Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-10-14303/7 AI generated

2-10-14303/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-10-14303/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

aprillil 2010 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis Tsiviilasja number 2-10-14303 Tsiviilasi Tallinna linna avaldus RE eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Tallinna linn (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu, asukoht: Nõmme-K tn 12b, 11617 Tallinn; e-post: olga.vassina@tallinnlv.ee) Puudutatud isik I: RE(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Puudutatud isiku I esindaja määratud korras: vandeadvokaat Eva-Tibar Šuvalov (e-post: eva.tibar@tibar.ee) Puudutatud isik II: EE(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Puudutatud isik III: AS(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Puudutatud isik IV: AK(isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Legislator headnote

AI generated

2-10-14303/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: K on sobiv isik RE eestkostjaks. Avaldaja palub perekonnaseaduse § 92 lg 1 ja 3 alusel seada eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks, kuivõrd EE ei ole suuteline täitma vanemakohuseid alkoholisõltuvuse ja sellest tulenevate probleemide tõttu.

Keywords

AI generated
alcohol dependence adult children parental responsibility parental alienation syndrome protection of adults age of majority
AI generated
2-10-49072/24
06.10.2010.a. Viru Maakohtule esitatud avalduse kohaselt on avalduse esitaja T B E B ema, kes kasvatab ja osutab hooldusõigust E B tütre T B, sündinud XXX.a., suhtes. Alates kaheaastasest vanusest elas laps tihti avaldaja juures. Alates 2002.a. kuritarvitab E B narkootikume ja 2006.a. oli ravil Wismari Haiglas. Alates 2007.a. E B tütar elab pidevalt avaldaja juures ning on tema täielikul ülalpidamisel. E B kuritarvitab ka alkoholi ning 2008.a. oli ravil Narva Haigla psühhiaatriaosakonnas. E B ei osuta ning keeldub osutamast vanema isikuhooldusõigust oma lapse T B suhtes. Ta saab lapsetoetust 300 krooni ning üksikematoetust 600 krooni, millised summad raiskab oma äranägemisel. Avaldaja on pöördunud kohtusse avaldusega lapse isikuhooldusõiguse emalt äravõtmiseks lapse huvides, sest ei ole võimalik eeldada, et E B muudab oma suhtumist lapse suhtes, arvestades seda, et alates 2007.a. ta ei ole hoolitsenud lapse eest üldse ning elab lapsest eraldi. Avaldaja on mitmel korral E B tuletanud meelde tütre eest hoolitsemise kohustust, kuid avaldaja sõnad ei ole E B mõjunud. Avaldaja annab enda nõusoleku lapsele T B eestkostjaks määramiseks.
1-16-7155/2
Narva linna alaealiste komisjon taotleb luba alaealise X X (xxx) suunamiseks Tapa Erikooli.
2-07-22835/5
15.06.2007. a esitas Tallinna linn Harju Maakohtule avalduse alaealisele OG’le eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on OG orb – tema ema NG suri XXX narkootilise ainega seotud mürgituse tagajärjel. Kuni 2007. a märtsini elas O oma emapoolse vanaema ja vanaisa juures. Sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse spetsialistide kodukülastused näidanud, et O vanavanemad ei ole suutnud luua lapse normaalseks arenguks ja kasvatamiseks vajalikke tingimusi. Mõlemad vanavanemad pruugivad sageli alkoholi, ei hoolitse eluaseme puhtuse ja korrashoiu eest. 12.02. 2007. a esitas O vanavanaema VG Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale sooviavalduse palvega määrata teda lapselapselapse eestkostjaks. VG taotlust toetavad ka alaealise lapse vanaema, vanaisa ja onu, kes on Lasnamäe Linaaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale esitanud vastavasisulised avaldused. 07.03.2007. a korraldusega nr.1-15/137 andis Lasnamäe Linnaosa vanem VG loa võtta alaealine lapselapselaps oma perekonda, korraldusega nr.1-15/138 on alaealisele OG ettenähtud riiklikud peretoetused määratud lapse VG. VG on lapselapselapse kasvatamise ja tema eest hoolitsemisega hästi toime tulnud Vaatamata eale on VG tegus ja toimekas ning tal on kindel tahe OG eest hoolitseda ja teda kasvatada. Lapse vanavanaemal on kahetoaline kõigi mugavustega korter, kodu on hoolitsetud ning sisustatud lapse normaalseks arenguks kõige vajalikuga. Kuna vajalik on alaealise elamiseks vajalike dokumentide vormistamine ja võimalikud asjaajamised lapse huvide kaitseks, on avaldaja seisukohalt otstarbekas määrata OG eestkostjaks VG. Avaldaja palub määrata eestkostja 3 aastaks.
2-08-14126/3
aprillil 2008.a. esitas Kuressaare Linn kohtule avalduse X. Xalt lapse äravõtmiseks ilma vanemlike õiguste äravõtmiseta alaealisele X X’ i üle eestkoste seadmiseks ning eestkostja määramiseks. X X on sündinud X.a. Saare Maakonnas Kuressaare linnas X X ja X X (endine nimi X) kooselust pere esimese ja ainukese lapsena. X X sünniakt nr 69 on välja antud 13. aprillil 1992.a. Saare maavalitsuse Perekonnaseisuosakonna poolt. X X isa nime kanne sünniakti on tehtud vanemate ühise avalduse nr38 13.04.1992.a. alusel (tl.5-6). X X isa X X suri 25.02.1999.a. Surmaakti koostas Kärla vallavalitsus 25.02.1999.a., akt nr.8 (surmatunnistus DL 0348321) (tl.7). Alaealise X X ema X X abiellus 05.10.2001.a. X Xga, kes suri 27.01.2004.a. Sellest ajast kannab X X perekonnanime X . Avalduse kohaselt ei ole X X’ i ema X X tütart kasvatanud alates 1998.a. Alates kuuendast eluaastast elab X naabrite X ja X X perekonnas X Kuressaares. X X’ i kodus X Xa juures oli probleeme alkoholi liigtarvitamisega, millest tulenesid kasvatusja toimetulekuraskused. X X on alates 1999.a. Kuressaare Linnavalitsuse sotsiaaltoetuste registris toimetulekutoetuse saajana. 31.03.2008.a. Kuressaare Linnavalitsuses toimunud jutuajamisel lastekaitse spetsialist Helle Kahmi ja X Xa vahel tunnistas viimane, et vaatamata sellele, et ta lapsest hoolib, ei ole ta suutnud oma last kasvatada ja kuna lapse soov on elada teises kodus, ei vaidle ta sellele vastu. Nimetatud asjaoludega seoses esitas X X, alaealise tegelik kasvataja Kuressaare Linnavalitsusele 21.02.2008.a. avalduse, milles palus enda määrata X X eestkostjaks. Sellekohase kirjaliku nõusoleku on andnud ka X X’iga samas leibkonnas elav abikaasa X X ja nende perekonnast eraldi leibkonnas elav poeg X X (tl. ). Perekond X on seni kandnud kõik lapse kasvatamise ja koolitamisega seotud kulud. Kuressaare Linnavalitsus on kontrollinud perekonna tausta ja on arvamusel, et X X on sobiv eestkostja ja temal on eestkoste teostamiseks sobivad tingimused. Alaeline X X esitas Kuressaare Linnavalitsusele 20.02.2008.a. avalduse, milles avaldas soovi ja nõusolekut selleks, et tema eestkostjaks saaks X X., kes on teda kasvatanud, õpetanud ja
2-07-21286/12
05.06.2007.a. saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja Narva linna avaldus vanema õiguste äravõtmiseks XX alaealiste laste XX (isikukood XX) ja XXX (XX) suhtes. Esitatud avaldusest tuleneb, et XX ei täida vanemlike kohustusi laste kasvatamisel ja ülalpidamisel. Alates 23.03.2007.a. viibivad lapsed Narva Laste Varjupaigas.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Mõistlik Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

