2-09-37948/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

12. aprill 2010. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-09-37948 Kohtunik Helgi Vinni Tsiviilasi S.S. avaldus vanema õiguste äravõtmiseks J.S.`ilt Menetlustoiming Vanema õiguste määramine lapse suhtes Kohtuistungi toimumise aeg

31. märts 2010. a Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: S.S. (IK xxx, elukoht: xxx)

Avaldaja esindaja: Paul Paas volikirja alusel paul@soter.ee

Puudutatud isik: J.S. (IK xxx, elukoht: xxx)

Puudutatud isik: A.S. (IK xxx, elukoht: xxx)

Puudutatud isiku esindaja: vandeadvokaat Sergei Politšev

Eestkosteasutus: Kohtla-Järve Linnavalitsus (RK 75001017, asukoht: Keskallee 19, Kohtla-Järve)

Eestkosteasutuse esindaja: J. K. (volikirja alusel)

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. 2. Võtta ära J.S.`ilt (IK xxx) vanema õigused alaealise poja A.S. (IK xxx, sünniakt nr xxx koostatud 25.mail 1995 Ida-Viru Perekonnaseisuametis) suhtes.

3. Jätta menetluskulud täies ulatuses puudutatud isiku J.S.´i kanda.

4. Määrus saata menetlusosalistele ja jõustunud kohtumäärus Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale.

EDASIKAEBE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Avaldaja esitas Viru Maakohtule avalduse J.S.`ilt vanema õiguste ära võtmise kohta. Avalduse kohaselt on avaldaja ja J.S.i kooselust sündinud xxx poeg A.S.. Avaldaja ei soovi, et nende ühisel pojal tekiks täisealiseks saamisel puudutatud isiku suhtes mingeid kohustusi, kuna puudutatud isik ei täida lapse suhtes oma vanemlikke kohustusi.

Avaldaja palub J.S.`ilt ära võtta vanema õigused poja A.S.`i suhtes.

ASJA KÄIK

Kohus määras 15.02.2010. a alaealisele lapsele A.S.`ile õigusabi osutaja riigi arvel.

Kohtla- Järve Sotsiaalhoolekandekeskus esitas kohtule omapoolse arvamuse, mille kohaselt on lastekaitsetöötajad viinud läbi vestluse J.S.iga, avaldajaga, avaldaja abikaasa A. S. ja alaealise A.S.iga. Vestlusest J.S.iga selgus, et neil oli avaldajaga kokkulepe, et tema ei sekku poja kasvatamise protsessi ning ema loobub lapse ülalpidamiseks elatisrahast. Samuti tunnistas J.S., et tal oli probleeme alkoholi liigtarbimisega. Umbes kümne aasta jooksul ei ole J.S. oma pojaga suhelnud. S. S. vesteldes selgus, et lapse vanemad abielus ei olnud, peale kooselu lõppemist lapse isa lapse kasvatamisest osa ei võtnud ja elatist vabatahtlikult ei maksnud. Käesoleval ajal on S.S. abielus A.S. ja peres kasvab veel poeg P.. A.S. kutsub A.S. oma isaks. A.S. soovib alaealist A.S.`i lapsendada. Vestluses A.S. kinnitas viimane, et soovib A.S.`i lapsendada. Ta on last kasvatanud üle kümne aasta, omavahelised suhted on väga sõbralikud ja head.

Lastekaitse töötajad vestlesid alaealise A.S.`iga. Vestluse käigus selgus, et ta elab koos ema, A.S. Savini ja poolvennaga. Oma bioloogilist isa ta ei mäleta ja ta ei ole isaga kohtunud ega suhelnud. A.S. on ammu juba palunud emal vahetada tema perekonnanimi, tema sooviks on kanda perekonnanime S.. Samuti soovis A.S., et A.S. S. oleks märgitud isana sünnitunnistusel.

