3-08-2279/46 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2010 Haldusasja number 3-08-2279 Haldusasi Six Klaasiservis OÜ kaebus Võru Linnavolikogu

10. septembri 2008. a otsuse nr 228 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30. märtsi 2009. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Six Klaasiservis OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Six Klaasiservis OÜ, esindaja v. adv Leonid Tolstov Vastustaja Võru Linnavolikogu Kolmandad isikud Volante OÜ ja AS VGT, esindaja v. adv Olev Kuklase Kaasatud ametnik Võru maavanem RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. märtsi 2009. a otsus muutmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud kaebaja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates.

1. Võru Linnavolikogu 10. septembri 2008. a otsusega nr 228 kehtestati F. R. Kreutzwaldi tn 59c kinnistu ja lähiala detailplaneering.

2. Six Klaasiservis OÜ esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Võru Linnavolikogu 10. septembri 2008. a otsuse nr 228 tühistamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt sisaldub detailplaneeringus otsene vastuolu veeseadusega (VeeS), kuna F. R. Kreutzwaldi tn 59c kinnistul kavandatud hoonestusala, millel põhimõtteliselt võib ehitada, ulatub kinnistu kaguservas asuva puurkaevu sanitaarkaitsealasse. VeeS § 281 kohaselt ei tohi seal ehitustegevust toimuda. Kaebaja on detailplaneeringu esemeks oleval kinnistul asuva hoone üürnik ning detailplaneering ja sellega määratud ehitustingimused mõjutavad otseselt kaebaja õigusi ja huve. Halduskohtu istungitel märkis kaebaja, et esineb vastuolu detailplaneeringu seletuskirja ja tegeliku olukorra vahel. Detailplaneeringu seletuskirjas on märgitud, et kinnistu veevarustus on tagatud Lille tn

18 kinnistul asuvast puurkaevust, kuigi tegelikult on kinnistu veevarustus tagatud F. R. Kreutzwaldi tn 59c kinnistul asuvast puurkaevust.

3. Tartu Halduskohtu 30. märtsi 2009. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendused:

a) Vaidlusalune detailplaneering ei riku VeeS §-dest 28 ja 281 kaebajale tulenevaid subjektiivseid õigusi ja ei ole nende sätetega ka vastuolus. Kaebaja on üle tähtsustanud detailplaneeringu seletuskirja ja selle formaalset laadi ebatäpsust puurkaevu aadressi määratlemisel. Seletuskirja tuleb hinnata koosmõjus tehnovõrkude koondplaaniga, mille kohaselt on olemasoleva veetrassi toide lahendatud F. R. Kreutzwaldi tn 59c krundil asuva puurkaevu baasil ning vajadusel nähakse olemasolev veetrass ette osaliselt likvideeritavana ja asendatakse selles ulatuses uue torustikuga. Detailplaneering reguleerib nii veevarustuse olemasolevat olukorda kui ka veevarustuse lahendust tulevikus.

b) Puurkaev asub kinnistul 1962. aastast, ning puurkaevule ei ole projekteeritud ega moodustatud praegu kehtivatele normidele vastavat sanitaarkaitseala. Puudub vajadus detailplaneeringus ettepaneku tegemiseks planeeringualal praegu olemasolevale puurkaevule sanitaarkaitseala projekteerimiseks ja moodustamiseks. Kuna detailplaneeringu kohaselt lahendatakse veevarustus perspektiivselt ühisveevärgiga liitumisega ning olemasolev puurkaev likvideeritakse, ei pidanud vastustaja detailplaneeringus käsitlema puurkaevu kaitserežiimi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. Six Klaasiservis OÜ apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus ja rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

a) Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et puudub vajadus teha detailplaneeringus ettepanek olemasolevale puurkaevule sanitaarkaitseala projekteerimiseks ja moodustamiseks. Kuna halduskohus ka ise möönab, et kinnistul asuv puurkaev on oluliseks objektiks, millele peab olema määratud veehaarde sanitaarkaitseala, on tuvastatud puudused detailplaneeringus sedavõrd olulised, et tingivad detailplaneeringu tühistamise.

b) Kuigi vaidlusalune detailplaneering näeb ette perspektiivse võimaluse ühisveevärgiga liitumiseks, ei kohusta see millekski ning kinnisasja omanikud võivad jätkata kinnistu veega varustamist praegusest puurkaevust. Six Klaasiservis OÜ õiguste riive seisneb selles, et tema kui kinnistu üürniku jaoks ei ole detailplaneeringuga tagatud nõuetekohane veevarustus. Veehaarde sanitaarkaitseala puudumine ohustab otseselt puurkaevu vee kvaliteeti ning see puudutab otseselt Six Klaasiservis OÜ kui F. R. Kreutzwaldi tn 59c üürniku huve.

