3-09-3081/86 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. märtsil 2010, Tallinn

Haldusasja number

3-09-3081

Haldusasi

OÜ

Civen

ja

AW2-arkkitehdit

OY

kaebus

Riigihangete

Ameti

juures

tegutseva

vaidlustuskomisjoni

18.12.2009

otsuse

nr

262-

09/113462 tühistamiseks

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 03. märtsil 2010

Menetlusosalised

Kaebuse esitajad: OÜ Civen

AW2-arkkitehdit OY

Kaebuse esitajate esindaja: v.adv. Kristina Uuetoa-Tepper

Vastustajad: AS Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus

Esindaja Jaak Parre ja Kalle Rõõmus

Riigihangete Ameti juures tegutsev vaidlustuskomisjon

Esindaja: Angelika Timmusk.

Kolmas isik: SA Tartu Ülikooli Kliinikum

Esindajad:

v. adv. Karina Lõhmus-Ein, Tõnu Kirsberg ja

Toomas Kivastik.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

kaebus

ja

tühistada

Riigihangete

Ameti

juures

tegutseva

vaidlustuskomisjoni 18.12.2009 otsus nr 262-09/113462;

2. Mõista AS-lt Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus AW2-arkkitehdit OY kasuks välja

menetluskulud

summas

85 339

(kaheksakümmend

viis

tuhat

kolmsada

kolmkümmend üheksa) krooni.

3. Mõista AS-lt Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus SA Tartu Ülikooli Kliinikum kasuks

välja menetluskulud summas 19 350 (üheksateist tuhat kolmsada viiskümmend)

krooni.

Jätta rahuldamata kaebuse esitajate taotlus asjas 11.01.2010 määrusega kohaldatud

esialgse õiguskaitse tühistamiseks.

Saata kohtuotsuse elektrooniline ärakiri kaebuse menetlusosalistele. Kohtuotsuse kinnitatud

paberärakiri on võimalik soovi korral saada Tallinna Halduskohtu kantseleist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus

vahetult

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HKMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. 30.06.2009 kuulutas SA Tartu Ülikooli Kliinikum välja hanke “Tartu Ülikooli Kliinikumi

Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärjekorra projekteerimistööd“ (edaspidi nimetatud

riigihange). Vastavalt riigihangete registris avaldatud hanketeate p III.2.3 alapunktile 1, pidid

pakkujad riigihankes kvalifitseerumiseks täitma järgmise nõude: “Pakkuja (üks ühises

pakkumuses osaleja) peab omama kogemust viimase kümne aasta jooksul (1999–2008) vähemalt ühe

vähemalt 20 (kakskümmend) tuhande ruutmeetri suuruse brutopinnaga aktiivravihaigla hoone või

hoonekompleksi projekteerimisel peaprojekteerijana minimaalselt põhiprojekti mahus.” Kooskõlas

hanketeate sama punktiga tuli eelnimetatud nõude täitmise tõendamiseks esitada hankijale

vastavalt vormile IX loetelu, milles pidi olema esitatud haigla nimi ja asukoht, haigla

parameetrid (brutopind, osakondade struktuur, voodite arv jms), projekteerimistööde aeg ja

maksumus, ehitamise aeg ja – maksumus; samuti hoone projekti tellijate kontaktandmed.

2. SA Tartu Ülikooli Kliinikum 17.11.2009 otsusega kvalifitseeriti riigihankes ühispakkujatena

OÜ Civen ja AW2-arkkitehdit OY (edaspidi kaebajad) ning nende ühispakkumus tunnistati ka

vastavaks. Hankija 17.11.2009 otsuse nr 271 punktiga 3 tunnistati riigihankes OÜ Civen ja

AW2-arkkitehdit OY ühispakkumus edukaks.

3. AS Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus vaidlustas OÜ Civen ja AW2-arkkitehdit OY

kvalifitseerimise, samuti pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsused Riigihangete

Ameti juures tegutsevas vaidlustuskomisjonis (edaspidi VAKO).

4. Vaidlustuskomisjoni

18.12.2009

otsusega

nr

262-09/113462

rahuldati

AS

Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus vaidlustus põhjusel, et ühispakkujad ei vasta Riigihanke

kohta avaldatud hanketeate p III.2.3. alap-s 1. esitatud kvalifitseerimise tingimusele (vt

vaidlustatava otsuse p 10.3). Ülejäänud osas pidas vaidlustuskomisjon AS Arhitektuuribüroo

Kalle Rõõmus seisukohti põhjendamatuteks.

KAEBUSTE SISU JA TAOTLUS

5. OÜ Civen ja AW2-arkkitehdit OY leiavad, et vastavad hanketeate p III.2.3. alap-s 1

esitatud tingimustele. Kaebajad leiavad, et vaidlustuskomisjon on tõlgendanud hanketeate p

III.2.3. alap 1 vastuolus RHS-ga ja hankija eesmärgiga. Kaebajad vastavad hanketeate p

III.2.3. alap-s 1 esitatud nõudele. Kaebajad esitasid hanketeate p III.2.3. alapunkti 1 kohase

nõude täitmise tõendamiseks hankijale andmed kahe hoone kohta, üks nendest oli French

Vietnamese Hospital, Ho Chi Minh, Vietnam (projekti periood 1999/2003) ehk nn Vietnami

haigla ning teine Malmi haigla, Helsingi, Soome Vabariik (projekti periood 2006/2009).

Hankija 17.11.2009 otsuse kohaselt on kaebajate kvalifitseerimisel arvestatud üksnes Malmi

haiglat.

6. Nii vastuses esitatud vaidlustusele kui ka VAKO 14.12.2009 istungil selgitas hankija, et

kõnealune hanketeate p III.2.3. alap-s 1 toodud kvalifitseerimistingimus on sätestatud RHS

§ 41 lg 1 p 2 alusel. Sellega nõustus ka VAKO (vaidlustatava otsuse p 10.3). Hankija selgitas

ka seda, et tööde teostatuse ajalised raamid - et need oleks teostatud hiljemalt viimase kümne

aasta jooksul - kehtestati põhjusel, et hankija jaoks oli tähtis, et tegemist oleks värskelt

teostatud objektidega. Nimelt on käesoleval juhul riigihanke objektiks keerulise

aktiivravihaigla projekteerimistööd ning arvestades, et see valdkond areneb väga kiiresti, ongi

hankija jaoks oluline, et pakkujad oleksid omandanud analoogsete tööde teostamise kogemuse

võimalikult hiljuti. Sama eesmärki kannab ka RHS § 41 lg 1 p 2, millest tuleneb selgelt hankija

õigus nõuda, et tööd oleksid teostatud määratud arvu viimaste aastate jooksul, mitte lihtsalt

mingil kindlal perioodil.

