varasem

kehtiv karistus, kus hageja püüdis kostjat tööaja arvestusega petta. Kuivõrd seda

karistust hageja ei vaidlustanud, on see karistus kehtiv. Karistus ei olnud töölepingu

lõpetamise ajaks töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 13 järgi kustunud.

Seega on hageja rikkunud töösisekorraeeskirja p 11.1 ning töölepingu lõpetamine oli

õigustatud. Hageja nõue tööle ennistamiseks ja töölt sunnitud puudumise aja eest tasu

saamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

15. M. F. palub tühistada Harju Maakohtu otsuse ja uue otsusega hagi rahuldada ja jätta

menetluskulud vastustaja kanda.

16. Kaebuse põhjenduste kohaselt on septembrikuu lisatasu saamise osas maakohus

nõustunud töövaidluskomisjoni seisukohaga. Samas ei põhjendanud kohus, miks

töönormi 100% efektiivsuse kindlaks tegemisel ei võetud arvesse, et tellimuslehtede ja

arvutiprogrammist tehtud väljatrüki vahel on vastuolu. Samuti ei ole tuvastatud normide

täitmise objektiivset takistust, sest tunnistaja J. V. ütluste kohaselt töötasid kõik

punktkeevitamise masinad.

17. Apellant esitas kohtule tellimuslehti, millistest tuleneb, et need takistused olid tingitud

töö spetsiifikast, tööohutuse normide täitmisest ja muudest objektiivsetest asjaoludest

(nt praak). Samas arvutiprogrammi väljatrükk septembrikuu eest näitas, et töötaja kas

töötas teises punktkeevitamise osakonnas oma vahetu ülemuse korraldusel või tegeles

muude töökohustustest tulenevate ülesannetega. Seda enam ei puuduta tunnistaja ütlus

punktkeevitamise kohta töötaja põhikoha seadmeid, kuna töötaja tegeles tavaliste

keevitamismasinatega.

18. Lisatasu oktoobri, novembri ja detsembri 2008 saamise osas palus apellant kohtul välja

nõuda vastustajalt ka analoogsed väljatrükid arvutiprogrammist. Juhul, kui apellant

oleks nimetatud tõendile tuginenud ja see oleks kohtus arutusel, siis töönormi täitmine

oleks tõendatud. Väär on kohtu järeldus, et töö efektiivsust arvutatakse üksnes juhul, kui

töötaja ei puudunud (seaduslikult) töölt. Töötaja ja tööandja vahelisest kokkuleppest ei

tulene, et lisatasu saamiseks pidi apellant täitma kuulise töögraafiku.

19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest

juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte,

arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Kohus ei arvestanud

asjaolu, et töö efektiivsuse arvutamise süsteem on vigane, kuna ei arvesta olulisi

aspekte. On olemas vastuolu arvutiprogrammist tehtud väljatrükki ja tellimuslehtede

andmete vahel. Seega ei tulene kohtuotsusest, miks tellimuslehtedes märgitud

objektiivsed takistused ei ole võetud arvesse hinnangu andmisel.

20. Kaks tunnistajat andsid vasturääkivaid ütlusi. Kuna kohus ei kasutanud vastastamise

õigust, siis on arusaamatu kohtu järeldus, et vaid ühe tunnistaja ütlused on

ebausaldusväärsed. Ütluste vasturääkivus välistab nii S. S. kui ka J. D. ütluste

kasutamise tõenditena. Arusaamatuks jääb kohtu järeldus tunnistaja S. S. ütluste

kontekstis, et hageja ei eita, et ta paljundas tööordereid. Seetõttu on võimalik tuvastada,

et hageja kopeeris tööordereid. Ebaselge on seos paljundamise ja fotografeerimise vahel,

kuna tunnistaja rääkis fotografeerimisest jaanuaris 2009. Samas leidis paljundamine aset

üksnes detsembris 2008, et esitada töövaidlusorganile vastavad dokumendid. Selle ühe

fakti tuvastamine on oluline, kuna kohus järgmise sammuna hindas, kas need kaks fakti

on piisavad selleks, et tööleping hagejaga lõpetada. Kuna üks oluline (tellimuslehti

fotografeerimise) fakt jäi tuvastamata ning arvestades tunnistajate ütluste vasturääkivust

ja ebausaldusväärsust, siis see asjaolu mõjutas oluliselt kohtu hinnangut. Samas ei

arvestanud kohus ka vasturääkivust kostja ja tunnistaja väidete vahel. Kostja selgitas

kohtuistungil, et väidetavalt pildistatud kastid detailidega on valmistoodang töötlemiseks teiste

spetsialistidega ja seega on ärisaladus. Kuid tunnistaja J. D. ütluse kohaselt olid need

detailid tooraine ning kuulusid töötlemisele keevitajate poolt, sh apellandi poolt.

