3-10-47/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. märts 2010, Tallinn

Haldusasja number

3-10-47

Haldusasi

OÜ Primus PR kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskuse 19. novembri 2009 intressi-

nõude nr 13-3/10087 tühistamise nõudes.

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 10. märtsil 2010

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: OÜ Primus PR

Esindaja: v.adv Ants Karu

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet Põhja maksu- ja tollikeskus

Esindajad: Villy Lompan ja Kadri Vernik

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Primus PR kaebus.

2. Tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 19. novembri

2009 intressinõude nr 13-3/10087.

3. Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt OÜ Primus PR

kasuks välja menetluskulu 35 000 (kolmkümmend viis tuhat) krooni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus

Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD HALDUSAKT

1. 20. oktoobril 2007 alustati kriminaalasja nr 07930000146 menetlust karistusseadustiku § 386

lg 2 tunnustel selles, et OÜ Primus PR on esitanud Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja

tollikeskusele maksustamisperioodide 01.01.2004 – 31.03.2006 kohta käibe-, tuli- ja

sotsiaalmaksu-deklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusena on riigieelarvesse jäänud

laekumata

3 622 244

krooni.

Kõnealune

kriminaalmenetlus

lõpetati

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri 20. mai 2009 määrusega kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi

KrMS) § 207 lg 7 alusel. Määrusega pandi OÜ-le Primus PR KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel

kohustus tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele ettenähtust vähem tasutud käibemaksu

1 173 197 krooni ja tulumaksu 2 449 047 krooni.

2. 19. novembril 2009 esitas Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus OÜ-le Primus

PR intressinõude nr 13-3/10087, kohustades viimast tasumata maksusummadelt tasumisele

kuuluvat intressi 2 919 103 krooni.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

3. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses taotleb OÜ Primus PR Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskuse 19. novembri 2009 intressinõude nr 13-3/10087 tühistamist. Kaebuse

esitaja leiab, et intressinõue on õigusvastane esiteks seetõttu, et intressi kui kõrvalkohustuse

eelduseks olevat põhikohustust (maksukohustust) ei ole seaduses ettenähtud viisil kindlaks

määratud ning teiseks seetõttu, et kriminaalmenetluse lõpetamisel määruses intresse välja ei

mõistetud. Kaebuse esitaja leiab, et maksukorralduse seaduse (MKS) §-st 82, § 88 lõikest 1, § 92

lõikest 1 ja § 95 lõikest 1 tuleneb, et käibemaksu ja tulumaksukohustus kajastuvad korrektselt

kas maksumaksja esitatud deklaratsioonides või maksuhalduri poolt tehtud maksuotsuses.

Seejuures viitab kaebuse esitaja ka Riigikohtu otsusele haldusasjas 3-3-1-91-08, kus leiti, et

siduvalt saab maksukohustuse kindlaks määrata vaid MKS § 95 nõuetele vastava

maksuotsusega. Kaebuse esitaja selgitab, et talle ei ole maksuotsust tehtud ning seega tuleb

õigeks lugeda esitatud deklaratsioonides kajastatud andmed. Kaebuse esitaja leiab, et

prokuratuuri määrus, millega kriminaalmenetluse lõpetati, et käsitletav maksuotsusena, kuna

seda pole andnud maksuhaldur ning see ei vasta MKS §-des 95 ja 46 sätestatud

maksukohustuse määramiseks vajaliku haldusakti tunnustele.

4. Maksuhalduri seisukohale, et kaebuse esitajale on maksusumma siduvalt määratud, vaidleb

kaebuse

esitaja

kaebuse

täienduses

vastu.

Viidates

Riigikohtu

otsustele

nr 3-1-1-60-07 (p. 38), nr 3-1-1-73-09 (p 11), nr 3-2-1-25-06 (p. 11) ja nr 3-3-1-91-08 (p 2),

leiab

kaebuse

esitaja,

maksuhaldur

ei

saa

esitada

maksunõuet

tsiviilhagina

kriminaalmenetluses, maksunõue tuleb alati esitada maksumenetluses ning maksukohustuse

saab siduvalt kindlaks määrata vaid haldusaktiga. Kaebuse esitaja leiab, et maksukohustuse

määramine maksuotsusega vajalik ka seetõttu, et maksuotsuse andmisega tagatakse

maksumaksja õigus vaidlustada võimalikke rikkumisi maksumenetluses. Samuti selgitab

kaebuse esitaja, et kriminaalmenetluse lõpetamise määruse vaidlustamine ja maksuotsuse

vaidlustamine ei ole oma olemuselt samad.