7. Käesoleval juhul sisaldas kvalifitseerimistingimus tööde ajalise teostatuse osas järgmist

klauslit: “viimase kümne aasta jooksul (1999–2008).” Kaebajad leiavad, et tegemist oli

vastuoluliselt sõnastatud sättega: kuivõrd hanketeade avaldati 30.06.2009, siis ei saanud

tähendada kvalifitseerimistingimuses märgitud “viimase kümne aasta jooksul” ja “1999-2008”

ühte ja sama asja. Väljendit „aasta“ on võimalik tõlgendada vähemalt kolmel erineval viisil ehk

aasta võib tähendada: 12-kuulist perioodi; kalendriaastat; ja majandusaastat (nt AW2-

arkkitehdit OY majandusaasta kestabki iga aasta 01. aprillist kuni järgmise aasta 31. märtsini).

VAKO asus seisukohale, et hankija on pidanud hanketeate p III.2.3. alap-s 1 silmas

kalendriaastat. „Nimetatud asjaolu tõendab kümne aasta tingimuse taga sulgudes esitatud aastad 1999-

2008.“ Kaebajad VAKO seisukohaga ei nõustu.

8. Esiteks puuduvad hanketeate p III.2.3. alap-s 1 viited mistahes kuupäevadele või kuudele,

millest saaks järeldada, et sulgudes toodud numbrite puhul on peetud silmas perioodi

01.01.1999 - 31.12.2008.

9. Teiseks puudub sulgudes mistahes viide selle kohta, et tegemist oleks eelnevalt sõnades

märgitud perioodi selgitava informatsiooniga. VAKO arvamus, et sulgudes numbritega

märgitu täpsustab eelnevalt sõnades märgitud perioodi, on otseses vastuolus hankija ehk

tingimuse kehtestanud isiku poolt antud selgitustega (mida ta pidas silmas vastava

kvalifitseerimistingimuse kehtestamisel). Samuti ei tugine vastav järeldus mitte ühelegi

vaidlustusmenetluse käigus esitatud tõendile. Veelgi enam. Üldteadaolevalt korratakse

sulgudes eelnevalt avaldatud informatsiooni ehk et eelnevalt numbritega avaldatu kirjutatakse

üle sõnades ja vastupidi, sõnaliselt väljendatud suurused kirjendatakse numbrites. Samuti

lähtutakse erinevuste korral arvust, mis on väljendatud sõnades, mitte sellest arvust, mis on

kirjendatud numbrites.

10. Kolmandaks ei tulene RHS-si mitte ühestki sättest, et kvalifitseerimistingimuste

kehtestamisel lähtutakse kalendriaastast. Kõnealuse RHS § 41 lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatakse

vastavalt viite või kolme „viimast aastat“ ning RHS § 40 lg 1 p-s 2 kolme „viimast

majandusaastat.“

11. Kaebajad viitavad Riigikohtu 18.11.2009 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-44-09, milles

Riigikohus asus seisukohale, et pakkumise kutse dokumentide tõlgendamisel tuleb arvestada

korraldatud avaliku konkursi teisi dokumente ning konkursi korraldamise eesmärke.

Nimetatud lahend tehti analoogses vaidluses ehk olukorras kus teenuse ostmiseks oli

kuulutatud välja avalik konkurss ning hiljem tekkis vaidlus, milline oli ühe konkursi korraldaja

poolt menetluses antud ja selle läbiviimisel järgimiseks kohustusliku dokumendi sisu (samaselt

on hanketeates sätestatu järgimine hankija kohustuseks pakkujate kvalifitseerimisel

riigihankes, vt RHS § 39 lg 1).

12. Nagu eelnevalt märgitud, oli käesoleval juhul hankija eesmärgiks vaidlusaluse

kvalifitseerimistingimuse kehtestamisel leida projekteerija, kes arvestades hankemenetluse

objekti tehnilist keerukust ning meditsiinivaldkonna äärmiselt kiiret arengut, oleks

omandanud nõutava kogemuse võimalikult hiljuti. Ka tingimuse kehtestamise aluseks olnud

RHS § 41 lg 1 p 2 sätestab üheselt, et nõuda võib kogemuse omandamist “viimastel aastatel”,

mitte mingil kindlal varasemalt ajavahemikul (nt kolme aastasel perioodil, mis lõppes aasta või

isegi rohkem enne hankemenetluse algust).

13. Kaebajad leiavad, et mitmetimõistetava tingimuse kitsendavaks tõlgendamiseks ühe

pakkuja huvides (AS Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus) puudub mistahes õigustus. Kaebajad

peavad oluliseks rõhutada, et ka vaidlustuse esitanud AS Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus ise

mõistis hanketeate p III.2.3. alap 1 tegelikult selliselt, et selles märgitud tööd võivad olla

teostatud ka 2009.a, mitte aga hiljemalt 31.12.2008. Selle väite tõendamiseks esitati kohtule AS

Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus poolt 19.10.2009 VAKO-le esitatud kirjalikud teesid, milles

vaidlustuse esitaja selgitas: “Seoses Malmi haigla projekteerimisega on kolmandate isikute poolt esitatud

ning avalikest allikatest kättesaadav dokumentatsioon vastuoluline ning ei võimalda mingil moel asuda

seisukohale, nagu oleks AW2-arkkitehdit OY nimetatud hoone projekteerinud peaprojekteerijana vähemalt

põhiprojekti mahus ning need tööd pakkumuse esitamise hetkeks lõpule viinud. /.../ Samuti juhib

vaidlustaja tähelepanu OÜ Civen vastuse sõnastusele “käesolevaks ajaks”, mis ei võimaldanud hankijal

mingil moel veenduda selles, et vastavad tööd olid teostatud hiljemalt pakkumuse esitamise tähtajaks”.