21. Kohus kohaldas valesti materiaalõiguse normi. TDVS § 23 lg 2 sätestab, et

distsiplinaarkaristus on ebaseaduslik, kui see ilmselt ei vasta süüteo raskusele, selle

toimepanemise asjaoludele ning töötaja eelnevale käitumisele. Riigikohus leidis otsuses nr

3-2-1-48-02, et töökohustuste täitamata jätmine või nõuetele mittevastav täitmine (rikkumine

formaalses mõttes) iseenesest ei saa olla töötajale distsiplinaarkaristuse määramise

aluseks. Töötaja süüteo raskuse määravad töökohustuste rikkumise tagajärjed, tema

suhtumine süüteosse ja selle tagajärgedesse. Süüteo toimepanemise asjaoludena tuleb

arvestada samuti olukorda, milles süütegu toime pandi. TLS § 103 kohaldamine peab

seega põhinema töötaja süüteo kõigi asjaolude hinnangul kogumis.

22. Kohus ei põhjendanud seost töösisekorraeeskirja p 11.1 rikkumise, mille kohaselt äri-,

teenindus- ja tootmissaladus muuhulgas on ärisidemed, ostu- ja müügihinnad ning kogu

sellega kaasnev informatsioon, ning väidetava tellimuslehtede ja kastide pildistamise

vahel. Kohus ei põhjendanud töötaja motiive, milleks üleüldse oli vaja fotografeerida

kaste, mida tema ise valmistas ja tellimuslehti, kus on kehtestatud detaili liik ja täidetud

tööajanorm. Vastustaja väide, et sellest saab kindlaks teha omahinda, on paljasõnaline, kuna

apellant pildistas tööandja hinnangul teiste töötajate tellimuslehti ja seega ei teadnud nende

palgamäära ja tooraine ostuhinda, et detaili omahinda kindlaks teha. Ebaloogiline on ka kohtu

järeldus, et kui apellant esitas tellimuslehti töövaidluskomisjonile, siis järelikult ta

paljundas neid salaja detsembris 2008. Pigem vastupidi, arvestades seda, et vastustaja ei

keeldunud tellimuslehti esitamast töövaidluse lahendamiseks, siis apellandil oli õigus, et

tööandja ise lubas paljundada.

23. Määrava tähtsusega on apellandi suhtumine süüteosse ja selle tagajärgedesse. Kohus ei

arvestanud tööandja suutmatust tõendada, kas tekkisid mingisugused tagajärjed väidetavast

ärisaladuse rikkumisest või mitte (distsiplinaarkaristuse määramise ja viimase istungi

toimumise vahel on möödunud rohkem kui pool aastat). Tundub, et kohus on asunud

seisukohale distsiplinaarkaristuse õiguspärasuse kohta tuginedes üksnes vastustaja poolt

kohtuistungil esitatud rikkumise formaalsele kirjeldusele.

Vastustaja seisukoht

24. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

25. Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebusega ja vastusega sellele ning tsiviilasja muude

materjalidega, leiab, et maakohus on rikkunud menetlus- ja materiaalõiguse norme ning

vaidlustatud otsus tuleb tühistada, kusjuures lisatasu nõude ja töölt sunnitult puudutud

aja eest keskmise töötasu nõuete osas tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme

kohtule, töölepingu lõpetamisega seonduvate muude nõuete osas saab ringkonnakohus

teha ise uue otsuse. Lisatasu ja keskmise töötasu nõude osas ei ole ringkonnakohtul

võimalik toimunud rikkumisi kõrvaldada, sest täitmata on eelmenetluse ülesanded.

Muude nõuete osas on ringkonnakohtul kooskõlas TsMS § 652 lg-ga 5 õigus uuesti

uurida ja hinnata esimeses astmes kogutud tõendeid, kuna hageja on vaidlustanud

esimese astme otsuse nii tõendite hindamise kui nende alusel tuvastatud asjaolude osas.

