2-09-63849/4 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr.2-09-63849

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL ( t a g a s e l j a o t s u s )

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht

05. aprillil 2010.a.; Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-63849 Tsiviilasi X AS hagi V. K. vastu krediidilepingu järgse võlgnevuse, summas

6 266,81

krooni, väljamõistmise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja :X AS (reg.kood xxxxxxxx; asukoht : xxxxxxxxxxxx.xxxxxxxxxx; xxxxx) Hageja volitatud esindaja : S. P. Kostja : V. K. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht : xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Menetlusvorm Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.

RESOLUTSIOON Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §101 lg.1 pp.1,3,4,6, §113, §367 ja §397 ning TsMS §162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus o t s u s t a s :

Rahuldada X AS hagi V. K. vastu täies ulatuses.

Välja mõista V. K. võlgnevus seisuga 30.11.2009.a. kuus tuhat kakssada kuuskümmend kuus krooni 81 senti (6 266,81.-) ja viivis protsendina põhinõudelt ( 4 498,25 krooni) alates 01.12.2009. kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS §

113 lg 1 sätestatud määras ning menetluskulud summas üks tuhat kakssada viiskümmend ( 1 250) X AS (reg.kood xxxxxxxx) kasuks.

2 (4) Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (05.04.2010.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale.

Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 03.05.2005.a. sõlmiti poolte vahel käenduseta väikelaenu leping nr xx-xxxxxx-xx, summas 12 000 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 05.05.2007a. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagastama iga kuu 05. kuupäevaks laenusumma osade kaupa. Hageja väidab, et kostja jäi laenusumma tagasimaksete tasumisega võlgnevusse. Kostja ei täitnud lepingutega võetud maksekohustusi nõuetekohaselt ja pole võlgnevust tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu nr xx-xxxxxx-xx, järgi seisuga 30.11.2009.a. võlguolevad summad kogumahus 6 166,81 krooni, sealhulgas : laenu(krediidi)võlgnevus summas 4 498,25 krooni, intressivõlgnevus summas 441,48 krooni, viivis 1 327,08 krooni.

Menetluse käik 18.01.2010.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.25-27/. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale 13.02.2010. (tl.30-31). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

Kohtu otsuse põhjendused

3 (4) Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele.

Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et 03.05.2005.a. sõlmiti poolte vahel käenduseta väikelaenu leping nr xx-xxxxxx-xx summas 12 000 krooni. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid.

Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagastama iga kuu 05.kuupäevaks laenu põhiosa osade kaupa Asja materjalidega on tõendatud, et kostja pole hagejale intresse ja püsimakseid nõuetekohaselt tasunud. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja oli õigustatud VÕS §196 alusel lepingu erakorraliselt üles ütlema ja nõudma kostjalt krediidi tagastamist ja intresside maksmist. VÕS §401 lg.1 kohaselt peab krediidisaaja lepingu lõppemisel krediidi krediidiandjale tagastama. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja rikkus oma kohustusi. VÕS §94, §397 ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingutes sätestatud määrast ja –tingimustest. VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist (leppetrahvi) ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista krediidilepingute järgne võlgnevus seisuga 30.11.2009.a. kogusummas 6 266,81 krooni ja viivis alates 01.12.2009a. . kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 1 250 krooni väljamõistmist.

4 (4) TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 1 250 krooni.

Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostja kanda.

Tunnistada tagaseljaotsus viivitamata täidetavaks.

A.Kaldma kohtunik