14. VAKO on juba 27.10.2009 otsuses nr 213-09/113462 hinnanud, kas kaebajad vastavad

hanketeate p III.2.3. alap-s 1 esitatud kvalifitseerimistingimusele. Seega on sama haldusorgan

rakendanud samade asjaolude alusel sama kvalifitseerimistingimust ning leidnud, et arvestada

tuleb projekteerimistöid, mis on teostatud pakkumuste esitamise ajaks. Konkreetses

menetluses rahuldati AS Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus vaidlustus üksnes seetõttu, et

komisjonile jäid ebaselgeks hankija seisukohad seoses kaebajate kvalifitseerimisel Vietnami

haigla osas teostatud projekteerimistööde arvestamist (mis on teine objekt ja mille hankija

jättis oma 17.11.2009 otsuses kaebajate kvalifitseerimisel referentsobjektina arvestamata).

AS ARHITEKTUURIBÜROO KALLE RÕÕMUS SEISUKOHT

15. AS Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus (edaspidi ABKR) on seisukohal, et VAKO

18.12.2009 ostus nr 262-09/113462 on õiguspärane oma lõppjärelduses, millega tunnistatakse

kehtetuks hankija otsus OÜ Civen kvalifitseerimise ning tema pakkumuse vastavaks ja

edukaks tunnistamise kohta. Seega tuleb VAKO 18.12.2009 otsuse resolutsioon jõusse jätta.

16. Samas pole ABKR nõus VAKO 18.12.2009 otsuse nende põhjendustega peale Malmi

haigla valmimistähtaega puudutavate, milles VAKO lükkas tagasi muud ABKR seisukohad

OÜ Civen kvalifitseerimise õigusvastasuse kohta. Seetõttu esitas ABKR taotluse vaadata

käesoleva haldusasja raames läbi need ABKR 27.11.2009 vaidlustuses esitatud seisukohad,

millega VAKO 18.12.2009 otsuses nr 262-09/113462 ei nõustunud.

18. Hanketeates märgitud periood „1999-2008“ tähendab perioodi 01.01.1999 – 31.12.2008.

OÜ Civen väide selle kohta, nagu ei viitaks miski sellele, et sõnaühendi „viimase kümne aasta

jooksul“ järel sulgudes asuv numbriline tähistus „1999-2008“ on mõeldud täpsustama

sõnalise ajaperioodi määratluse täpset ulatust, pole tõsiseltvõetav. Väljendi „viimase kümne

aasta jooksul“ vorming arvulise osa ülekordamisega numbrilisel kujul näeks välja järgmine

„viimase kümne (10) aasta jooksul“.

19. Sõnalist ühendit „viimase kümne aasta jooksul“ ja numbrilist ühendit „1999-2008“ tuleb

käsitleda tervikuna. Numbriline ühend 1999-2008 ei jäta mingit võimalust selleks, et sellega

tähistatava ajaperioodi algus võiks langeda mõnele kuupäevale, mis oleks enne aastanumbrit

1999, ning lõpp kuupäevale, mis oleks pärast aastanumbrit 2008. Nii on selge, et ainus viis,

kuidas nimetatud numbriline ühend saab endas sisaldada 10 aastat, on see, et ajaperioodi

esimeseks kuupäevaks on 01.01.1999 ja lõppkuupäevaks 31.12.2008.

20. Kvalifitseerimistingimused saavad tuleneda üksnes riigihangete registris avaldatud

hanketeatest kui eelhaldusaktist, ning nende määramise ainupädevus on hankijal. Isegi kui

vastav kvalifitseerimistingimus peaks olema RHS-iga vastuolus, kehtib see nii kaua, kuni

VAKO või kohus pole seda kehtetuks tunnistanud. Hankemenetluse alusdokumente, sh

hanketeadet, saab aga RHS § 121 lg 1 alusel vaidlustada üksnes kuni 3 tööpäeva enne

pakkumuste esitamise kuupäeva. Kuna OÜ Civen ega ükski teine pakkujatest

kvalifitseerimistingimust vaidlustanud pole, siis on see käesoleval ajal kehtiv just sellisel kujul

ja sellise täpsustusega, nagu on kirjeldatud käesoleva seletuse p-s 0. Käesoleva

kohtumenetluse ajal puudub võimalus selle sätte kehtivuse osas seisukohti võtta.

21. Hankija võib siduda mingi kogemuse omandamiseks kohustusliku perioodi kulgemise

seega ükskõik millise sündmusega ning kui keegi pakkujatest seda enne RHS § 121 lg 1

sätestatud tähtaega ei vaidlusta, jääb see kehtima sõltumata võimalikest vastuoludest RHS-ga.

Tuleb aga rõhutada, et kvalifitseerimiseks vajaliku kogemuse omandamise perioodi

arvestamine kalendriaastates pole vastuolus ühegi RHS sättega. Kaebajate poolt välja pakutud

tõlgendus, et aktsepteeritav projektide teostamise periood võiks olla 01.01.1999 – 30.06.2009

oleks õigusvastane seetõttu, et on otseses vastuolus hanketeates sätestatuga, kuna 10 aasta

asemel oleks tegemist ca 10,5 aastase ajavahemikuga.

22. Kvalifitseerimistingimuste hilisem tõlgendamine pole võimalik ka seetõttu, et see rikuks

RHS §-s 3 sätestatud potentsiaalsete pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet. Juhul kui asuda

hilisemalt seisukohale, et algselt 2008. aastaga lõppenud perioodi pikendatakse tagantjärgi

pärast pakkumuste esitamise kuupäeva 2009. aasta juunini, koheldaks seeläbi ebavõrdselt

potentsiaalseid pakkujaid, kelle poolt teostatud projektide valmimise aeg langes sellesse

perioodi, kuid kes jätsid pakkumuse esitamata, kuna teadsid, et ei täida hanketeates sätestatud

kvalifitseerimistingimust.

23. Vaidlust selle üle, millal on viimane lubatud tööde teostamise kuupäev, eelmises

vaidlustusmenetluses polnud, mistõttu ABKR selles osas mingit seisukohta ei võtnud.