5. Kaebuse täienduses tõi kaebuse esitaja välja sellegi, et käesolevas kohtumenetluses esitatud

maksuarvestuse näol ei ole tegemist haldusaktiga, kuna sellest ei selgu, kuidas on tasumisele

kuuluv maksusumma määratud ning see ei vasta seega MKS § 95 ja § 46 sätestatud

tunnustele. Kaebuse esitaja märgib, et maksuarvestus on üles ehitatud eeldusele, et kaebuse

esitajale on esitatud fiktiivseid arveid, ent samas ei antud haldusakti, mis sellist väidet

põhjendaks. Samuti märgib vastustaja, et kõnealune maksuarvestus esitati kaebuse esitajale

alles käesolevas kohtumenetluses.

6. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole käesoleval juhul asjakohane viidata Riigikohtu otsusele

3-3-1-68-09 (nn. Plasmeti kohtuasi), kuna selles kohtulahendis käsitletud juhtum erines

käesolevast selle poolest, et Plasmet tasus kriminaalmenetluse määruses näidatud summad

2007. aasta juulikuu deklaratsioonides, mispeale tegi maksuhaldur maksuotsuse, kus leidis, et

Plasmet on deklareerinud tasumisele kuuluvad summa valel maksustamisperioodil ning

määras, et õiged perioodid on 2004.a. detsember ja 2005.a. jaanuar kuni september. Kaebuse

esitaja rõhutab, et erinevalt Plasmetist ei ole OÜ Primus PR riigile tasutud summasid

maksudeklaratsioonides deklareerinud ning talle ei ole maksuotsust koostatud. Teiseks toob

kaebuse esitaja välja selle, et Plasmeti kriminaalasjas tunnistasid Plasmet ja tema juhatuse liige

ennast täielikult süüdi ning kahetsesid toimepandud tegu, samas kui OÜ Primus PR ega tema

juhatuse liige ei ole ennast süüdi tunnistanud. Kaebuse esitaja selgitab, et OÜ Primus PR

poolne kriminaalmenetluse lõpetamisega nõustumine oli pragmaatiline ja praktiline otsustus,

ent sellega ei ole Primus PR end süüdi tunnistanud ega tunnistanud sedagi, et tema poolt

esitatud maksudeklaratsioonid oleks olnud valed. Ka märgib kaebuse esitaja, et

kriminaalmenetluse lõpetamisega nõustumisel ei analüüsinud ta seda, kas prokuratuuri

määruses näidatud kokkuleppeliselt tasutava summa arvutusmetoodika on õige, milliseid

maksuseaduste sätteid on summa arvutamisel rakendatud ning kas neid on rakendatud õigesti

jne.

7. Teiseks leib kaebuse esitaja, et intressinõue on õigusvastane ka seetõttu, et intressinõue

esitati juba kriminaalmenetluses, ent kriminaalmenetluse lõpetamisel lahendas prokurör

tsiviilhagi selliselt, et tasumisele kuulus vaid põhisumma ning see ei kuulunud tasumisele mitte

isiku poolt, kelle märkis tsiviilhagis MTA (so Priit Riimi poolt), vaid see kuulus tasumisele OÜ

Primus PR poolt. Kaebuse esitaja hinnangul tähendab see, et prokurör jättis rahuldamata

tsiviilhagi intresside osas, kusjuures maksuhaldur seda vaidlustanud ei ole. Kaebuse esitaja

leiab, et kui tsiviilhagis oli nõue intresside tasumiseks esitatud, kuid intressid jäeti

kriminaalmenetluse lõpetamisel välja mõistmata, siis on võimalikud ainult kaks õiguslikku

lähenemist. Esimene neist oleks asuda seisukohale, et rahalise nõude, mis on

kriminaalmenetluses esitatud ja jäänud rahuldamata, uuesti esitamine on vastuolus TsMS §

