3-09-2211/52 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 08.04.2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-2211 Haldusasi Politsei-ja Piirivalveameti kodakondsus-ja migratsiooniosakonna taotlus J.G.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks. Menetlusosalised ja esindajad Taotluse esitaja – Politseija Piirivalveamet, volitatud esindaja Aleksei Kuznetsov Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – J.G. Kohtuistungi toimumise aeg 08.04.2010 RESOLUTSIOON

Pikendada luba J.G.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 08.06.2010.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

J.G. on Eestis viibides kasutanud teise isiku identiteeti, esitledes end Z. A. p. G., kes on tema vend ning esitades KMA-le 07.09.2004 oma venna sünnitunnistuse ja sõjaväepileti, seega on esitanud enda isiku kohta valeandmeid. J.G.il puudub kehtiv reisidokument. KMA on 14.10.2009 edastanud Välisministeeriumile päringu palvega pöörduda Aserbaidžaani Suursaatkonna poole isiku kodakondsuse kindlakstegemiseks ja reisidokumendi vormistamiseks. 26.11.2009 täitis J.G. Välisministeeriumi poolt edastatud reisidokumendi vormistamiseks vajaliku ankeedi, mille KMA edastas 30.11.2009 Aserbaidžaani Suursaatkonnale Välisministeeriumi vahendusel. 04.03.2010 edastas Välisministeerium Politsei-ja Piirivalveameti kodakondsus-ja migratsiooniosakonnale isiku deporteerimiseks vajaliku reisidokumendi väljastamise taotlusankeedi. 09.03.2010 edastas kodakondsus-ja migratsiooniosakond Välisministeeriumile tagasipöördumistunnistuse väljastamaks vajaliku täidetud taotlusankeedi ning palus edastada ankeedi Aserbaidžaani Suursaatkonnale. Käesolevaks ajaks ei ole veel kodakondsus-ja migratsiooniosakond J.G.i tagasipöördumistunnistust kätte saanud. Taotluse esitaja leiab, et kehtiva reisidokumendi puudumisel ei ole isiku väljasaatmist võimalik käesoleval ajal lõpule viia.

Politseija Piirivalveameti kodakondsus-ja migratsiooniosakonna esindaja kohtuistungil kordas taotlust pikendada J.G.i kinnipidamist väljasaatmiskeskuses kahe kuu võrra.

J.G. kohtuistungil ei olnud Politseija Piirivalveameti kodakondsus-ja migratsiooniosakonna taotlusega nõus ning selgitas, et ei soovi Eestist lahkuda, kuna kodakondsusriigiga ei seo teda midagi, kogu tema elu on seotud Eestiga ning tema tervis on väljasaatmiskeskuses halvenenud, mistõttu ei ole ta nõus enda väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamisega ning nõuab enda vabastamist väljasaatmiskeskusest. Samas J.G. kinnitas kohtule, et Eestis tal sugulasi ei ole, elukaaslasega ta enam ei ela, nad läksid lahku, lapsi tal ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et Politseija Piirivalveameti kodakondsus-ja migratsiooniosakonna taotlus J.G.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lõike 1, § 14 lõike 1, § 18 lõike 1 ja § 23 lõike 1 alusel põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. J.G.il puuduvad Välismaalaste seaduse (VMS) § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks ning ta kuulub eespoolnimetatud sätetest tulenevalt Eestist väljasaatmisele. Politseija Piirivalveameti kodakondsus-ja migratsiooniosakonna taotlusest nähtuvalt takistab väljasaatmist kehtiva reisidokumendi puudumine, ent samas on esitatud isiku kodakondsusriigile taotlus reisidokumendi väljastamiseks. Kohtu hinnangul ei saa eeltoodut arvestades väita, et J.G.i väljasaatmine oleks muutunud perspektiivituks. Ei ole teada muid asjaolusid, mis välistaksid isiku kinnipidamise väljasaatmiskeskuses kuni tema väljasaatmiseni. Kaebuse esitaja vabastamine väljasaatmiskeskusest ei ole võimalik, kuivõrd see võiks saada tõsiseks takistuseks väljasaatmise täideviimisel, iseäranis arvestades, et isik on avaldanud soovi Eestist mitte lahkuda. Isiku soov jääda Eestisse ei saa õigustada tema vabastamist väljasaatmiskeskusest. Asjaolu, et isikul ei ole majanduslikke või sotsiaalseid seoseid oma kodakondsusriigiga, ei anna talle õigust viibida Eestis ebaseaduslikult ega takista tema väljasaatmist. Samas isikul puuduvad nii majanduslikud, emotsionaalsed kui ka sotsiaalsed seosed Eestiga.

Kohus pikendab eeltoodust tulenevalt luba J.G.i kinnipidamiseks väljasaatmiskeskuses kahe kuu võrra.

Väljasaatmise täideviimise võimaluse tekkimise korral tuleb isik viivitamatult väljasaatmiskeskusest vabastada.

Elle Kask Kohtunik