Tõenäoliselt tulenevalt ABKR vastavast märkusest tegi hankija Civenile antud küsimuses

täiendava järelepärimise, mille tulemusena kajastub ka hankija 17.11.2009 protokollilise otsuse

põhjendavast osast, et tööd lõpetati 20.06.2009. Varasemalt nii hankijal kui ABKR-l vastav

teave puudus. Seega ei saanud VAKO käesoleval juhul vaidlusaluses küsimuses mingit

seisukohta võtta.

24. Ehkki VAKO rahuldas oma 18.11.2009 otsusega ABKR vaidlustuse täielikult nõustus ta

vaid ühega paljusest ABKR poolt toodud põhjendustest selle kohta, miks tuleks kaebuse

esitajad käesolevast hankemenetlusest kõrvaldada või kvalifitseerimata jätta. RHS § 129 lg 2 p

1 alusel puudub vaidlustajal võimalus VAKO otsuse peale halduskohtule kaebust esitada, kui

vaidlustusmenetlus on lõppenud vaidlustuse täieliku rahuldamisega. Seda vaatamata asjaolule,

et VAKO ei pruugi osade vaidlustaja poolt esitatud argumentidega nõustuda. Seega ei olnud

ABKR-l võimalik VAKO 18.12.2009 põhjendava osa peale kabust esitada ning seeläbi oma

PS §-st 15 tulenevat põhiõigust oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda realiseerida. Sellest

tulenevalt teavitab ABKR, et jääb kõigi oma 27.11.2009 vaidlustuses esitatud seisukohade

juurde ning taotleb nende läbivaatamist käesolevas kohtuasjas.

RIIGIHANGETE AMETI JUURES TEGUTSEV VAIDLUSTUSKOMISJONI

SEISUKOHT

25. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vaidlustatud otsus on õige ja põhjendatud ning jääb

kõikide otsuses esitatud seisukohtade juurde. Hankija hankedokumentides esitanud loetelu

aastatest, mida ta pidas HT-s kvalifitseerimise tingimust esitades viimaseks kümneks aastaks ja

need on aastad 1999-2008. Õige on kaebuse esitajate väide, et hankedokumentide osa III p

2.3 alapunktis 1 puuduvad mistahes viited kuupäevadele või kuudele [---], mistõttu puudub

kaebajatel ka igasugune alus väita, et Hankija on seal silmas pidanud hanketeate avaldamise

kuupäeva, so 30.06.2009. Küll aga on hankedokumentides esitatud kümmet viimast aastat

tähistavad aastad ja need on 1999-2008.

26. Vaidlustuskomisjon on oma otsuses rõhutanud, et RHS § 41 lg 1 p 2 võimaldab hankijal

sisustada, mida ta peab silmas viimase kolme (käesoleval juhul kümne) aasta all [---], st kas ta

peab viimase kolme aasta tingimuse kehtestamisel silmas kalendriaastat või 12 kuulist perioodi

konkreetsest kuupäevast või sündmusest arvates enne pakkumuste esitamise tähtpäeva

(otsuse lk 7). Kaebuse esitaja ei vaidle sellele vastu. Tulenevalt asjaolust, et hankemenetlus on

välja kuulutatud 2009. aastal, on viimased kümme aastat hankemenetluse alguse aastast aastad

1999-2008 (viimane aasta, mis eelnes hanke väljakuulutamise aastale, on 2008 ja kümnes

1999), st. et hankija võis viimaseks kümneks aastaks lugeda aastaid 1999-2008 ja vastuolu

sõnades esitatud informatsiooni ja sulgudes üle korratud andmete vahel ei ole.

27. Selleks, et hankija saaks pakkujad hankemenetluses võrdselt kohelda, peavad igasugused

kuupäevalised piirangud olema pakkujatele enne pakkumuste esitamist teatavaks tehtud. On

teadmata, kas pakkujate ring oleks olnud suurem, kui hankemenetluses osalemisest huvitatud

isikutele oleks olnud algusest peale teada, et kümnes aasta ei ole mitte 2008. aasta vaid on

hoopis mingi muu päev 2009. aasta keskpaigas.

28. RHS § 56 lg 1 kohaselt on igal hankemenetluses osaleval isiku ja huvitatud isikul, kellel on

vastaval hetkel võimalus selles hankemenetluses osaleda, õigus saada selgitusi või täiendavat

teavet hanketeate ja hankedokumentide kohta. Selgituste küsimise õigus pakkujal ja vastamise

kohustus hankijal on RHS-is sätestatud vahend hoidmaks ära hankija ja pakkujate vahelisi

võimalikke vääritimõistmisi. Käesoleval juhul on pakkujad pöördunud hankija poole

vaidlusaluse kvalifitseerimise tingimuse kohta selgituste saamiseks ja hankija on 06.08.2009,

vastates pakkujate küsimustele selgitanud veel kord, et vaidlusaluse kvalifitseerimise tingimuse

all mõeldakse just nimelt projekteerimistööde teostamist viimase kümne aasta jooksul (1999-

2008). Seega oli pakkujatele hankedokumentidest teada, et viimased kümme aastat

kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks on 1999-2008 ja sama asjaolu on Hankija üle korranud

pakkujate küsimustele vastates. Kui Kaebuse esitajale jäi arusaamatuks, kas viimase kümne

aasta (1999-2008) all ei pea hankija silmas ikka mingit muud kuupäeva, nt 30.06.2009 või

hoopis pakkumuste esitamise tähtpäeva 24.08.2009, oleks pakkuja pidanud pöörduma vastava

selgitustaotlusega hankija poole. Kaebuse esitaja ei ole seda teinud.

29. VAKO juhib tähelepanu Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse p-le 11 haldusasjas 3-3-1-

79-03, mille kohaselt isegi kui hankija esitatud kvalifitseerimise tingimus on seaduses

sätestatuga võrreldes piirava iseloomuga, ei võta Riigikohtu halduskolleegium seisukohta

sellise piirang kooskõla kohta seadusega, kuna kvalifitseerimise tingimuse õiguspärasust pole

kaebuse esitaja õigeaegselt vaidlustanud. Käesoleval juhul on hankija märkinud

kvalifitseerimise tingimuses viimaseks kümneks aastaks aastad 1999-2008 ja kui kaebajate

arvates oli selline kümne aasta piiritlemine kvalifitseerimise tingimuses piirava iseloomuga,

oleks tulnud esitada vaidlustus hanketeate peale vastavalt RHS § 121 lg-le 1.