371 lg 1 p 4 sätestatuga. Teine lähenemine oleks tõdeda, et intressi nõudmine on

kriminaalmenetluse väliselt siiski võimalik, sest kriminaalmenetlus ja maksumenetlus võivad

toimuda paralleelselt, ent sellisel juhul peaks intressi nõudmine peab toimuma kooskõlas

maksumenetluse sätetega, st enne intressi nõudmist tuleb maksusumma kooskõlas

maksumenetluse sätetega määrata, mis käesoleval juhul on tegemata.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

8. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus leiab, et OÜ Primus PR kaebus ei ole

põhjendatud ning palub see rahuldamata jätta. Vastustaja on seisukohal, et nõustudes

kriminaalmenetluse lõpetamisega on kaebuse esitaja ise avaldanud soovi riigile tasumata

jäänud maksusummade tasumiseks ning sellest tulenevat kohustati prokuratuuri määrusega

teda tasuma Maksu- ja Tolliametile ettenähtust vähem tasutud käibemaksu ja tulumaksu

summad. Vastustaja hinnangul on nimetatud kohustuse panemine OÜ-le Primus PR

käsitletav põhinõudena, mis kaebuse esitaja poolt jäi tähtaegselt tasumata ning kaebaja pidi

teadma, et nimetatult summadelt tuleb MKS § 115 lg 1 kohaselt arvestada ja tasuda intressi.

Oma seisukoha kinnituseks viitab vastustaja Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-68-09 punktile 10.

Vastustaja rõhutab, et viidatud asjas pandi OÜ-le Plasmet pandi samuti kohustus tasuda riigile

tähtaegselt tasumata maksusummad kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega, kusjuures OÜ

Plasmet ei deklareerinud maksusummasid tegeliku maksukohustuse tekkimise perioodil ilmse

sooviga vältida põhinõudele lisanduvat intressikohustust ning seetõttu oli maksuhaldur

kohustatud koostama maksuotsuse maksuarvestuse korrigeerimiseks.

9. Vastustaja leiab, et prokuratuuri määrusega väljamõistetud summad on käsitletavad riigile

tähtaegselt tasumata jäänud maksusummadena ning viitab Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-68-09

punktile 11. Vastustaja väitel esitas OÜ Primus PR esitas deklaratsioonides valeandmeid, mille

tulemusel jäi riigil osa maksutulust saamata ning sellest tulenevalt tekkis kaebajal maksuvõlg.

10. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et kriminaalmenetluse lõpetamise

määrusega rahuldati tsiviilhagi üksnes põhinõude osas ning intressid jäeti välja mõistmata.

Vastustaja selgitab, et intressi tasumise kohustus on seadusest tulenev kohustus, kusjuures

MKS § 115 lõikest 1 tuleneb maksukohustuslase kohustus arvestada ja tasuda ise tähtpäevaks

tasumata maksusummalt intressi ning MKS § 115 lõikest 3 tuleneb, et maksuhalduril on

kaalutlusõigus otsustamaks, kas esitada koos maksukohustuse täitmise nõudega kohe ka

kõrvalkohustuse täitmise nõue või teha seda hiljem. Sellest järeldab vastustaja, et maksuhaldur

võib kõrvalkohustuse täitmist jälgida ja intressi arvestada ning vajadusel intressinõude esitada

ka pärast tsiviilhagi esitamist. Samuti leiab vastustaja, et käesoleva vaidluse lahendamisel on

asjakohatud väited OÜ Primus PR ja tema juhatuse liikmete süü mittetunnistamise kohta,

kuna süü olemasolu ei mõjuta kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

11. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses

seoses, leiab kohus, et OÜ Primus PR kaebus tuleb rahuldada ja vaidlustatud intressinõue

tühistada. Kohus leiab, et kaebuse esitaja suhtes toimetatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määrusega on kaebuse esitaja jaoks siduvalt kindlaks määratud küll maksukohustuse suurus

ning tuvastatud on ka see, et maksusummad on tähtaegselt tasumata jäetud, ent tähtajaks

tasumata maksusummadelt intressi arvestamine ei ole võimalik seetõttu, et kindlaks on

määramata, milliseks tähtajaks oleks mingi konkreetne osa tasumisele kuulunud 3 622 244

krooni suurusest maksusummast tasuda. Teisisõnu ei ole kaebuse esitaja jaoks siduvalt

kindlaks määratud, millisest päevast alates tuleks intressi arvestamist alustada.

