2-09-38995/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-38995

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

24. märts 2010, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-38995

Tsiviilasi

AS MiniCredit hagi Vladimir Mezik vastu 4040 krooni ja

täiendava viivise nõudes

Tsiviilasja hind

2140 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja AS MiniCredit (RK 11551909, asukoht Toompuiestee

10149

Tallinn,

tel

3060,

e-post

klienditeenindus@minicredit.ee);

hageja esindaja Martin Gasman (Kotka 14-12 11312 Tallinn,

tel 528 7648, e-post martin@minicredit.ee);

kostja Vladimir Mezik

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Vladimir Mezikult AS-i MiniCredit kasuks 1622 (üks tuhat kuussada

kakskümmend kaks) krooni ja 25 senti, millest moodustab tagastamata laenusumma 1000

krooni, intress 120 krooni, meeldetuletuse tasu nõue 400 krooni ja viivis perioodi

14.01.2009 kuni 24.03.2010 eest 102,25 krooni.

3. Välja mõista Vladimir Mezikult AS-i MiniCredit kasuks viivis protsendina

tagastamata laenusummalt 1000 krooni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

(EKP + 7% aastas) alates 25.03.2010 kuni põhinõude täitmiseni. Viivisenõue kokku ei

või ületada põhinõude summat.

4. Jätta rahuldamata AS-i MiniCredit nõue Vladimir Meziku vastu leppetrahvi 500

krooni nõudes.

5. Jätta AS-i MiniCredit menetluskulud 40% ulatuses Vladimir Meziku kanda ja

Vladimir Meziku menetluskulud 60% ulatuses AS-i MiniCredit kanda.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi

jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud

kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole

2(4)

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3, 6).

Edasikaebamise kord

AS MiniCredit võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Vladimir Mezik võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on AS MiniCredit hagi Vladimir Meziku vastu 4040 krooni

(põhivõlgnevus 1000 krooni, intress 120 krooni, meeldetuletuse tasu nõue kokku 400 krooni,

leppetrahv 500 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis 2020 krooni) ja lisanduva viivise nõudes.

Hageja nõude aluseks on 29.12.2008 laenuleping nr 15660.

2. Kohus kohustas kostjat 26.10.2009 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse

nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 32). Kohus hoiatas, et kui

kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel

tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostja emale

Valentina Mezikule edasiandmiseks kostjale 02.11.2009 (tl 33). TsMS § 322 lg 1 alusel loeb

kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku

vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Hageja taotles hagiavalduse täienduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei ole

kohtule tähtaegselt vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib

kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1

nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

4. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib

põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

5. Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 28.12.2008 laenutaotlusest (tl 13),

29.12.2008 isikusamasuse tuvastamise ankeedist (tl 14), laenulepingust nr 15660 (tl 15-24).

6. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud osaliselt.

Asja materjalidest nähtub, et AS MiniCredit ja Vladimir Mezik tarbijana sõlmisid laenulepingu

interneti vahendusel. Lepingu järgi puudus kostjal lepingutingimuste läbirääkimise võimalus,

lepingu sõlmimisel oli kostjal võimalik üksnes valida laenusumma ja selle kasutamise tähtaeg

AS-i MiniCredit veebilehel pakutud kombinatsioonide hulgast. Kuna ka laenulepingu teisi

tingimusi eraldi läbi ei räägitud, siis tuleb laenuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS

§ 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel

kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.

VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

3(4)

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele

kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on

ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab

oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi,

ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt

lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Kohus leiab, et AS-i MiniCredit ja Vladimir Meziku vahel sõlmitud laenulepingu punkt 9.2 on

tühine võlgnetavalt summalt päevas arvutatava 1,5% suuruse viivise määra osas (547,5% aastas),

sest vaatamata kiirlaenu andmise lihtsustatud korrale ja laenutagatise nõude puudumisele on

viivisenõudega sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja

kohustuste tasakaalust. Kuna kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja

seetõttu tühine, asub VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev

regulatsioon, käesoleval juhul VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgne määr.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või

lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP)

põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt tagastamata laenusummalt 1000 krooni välja mõista viivis

perioodi 14.01.2009-30.06.2009 eest 43,73 krooni (1000 krooni × 9,50% × 168 päeva/365

päeva) ja 01.07.2009-24.03.2010 eest 58,52 krooni (1000 krooni × 8% × 267 päeva/365 päeva),

kokku 102,25 krooni.

Kostjalt tuleb täiendavalt alates 25.03.2010 mõista hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras (EKP + 7% aastas) kuni põhinõude täitmiseni. Kohus peab

põhjendatuks mõista kostjalt välja viivis kokku mitte suuremas summas kui põhinõue.

Hageja taotles kostjalt laenulepingu 9.3 alusel leppetrahvi 500 krooni väljamõistmist. Kohus

tuvastas eelpool, et pooltevaheline laenuleping (tulenevalt poolte vahel laenulepingu sõlmimise

ajal kehtinud VÕS § 403 lg 3 sätestatule ei kuulu antud laenulepingu puhul kohaldamisele

tarbijakrediidilepingu sätted) oli sõlmitud tüüptingimustel, sh ei saa lugeda leppetrahvi kohta

käivat tingimust eraldi kokkulepituks. Kohus leiab, et kuna hageja taotleb kostjalt laenulepingu

p-s 9.3 ettenähtud leppetrahvi väljamõistmist lisaks kohustuse täielikule täitmisele, siis on nõutav

leppetrahv ebaproportsionaalselt suur (kuni 50% lepingu rikkumise hetkel tagastamata

laenusummast), mistõttu on antud tüüptingimus tarbijat ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3

p 5 järgi ja seetõttu tulenevalt VÕS § 42 lg 1 tühine. Kuna antud juhul puudub hagejal võimalus

nõuda leppetrahvi ka seaduses sätestatud eeldustel tulenevalt VÕS § 41 teisest lausest, jätab

kohus hageja nõude leppetrahvi summas 500 krooni kostjalt väljamõistmiseks rahuldamata.

Hageja nõue põhivõla 1000 krooni, intressi 120 krooni ja meeldetuletuse tasu 400 krooni osas

kuulub rahuldamisele VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 101 lg 2, § 396

lg 1 ja § 397 lg 1 alusel.

7. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 järgi

kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei

jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, s.o ~40% ulatuses

4(4)

nõudest, jätab hageja menetluskulud 40% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 60%

ulatuses hageja kanda.

Kohtunik