KOLMANDA ISIKU SA TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUM SEISUKOHT

30. Kolmas isik SA Tartu Ülikooli Kliinikum palub rahuldada OÜ Civen ja AW2-arkkitehdit

OY kaebused ja mõista välja Riigihangete Ameti juures tegutsevalt vaidlustuskomisjonilt ja

AS-ilt Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus menetluskulud SA Tartu Ülikooli Kliinikum kasuks.

31. Kolmas isik on seisukohal, et tema 17.11.2009 otsus nr 271 on seaduslik ning selle

kehtetuks tunnistamine VAKO poolt ei olnud põhjendatud. Kaebuse esitajad esitasid

hanketeate punkti III.2.3. alapunktis 1 nõutud kvalifikatsiooni tõendamiseks andmed kahe

haigla projekteerimise kohta, so French Vietnamese Hospital, Ho Chi Minh, Vietnam ja

Malmi Haigla, Helsingi, Soome Vabariik. Kolmas isik leidis, et Malmi haigla projekteerimine

kaebuse esitajate poolt tõendab kaebuse esitajate kvalifikatsiooni hanketeate punkti III.2.3.

alapunktis 1 nõutud määras ja kvalifitseeris 17.11.2009 otsusega kaebuse esitajad.

32. Kolmas isik on seisukohal, et kaebuse esitajatel on Malmi haigla peaprojekteerijana

hanketeate punkti III.2.3 alapunktis 1 nõutav kogemus viimase kümne aasta jooksul vähemalt

ühe vähemalt 20 tuhande ruutmeetri suuruse brutopinnaga aktiivravihaigla hoone või

hoonekompleksi projekteerimisel peaprojekteerijana minimaalselt põhiprojekti mahus.

Kolmas isik nõustub kaebuse esitajatega, et hanketeate punkti III.2.3. alapunktis 1 esineb

pakkujalt nõutava kogemuse omandamise aja osas vastuolu, sest sõnadega on nõutud, et

pakkuja omaks nimetatud punktis kirjeldatud kogemust viimase kümne aasta jooksul,

numbritega kirjutatud periood hõlmab aga hanketeate avaldamise aastale eelnevat kümmet

kalendriaastat, so aastaid 1999 kuni 2008. Kolmas isik on seisukohal, et mõistet „viimase

kümne aasta jooksul“ tuleb mõista kui kümneaastast perioodi, mida arvutatakse

tagasiulatuvalt alates pakkumuste esitamise tähtajast, so 24.08.2009. Samale seisukohale on

sisuliselt

asunud

VAKO

27.10.2009

otsuses

nr

213-09/113462,

pidades

kvalifitseerimistingimustele vastavaks Malmi haigla põhiprojekti valmimist pakkumuse

esitamise ajaks. Selline tõlgendus on kolmanda isiku arvates kooskõlas ka hanketeate punkti

III.2.3 alapunktis 1 sätestatud kvalifitseerimistingimuse eesmärgiga.

33. Kolmas isik on seisukohal, et pakkuja vastavuse hindamisel ei saa lähtuda üksnes

hanketeate punkti III.2.3 alapunktis 1 sulgudesse märgitud numbritest, vaid nimetatud

hanketingimuse eesmärgist ja kogu sätte sõnastusest. Kaebuse esitaja märgib õigesti, et

käesoleval juhul on riigihanke objektiks keerulise aktiivravihaigla projekteerimistööd ning

arvestades, et vastav valdkond areneb väga kiiresti, on hankija jaoks oluline, et pakkujad

oleksid omandanud analoogsete tööde teostamise kogemuse võimalikult hiljuti. Kolmas isik

kinnitab, et hanketeate punkti III.2.3 alapunktis 1 sätestatud kvalifitseerimistingimuse

eesmärgiks on, et isik, kellega hankeleping sõlmitakse, omaks lähiminevikus kogemust

hankeobjektile sarnase töö teostamisel. Esitatud kvalifitseerimistingimuse täitmine tagab, et

Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärjekorra projekteerija

omab kogemust, mida nõuab kaasaegse haigla projekteerimine. Arvestades nimetatud

eesmärki ja seda, et hanketeate punkti III.2.3 alapunktis 1 on sõnadega nõutud viimase kümne

aasta kogemust, ei saa kolmanda isiku arvates tõlgendada hanketeate punkti III.2.3 alapunkti 1

kaebuse esitajate jaoks kitsendavalt ega jätta neid kvalifitseerimata seetõttu, et nende sisuliselt

hanketingimusele vastav kogemus on formaalselt hilisem võrreldes sulgudes äratoodud

kalendriaastatega. Kaebuse esitajate kvalifitseerimata jätmine tähendaks kolmanda isiku poolt

nõutud kogemust omavate pakkujate hankemenetlusest kõrvale jätmist põhjusel, et nende

kogemus on liiga „värske“. Mida hilisem nõutud kogemus on, seda kaasaegsem ja hankijale

kasulikum see reeglina on.

34. Kolmas isik on seisukohal, et kui hanketeate sõnastuses esineb vastuolu, siis ei saa seda

tõlgendada pakkuja kahjuks, ega piirata pakkujate õigusi. Seda eriti juhul, kui

hanketingimusest on võimalik erinevalt aru saada. Käesoleval juhul on hanketeate punkti III

2.3 alapunkti 1 sõnastust VAKO 18.12.2009 otsuses väljendatust erinevalt mõistnud nii

vastustaja esimeses käesolevas riigihankes VAKO-le esitatud esimeses vaidlustuses kui

VAKO eelpool osundatud 27.10.2009 otsuses. Seega on vastustajad ise olnud erinevatel

aegadel hankelepingu punkti III.2.3. alapunkti 1 tähenduse osas erinevatel seisukohtadel,

jagades sealhulgas kaebuse esitaja ja kolmanda isiku seisukohti nimetatud hanketeate punkti

tõlgendamise osas.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

35. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid

nende kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebused on põhjendatud, tõendatud ja tuleb

rahuldada. AW2-arkkitehdit OY ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum kantud menetluskulud tuleb

AS-lt Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus täies ulatuses välja mõista. Kohtu põhjendused on

järgmised.