12. Esmalt tõusetub käesolevas vaidluses küsimus, milline õiguslik tähendus on isiku

maksukohustuse seisukohast prokuröri poolt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg

7 alusel tehtud määrusel, millega on muuhulgas KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel pandud isikule

kohustus tasuda ettenähtust vähem tasutud [...] käibemaksu summa [...] ja tulumaksu summa, [...]

milline kanda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole [...]. Maksekorraldusele märkida [...] selgitus käibe-

ja tulumaks perioodi jaanuar 2004.a kuni märts 2006.a eest.

13. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 31 lg 2 kohaselt tekib isiku maksukohustus seadusega

sätestatud tingimuste saabumisel kui seadusega ei ole sätestatud, et kohustuse tekkimiseks on

vaja maksuhalduri haldusakti. Käesolevas asjas on vaidluse all juriidilise isiku käibe- ja

tulumaksukohustus,

millest

mõlemad

tekivad

vastavalt

tulumaksuseaduses

ja

käibemaksuseaduses sätestatud teokoosseisude täitmisel ning nende tekkimine ei ole seotud

maksuhalduri haldusakti andmisega. Nii maksukohustuslase poolt maksudeklaratsiooni

esitamisega kui ka maksuhalduri koostatava maksuotsusega üksnes fikseeritakse seaduse alusel

tekkinud

maksukohustus

–

deklaratsiooni

esitamine

ega

maksuotsuse

tegemine

maksukohustust iseenesest ei tekita.

14. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, nagu saaks kehtivast käibe- ja

tulumaksukohustusest rääkida üksnes juhul kui see tuleneb maksukohustuslase poolt esitatud

maksudeklaratsioonidest või kui see on kindlaks määratud maksuhalduri poolt antud

maksuotsusega. Maksukorralduse seaduses on tõepoolest sätestatud maksukohustuse

fikseerimine eelnimetatud viisidel, ent see ei välista seaduse sätestatud teokoosseisu täitmisest

tekkinud maksukohustuse fikseerimist muul seaduses ettenähtud viisil. Alljärgnevatel

põhjustel saab selliseks viisiks olla ka maksukohustuse fikseerimine kriminaalmenetluse

lõpetamse määruses.

15. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lõigetest 1, 2 ja 7 tuleneb, et kui

kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei

näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse,

võib prokurör avaliku menetlushuvi puudumise ning süü vähesuse korral kriminaalmenetluse

oma määrusega lõpetada ning panna süüdistatavale või kahtlustatavale viimase nõusolekul

muuhulgas kohustuse hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Prokuröri poolt KrMS § 202 lg 7

alusel kriminaalmenetluse lõpetamine eeldab (selles sättes tehtud viite tõttu sama paragrahvi

lõikes 1 sätestatud alustele) kahtlustatava või süüdistatava nõusolekut. Kaebuse esitaja märgib

õigesti, et kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 lg 7 alusel on võimalik kui

prokuratuuri hinnangul on kahtlustatav või süüdistatav kuriteo toime pannud, kuna vastasel

juhul tuleks menetlus lõpetada kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu KrMS § 199 lg 1 p

1 alusel. Kohus leiab, et süüdistatava või kahtlustatava nõusolek kriminaalmenetluse

lõpetamiseks tähendab tema nõustumist prokuröri seisukohaga kuriteo toimepanemise kohta,

see tähendab isiku nõustumist sellega, et ta on toime pannud süüteokoosseisule vastava teo.

