3-10-257/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2010, Tallinn

Haldusasja number

3-10-257

Haldusasi

OÜ Germund Hulgi kaebus, milles taotletakse Maksu-

ja

Tolliameti

Põhja

maksu-

ja

tollikeskusele

ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, millega

kantaks

kaebuse

esitaja

poolt

OÜ

Rikets

arvelduskontole tehtud 288 000 krooni suurune makse

kaebuse esitaja maksukontole.

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 31. märtsil 2010.

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: OÜ Germund Hulgi

Esindaja: v.adv. Armand Reinmaa

Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus

Esindaja: Tomek Tosin

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Germund Hulgi kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata otsuse ärakiri menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus

Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. 16. oktoobril 2001 tegi OÜ Germund Hulgi (edaspidi: kaebuse esitaja) pangaülekande,

kandes OÜ Rikets arvelduskontole nr 10002043415006 summa 288 000 krooni. Kõnealune

OÜ Rikets arvelduskonto oli Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (edaspidi

vastustaja või maksuhaldur) korraldusel arestitud. Olles leidnud, et OÜ-le Rikets makse

tegemine oli ekslik, pöördus kaebuse esitaja 20. oktoobril 2009 maksuhalduri poole ning palus

tasaarvestada see summa OÜ Germund Hulgi maksuvõlaga. Kuna pöördumisele vastust ei

tulnud, esitas kaebuse esitaja 02. novembril 2009 maksuhaldurile samasisulise taotluse, mille

maksuhaldur 16. novembri 2009 kirjaga nr 13-4/22051-1 rahuldamata jättis. 30. detsembri

2009 vaideotsusega nr 6-1/576 jättis Maksu- ja Tolliamet rahuldamata OÜ Germund Hulgi

vaide.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

2. OÜ Germund Hulgi esitas 29. jaanuaril 2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotles Maksu-

ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele ettekirjutuse tegemist kaebuse esitaja poolt OÜ Rikets

arvelduskontole üle kantud summa ulatuses tasaarvestuse tegemiseks OÜ Germund Hulgi

maksuvõlaga. Kohtuistungil täpsustas kaebuse esitaja oma taotlust, soovides kõnealuse summa

kandmist enda maksukontole ettemaksuna, kuna kohtuistungi ajaks ei olnud kaebuse esitajal

maksuvõlga.

3. Kaebuse esitaja leiab, et maksuhaldur on aluseta kandnud endale OÜ Rikets arestitud

pangakontolt summa, mille kaebuse esitaja ekslikult sinna tasus. Kaebuse esitaja selgituse kohaselt

oleks ta pidanud kõnealuse summa tasuma OÜ-le Rikets Hulgi, ent ülekande tegija

tähelepanematuse ja äriühingute nimede sarnasuse tõttu tegi kande valele isikule. Selle väite

kinnituseks on kaebuse esitaja esitanud OÜ Rikets Hulgi poolt kaebuse esitajale esitatud arved

ning OÜ Rikets poolt maksuhaldurile 02. novembril 2009 esitatud kinnituse mille kohaselt

puudus OÜ-le Rikets 288 000 krooni ülekandmisel majanduslik sisu.

4. Kaebuse esitaja leiab, et OÜ Rikets pangakontole kantud summa ei ole OÜ Rikets vara, vaid

kuulub kaebuse esitajale, kuna vaidlusaluse makse näol on tegemist alusetu maksega ja seega

tühise tehinguga. Kaebuse esitaja leiab, et vaideotsuses esitatud seisukoht, et kaebuse esitaja

peaks OÜ Riketsi vastu esitama nõude tsiviilmenetluse raames, ei ole kooskõlas haldusmenetluse

efektiivsuse ning üleliigsete kulutuste vältimiste põhimõtetega. Samuti leiab kaebuse esitaja, et

maksuhalduril on kohustus maksumenetluse läbiviimiseks tuvastada, et tegemist oli tühise

tehinguga ning et kaebaja on ekslikult kandnud 288 000 krooni OÜ Rikets arveldusarvele.

