Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-09-71495/15 AI generated

2-09-71495/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-09-71495/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Püssi linn (Linnavalitsuse kaudu) esitas 30.12.2009 Viru Maakohtule hagi M.G. vastu käsundita asjaajamisest tekkinud võlgnevuse nõudes. Hagi asjaolude kohaselt on kostja omandis korter asukohaga: xxx Püssi linnas, mis on korteriomandina registreeritud 22.01.2007. Hageja osutas kostjale elamu hooldus-, veevarustuseja kanalisatsiooniteenust ning vahendas soojusvarustuse teenuse osutamist. Ajavahemikul juunist 2005 kuni juuni 2008 on kostjale hageja poolt osutatud ja vahendatud kommunaalteeuste eest arvestatud ja kuulub kostja poolt tasumisele 30 158,09 krooni. Kostja ei ole teenuste eest tasunud. xxx Püssis asuva korterelamu korterite omanikud ei ole moodustanud korteriühistut ega valinud ka muud elamu haldamise vormi ning seetõttu jätkas hageja eluruumide erastamise kohustatud subjektina elamu haldamist ka peale 31.12.2002. Alates 01.07.2008 lõpetas Püssi Linnavalitsus elamu haldamise. Hageja leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 1018 lg.1 ja 1023 lg.1 alusel.

Legislator headnote

AI generated

2-09-71495/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Hagi esemeks on hageja poolt VÕS § 1018 alusel kostjale osutatud või vahendatud teenuste eest tasu nõue summas kokku 30 158,09 krooni.

Keywords

AI generated
hail insurance cost-effectiveness of treatment right to higher insurance cover medical necessity common flat-rate scheme for farmers coverage for cancer treatment
AI generated
2-06-6756/3
Viru Maakohtule 27. märtsil 2006. a esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest talle kuuluvas elukohas aadressil XXX. Hageja on kostjale saatnud igakuiselt arve ning teabe teenustasu ja võlgnevuse kohta. Hageja esindaja on saatnud kostjale pretensioonid, milles tuletati meelde võlgnevuse olemusest ja tasumata jätmise tagajärgedest. Hageja väitel on kostja seisuga 01. märts 2006. a hageja arvelt alusetult säästnud 574,49 krooni. Hagi esitamisel on hageja tasunud kinnistusosakonna tõendi eest 40 krooni, õigusabi eest TÜ-le Soter 224,20 krooni ja riigilõivu 250 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks alusetult säästetud 574,49 krooni ning kohtukulud.
2-11-32621/3
Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud KÜ X hagi J.
2-05-16361/3
Hageja esitas kohtusse hagi kostja vastu teenustasu 4178,37 krooni hüvitamise nõudes.
2-05-187/3
Kohtla – Järve kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr.7976 ärakirjale, korteriomandi, asukohaga: xxx linnas, omanik on jätnud tasumata L D poolt korteris tarbitud soojusenergia eest.
2-06-19143/5
24. juulil 2006.a esitatud hagiavalduse kohaselt kostja on jätnud õigeaegselt tasumata hageja poolt osutatud soojusenergia teenuse eest. Igakuiselt on kostjale saadetud arve, millel on teave ka võlgnevuse kohta. Kostja võlgnevust tasunud ei ole. Hageja palus vastavalt AÕS § 26, KOS § 13, TsK § 477, VÕS § 102, §1027 välja mõista kostjalt võlgnevus summas 4 704,50 krooni menetluskulud.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

1. Püssi linna hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista M.G.lt Püssi linna (Linnavalitsuse kaudu) kasuks

20 904 (kakskümmend tuhat üheksasada neli) krooni.

3. Menetluskulud jagada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

4. Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 14. aprillil 2010.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kohtuasja number 2-09-71495 Otsuse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi Püssi linna hagi M.G. vastu võla nõudes Hagihind

30 159 krooni Kohtuistungi toimumise aeg 18.märts 2010

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

Püssi linn (Linnavalitsuse kaudu) (RK 75008440, asukoht: Viru 3 Püssi) lepinguline esindaja S. P.

M.G. (IK xxx) ja tema lepinguline esindaja A. G.

I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Püssi linn (Linnavalitsuse kaudu) esitas 30.12.2009 Viru Maakohtule hagi M.G. vastu käsundita asjaajamisest tekkinud võlgnevuse nõudes. Hagi asjaolude kohaselt on kostja omandis korter asukohaga: xxx Püssi linnas, mis on korteriomandina registreeritud 22.01.2007. Hageja osutas kostjale elamu hooldus-, veevarustuseja kanalisatsiooniteenust ning vahendas soojusvarustuse teenuse osutamist. Ajavahemikul juunist 2005 kuni juuni 2008 on kostjale hageja poolt osutatud ja vahendatud kommunaalteeuste eest arvestatud ja kuulub kostja poolt tasumisele 30 158,09 krooni. Kostja ei ole teenuste eest tasunud. xxx Püssis asuva korterelamu korterite omanikud ei ole moodustanud korteriühistut ega valinud ka muud elamu haldamise vormi ning seetõttu jätkas hageja eluruumide erastamise kohustatud subjektina elamu haldamist ka peale 31.12.2002. Alates 01.07.2008 lõpetas Püssi Linnavalitsus elamu haldamise. Hageja leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 1018 lg.1 ja 1023 lg.1 alusel.