Süüteokoosseis on karistusseadustiku (KarS) § 12 lõigete 1-3 kohaselt KarS eriosas või muus

seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus, mis hõlmab objektiivseid tunnuseid (eelkõige

tegevus või tegevusetus) ning subjektiivseid tunnuseid (eelkõige tahtlus või ettevaatamatus).

KarS § 15 lõikest 1 tulenevalt on kuriteo subjektiivseks koosseisuliseks tunnuseks tahtlus,

välja arvatud juhul kui KarS-is on sätestatud karistus ka ettevaatamatuse eest.

16. Käesoleval juhul toimus OÜ Primus PR suhtes kriminaalmenetlus KarS § 386 lg 2

tunnustel, milleks on maksudeklaratsioonis või muus maksuhaldurile esitatud dokumendis

maksuarvutuse või valeandmete esitamine, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma

on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast või tagastamisele,

hüvitamisele või tasaarvestamisele kuuluv summa on suurem seaduse alusel tagastamisele,

hüvitamisele või tasaarvestamisele kuuluvast summast, kui süüdlasele on sama teo eest

kohaldatud väärteokaristust või selle tulemusel jäi maksudena laekumata, tagastati,

tasaarvestati või hüvitati alusetult 500 000 krooni või enam. Kuna KarS § 386 lg 2 ei näinud

ette karistust ettevaatamatuse korral, on selles sätestatud süüteokoosseisu subjektiivseks

tunnuseks tahtlus. Eeltoodut silmas pidades leiab kohus, et nõustudes KarS § 386 lg 2

tunnustel alustatud kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 lg 7 alusel on kaebuse

esitaja nõustunud sellega, et ta on tahtlikult toime pannud KarS § 386 lõikes 2 kirjeldatud

tunnustele vastava teo. Siinkohal tuleb õigeks pidada kaebuse esitaja väidet, et

kriminaalmenetluse lõpetamisel ei ole ta ennast süüdi tunnistanud. Seda, kas isik on kuriteo

toimepanemises süüdi, kriminaalmenetluse lõpetamisel ei otsustata, seejuures ei ole

põhimõtteliselt tähtsust see, kas isik end kohtueelses menetluses süüdi tunnistab või mitte.

Küsimus sellest, kas tegu on tahtlik või mitte, ei ole küsimus isiku süüst, tahtlus ei KarS

kohaselt mitte süü vorm, vaid teokoosseisu subjektiivne tunnus.

17. Kriminaalmenetluse lõpetamisel on prokuratuur pannud kaebuse esitajale KrMS § 202 lg

2 p 1 alusel kohustuse tasuda ettenähtust vähem tasutud käibemaksu 1 173 197 krooni ja

tulumaksu 2 449 047 krooni perioodi jaanuar 2004 kuni märts 2006 eest. Siinkohal tuleb

tähele panna, et KarS § 386 lõikes 2 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivseks tunnuseks on

ka kindla tagajärje saabumine, mis tähendab seda, et kaebuse esitaja on kriminaalmenetluse

lõpetamise ja endale KrMS § 202 lg 2 punktis 1 nimetatud kohustuse panemisega nõustunud,

et tema tegevuse tulemusena on jäänud laekumata 1 173 197 krooni käibemaksu ja 2 449 047

krooni tulumaksu. Kaebuse esitaja nõustumine kriminaalmenetluse lõpetamisega tähendab

eeltoodud põhjustel seda, et kaebuse esitaja kinnitab, et perioodi jaanuar 2004 kuni märts

2006 eest on tal tasumata käibe- ja tulumaksu prokuratuuri määruses näidatud ulatuses ehk

teisisõnu, et sellise suurusega maksukohustuse tekkimise aluseks olevad asjaolud on aset

leidnud ja maksukohustus seega MKS § 31 lg 2 kohaselt tekkinud.