Kolleegium on seisukohal, et töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega seotud nõuded on

tõendatud ja põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele.

26. Esmaselt võtab kolleegium seisukoha hageja lisatasude nõude osas. Hageja nõuab

kostjalt kui endiselt tööandjalt 2008.aasta septembri-, oktoobri-, novembri- ja

detsembrikuus tasumata lisatasu (kokku 4x3200 krooni). Hageja on seisukohal, et

selliseks nõudeks annab talle aluse 26.07.2007 poolte vahel allkirjastatud töölepingu p

7.2 muudatus. Kuni nimetatud kuupäevani kehtis viidatud punkt järgmises sõnastuses:

“Lisatasude ja preemiate maksmise otsustab tööandja“, muudatuse kohaselt aga

„Töötajale makstakse normide 100% täitmise eest lisatasu 3200 EEKi (bruto).“

27. Pooled vaidlevad muudatuse tõlgendamise üle --- hageja on seisukohal, et normi

täitmisel tuleb võtta arvesse töötaja enda poolt täidetud orderid, mitte tööandja

arvutiprogrammi; et andmete sisestamisel arvutisse pidi tööandja arvestama ka

vaheaegu töös, töö ootamist, muude tööde kui lepingujärgsed põhiülesanded tegemist

tööandja korraldusel, töökoha koristuseks kulunud aega jmt asjaolusid; et lisatasu

saamise õigus oli ka olukorras, kus tööl ei oldud terve kuu (osaliselt haiguslehel või

puhkusel), kuid tööl oldud päeva(de)l täideti normid 100%-liselt. Kostja on menetluse

kestel selgitanud, et 100% pidid normid (kõik tööülesanded) olema täidetud terve kuu

jooksul kõigil tööpäevadel, kusjuures töötaja pidi tööl käima terve kuu; et kui töötaja ise

ei märkinud orderitele töökatkestusi, puhkepause, siis ei märgitud neid ka

arvutiprogrammi, sest andmed sisestati orderite alusel.

28. Seega vaidlevad pooled töölepingu p 7.2 tõlgendamise üle ja selle sisu välja

selgitamiseks peab kohus lähtuma võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 29 sätestatud reeglitest.

Kohtul tuleb selgitada välja poolte ühine tegelik tahe lepingutingimuse muutmisel (lg 1)

või kui seda tahet ei ole võimalik kindlaks teha, siis tõlgendada lähtuvalt

lepingupooltega sarnase mõistliku isiku arusaamadest lähtudes (lg 4). Muu hulgas tuleb

välja selgitada lepingutingimuse muutmise asjaolud, eelnenud võimalike läbirääkimiste

sisu, kuidas pooled sama tingimust on varem tõlgendanud (muu hulgas tõi hageja

menetluses välja asjaolu, et varasemalt maksis tööandja lisatasu ka neil kuudel, kui osa

ajast oli töötaja haiguslehel või puhkusel), kuidas käitusid pooled peale

lepingutingimuse muutmist (muudeti alates 01.08.2007, aga vaidlus tekkis alles

septembris 2008), samuti muid § 29 lg-s 5 sätestatud tõlgendamise aluseid.

29. Tõlgendamiseks tuleb maakohtul kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 2 ja §-ga 392

eelmenetluses selgitada pooltele vajadust tõendada hagi ja vastuväidete aluseks olevaid

asjaolusid. Muu hulgas tuleb teha tööandjale ettepanek esitada ettevõttesisene

dokumentatsioon, kust nähtub lisatasu maksmise tingimuste reguleerimine (normid,

nende arvestamise alused jmt). Mõlemad pooled on selgitanud, et andmed arvutisse

sisestati töötaja poolt täidetud orderite alusel. Seega on tähtis, kas ja millised olid

ettevõttes kehtivad orderite täitmise reeglid ja kas neid oli töötajale tutvustatud; millised

reeglid kehtisid arvutiprogrammi andmete sisestajale (millised andmed kanda; millal

küsida töötajalt täiendavaid selgitusi, kui order oli ilmselt täidetud ebapiisavalt või mitte

vastavuses kehtestatud eeskirjadega jne). Pooltevahelise töölepingu p 1 kohaselt

kohustusid pooled täitma muu hulgas tööandja seaduslikke akte, määrusi ja tingimusi; p