5. Võru Linnavolikogu vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlusaluse detailplaneeringu ja detailplaneeringut kehtestava haldusaktiga Six Klaasiservis OÜ subjektiivseid õigusi rikutud. Paljasõnaline on Six Klaasiservis OÜ väide, nagu ohustaks sanitaarkaitseala mittenäitamine ehk vastava ala märgistuse puudumine detailplaneeringul otseselt puurkaevu vee kvaliteeti. Sanitaarkaitseala näitamine detailplaneeringul ei muuda vee kvaliteeti paremaks ega välista reostuse ohtu.

6. AS VGT palub oma vastuses jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastuse põhjendused:

a) Halduskohus on jõudnud õigele järeldusele, et vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja poolt osundatud VeeS §-dest 28 ja 28¹ kaebajale tulenevaid subjektiivseid õigusi ja ei ole nende sätetega vastuolus. Detailplaneeringut puudutavates dokumentides on puurkaevu all silmas peetud F. R. Kreutzwaldi tn 59c asuvat puurkaevu. Isegi juhul, kui detailplaneeringu seletuskirjas on ekslikult märgitud puurkaevu asukohaks mingi muu aadress, ei muuda see kehtetuks detailplaneeringu kehtestamise otsust, sest tegemist on ebatäpsusega, mis on lihtsalt kõrvaldatav.

b) F. R. Kreutzwaldi tn 59c üks omanikke AS VGT on asunud puurkaevu likvideerima, tellides selleks projekti. Samuti on AS VGT esitanud AS-le Võru Vesi avalduse F. R. Kreutzwaldi tn 59c kinnistu liitmiseks Võru linna ühisveevärgiga. Kuivõrd detailplaneeringu mõtte kohaselt on eesmärgiks seatud, et Kreutzwaldi tn 59c kinnistu veega varustamine hakkab toimuma linna ühisveevärgi kaudu ning puurkaev likvideeritakse, on igati mõistlik ja põhjendatud, et olukorras, kus puurkaev on siiamaani aastakümneid toiminud ilma selle ümber moodustatud sanitaarkaitsealata, ei hakata puurkaevule sanitaarkaitseala moodustama ka nüüd, kui on plaanis selle likvideerimine.

7. Võru maavanem palub oma vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Vastuse põhjenduste kohaselt ei ole Kreutzwaldi tn 59c kinnistul asuvale puurkaevule kunagi projekteeritud ega moodustatud praegu kehtivatele normidele vastavat sanitaarkaitseala. Kuna vaidlustatud detailplaneeringus on ette nähtud, et perspektiivsena lahendatakse planeeringuala veevarustus linna ühisveevärgiga liitumisega ning kinnistu omanik AS VGT on asunud kõnesolevat puurkaevu likvideerima, siis ei ole detailplaneeringus vajalik teha ettepanekut planeeringualal praegu olemasolevale puurkaevule sanitaarkaitseala projekteerimiseks ja moodustamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebajal puudub käesolevas asjas kohtusse pöördumise õigus. Küll aga nõustub ringkonnakohus halduskohtu järeldusega, et vaidlustatud detailplaneering on õiguspärane ega riku seetõttu kaebaja õigusi. Seega on halduskohus kokkuvõttes põhjendatult jätnud kaebuse rahuldamata.

9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et käesolevas kaebuses esitatud tühistamisnõude aluseks on kaebaja väidetav õiguste rikkumine (PlanS § 26 lg 1 teine alternatiiv), mitte detailplaneeringu objektiivne õigusvastasus (sama sätte esimene alternatiiv). Samas on ringkonnakohus seisukohal, et kaebuses viidatud VeeS §-d 28 ja 281 kaitsevad puurkaevu kasutaja huve sõltumata sellest, kas puurkaevu kasutajaks on ehitise omanik või üürnik. Selliselt loovad nimetatud sätted kaebajale kui puurkaevu kasutajale õiguse nõuda, et tema kasutatava puurkaevu puhul järgitaks veehaarde sanitaarkaitseala nõudeid.