18. Nõustuda ei saa kaebuse esitaja väitega, et kriminaalmenetluse lõpetamisega nõustumisel

ei tunnistanud kaebuse esitaja, et tema poolt esitatud maksudeklaratsioonid oleksid olnud

valed. Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et nõusolek kriminaalmenetluse

lõpetamiseks tähendas antud juhul just nõustumist sellega, et kaebuse esitaja tegevuse

tulemusena on perioodide jaanuar 2004 kuni märts 2006 eest jäänud konkreetne käibe- ja

tulumaksusumma tasumata. Kuna nii käibe- kui tulumaksu näol on tegemist deklareeritavate

maksudega, siis ei ole kuidagi võimalik asuda seisukohale, et isiku poolt esitatud

maksudeklaratsioonid on õiged, ent vaatamata deklaratsioonides näidatud maksusummade

tasumisele on isik siiski käibe- ja tulumaksu ettenähtust vähem tasunud.

19. Kohus leiab, et see, millistel kaalutlustel süüdistatav või kahtlustatav kriminaalmenetluse

lõpetamisega KrMS § 202 alusel nõustub, ei ole oluline, samuti pole oluline see, kas isik

kontrollib, kas maksukohustus, millega ta kriminaalmenetluse lõpetamisel nõustub, on

kooskõlas tegelike asjaoludega või mitte. Nõustudes kriminaalmenetluse lõpetamisega

nõustubki süüdistatav või kahtlustatav teatud tagajärgedega, saades selle eest karistusõigusliku

puutumatuse konkreetse kriminaalmenetluse esemeks olevate tegude eest.

20. Seisukohta, et KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel pandud maksusummade tasumise kohustuse

täitmine tähendab nõustumist, et isikul oli tähtajaks tasumata maksukohustus, kinnitab ka

Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-68-09 (edaspidi Plasmeti kohtuasi). Kõnealuse

kohtuotsuse punkti 10 teises lõigus väljendatud seisukohta ei saa kohtu hinnangul mõista

selliselt, nagu oleks OÜ Plasmet väljendanud oma nõustumist maksuvõlaga alles

maksuhaldurile deklaratsiooni esitamisel, vaid Riigikohtu seisukohast tuleneb üheselt, et

maksukohustuse täitmata jätmist tunnistab isik kriminaalmenetluse lõpetamisel pandud

kohustusega nõustumisega.

21. Eelviidatud Riigikohtu seisukoha valguses ei saa põhjendatuks pidada ka kaebuse esitaja

seisukohta, et KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel tasutud summa on nö. kokkuleppeline summa

kriminaalmenetluse lõpetamise eest. Kaebuse esitaja nimetatud kokkuleppelise summana saab

kõne alla tulla KrMS § 202 lg 2 p 2 nimetatud summa, mille tasumise kohustus on kaebuse

esitajale samuti kriminaalmenetluse lõpetamisel pandud. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel pandud

kohustuse näol on ilmselgelt tegemist kohustusega täita maksuseadustes sätestatud

teokoosseisude täitmise tõttu varem tekkinud maksukohustus. Seetõttu leiab kohus, et ka

Plasmeti

kohtuasjas

käsitletud

juhtumi

puhul

toimus

maksukohustuse

suuruse

kindlaksmääramine

kriminaalmenetluse

lõpetamise

määrusega

pandud

kohustusega

nõustumisel ning selle poolest on Plasmeti kohtuasjas käsitletud juhtum käesolevaga sarnane.

Nii Plasmeti kohtuasjas kui ka käesoleval juhul fikseeriti kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse jõustumisega maksukohustuslase jaoks siduvalt teatud maksukohustuse suurus.

22. Põhimõtteliselt õige on ka vastustaja seisukoht, et nagu maksukohustus, nii ka tekib ka

MKS § 115 lõikes 1 sätestatud intressi tasumise kohustus MKS § 31 lõikest 2 vahetult

asjaolust, et maksusumma on tähtpäevaks tasumata ning selle kohustuse tekkimiseks pole vaja

maksuhalduri haldusakti ega seda, et maksukohustuslane oma maksukohustuse õigesti

deklareeriks. See tähendab, et kaebuse esitaja intressikohustus tekkis juba siis, kui ta jättis

maksusumma tähtpäevaks tasumata ainuüksi selle asjaolu esinemisest. Eelviidatud Plasmeti