5.2 kohaselt olid töötaja töökohustused loetletud üles ametijuhendis; p 6 kohaselt olid

tööaeg

ja

muud

tööaja

režiimi

puudutavad

tingimused

reguleeritud

töösisekorraeeskirjades ja muudes tööandja määrustes ja reeglites, mida pidi töötajale

tutvustatama allkirja vastu. Tsiviilasja materjalides on vaid töösisekorraeeskirjad (t lk

61-68), mida on töötajale ka tutvustatud (t lk 69), kuid keevitajale kehtestatud norme ja

nende arvestamist reguleerivad sätteid see ei sisalda. 15.09.2009 toimunud kohtuistungi

protokollist (t lk 82-87) nähtub, et hageja esitas taotluse võtta tõendina vastu hageja

ametijuhend, kuid maakohus keeldus sellest kui mitteasjakohasest.

30. Töölepingu lõpetamisega seonduvate nõuete osas on kolleegium järgmistel

seisukohtadel: poolte vahel puudub vaidlus, et 29.01.2009 käskkirjaga nr 2 (t lk 38-39)

karistati hagejat distsiplinaarkorras töölepingu lõpetamisega töötajapoolse töökohustuse

rikkumise eest (kuni 01.07.2009 kehtinud TLS-i redaktsiooni § 86 p 6), samuti et

lõpetamise ajal oli hagejal kehtiv distsiplinaarkaristus (05.05.2008 noomitus; käskkiri t

lk 40). Käskkirja kohaselt sai tootmisjuht 26.01.2009 info, et keevitajana töötav hageja

on teinud fotosid mitmetest toodetega kastidest ja tellimuslehtedest, mis asuvad

tööandja tootmisruumides ning et seda nägid pealt keevitajatena töötavad J. D. ja S. S.;

nimetatud isikute seletuskirjade kohaselt fotografeeris hageja 14.01.2009 kell 15.30

telefoniga tellimuslehti ja 16.01.2009 tööpäeva lõpus tagumise väljapääsuga koridoris

kaste, milles olid keevitatud detailid; detsembris 2008 oli hagejaga vesteldud teemal

tellimuslehtede pildistamine ja koopiate tegemine ning selgitatud, et selline tegevus ei

ole kooskõlas sisekorraeeskirjadega ning on keelatud omavoliliselt koopiate tegemine

tellimuslehtedest ja muudest tööandja tegevust puudutavatest dokumentidest; töötaja

rikkus pahatahtlikult ja korduvalt TLS § 50 p 1 ja § 48 p 2 ning töösisekorraeeskirjade p

3.1 ja p 11.1; töötajal on kehtiv distsiplinaarkaristus.

31. Tulenevalt alates 01.07.2009 kehtiva TLS redaktsiooni § 131 lg 2 teisest lausest tuleb

käesoleva vaidluse lahendamisel rakendada senikehtinud seadust, seega kuni

01.07.2009 kehtinud TLS-i ja ITVS-i redaktsioone. TLS § 103 kohaselt oli tööandjal

õigus lõpetada sama seaduse § 86 p-s 6 ettenähtud alusel tööleping, kui süütegu häiris

tööd ja töötajal oli distsiplinaarkaristus, mis ei olnud kustunud (lg 1), samuti

esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest (lg 2). TLS § 144 lg 1 kohaselt oli

vaidluse korral töölepingu lõpetamise üle § 86 p-des 6-8 ettenähtud alustel kohtul õigus

hinnata töötaja süüteo asjaolusid ja töölepingu lõpetamise otstarbekust ning töötaja tööle

ennistada. Samuti kuulub rakendamisele kuni 01.07.2009 kehtinud TDVS, mille § 2 p 1

kohaselt oli distsiplinaarsüüteoks muu hulgas TLS §-des 48 ja 50 nimetatud kohustuste

töötajapoolne süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. Sama seaduse §