5. Kaebuse esitaja viitab maksukorralduse seaduse (MKS) §-le 128 lõikele 1, § 130 lg 1 punktile 6

ja lõikele 2 ja § 131 lõikele 1, samuti täitemenetluse seadusetiku (TMS) § 4 lõikele 1 ja leiab, et

sissenõuet on võimalik pöörata ainult võlgniku varale. Seetõttu peab kaebuse esitaja

põhjendamatuks vaideotsuses esitatud väidet, et maksuhaldur võib arestimise käigus saada endale

kõik arestitud kontole laekunud summad ega pea tuvastama laekunud raha (vara) omandiõigust.

Seejuures märgib kaebuse esitaja, et käesolevas asjas on tuvastatud, et vaidlusalune summa kuulub

kaebuse esitajale ning seejuures tuleks kaebuse esitaja poolt OÜ-le Rikets kantud summa lugeda

kaebuse esitaja poolt enda maksukohustuse täitmiseks kolmanda isiku kaudu.

6. Ka on kaebuse esitaja seisukohal, et vaidlustatud toiminguga soosib maksuhaldur tehinguid,

millel puudub majanduslik sisu, on vastuolus õiguskorra üldpõhimõtete ja õiguskindluse

printsiipidega, samuti MKS § 83 lõikes 3 sätestatuga. Seejuures selgitab kaebuse esitaja, et

16.10.2009 aastal teostatud maksele eelnenud olukorda tühise tehingu teinud pooled taastada ei

saa OÜ Rikets arvelduskontode arestimise tõttu. Kaebuse esitaja viitab ka sellele, et praktikas on

Maksu- ja Tolliamet aktsepteerinud seda, et maksukohuslase poolt ekslikult märgitud viitenumbri

ning selle alusel valele kontole teostatud makse on võimalik tasaarvestada maksuvõlaga. Kaebuse

esitajale jääb arusaamatuks, kuidas praeguses situatsioonis puudub Maksu- ja Tolliametil selleks

alus.

7. Kaebuse esitaja leiab samuti, et maksuhaldur ei võta vastu kaebaja kohustuse täitmist kolmanda

isiku (OÜ Rikets) poolt, rikkudes sellega MKS § 106 lõiget 8. Kaebuse esitaja selgitab, et

käesoleval juhul on nii ta ise kui OÜ Rikets teinud maksuhaldurile avaldused, milles paluvad

Germund Hulgi OÜ poolt ekslikult kantud summa kanda Germund Hulgi OÜ maksukontole.

Kaebuse esitaja hinnangul ei peaks tulenema erandeid asjaolust, et OÜ Rikets konto oli arestitud,

kuna arestimise eesmärk on takistada konto omanikul käsutada tema kontol olevat võlgniku raha.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

8. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus peab OÜ Germund Hulgi kaebust

põhjendamatuks ning palub see rahuldamata jätta. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja

seisukohaga, et OÜ Rikets pangakontole laekunud summa ei olnud OÜ Rikets vara. Seejuures

viitab vastustaja võlaõigusseaduse (VÕS) § 703 lõikele 1 ja § 713 lõikele 1 ja järeldab sellest, et

pangaülekande teostamisel antakse kontopidajale (pangale) käsund, mille tulemusena teeb

käsundisaaja käsundiandja nimel käsutuse soodustatud isikule. Vastustaja leiab, et pärast saaja

arvelduskonto krediteerimist ei ole tegemist enam ülekandeks käskluse andnud isiku varaga,

vaid makseteenuse pakkuja kohustusega soodustatud isiku ees, sest nõude käsutus on

toimunud ning ainsana on mõeldav kaebuse esitaja potentsiaalne tagasinõudeõigus OÜ Rikets

vastu alusetu rikastumise sätete alusel.