10. Kaebaja peab vaidlustatud detailplaneeringut VeeS § 28 ja 281 rikkuvaks, sest planeeringus ettenähtud võimalikud hoonestusalad ei arvesta kinnistul asuva puurkaevu puhul kehtiva veehaarde sanitaarkaitseala nõudega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et detailplaneeringu kehtestamisel ei ole nimetatud sätteid rikutud.

11. PlanS § 9 lg 1 kohaselt koostatakse detailplaneering valla või linna territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks. PlanS § 9 lg 2 p-de 2, 7 ja 16 kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks krundi ehitusõiguse määramine, tehnovõrkude ja – rajatiste asukoha määramine, samuti muude seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval alal.

Ainuüksi asjaolu, et planeeritaval alal asus kaebuse esitamise hetkel ja asub käesoleval ajal joogivee võtmise koht, ei tähenda, et kehtestatavas detailplaneeringus tuli ette näha sellele veehaarde kaitseala. Kui detailplaneeringuga kavandatud ehituslahendus ei näe ette veevõtukoha säilitamist, ei tule sellele detailplaneeringus ka kaitseala määrata. Käesoleval juhul ei ole detailplaneeringus puurkaevu tehnorajatisena tähistatud (I kd, tl 187). Ainuüksi sellest järeldub, et planeering ei näe puurkaevu säilitamist ette. Järeldust kinnitab planeeringu seletuskirja p 9 teise lõigu esimene lause (I kd, tl 144): „Perspektiivsena on planeeringuga lahendatud võimalus liituda ühisveevärgiga.“ Enamgi veel, seletuskirja samas punktis on selgitatud ka ühisveevärgiga liitumise tehnilisi üksikasju. Seega on ebaõige apellatsioonkaebuse väide, et detailplaneering ei taga kinnistu nõuetekohast varustamist veega.

Kuna puurkaev kuulub planeeringu elluviimisel likvideerimisele, puudus vastustajal kohustus näha planeeringu kehtestamisel ette sanitaarkaitseala. Tulevase võimaliku hoonestusala kavandamine praeguse puurkaevu asukohta ega selle lähedusse ei ole seega õigusvastane.

12. Asjakohane ei ole kaebaja märkus, et detailplaneering ei kohusta kinnistuomanikku otsesõnu puurkaevu likvideerima. Detailplaneering ei ole vajalik igasuguseks ehitamiseks. Tulenevalt EhS § 19 lg 1 p-st 1 on detailplaneeringu kohustusega alal detailplaneering vajalik ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks. Detailplaneering ei ole vajalik olemasoleva ehitise likvideerimiseks. Seega puudus käesoleval juhul vajadus näha kavandatav puurkaevu likvideerimine ette detailplaneeringus. Kohalik omavalitsus ei pidanud antud juhul detailplaneeringut kehtestades hoolitsema selle eest, et sanitaarkaitsealata puurkaevu kasutamine lõpetataks. See ei ole PlanS § 9 kohaselt detailplaneeringu ülesanne. Veeseaduse nõuete täitmist tagatakse veeseaduse alusel toimuva riikliku järelevalvega (VeeS § 40).

13. Apellatsiooniastmes ei ole enam vaidlust selle üle, et kaebajat teenindav puurkaev paikneb

F. R. Kreutzwaldi tn 59c kinnistul. Asjaolu, et detailplaneeringu seletuskirjas mainiti puurkaevu aadressiks ekslikult „Lille tn 18“ ei saanud kuidagi mõjutada sisulist otsust detailplaneeringu kehtestamisel. Seega ei too nimetatud ebatäpsus HMS § 58 kohaselt kaasa detailplaneeringu tühistamist.

14. Tulenevalt HKMS § 92 lg-st 2 kannab apellatsiooniastme menetluskulud kaebaja. Apellatsiooniastme menetluskuluks on apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 80 kr.

Agu Timmi Maili Lokk Ivo Pilving