2-09-70711/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2010.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-70711

Tsiviilasi

KREDIIDIKASSA AKTSIASELTSi hagi EK vastu 7 359

krooni saamiseks

Tsiviilasja hind

3 680 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja KREDIIDIKASSA AKTSIASELTS

Hageja lepinguline esindaja Tarvo I

Kostja EK(isikukood xxx, elukoht xxx)

Menetlustoimingu tegemise

viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista EK 7 359 (seitse tuhat kolmsada viiskümmend üheksa) krooni

KREDIIDIKASSA AKTSIASELTSi kasuks.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta EKkanda.

2. Välja mõista EK menetluskulu 1 750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni

KREDIIDIKASSA AKTSIASELTSi kasuks.

3. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb EK tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1

ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 2).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud

juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile

ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või

mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto

nr 10220034799018) või Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr 333416110002) või

Swedbank AS-is (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.

Selgitus

TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Asjaolud

KREDIIDIKASSA AKTSIASELTS esitas 22.12.2009 hagi EK vastu 7 359 krooni saamiseks.

Nõue tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust. Kostja ei täitnud oma kohustusi

hageja ees, millega rikkus lepingu tingimusi.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. Hagimaterjalid ja kirjaliku

vastuse esitamise nõue on 27.03.2010 kostjale isiklikult üle antud. Kostja vastust 20 päeva

jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus

tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

täidetavaks.

KREDIIDIKASSA AKTSIASELTSi ja EK vahel sõlmitud laenulepingust nähtub, et poolte

vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping

krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 järgi krediidiandja võib

osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles

öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele

järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase

täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja

jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS §

397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1

kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel

võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6

kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral viivist. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos

kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju

ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju

hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane

olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei

oleks esinenud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele laenulepingust

tulenev põhivõlg summas 3 000 krooni, lepingu sõlmimise tasu 680 krooni ja viivis 3 679

krooni, kogusummas 7 359 krooni.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 3 750 krooni järgmiselt:

1 000 krooni riigilõivu hagimenetluses, 250 krooni riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses ning

2 500 krooni õigusabikulud.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse

avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja

arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu

kiirmenetluse lõppu.

Kohtute

Infosüsteemist

nähtub,

et

tsiviilasjas

nr

2-08-47545

KREDIIDIKASSA

AKTSIASELTSi maksekäsu kiirmenetluses EK vastu 7128 krooni saamiseks, on kohus

9.11.2009 määrusega jätnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata TsMS § 483 lg 2

p 3 alusel. Nimetatud määrus ei ole jõustunud. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule

esitatud 22.12.2009, seega ühe kuu jooksul.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 2 500 krooni. TsMS § 175

lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt

menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4.09.2008 määruse nr 137 §

1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja

nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 10 000 krooni puhul 5 000

krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks (3 000 + 680) 3 680 krooni. Kohtu

hinnangul ei ole õigusabikulude summa 2 500 krooni vajalik ja põhjendatud. Käesolevas asjas

on hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning kohtu hinnangul

ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks

õigusabikulude kandmist summas 2 500 krooni. Asjas ei ole toimunud ühtegi kohtuistungit,

kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega eelmenetluses. Kohtu hinnangul on hageja

õigusabikulud põhjendatud 500 krooni ulatuses.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud

summas 500 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 250 krooni ning

hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 1 000 krooni, kokku 1 750 krooni.

Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on vastava avalduse esitanud.

Viivi Villemson