8 lg 1 kohaselt ei tohtinud distsiplinaarkaristus olla ilmses vastuolus süüteo raskuse,

selle toimepanemise asjaolude ja töötaja eelneva käitumisega. TLS § 48 lg 1 p 2

kohaselt olid töölepingu pooled kohustatud muu hulgas vastastikku täitma töösisekorra

nõudeid. TLS § 50 p 1 kohaselt oli töötaja kohustatud tegema kokkulepitud tööd ning

täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenesid töö iseloomust või töö üldisest

käigust. Kostja töösisekorraeeskirjade (t lk 61-68) p 3.1 kohaselt kohustusid pooled muu

hulgas täitma nimetatud eeskirju ja hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole huve

ja vara. P 11.1 kohaselt olid äri-, teenindus- ja tootmissaladusteks muu hulgas ettevõtte

ärisidemed ning ostu- ja müügihinnad ning kogu sellega kaasnev info ning p 11.2

kohaselt olid kõik töötajad kohustatud hoidma äri-, teenindus- ja tootmissaladusi, mis

on neile teatavaks saanud nii otseselt seoses oma tööülesannete täitmisega kui ka neid,

mis on teatavaks saanud juhuslikult.

32. Hageja möönis detsembris 2008 septembrikuu orderite paljundamist tootmisjuhi loata (t

lk 72), kuid eitas fotografeerimist jaanuaris. Detsembrikuus loa andmist orderitega

tutvuda ja hageja poolt nende loata paljundamist tõendas ka tunnistajana üle kuulatud

tootmisjuht J. V. (t lk 84). Tunnistaja S. S. ütluste (t lk 85) kohaselt nägi ta hagejat

ordereid pildistamas mobiiltelefoniga töölaual tsehhis 14.01.2009 kell 15.30; hageja

pildistas ka tunnistaja ordereid; mäletab täpselt, kuna iga täistund tehakse

kvaliteedikontrolli ja tööpäev lõppes tol päeval kell 15.45; tunnistaja rääkis

pildistamisest kolleeg J. D.le; umbes nädal aega hiljem rääkis ta suitsuruumis, et nägi

hagejat pildistamas. Tunnistaja J. D. ütluste kohaselt (t lk 86) nägi ta hagejat 2009 talvel

pildistamas kaste, milles asub toodang, mis tuleb töösse; ordereid pildistamas ta hagejat

näinud ei ole, kuid on kuulnud, et S. S. on ka näinud; nägi fotoaparaati, objektiiv oli

suunatud kastidele; rääkis pildistamisest S. S.le; kastid olid avatud, siltidel on kirjas, mis

detailid kastis on; ei tea, kas hageja vaatas kasti sisu; selles kohas, kus hageja pildistas,

on üleval videokaamerad, kuid kas need töötavad, tunnistaja ei tea. Kostja esitas kohtule

mõlema tunnistaja poolt tööandjale kirjutatud seletuskirjad (t lk 54-57 koos tõlgetega).

S. S. seletuskirja kohaselt läks ta 14.01.2009 kell 15.30 laua juurde, kus asuvad

kvaliteedikaardid ja orderid, ning nägi, kuidas M. F. pildistas mobiiltelefoniga ordereid;

küsis M. F.ilt, miks talle seda vaja on, vastus oli, et asja pärast; et kui ta seda ei teeks, ei

töötaks ta enam seal. J. D. seletuskirja kohaselt läks ta 16.01.2009 tööpäeva lõpus

tagumise läbikäigu juurde detailide järgi ja nägi, kuidas M. F. fotoaparaadiga pildistas

kaste keevitusdetailidega.

33. Tulenevalt TsMS § 232 lg-st 1 peab kohus hindama seadusest juhindudes kõiki tõendeid

igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustama oma siseveendumuse kohaselt, kas

menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Käesolevas asjas pidi töölepingu

lõpetamise seaduslikkuse korral leidma tõendamist 1) et hageja oli toime pannud talle

etteheidetava süüteo ja 2) et see süütegu häiris kostja ettevõtte tööd ning 3) et hagejal oli

kehtiv distsiplinaarkaristus. Esmakordsele jämedale rikkumisele ei ole kostja tuginenud.

34. Kolleegium on tõendite uurimise ja hindamise tulemusena veendumusel, et hagejale

etteheidetav tegu (pildistamine jaanuaris) leidis küll tõendamist, kuid tõendamist ei

leidnud, et pildistamisega oleks töötaja rikkunud töösisekorraeeskirjade p 3.1, 11.1 ja

11.2. Tunnistajate ütlused ja nende poolt eelnevalt tööandjale antud seletuskirjades esile

toodud asjaolud kattuvad, mõningased lahknevused tunnistajate J. D. ja S. S. ütlustes on

seletatavad aja faktoriga (sündmused toimusid jaanuaris, ülekuulamine septembris).