30. aprillil 2010 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis Tsiviilasja number 2-10-14303 Tsiviilasi Tallinna linna avaldus RE eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Tallinna linn (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu, asukoht: Nõmme-K tn 12b, 11617 Tallinn; e-post: olga.vassina@tallinnlv.ee) Puudutatud isik I: RE(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Puudutatud isiku I esindaja määratud korras: vandeadvokaat Eva-Tibar Šuvalov (e-post: eva.tibar@tibar.ee) Puudutatud isik II: EE(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Puudutatud isik III: AS(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Puudutatud isik IV: AK(isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Resolutsioon

1. Rahuldada Tallinna linna avaldus RE eestkostja määramiseks.

2. Määrata RE täisealiseks saamiseni eestkostjaks AK.

3. Jätta läbi vaatamata avaldus esialgse õiguskaitse rakendamiseks. Määruse kehtivus ja viivitamatu täitmine Määrus hakkab kehtima ja kuulub viivitamata täitmisele sõltumata jõustumisest alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse puudutatud isikule kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetluse käik Harju Maakohtu menetluses on Tallinna linna avaldus alaealisele RE eestkostja määramiseks.

RE sündis XXX. Vastavalt sünnitunnistusele nr XXX on RE ema EE ja isa AS. Alates 09.07.2009 elab RE vanaema AK juures aadressil XXX, Tallinn ning on tema kasvatusel ning ülalpidamisel.