9. Vastustaja hinnangul ei ole ta ka jätnud põhjendamatult kasutamata talle antud võimalust

parandada isikule ekslikult tekitatud või tekkinud negatiivne olukord, sest maksuhalduril

puudub sellise olukorra ümberkujundamiseks volitus ning maksuhaldur ei ole oma ülesannete

täitmisel mitte kuidagi üle võtnud OÜ Rikets kohustusi kaebaja ees. Vastustaja juhib ka

tähelepanu asjaolule, et olematu kohustuse katteks ülekande tegemine ei ole tehing, mis saaks

olla tühine, sest tegemist on sooritusega, mille tühisus ei saa kõne alla tulla. Vastustaja peab

täielikult asjakohatuks kaebaja argumente majandusliku sisuta tehingute soosimise,

õiguskindluse põhimõtte, õiguskorra üldprintsiipide ja hea halduse tava osas.

10. Mis puudutab maksukohustuse täitmist kolmanda isiku kaudu, siis märgib vastustaja, et

see tähendab, et maksukohustus täidetakse maksuhaldurile maksukohustuslase nimel, kuid

kolmanda isiku arvelt, ent vaidlusalune ülekanne on sooritatud kaebaja poolt enda nimel OÜ

Rikets arvelduskontole selgitusega: “leping” ning maksuhaldur ei ole nimetatud ülekande

adressaadiks

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

11. Kohus, hinnanud menetlusosaliste väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis

ja vastastikkuses seoses, leiab, et OÜ Germund Hulgi kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb

rahuldamata jätta. Kaebuse esitaja seisukoht, et maksuhaldur on pööranud OÜ Rikets

maksuvõla sundtäitmiseks sissenõude kaebuse esitaja varale, ei ole õige. Samuti ei ole OÜ

Rikets kolmanda isikuna täitnud kaebuse esitaja maksukohustusi kaebuse esitaja eest.

12. Käesolev vaidlus taandub eelkõige küsimusele, kellele kuulus vara, millele maksuhaldur

OÜ Rikets maksuvõla sundtäitmisel sissenõude pööras. Kaebuse esitaja väidet, et OÜ-l Rikets

ei olnud kaebuse esitaja vastu nõuet, mille rahuldamiseks oleks kaebuse esitaja pidanud OÜ-le

Rikets 288 000 krooni suuruse ülekande tegema, on maksuhaldurile saadetud avalduses

kinnitanud ka OÜ Rikets juhatuse liige Raivo Hermelin (tl. 24). Kohus leiab aga, et sõltumata

ülekande alusetusest (vastava kohustuse puudumisest), ei saa väita, et kaebuse esitaja oleks

jätkuvalt selle vara omanik. Pangakontol olevat raha ei saa käsitada asjana asjaõigusseaduse

tähenduses, vaid tegemist on, nagu ka vastustaja õigesti märgib, konto omaniku

nõudeõigusega panga vastu. Olenemata sellest, millistel asjaoludel või millisel alusel on

pangakonto omanik sellise nõudeõiguse saanud, ei ole mistahes alust välistada seda tema vara

hulgast, mis omakorda tähendab, et maksuhaldur saab sissenõude pöörata pangakonto

väärtusele tervikuna ega pea hakkama analüüsima või tuvastama, millistest allikatest see vara

pärineb. Kui kaebuse esitaja kandis OÜ Rikets pangakontole alusetult üle teatud rahasumma,

siis tähendab see ühelt poolt seda, et kaebuse esitajal on tekkinud nõue OÜ Rikets vastu, ent

see ei muuda samas olematuks, et ülekande laekumisega suurenes vastavas väärtuses OÜ

Rikets nõue panga vastu ehk teisisõnu OÜ Rikets vara, millele on maksuhalduril seaduses

sätestatud korras võimalik pöörata sissenõuet. Krediidiasutuse, seal kontot omava isiku ning

kontole ülekande tegija suhteid reguleerib võlaõigusseaduse (VÕS) § 713, millest tuleneb, et

kontole kande tegemisega suureneb krediidiasutuse kohustus konto omaniku ees. See, kas

krediidiasutusele vastava kande tegemiseks korralduse andnud kolmandal isikul on

mingisuguseid kehtivaid kohustusi konto omaniku ees või mitte, ei ole seejuures oluline –

konto krediteerimisega suureneb konto omaniku vara (nõudeõigus panga vastu) igal juhul.