kohtuasjas tehtud otsuses asus Riigikohus seisukohale, et sellisel juhul fikseeritakse

kriminaalmenetluse lõpetamisel ka fakt, et maksusummad on tähtajaks tasumata jäetud. Nii

on see ka käesoleval juhul – kuna nii käibemaksu- kui tulumaksu arvestusperiood residendist

juriidilisele isikule on kalendrikuu, siis on ilmne, et tuvastades 2009. aastal tagantjärele, et

maksukohustuse perioodi jaanuar 2004 kuni märts 2006 eest, tuleb tuvastatuks lugeda ka

asjaolu, et kõnealused maksusummad jäid tähtajaks tasumata. Seega põhimõtteliselt on

tuvastatud ka kaebuse esitaja kohustus tasuda intresse. Siiski leiab kohus, et intressiarvestust ei

ole käesoleval juhul võimalik pidada, kuna maksukohustus on kindlaks määratud selliselt, et ei

selgu, mis ajal mingi konkreetne maksusumma tasuda oleks tulnud. Seega ei ole tuvastatud

intressi arvestamise seisukohast olulist asjaolu – päeva, millest alates tuleb konkreetsete

tasumata jäänud maksusummade pealt intresse arvestada.

23. MKS § 115 lg 1 teises lauses sätestatakse, et intressi arvestatakse alates päevast, mis

järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või

tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. See tähendab seda, et tähtajaks tasumata

maksusummalt arvestamisele kuuluva intressi suurus sõltub sellest, kui suur maksusumma

mingil konkreetsel päeval tasumata jäi. Sellest tuleneb omakorda, et intressi arvestamiseks ei

piisa pelgalt sellest, kui on kindlaks tehtud, kui suur maksusumma on maksukohustuslasel

mingi pikema perioodi jooksul tasutama jäänud, vaid see eeldab maksukohustuse kui

põhikohustuse kindlaksmääramist selliselt, et oleks üheselt selge, millisel ajal kui suur

maksusumma tasuda tulnud oleks. Käesoleval juhul ei ole OÜ Primus PR maksukohustus

kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega kindlaks määratud piisavalt täpselt selleks, et selle

põhjal saaks intresse arvestada või intresside arvestuse õigsust kontrollida. On küll tuvastatud,

et perioodil 2004. aasta jaanuarist kuni 2006. aasta märtsini on OÜ Primus PR jätnud kokku

tasumata 1 173 197 krooni käibemaksu ja 2 449 047 krooni tulumaksu, ent kui suur oli

maksuvõlg konkreetsete maksustamisperioodide eest, kindlaks määratud ei ole. Samas on

ilmne, et kui vaadeldav maksuvõlg on tervikuna tasutud 17. novembril 2010 ning kuna

tegemist oli maksusummadega, mis oleks tulnud tasuda perioodil 2004. aasta veebruarist

(2004. aasta jaanuari eest) kuni 2006. aasta aprillini (2006. aasta veebruari eest), sõltub intressi

suurus otseselt sellest, kui suur maksusumma jäi tasumata igal konkreetsel perioodil (n. 2004.

aasta juulis, septembris jne.) See aga kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest ei selgu. Ka

kaebuse esitaja ise ei ole kriminaalmenetluse lõpetamise määruses kindlaksmääratud

maksukohustust deklareerinud ega seda kindlate maksustamisperioodidega sidunud.

24. Vastustaja on halduskohtule esitanud kaebuse esitaja maksuarvestuse (tl. 55 jj), mille

vastustaja esitas väidetavalt ka kriminaalmenetluses. Kaebuse esitaja väitel sai tema sellise

maksuarvestuse esmakordselt alles käesolevas kohtumenetluses. Kohus leiab, et olenemata

sellest, kas see maksuarvestus kaebuse esitajale kriminaalmenetluses esitati või mitte, ei oma

see käesoleva vaidluse seisukohast tähtsust. Ka kriminaalmenetluses sellise maksuarvestuse

esitamist ei saa käsitada maksusumma kindlaksmääramisena. Väitega, et kriminaalmenetluse