Kohus kuulas puudutatud isiku A.S.i ära 31.märtsil 2010.a. A.S. selgitas, et ta ei tunneks oma bioloogilist isa ära, kuna pole temaga aastaid kohtunud. Samuti on A.S. nõus, et tema isalt J.S.`ilt võetakse vanema õigused tema suhtes ära.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil palus avaldaja esindaja avalduse rahuldada ning J.S.`ilt ära võtta vanema õigused alaealise A.S.i suhtes.

Puudutatud isik J.S. selgitas kohtule, et eelmisel aastal kui tuli kohtutäiturilt kiri, et korter arestitakse elatise võlgnevuse tõttu. Ta võttis avaldajaga ühendust ning nad tegid kokkuleppe, et avaldaja võtab avalduse tagasi, kui ta on nõus, et A.S. S. võtab lapse enda nimele. Ta tõesti ei osalenud lapse kasvatamises, kuid tal ei olnud võimalik selles osaleda.

Eestkosteasutuse esindaja toetas avaldust.

Alaealise A.S.i esindaja toetas avaldust ning leidis, et avaldus on lapse huvides PerS § 54 lg 1 p

1 sätestatud alused vanema õiguste äravõtmiseks on olemas. Lapse isa J.S. ise tunnistas, et ei ole üle kümne aasta oma pojaga suhelnud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et A.S. on sündinud 23.aprillil 1995. a (tl 6), lapse ema on Svetlana Stepanova (Savina) ja lapse isa on J.S..

Vanema õiguste määramine

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 2 kohaselt lahendab kohus vanema õiguste määramist lapse suhtes, muu hulgas vanemalt õiguste äravõtmist hagita menetluses.

Perekonnaseaduse (PkS) § 54 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus vanema õigused ära võtta ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel.

Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, sama paragrahvi lõike 2 järgi on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma.

Vastavalt Lastekaitseseaduse (LaKS) § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides.

Käesolevas kohtuasjas on tõendamist leidnud, et J.S. ei ole üle kümne aasta oma lapsega suhelnud ega osalenud lapse kasvatamises ja ülalpidamises. J.S.il mõjuvaid põhjuseid lapse kasvatamisja hooldamiskohustuste täitmata jätmiseks ei ole. Samuti on J.S. nõus, et temalt võetakse vanema õigused alaealise poja A.S.i suhtes ära.

Kohtla- Järve Sotsiaalhoolekandekeskus leiab, et lähtudes lapse huvidest on olemas alus võtta ära J. S.lt vanema õigused lapse A.S. suhtes ( tl 37-38).

Alaealise A.S. esindaja arvamuse kohaselt on avalduse rahuldamine põhjendatud ja lapse huvides.

Alaealine A.S. toetas avaldust, kuna isa pole tema vastu aastaid huvi tundnud ning ta ei tunneks isa isegi välimuse järgi ära.

Arvestades, et J.S. ei ole üle kümne aasta oma lapse vastu huvi tundnud ja ega tema kasvatamises osalenud, samuti on puudutatud isik nõus, et temalt võetakse vanema õigused lapse A.S. suhtes ära, leiab kohus lapse huvidest lähtudes põhjendatud olevat avalduse rahuldada.

Vastavalt PkS § 55 lg 1 kaotab isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, lapse suhtes kõik õigused.

Kooskõlas PkS § 54 lg 5 saadab kohus 10 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest vanema õiguste äravõtmise kohtumääruse ärakirja perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub.

Kohus rahuldab avalduse PKS §-de 54 lg 1 p 1, 50 lg 1, LaKS §-de 8 ning TsMS §-de 463, 465, 558 lg 1 ning 661 lg 2 alusel.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane /…/.

Avalduse aluseks olevaid asjaolusid arvestades leiab kohus põhjendatud olevat jätta menetluskulud täies ulatuses puudutatud isiku J.S.´i kanda.

Helgi Vinni Kohtunik