13. Eeltoodu tõttu ei saa nõustuda kaebuse esitaja seisukohaga, et maksuhaldur on OÜ Rikets

maksuvõla sundtäitmisel pööranud sisenõude kaebuse esitaja varale. Maksuhalduri poolt

sisenõude pööramist võlgniku pangakontole reguleeritakse MKS §-s 131, mille lõikes 1

sätestatakse maksuhalduri õigus anda krediidiasutusele korraldus arestida võlgniku

pangakonto või kanda tema pangakontolt raha üle maksuhalduri pangakontole maksuvõla

summa suuruses. Põhimõtteliselt samasugune regulatsioon tuleneb ka TMS §-st 115, mis

reguleerib sissenõude pööramist võlgniku kontole kohtutäituri poolt. Eelnimetatud sätetest

tuleneb üheselt, et vara, millele sissenõue pööratakse, on võlgniku konto ehk võlgniku

nõudeõigus panga vastu. Võlgniku konto ei saa mistahes ulatuses kuuluda mõnele muule

isikule. Samamoodi nagu kohtutäitur ei pea kontrollima näiteks seda, kas võlgnik on mõne

arestitud vallasasja soetanud seaduslikul teel saadud raha eest, ei pea maksuhaldur ega täitur

kontrollima ka seda, millistel asjaoludel on tekkinud kontol oleva summa ulatuses nõudeõigus

panga vastu. Nii nagu näiteks võlgniku poolt varastatud raha eest ostetud vallasasi on

võlgniku omandis ning sellele on võimalik sissenõuet pöörata, on võlgniku varaks ka

nõudeõigus panga vastu, sõltumata sellest, kuidas see nõudeõigus tekkinud on.

14. Õige ei ole kaebuse esitaja seisukoht nagu oleks maksuhaldur kohustatud võtma vastu

kolmanda isiku (OÜ Rikets) poolt kaebuse esitaja maksukohustuse täitmise. MKS § 105 lg 8

kohaselt võib maksukohustuslane täita maksusummade ja maksu kõrvalkohustustest

tulenevad summade tasumise kohustuse ka kolmanda isiku kaudu ning maksuhaldur on

kohustatud kolmanda isiku poolt kohustuse täitmise vastu võtma. Seega põhimõtteliselt on

tõepoolest võimalik, et kolmas isik (nt. OÜ Rikets) täidab kaebuse esitaja maksukohustusi.

Käesoleval juhul ei saa OÜ Rikets seda teha aga oma pangakontol olevate vahendite arvelt,

kuna pangakonto on tema enda maksuvõla sundtäitmiseks arestitud. Pangakonto arestimise

korral on välistatud, et selle konto omanik saaks sellelt kontolt teha mistahes ülekandeid,

sealhulgas ei saa ta teha ülekandeid maksuhaldurile kolmandate isikute maksukohustuste

katteks. Vastasel juhul muutuks pangakonto arestimine sisutuks, sest arestitud pangakonto

omanikul oleks võimalik täita kontol olevate vahendite arvelt kolmandate isikute

maksukohustusi ning seejärel hiljem (näiteks pärast konto aresti alt vabastamist) need

summad neilt kolmandatelt isikutelt alusetult saadu tagastamise nõude korras tagasi nõuda.

15. Kuivõrd kaebus tuleb juba eeltoodud põhjustel rahuldamata jätta, ei asu kohus hindama

kaebuse ülejäänud väiteid.

16. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on kohtuotsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole

kohtult menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmist taotlenud ega kuludokumente esitanud,

siis menetluskulude väljamõistmise küsimust ei tõusetu ning kummagi menetlusosalise kulud

jäävad tema enda kanda.

Kristjan Siigur

kohtunik