36. Käesoleval juhul seisneb vaidlus selles, kas tulenevalt hanketeate p III.2.3 alap-st 1 pidid

nimetatud punktis sätestatud tingimustele vastavad Malmi haigla suhtes kaebajate poolt

teostatud projekteerimistööd olema teostatud hiljemalt 31.12.2008 või võisid olla teostatud ka

hiljemalt 30.06.2009 (lõpetatud enne hanketeate avaldamist). Menetlusliku poole peale oli

vaidluseks küsimus, kas AS Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus peaks olema menetluses kui

vastustaja või kui kolmas isik. Veel leidis AS Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus, et käesoleva

haldusasja raames tuleks käsitleda ka tema VAKO-le esitatud vaidlustuse teisi argumente,

millele otsus SA Tartu Ülikooli Kliinikum otsuse tühistamisel ei tuginenud. Kaebuse esitajad

on esitanud aga taotluse tühistada kaebuse rahuldamise korral esialgse õiguskaitsena

kohaldatud vaidlusaluses riigihankes lepingu sõlmimise keeldu.

37. Kohus käsitles ABKR vastuväiteid käesolevas asja vastustajaks määramise kohta

05.03.2010 määruses, mistõttu kohus neid argumente otsuses üle ei korda. Kuna riigihanke

vaidlustes oli käesoleva haldusasja menetlusse võtmise seisuga menetlusosaliste ring ebaselge,

kaasas kohus igaks juhuks menetlusse vastustajana ka VAKO. Kuna Riigikohus leidis oma

04.03.2010 otsuses asjas nr 3-3-1-11-10, et VAKO ei ole riigihanke asjades VAKO otsusele

esitatud kaebustes halduskohtus menetlusosaline ja tal puudub seega ka apellatsioonkaebuse

esitamise õigus, ei asu kohus põhjendavas osas VAKO seisukohti analüüsima. Kohus selgitas

menetlusosalistele nii istungil kui 05.03.2010 määruses, et asjas jääb menetlusosaliste ring

samaks, kedagi menetlusest ei kõrvaldata ning nende menetlusseisundit ei muudeta, ja kui

vahepeal tuleb Riigikohtult seisukoht menetlusosaliste ringi osas, arvestatakse õiget

menetlusosaliste ringi otsuse resolutsioonis ja menetluskulude jaotamisel. Seega ei pane kohus

käesoleva otsusega VAKOle mingeid kohustusi (sh ei mõista temalt välja menetluskulusid)

ega anna talle mingeid õigusi. Kuna VAKO ei esitanud ka taotlust menetluskulude

hüvitamiseks, jäävad need tema enda kanda.

38. Kohus leiab, et hanketeate punkti III 2.3. alapunkti 1 sätestus „pakkuja (üks ühises

pakkumuses osaleja) peab omama kogemust viimase kümne aasta jooksul (1999-2008)

vähemalt ühe vähemalt 20 (kakskümmend) tuhande ruutmeetri suuruse brutopinnaga

aktiivravihaigla hoone või hoonekompleksi projekteerimisel peaprojekteerijana minimaalselt

põhiprojekti mahus“ on sisult vastuoluline, kuna sõnades on mõeldud aastat kui 12-kuulist

perioodi (hanketeate avaldamisest tagasi arvates), numbrites aga aastat kui kalendriaastat.

Vastuolu tekitab nimelt numbrite „1999-2008“ lisamine perioodile, kuna ilma nende

numbriteta oleks üheselt selge, et mõeldakse viimast kümmet aastat hanketeatele eelnevalt, st

01.07.1999-30.06.2009. Nimetatud sätet tuleb tõlgendada pakkujate huvides laiendavalt nii, et

põhiprojekt pidi olema valmis saanud vahemikus 01.01.1999 kuni 30.06.2009.

39. Hanketeade avaldati 30.06.2009 ning pakkumused tuli hankijale esitada 24.08.2009. RHS §

29 lg 2 kohaselt algab hankemenetlus hanketeate avaldamisest registris. Kohus ei nõustu küll

kaebuse esitajate käsitlusega, mille kohaselt hanketeates märgitud periood „viimane kümme

aastat“ ei oleks saanud lõppeda varem kui 30.06.2009, kuid leiab, et see lõppes 30.06.2009 ja

seda hankedokumentide eesmärgipärasest ja süstemaatiliselt tõlgendamisest tulenevalt.

40. Usutavad ja ratsionaalsed on SA Tartu Ülikooli Kliinikuni väited selle kohta, et tööde

teostatuse ajalised raamid - et need oleks teostatud hiljemalt viimase kümne aasta jooksul -

kehtestati põhjusel, et hankija jaoks oli tähtis, et tegemist oleks värskelt teostatud objektidega.

Kuna riigihanke objektiks on keerulise aktiivravihaigla projekteerimistööd ning arvestades, et

see valdkond areneb väga kiiresti, ongi hankija jaoks oluline, et pakkujad oleksid omandanud

analoogsete tööde teostamise kogemuse võimalikult hiljuti. Sama eesmärki kannab ka RHS §

41 lg 1 p 2, millest tuleneb selgelt hankija õigus nõuda, et tööd oleksid teostatud määratud

arvu viimaste aastate jooksul, mitte lihtsalt mingil kindlal perioodil. Ka Riigikohus on

18.11.2009 otsuses nr 3-3-1-44-09 leidnud, et pakkumise kutse dokumentide tõlgendamisel

tuleb arvestada korraldatud avaliku konkursi teisi dokumente ning konkursi korraldamise

eesmärke.