2. Kostja vaidles oma vastuses hagile vastu. Kõik hageja poolt esitatud numbrid on tõendamata. Puuduvad arvestused, ei saa aru mida tahetakse. Kostjal ei saa olla üürivõlgnevust, sest ta ei ole üürnik. Keskkütte teenust kostja ei ole saanud, sest radiaatorid on Püssi linnapea S. loal maha võetud. Alates 2004 a-st on hageja tasunud arveid vastavalt kokkuleppele 20% soojuse hinnast ja Linnavalitsus, esitades arveid kokkulepitud suuruses, aktsepteeris kokkulepet.

II KOHTUISTUNG 18.03.2010

3. 18.03.2010 toimunud kohtuistungil kostja tunnistas hagi kõigis nõuetes peale keskkütte teenuse osutamisest tuleneva nõude. Keskkütte teenuse eest esitatud nõuet tunnistas kostja 20%. Nimetatud kokkulepe sõlmiti seoses sellega, et kostja läks hageja loal üle alternatiivküttele.

III KOHTU PÕHJENDUSED

4. Maakohus kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjalidega leidis, et hagi on osaliselt põhjendatud.

5. Hagi esemeks on hageja poolt VÕS § 1018 alusel kostjale osutatud või vahendatud teenuste eest tasu nõue summas kokku 30 158,09 krooni.

6. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja osutas või vahendas hagiavalduses märgitud perioodil juunist 2006 kuni juunini 2008 nimetatud teenuseid. Vaidlust ei ole ka selles, et pooled ei ole sõlminud lepingut teenuste osutamiseks ega vahendamiseks hageja poolt.

7. Kostja võttis kohtuistungil õigeks hagi elamu hooldus-, veevarustuseja kanalisatsiooni teenuse osutamise osas täies ulatuses ja soojusenergia vahendamise osas 20% ulatuses.

TsMS § 440 lg.1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Kohus on seisukohal, et kostja võlgnevus hagejale elamu hooldus-, veevarustuseja kanalisatsiooni teenuse osutamise osas on hagi tõendatud kostja õigeksvõtuga.

8. Hageja poolt kohtule esitatud arvestuse kohaselt (tl 44) moodustab hagiavalduses toodud perioodi eest moodustunud võlgnevusest (30158,09 krooni) keskkütte teenuse vahendamise võlgnevus 11 567,62 krooni. Seega on ülejäänud võlgnevuse elamu hooldus-, veevarustuseja kanalisatsiooni teenuste osutamise eest summas 18 590,47 ning selles osas on kostja hagi õigeks võtnud.

9. Pooled vaidlevad selle üle kas poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt hageja arvestab kostjale osutatud keskkütte teenuse eest üksnes 20 % teenuse maksumusest.

10. Hageja on 25.03.2010 tunnistanud, et detsembris 2004 tehti kostja osas ümberarvestus ja tasumisele kuuluvaks summaks jäi ca 20 % (tl 42).

Kohus on seisukohal, et hageja on sellega kinnitanud kostja väidet vastava kokkuleppe kohta. Kohtu seisukohta kinnitab ka asjaolu, et kohus andis hagejale võimaluse esitada kostja vastuväidet (kokkulepe 20% tasumise kohta) ümberlükkavad tõendid kostjale esitatud arvetena vaidlusaluse perioodi osas, kuid hageja nõutud arveid ei esitanud, esitades üksnes arvete koondi (tl 43-44).

11. VÕS § 8 lg.1 ja 2 kohaselt on leping kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 11 lg.1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis.

12. Kostja vastuväite kohaselt tehti 2004 a-l tollase linnapeaga suuline kokkulepe ja nimetatud kokkuleppest peeti kinni, esitades kostjale arveid keskkütte teenuse eest 20% teenuse maksumusest.

VÕS § 13 lg.1 kohaselt võib lepingut muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud alusel.

Kostja on seisukohal, et 2004 sõlmitud leping (keskkütteteenuse eest 20% teenuse maksumusest) on jätkuvalt kehtiv, so keegi ei ole seda muutnud.

13. Kohus leiab, et Püssi Linnavalitsuse 07.02.2007 otsuse puhul on tegemist lepingu ühepoolse muutmise sooviga, mis on vastuolus VÕS § 13 lg.1 sätestatud lepinguvabaduse ja privaatautonoomia põhimõttega, so lepingu sõlmimise kõrval on ka lepingu muutmine ja lõpetamine eelduslikult ainult poolte endi otsustada ja peab toimuma konsensuse alusel.

Ühepoolne lepingu lõpetamine on lubatud ainult seaduses või lepingus sätestatud alustel.

14. Lähtudes sellest, et kostja tunnistab hagi keskkütte teenuse osutamisest tekkinud võlgnevuse kohta 20% ulatuses, kuulub hagi õigeks võetud osas rahuldamisele, so 11 567,62 x 20%= 2313,50 krooni.

15. Kokku on hagi õigeksvõtuga tõendamist leidnud summas 20 903,99 (20 904) krooni.

16. Kohus jätab otsuse tegemisel tähelepanuta kostja esindaja nimel 01.04.2010 esitatud täiendava vastuse, sest nimetatud vastus esitati peale kohtu poolt 18.03.2010 toimunud kohtuistungil taotluste ja tõendite esitamiseks määratud tähtpäeva (25.03.2010). Samuti esitati nimetatud täiendav vastus ilma esindaja või kostja allkirjata.

17. Menetluskulud

Seoses hagi osalise rahuldamise, tuleb menetluskulud jagada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega TsMS § 163 lg.1 alusel.

Kohtunik

O.Mihkelson