2-09-520/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-520

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. aprill

2010,

Tartu

kohtumaja,

tagaseljaotsus

kirjalikus

menetluses

Tsiviilasja number

2-09-520

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Oksana Simontshuk vastu 6179.20

krooni väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3090.10 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht

Jõe 3, 10151 Tallinn);

-

hageja

lepinguline

esindaja

Reeli

Lind

(Julianus

Inkasso OÜ;

asukoht

Jõe 3,

10151

Tallinn;

e-post

inkasso@julianus.ee);

-

kostja Oksana Simontshuk

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Oksana Simontshuk’ilt OÜ Aktiva Finants kasuks 28.08.1998 sõlmitud Elisa

Eesti AS liitumislepingu nr 51762 alusel tekkinud võlgnevus 6179.20 krooni, millest

põhinõue on 3090.10 krooni ja viivisenõue 3089.10 krooni.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Jätta menetluskulud Oksana Simontshuk’i kanda.

Välja mõista Oksana Simontshuk’ilt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud 2050 krooni.

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741

lõige 4).

Otsuse kättetoimetamine

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega,

võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1,

§ 420 lg 1, § 442 lg 6). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele

kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata

jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS

§ 142 lg 1, 2). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos

dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2,

§ 340).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale

apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse,

et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

TsMS § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4.

TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja on antud tsiviilasjas menetluskuludena märkinud järgmist: maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000

krooni, riigilõiv teate avaldamise eest Ametlikes Teadaannetes 100 krooni ja hageja esindaja

õigusabi kulu 2500 krooni, kokku seega 3850 krooni.

Hageja poolt tasutud riigilõivude suurused tulenevad riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjalt

menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 1350 krooni (250 + 1000 + 100).

Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva

tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja

kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist n.n masshagiga,

mida kasutatakse korduvalt samalaadsete juhtumite korral ja mis on oma sisult ühetaolised.

Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas

ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid menetlusdokumentide

koostamise ning nende kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks

700 krooni.

Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 2050 krooni (1350 + 700), milline

summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

Kohtunik