lõpetamisel on kaebuse esitaja maksukohustused kindlaks määratud just nõnda nagu

maksuhalduri maksuarvestuses näidatud, saaks nõustuda juhul kui seesama maksuarvestus

kajastuks kriminaalmenetluse lõpetamise määruses, äärmisel juhul ehk ka siis, kui sellele oleks

kriminaalmenetluse lõpetamise määruses viidatud. Seda aga tehtud ei ole. See omakorda

tähendab, et kaebuse esitajat, kes küll nõustus kriminaalmenetluse lõpetamisega ja perioodi

jaanuar 2004 kuni märts 2006 eest ettenähtust vähem tasutud käibe- ja tulumaksu tasumise

kohustusega, ei saa lugeda nõustunuks sellega, et kõnealune maksukohustus, kokku summas

3 622 244 krooni on tekkinud just selliselt, nagu maksuhaldur väidab (nt. et 12. juulil 2004 jäi

tasumata 133 371 krooni tulumaksu, 10. detsembril 2004 aga 91 211 krooni tulumaksu jne).

Nõustudes kriminaalmenetluse lõpetamisega, ei saa isikut lugeda nõustunuks asjaoludega, mis

kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest üheselt ei tulene.

25. Kokkuvõttes ongi tekkinud pisut absurdne olukord, kus OÜ Primus PR maksukohustus

on küll üldjoontes kindlaks määratud – kindlaks on määratud maksukohustuse suurus ning

ligikaudne periood, mille vältel maksuvõlg tekkis, ent samas see, kui suur maksusumma igal

konkreetsel maksustamisperioodil tasumata jäi, on kindlaks tegemata. Kuna ka kaebuse esitaja

ise ei ole pidanud vajalikuks maksukohustust deklareerida ega konkreetseid maksukohustusi

ühegi konkreetse maksustamisperioodiga siduda, siis tuleks maksuhalduril esmalt

maksuotsusega

kaebuse

esitaja

maksukohustus

kindlaks

määrata

konkreetsete

maksustamisperioodide kaupa ning seejärel (või samas maksuotsuses) esitada intressinõue.

Sisuliselt peakski maksuhaldur toimima samamoodi nagu ta tegi seda Plasmeti kohtuasjas

käsitletud juhtumi puhul.

26. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamisega on otsus tehtud vastustaja kahjuks. HkMS § 93 lg 1 kohaselt tuleb

menetluskulude väljamõistmiseks esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid.

Kaebuse esitaja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, taotledes 15 200 krooni

suuruse riigilõivu ja 41 352 krooni suuruse õigusabikulu väljamõistmist. Nimekirjale on lisatud

OÜ Advokaadibüroo Lextal arved koos spetsifikatsioonidega, seejuures on menetluskulude

nimekirjas täpsustatud, millised konkreetsed arvete spetsifikatsioonidel näidatud kulutused on

seotud käesoleva haldusasjaga. Samuti on kaebuse esitaja esitanud internetipanga väljavõtte,

millelt nähtub, et OÜ Primus PR on õigusteenuse osutajale arvetel näidatud summad tasunud.

HkMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kohus küll rahuldas kaebuse, samas nõustumata oluliste kaebuse esitaja argumentidega, mis

puudutasid

maksukohustuse

(põhikohustuse)

kindlaksmääramist

kriminaalmenetluse

lõpetamise määruses. Kuivõrd maksuhalduril on ilmselt jätkuvalt võimalik maksuotsus teha

ning intressinõue uuesti esitada, siis on tõenäoline, et vaatamata kaebuse rahuldamisele ei

saavuta kaebuse esitaja olukorda, kus ta intresside tasumise vaidlustatud intressinõudes

nimetatud intressisumma tasumise kohustusest täielikult vabaneks. Need asjaolud annavad

aluse kaebuse esitaja kasuks välja mõistetavate menetluskulude vähendamiseks. Kohus peab

mõistlikuks õigusabikuluks sarnase asja puhul umbes 20 000 krooni. Kokku tuleb kaebuse

esitaja kasuks riigilõivu ja õigusabikulude katteks välja mõista 35 000 krooni.

Kristjan Siigur

kohtunik