Legislator Case Law & Legislation
2-10-7943/5 AI generated

2-10-7943/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-10-7943/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Maakohtu menetluses on I.M. hagi A.M.i vastu alaealisele lapsele elatise nõudes. Pooltel on kooselust sündinud 08.09.2003.a. poeg M.M.. Laps on hageja ülalpidamisel. Kostja materiaalselt last ei toeta. Hageja palub välja mõista elatis miinimumsummas, s.o. 2175 krooni igakuuliselt.

Legislator headnote

AI generated

2-10-7943/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Keywords

AI generated
child benefit eligibility child-raising credit period reduction of child maintenance living expenses changed financial circumstances education allowance
AI generated
2-08-52584/4
04. augustil 2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud 09.02.2006.a Harju Maavalitsuses. Abielust on 03.03.2007.a sündinud tütar A. L.. Laps on hageja ülalpidamisel. Kostja hagejat materiaalselt ei toeta. Hageja palus vastavalt PKS § 61 lg 4 mõista kostjalt välja elatis lapse ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus.
2-19-18552/115
K. K. (hageja) esitas 26.11.2019 oma ema S. K. kaudu hagi oma isa P. K. (kostja) vastu elatise saamiseks. Hageja nõudis elatise väljamõistmist tagantjärele perioodi 01.12.2018 – 30.11.2019 eest summas 3 220 eurot ja edasiulatuvalt summas 325 eurot kuus. Hageja elab koos emaga oma ema ja isa ühises omandis olevas elamus. Sama elamu teisel korrusel elab ka isa. Hageja ema ja isa kooselu on lõppenud juba aastaid tagasi. Vähemalt alates 2017.aastast elavad ema ja laps omaette leibkonnana isast eraldi. Isa kannab vaid enda kulud, lapse kulud kannab ema. 2. Kostja vaidles hagile vastu väites, et elab lapsega koos. Kostja väitel teeb ta hommikuti lapsele süüa, viib autoga kooli, on last ka koolist koju toonud, on ostnud lapsele kõik vajalikud asjad, riided, jalatsid, mobiili, piisavalt toitu. Kostja osaleb lapse kasvatamises. Kostja on tasunud lapse telefoniarveid, trennide eest ja annab lapsele taskuraha. Kostja ja hageja ema on ühiselt võtnud eluasemelaenu, mida kostja täidab hageja emast oluliselt suuremas ulatuses. 3. Tallinna Ringkonnakohus on 11.03.2021 lahendis toonud välja asjaolud, mis vajavad käesolevas ts.asjas tuvastamist: o lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused ja nende suurus; o milliste kulude osas on kostja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suuruse TSMS § 231 lg 2 mõttes omaks võtnud; o kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta elatist; o kui suures ulatuses täidab kostja lapse ülalpidamiskohustust vahetult ja kas see on piisav; o kas vanemad on taskuraha andmise osas omavahel kokku leppindu ülalpidamise osutamises muul viisil; o kas kostja täitis tagasiulatuva elatise nõude ajavahemikul vanemate kokkulepet ning kas kokkuleppe järgi oli tagatud lapse põhivajaduste rahuldamine. 4. 11.10.2021 kohtuistungil leppisid pooled kokku, et hageja igakuiste vajaduste suurus on 710 eurot, mis koosneb järgmistest kuluartiklitest – eluasemekulu (elekter, fekaalivedu,
2-09-69703/6
Resolutsioon Välja mõista K R elatis igakuiselt 3000.- krooni alates 22.12.2009 Ž Š kasuks kuni tütre L, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni.
2-17-7181/6
Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Hagi rahuldada.
2-22-10160/4
K. K. esitas 12.07.2022 Tartu Maakohtusse K. K. i vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista elatusraha 200 eurot kuus alates 2022. aasta juunist. Hageja selgituse kohaselt elab laps emaga. Isa on näinud last üksikud korrad ning seda 1,5 kuni 2 aastat tagasi. Lapse isa viibib XXX ning ei ole alates juunist elatist tasunud.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(3)

K O H T U O T S U S TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-10-7943 Otsuse tegemise aeg ja koht

30. märts 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi I.M. hagi A.M.i vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind

19 575 krooni Menetluse staatus Kirjalik menetlus Hageja: I.M. (IK xxx, elukoht: xxx) Menetlusosalised Kostja: A.M. (IK xxx, elukoht xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A.M.`ilt I.M. kasuks elatis alaealise lapse M.M. (IK xxx) ülalpidamiseks alates 17.veebruarist 2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o 08. septembrini 2021, igakuise elatusrahana 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, sealjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Jätta menetluskulud täies ulatuses A.M.i kanda.

4. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

EDASIKAEBE KORD

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kättetoimetamisest, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste arvelduskontole nr 10220034799018, viitenumber 3100057484 AS-is SEB Pank kautsjoni 2000 (kaks tuhat) krooni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse.

Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2(3) Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on I.M. hagi A.M.i vastu alaealisele lapsele elatise nõudes. Pooltel on kooselust sündinud 08.09.2003.a. poeg M.M.. Laps on hageja ülalpidamisel. Kostja materiaalselt last ei toeta. Hageja palub välja mõista elatis miinimumsummas, s.o. 2175 krooni igakuuliselt.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega.

Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega isiklikult kätte toimetatud 25.02.2010.a. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid hagile. Hageja esitas hagiavalduses taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega.

TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast /---/. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1; § 61 lg 1, lg 2, lg 4; § 70 lg 1.

Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 142 lg 2, § 174 1 lg 3, § 407, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4, § 468 lg 1 p 2 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega.

Menetluskulud

3(3) Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/.

Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel

30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Evi Kool Kohtunik