41. Mis puutub aga kaebuse esitajate viidatud võimalusse tõlgendada hanketeates märgitud

„aastat“ ka majandusaastana, siis sellega kohus ei nõustu. Majandusaasta võib olla äriühingutel

määratletud erinevalt ning seetõttu ei saa eeldada, et keegi hanketeadet lugedes arvaks, et on

silmas peetud majandusaastat. Hankija on ka kinnitanud, et seda silmas ei peetud. Juhul, kui

hankija oleks tõepoolest pidanud silmas majandusaastaid, oleks selle pidanud ka nii

konkreetselt väljendama.

42. Kohus leiab, et kui hanketeate sõnastuses esineb vastuolu, siis tuleb tõlgendada seda

laiendavalt: nii, et tõlgendus tagaks võimalikult suure arvu pakkujate poolt pakkumiste

tegemise. Selline tõlgendus oleks kooskõlas riigihanke menetluse üldpõhimõtetega ega riku ka

pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet. Tõepoolest ei saa sajaprotsendiliselt välistada seda,

mõni potentsiaalne pakkumissooviga isik jättis pakkumise tegemata selletõttu, et tema projekt

lõpetati vahemikus 01.01.-30.06.2009, kuid mõistlik eeldus oleks, et hankedokumentidest

tuleneva ajalise piirandu ebaselguse korral oleks selline pakkumisest huvitatud isik küsinud

hankijalt selgitust. Vaidlust selles ei ole, et ühtegi sellist pakkumissooviga isikut ei olnud ja et

hankija ühtegi pakkujat seetõttu kvalifitseerimata ei jätnud, et tema projekt ei olnud veel 2008

lõpetatud.

43. On tõsi, et kaebuse esitajad ei ole hanketeadet vaidlustanud ega ka hanketeate punkti

III.2.3. alapunktis 1 märgitud perioodi osas hankijalt selgitust küsinud. Asjaoludest nähtuvalt

puudus aga selleks vajadus. Kaebuse esitajad mõistsid tingimust nii, et see hõlmas ka perioodi

01.01.-30.06.2009 ehk hanketeate avaldamisele vahetult eelnenud 6 kuud. Seega puudus

kaebuse esitajatel hanketeate vaidlustamise või selles osas selgituste küsimise vajadus.

44. Mis puutub ABKR poolt teiste riigihangete tingimuste kohta esitatud e-kirju, siis ei ole

need kohtu hinnangul käesolevas vaidluses asjakohased. Esiteks tuleb iga hankedokumendi

tingimust tuleb vaadelda konkreetse hanke valguses ning teiseks ei sisaldanud esitatud e-

kirjades toodud hanketingimused endas selliseid vastuolusid nagu oli käesoleva vaidluse

esemeks oleva hanketeate punkti III.2.3. alapunktis 1.

45. Kaebuse esitajad esitasid hanketeate punkti III.2.3. alapunktis 1 nõutud kvalifikatsiooni

tõendamiseks andmed kahe haigla projekteerimise kohta, so French Vietnamese Hospital, Ho

Chi Minh, Vietnam ja Malmi Haigla, Helsingi, Soome Vabariik. Kolmas isik leidis õigesti, et

Malmi haigla projekteerimine kaebuse esitajate poolt tõendab kaebuse esitajate

kvalifikatsiooni hanketeate punkti III.2.3. alapunktis 1 nõutud määras ja kvalifitseeris

17.11.2009 otsusega kaebuse esitajad õiguspäraselt.

46. Kohus leiab, et ABKR esitatud taotlus kontrollida VAKO 18.12.2009 otsuse nende

järelduste õiguspärasust, millega VAKO jättis ABKR vastuväited hankija otsuse osas

põhjendamatuteks, ei ole käesoleva menetluse esemeks. HKMS § 19 lõike 7 kohaselt vaatab

halduskohus asja läbi kaebuses või protestis esitatud taotluse ulatuses. Vastustajal on õigus

esitada kaebusele oma vastuväited, ent ükski õigusakt ei anna talle õigust lisaks kaebusele

haldusasja eset täiendada või nn „vastukaebust“ esitada. Erisusi selles osas ei näe ette ka RHS

ja VAKO otsuse peale kaebuse esitamisel vaadatakse kaebus halduskohtus läbi üldises korras.

Kaebuse korral VAKO otsusele ei toimu vaidlustuse uut täiemahulist arutamist, haldusasja

esemele seab piirid esitatud kaebus. Kohus möönab, et sellise nn vastukaebuse esitamise

võimalus oleks antud juhul mõistlik, kuid kuna ei RHS ega HKMS sellist võimalust ette ei

näe, ei näe ka kohus võimalust seaduse regulatsiooni eirates ABKR-le sellist võimalust anda.

Kohtule teadaolevalt ei tulene vastaspoole sellist kaebuse eseme laiendamise õigust ka ühestki

jõustunud kohtulahendist. Seetõttu ei asu kohus otsuses analüüsima ABKR taotlust selgitada

välja, kas VAKO 18.12.2009 otsuse põhjendused, milles ei nõustutud ABKR väidetega, on

õiguspärased või mitte. Iseenesest on ABKR-l õigus selles, et juhul, kui VAKO teeb tema

kasuks otsuse ja kohus selle hiljem tühistab, on VAKOs vaidlustuse võitnud pool halvas

seisus, kuna enam ei ole võimalust anda uus hinnang tema argumentidele, millega VAKO ei

nõustunud, kuid millele tuginedes vaidlustaja hinnangul oleks VAKO saanud siiski

samasisulise otsuse teha. Kohus leiab, et oma subjektiivsete õiguste kaitseks peaks vaidlustaja

VAKO otsuse põhjendustega mittenõustumisel esitama kohtusse kaebuse VAKO otsuse

põhjendustele, mis võivad rikkuda tema subjektiivseid õigusi. Subjektiivseid õigusi võib

rikkuda selline isiku kasuks tehtud VAKO otsus nii juhul, kui see kohtus tühistatakse, kui ka

juhul, kui hankija teeb uue riigihanke ja arvestab seal VAKO otsuses tehtud järeldusi.