Nõmme Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitsetöötajad on EE tegelenud alates 2005. a maist. 23.08.2007.a. pöördus Nõmme Linnaosa Valitsuse lastekaitsetöötaja poole AK, kes teatas, et EE pikaajalise joomise käigus oli R järelevalve ja hoolitsuseta jäänud. Laps viibis vanaema juures alates 19.08.2007-28.08.2007.a. 30.08.2007 suunati perekond E Tallinna Perekeskuse peretöö teenusele. Novembris teatas Tallinna Perekeskuse sotsiaaltöötaja, et 21.11.2007 kodukülastuse ajal oli EE tugevas alkoholijoobes olnud. EE oli sotsisaaltöötajale öelnud, et on haiguslehel, tööl ei käi, tarvitab alkoholi juba mitmendat päeva ja laps lasteaias käinud ei ole. Lasteaia juhataja sõnul käis laps kohal harva, riided olid suitsulõhn d. Detsembris 2008.a. asus E. E väidetavalt tööle. 19.05.2008.a. toimunud kodukülastuse ajal oli EE tugevas alkoholijoobes, koordinatsioon ja kõne olid tugevalt häiritud. E hüsteeritses, nuttis, oli agressiivne, suitsetas ning hoidis last süles kinni. E lõi lastekaitsetöötajat jalaga, viimane kutsus politsei. Politsei abiga toimetati RE turvakodusse. 20.05.2008 lastekaitsetöötaja vastuvõtul lubas E minna alkoholiravile, R lubati koju. Juuni-august 2008.a. ei reageerinud E. E lastekaitsetöötajate kutsetele ega helistamistele kuni teatas 25.08.2008 Tallinna Perekeskuse sotsiaaltöötajale elektronkirja teel, et ta keeldub koostööst. 18.09.2008 teatas E E , et tal on uus töökoht eralasteaias kokana. Tunnistas alkoholiprobleemi ja lubas pöörduda anonüümsete alkohoolikute rühma, samas jätkata peretööd. Rühma siiski ei läinud. Muus osas käitumine paranes. Olukord oli enam-vähem rahulik kuni juulini 2009, mil AK teatas, et EE viibib koos pojaga E kasuisa juures ning tarvitab juba mitmendat päeva alkoholi. E õde EKsõnul oli R kurtnud, et tal on kõht tühi. Kodukülastus antud aadressile kinnitas info õigsust. Lastekaitsetöötajad võtsid RE kaasa ja andsid üle lapse vanaemale AK. 10.07.2009 Nõmme Linnaosa Valitsuse linnaosavanema korraldusega nr 181 eraldati alaealine RE ema EE juurest. R anti vanaema hooldusele. A. K juures on lapsel normaalsed ja head kasvutingimused. 23.07.2009 esitas AK Nõmme Linnaosa Valitsusele avalduse sooviga saada RE ajutiseks eestkostjaks. R isa ASon andnud kirjaliku nõusoleku A. K eestkostjaks määramise kohta oma pojale. 12.08.2009 suunati EEtaas kord Tallinna Perekeskuse peretöö teenusele.

Harju Maakohtu 05.10.2009 määrusega määrati AK tütrepoja RE ajutiseks eestkostjaks. Eestkoste seadmise alusteks olid peamiselt EE alkoholiprobleemid, mille tagajärjel ei suutnud ta piisavalt lapse eest hoolitseda. Kohtumäärusest teada saades oli EE ärritunud ja pahane nii oma ema kui ka lastekaitsetöötajate peale ning sattus taas alkoholi tarvitamise tsüklisse. AK käis R , kes oli ehmunud, ema juurest ära toomas. EE ei olnud taas huvitatud koostööst Perekeskusega, suhtlemine toimus sotsiaaltöötaja initsiatiivil. E saatis sotsiaaltöötajale ähvardava sisuga sõnumeid ning novembris lõpetas suhtlemise Perekeskusega. 01.12.2009 pidas EE Raplas kinni politsei, kasuisa käis tal järel. AK keeldus ajutiselt last emale andmast.

30.12.2009 pöördus EE Nõmme LOV lastekaitsetöötajate poole avaldusega, et AK keelab lapsega suhtlemast. Vastuvõtul 21.01.2010 teatas E E , et ei suhtle oma emaga alates novembrist ning ei soovi seda teha isegi R kohtumise teemal. E. E keeldus psühholoogi poole pöördumast, politseiga seonduva kohta selgitusi ei andnud, sotsiaaltöötajaga suhelda ei soovi. Lastekaitsetöötaja pakkus võimalust suhelda R lastekaitse vahendusel. R kohtus emaga 25.01.2010, 02.02.2010 ja 9.02.2010.