Hageja ei esitanud tõendeid, millised oleksid tunnistajate ütlused ja seletuskirjades

väidetu ümber lükanud. Samas on kolleegium veendumusel, et tööandja ei suutnud

tõendada, et töötaja poolt orderite ja detailide kastide siltide pildistamise näol oleks

olnud tegemist töösisekorraeeskirjade p-de 3.1, 11.1. ja 11.2 rikkumisega. Esile ei ole

toodud asjaolusid, millede alusel saaks väita, et viidatud pildistamised oleksid kuidagigi

kahjustanud või seadnud ohtu tööandja vara või muud huvid või et selliseid toiminguid

saaks lugeda äri- jmt saladuste mittehoidmiseks. Isegi kui lugeda toimunud pildistamist

töösisekorra viidatud punktide rikkumiseks, ei ole tööandja tõendanud, et pildistamisega

häiris hageja tööandja tööd või tekitas tööandjale raskete tagajärgede saabumise ohu.

Tööandja ei ole esile toonud asjaolusid, milledest nähtuks, et pildistamisega saadud

teavet (äri-, teenindus- või tootmissaladust) oleks hageja kostjale kahjulikul või üldse

mingil moel kasutanud või püüdnud kasutada, lekitades seda kõrvalistele isikutele või

tekitades reaalse ohu, et see võib levida. Teave, mida hageja pildistas, sai talle teatavaks

igapäevaseid tööülesandeid täites. Töösisekorraeeskirjade p 11.2 kohaselt oli ta

kohustatud seda teavet hoidma ja seda sõltumata sellest, kas ta oli seda pildistanud või

mitte.

35. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et tõendamist ei leidnud 29.01.2009

hagejale kostja poolt määratud distsiplinaarkaristuse seaduslikkus. TDVS § 23 lg 2

kohaselt on kohtul õigus tühistada määratud distsiplinaarkaristus, kui töötajat on

karistatud ebaseaduslikult. Kuna käesolevas tööasjas oli karistuseks määratud

töölepingu lõpetamine tööandja algatusel, tuleb 29.01.2009 toimunud töölepingu

lõpetamine lugeda samuti ebaseaduslikuks ning kuna töötaja soovib tööle ennistamist,

tuleb rakendada kehtinud ITLS redaktsiooni § 29 lg 1 ja § 30 lg-d 1 ning 3. § 29 lg 1

kohaselt oli töötajal töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel õigus nõuda

endist tööd ning sellisel juhul pidi töövaidlusorgan tegema otsuse töötaja ennistamiseks

endisele tööle. Tulenevalt sama seaduse § 32 lg-st 1 kuulub otsus töötaja tööle

ennistamiseks viivitamatult täitmisele.

36. ITVS § 30 lg 1 kohaselt pidi töövaidlusorgan töötaja tööle ennistamisel mõistma

tööandjalt välja töötajale keskmise palga sunnitud töölt puudutud aja eest, välja arvatud

seaduses ettenähtud erijuhud. Sama sätte lg 3 kohaselt tuleb keskmine palk arvutada VV

kehtestatud korras, kuid see pidi võrduma tasuga, mida töötaja oleks saanud töö

jätkamisel, ning ei võinud olla väiksem kehtivast palga alammäärast. Kuni 01.07.2009

kehtis keskmise palga arvutamise kord, milline oli kehtestatud VV määrusega nr 275

15.08.2001. Nimetatud määruse § 2 lg 1 kohaselt tuli keskmine palk arvutada üldjuhul

vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga

kogusummast.

Kuna

tsiviilasja

materjalides

puuduvad

vajalikud

raamatupidamisandmed, siis tuleb ka selles osas lahendada vaidlus lõpuni maakohtus.

Eelmenetluses tuleb kohustada tööandjat esitama kohtule VV määrusele vastav

keskmise palga arvestus.

37. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt tuleb menetluskulude jaotus otsustada maakohtul

asja uuel läbivaatamisel.

Ande Tänav Tiit Kollom Imbi Sidok