Riigikohus on leidnud 11.12.2009 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-76-09, et lubatav on kaebus,

mis esitatakse üksnes ringkonnakohtu otsuse põhjenduste muutmiseks. Riigikohus märkis, et

kuigi halduskohtmenetluses kohaldub HKMS § 96 kaudu TsMS § 457 lg 1, mille järgi on

menetlusosalistele kohustuslik vaid jõustunud kohtuotsuse resolutsioon, võib erandlikel

asjaoludel ka üksnes apellatsioonikohtu põhjendustel olla isiku õigustele ja kohustustele mõju,

mis õigustab nende vaidlustamist kassatsioonimenetluses. Riigikohus leidis nimetatud asjas,

et ka ringkonnakohtu otsus, mis formaalsetel põhjustel tehakse küll kaebaja kasuks ja

tühistatakse ka talle määratud distsiplinaarkaristus, ei pruugi välistada sama teo eest

distsiplinaarkaristuse määramist seaduses sätestatud juhul tulevikus. Seega saabuks

kohtutäituril, keda süüdistatakse distsiplinaarsüüteo toimepanemises, kindlustunne, et talle

karistust ei määrata, alles pärast sellise kohtuotsuse jõustumist, mis välistab karistamise.

Selleks on näiteks otsus, mille kohaselt pole süüteo toimepanemine tõendamist leidnud.

Riigikohtu nimetatud otsuse argumentidega analoogselt võiks vaidlustaja, kelle kasuks VAKO

teeb otsuse, kuid kes ei nõustu otsuse põhjendustega, esitada VAKO otsusele siiski kaebuse

halduskohtusse, olgugi selle otsuse resolutsioon tehtud vaidlustaja kasuks. Eeltoodust

tulenevalt on VAKO 18.12.2009 otsus õigusvastane ja tuleb tühistada.

47. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus

tegi otsuse kaebuse esitajate kasuks. Kaebuse esitajad on esitanud taotluse menetluskulude

summas 85 339 krooni väljamõistmiseks. Menetluskulud on HKMS § 93 lõike 1 tähenduses

dokumenteeritud. Maksekorraldustest nähtuvalt on tasunud menetluskulud AW2-arkkitehdit

OY. Kaebuse esitajate kantud riigilõiv oli 40 400 krooni ja õigusabikulud 44 939 krooni.

Arvetele ei ole lisatud käibemaksu. Kohus leiab, et AW2-arkkitehdit OY kantud

menetluskulud on HKMS § 93 lõike 5 tähenduses vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb

täies ulatuses AS-lt Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus välja mõista. Seega tuleb AS-lt

Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus AW2-arkkitehdit OY kasuks välja mõista menetluskulud

summas 85 339 krooni. HKMS § 92 lõike 7 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud

tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Seega kuuluvad ka kolmanda isiku

menetluskulud hüvitamisele ABKR poolt. Kohus leiab, et kolmanda isiku menetluskulud

summas 19 350 krooni on HKMS § 93 lõike 1 kohaselt tõendatud ning HKMS § 93 lõike 5

tähenduses vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb täies ulatuses AS-lt Arhitektuuribüroo

Kalle Rõõmus välja mõista.

48. 11.01.2010 määrusega rahuldas kohus osaliselt AS Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus

esialgse õiguskaitse muutmise taotluse ja keelas HKMS § 121 lg 3 p 2 alusel esialgse

õiguskaitse korras SA-l Tartu Ülikooli Kliinikum vaidlusaluses riigihankes nr 113462

hankelepingu sõlmimine kuni asjas lõpplahendi jõustumiseni. Kaebuse esitajad esitasid

kohtukõnes taotluse tühistada asjas nende kasuks otsuse tegemise korral õiguskaitse ja

võimaldada SA-l Tartu Ülikooli Kliinikum otsuse tegemisest kaebuse esitajatega lepingu

sõlmimine. Kuivõrd taotlus esitati istungil peale asja sisulise arutamise lõpetamist, võtab

kohus menetlusökonoomsetel kaalutlustel nimetatud taotluse osas seisukoha käesolevas

otsuses ja ei vormista selle kohta eraldi määrust. Kohus märgib ka, et eraldi esialgse

õiguskaitse taotluse tegemiseks ei ole kaebuse esitajad tasunud riigilõivuseaduse § 56 lõike 181

kohaselt 2x200 krooni suurust riigilõivu. Kohus leiab, et see taotlus tuleb rahuldamata jätta.

Arusaadavalt on kaebuse esitajatel SA-ga Tartu Ülikooli Kliinikum lepingu sõlmimiseks huvi,

kuid õiguskindluse huvides oleks siiski oodata ära asjas lõpplahendi jõustumine nii, nagu

kohtu 11.01.2010 määruses on ka määratud. Kaebuse esitajad ei põhjendanud istungil, miks

on hädavajalik lepingu sõlmimine just enne käesolevas haldusasjas lõpplahendi jõustumist.

Juhul, kui kaebuse esitajad jäävad oma taotluse juurde, on neil võimalik esitada vastaspoole

poolt apellatsioonkaebuse esitamisel Tallinna Ringkonnakohtule esialgse õiguskaitse taotlus

Tallinna Halduskohtu 11.01.2010 määruse tühistamiseks, tasudes sellelt taotluselt eelnevalt

riigilõivu.

Kadriann Ikkonen

Kohtunik

TALLINNA RINGKONNAKOHTU RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 26. märtsi 2010 otsus haldusasjas nr 3-09-3081 osas,

millega AS-lt Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus mõisteti välja SA Tartu Ülikooli

Kliinikum menetluskulud ja teha selles osas uus otsus, millega jätta SA Tartu Ülikooli

Kliinikum halduskohtus kantud menetluskulud tema enda kanda.

Muuta kohtuotsuse põhjendusi kaebuse eseme määratlemise ja AS Arhitektuuribüroo

Kalle Rõõmus väidete hindamata jätmise osas ning asendada need käesoleva

kohtuotsuse põhjendustega (punktid 13 - 15).

Ülejäänud osas jätta halduskohtu otsus muutmata.

3. Mõista AS-lt Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus (registrikood 10379609) välja AW2-

arkkitehdit OY (registrikood 0979166-2) kasuks menetluskulud summas 26 636,15

(kakskümmend kuus tuhat kuussada kolmkümmend kuus krooni ja 15 senti) krooni.

4. Jätta AS Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum

menetluskulud nende enda kanda.