11.02.2010 saatis EE emale sõnumi, milles teatas, et ei suuda enam elada. Lastekaitsetöötaja palus tal pöörduda psühhiaatri poole, selle peale EE vihastas.

15.03.2010 esitas AK avalduse Nõmme LOV-le, milles avaldas soovi saada R eestkostjaks. Tallinna Männiku Lasteaia iseloomustusest nähtub, et laps on hästi arenenud, nutikas. AK teeb lasteaiaga pidevalt koostööd, arved on regulaarselt tasutud. AK töötab I AS-is. Avaldaja leiab, et

A. K on sobiv isik RE eestkostjaks. Avaldaja palub perekonnaseaduse § 92 lg 1 ja 3 alusel seada eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks, kuivõrd EE ei ole suuteline täitma vanemakohuseid alkoholisõltuvuse ja sellest tulenevate probleemide tõttu.

12.04.2010 ja 21.04.2010 toimunud ärakuulamisel jäi avaldaja esitatud avalduse juurde, puudutatud isikud ja lapsele määratud esindaja nõustusid avaldusega. Lapsele määratud esindaja vandeadvokaat Eva-Tibar Šuvalov leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. R on jäänud vanemliku hoolitsuseta ema alkoholisõltuvuse ja sellest tulenevate probleemide tõttu. R isa A. S elab pikemat aega Soomes ning kontakt lapsega on muutunud olematuks, rahaline toetus ei nda vanemlikku hoolitsust. Eestkoste seadmiseks on olemas õiguslikud alused ning eluline vajadus. A. K on osalenud lapse eest hoolitsemises ja kasvatamises sisuliselt alates lapse sünnist, periooditi on R ka var malt elanud vanaema juures. Alates juulist 2009.a. on R elanud vanaema juures alaliselt. A. K on suhtunud lapsesse hoolitsuse ning vastutustundega, Rle on loodud arengut soodustav ja turvaline kasvukeskkond, suhted perekonnas on toetavad ja usalduslikud. Lapsega tegelevad ja tema eest hoolitsevad ka R onu ja tädi oma peredega. Isikuomaduste poolest on AK sobiv täitmaks eeskostja ülesandeid, materiaalselt on A. K hästi toimetulev. Eestkoste seadmine RE suhtes on lapse huvides, vajalik asjaajamiseks ja lapse huvide kaitseks. Vastavalt PKS §-le 97 on eestkostja lapse seaduslik esindaja ja antud juhul ei ole vajalik eestkostja ülesannete ringi piirata seaduses sätestatud lapse seadusliku esindaja ülesannete osas.

AKsoovib enda määramist REeestkostjaks. Ta on olnud alates 05.10.2009. a R ajutine eestkostja. Laps elab tema juures. Lapse ema EEnõustub eestkoste määramisega, kuna see on lapse huvides. Lapse isa ASon esitanud kirjaliku nõusoleku AKRE eestkostjaks määramiseks (toimiku lk-d 44, 75).

Kohtumääruse põhjendused Kohtule esitatud avalduse, puudutatud isikute seletuste, lapsele määratud esindaja arvamuse ja kirjalike tõenditega on tõendatud, et laps on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest, mistõttu on lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks põhjendatud lapse üle perekonn aduse (edaspidi PKS) § 92 alusel eestkoste seadmine.

AK puhul ei esine PKS §-s 96 nimetatud eestkostjaks olekut välistavaid asjaolusid. Tema eestkostjaks määramisel jääks lapse senine elukorraldus samaks. Isikuomaduste poolest on ta sobiv täitmaks eeskostja ülesandeid ja vastab PKS §-s 95 sätestatud nõuetele. Eestkoste seadmine REsuhtes on lapse huvides, vajalik asjaajamiseks ja lapse huvide kaitseks.

Vastavalt PKS §-le 97 on eestkostja lapse seaduslik esindaja ja antud juhul ei ole vajalik eestkostja ülesannete ringi piirata seaduses sätestatud lapse seadusliku esindaja ülesannete osas. Arvestades asjas kogutud tõendeid ning puudutatud isikute avaldusega nõusolekut asub kohus seisukohale, et avaldus on esitatud lapse huvides, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Tulenevalt PKS § 104 lg-st 5 ja TsMS § 557 lg-st 21 tuleb määrata lapsele eestkostja kuni täisealiseks saamiseni.

Kuna avaldaja võttis tagasi taotluse kohaldada esialgset õiguskaitset ja määrata RE ajutine eestkostja, siis jätab kohus selle TsMS 477 lg 6 alusel läbi vaatamata.

Kohtunik