2-10-3025/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S K O H T U M Ä Ä R U S Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Määruse tegemise aeg ja koht 22.märts 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-10-3025; avaldaja Jaan Luppe; Määruse tegemine kirjalikus menetluses Kohtunik Kalev Kuningas Avaldaja Jaan Luppe (isikukood xxxxxxxxxx; viibimiskoht Tallinna Vangla) RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused

1. Jätta rahuldamata Jaan Luppe taotlus riigilõivust vabastamiseks ja keelduda Jaan Luppe avalduse, mis on pealkirjastatud kui määruskaebus, menetlusse võtmisest. Muud otsustused

2. Seoses kohtumääruse tegemisega:

2.1 jätta menetluskulud avaldaja kanda;

2.2 toimetada kohtumäärus avaldajale kätte. Selgitused

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule;

3.2 TsMS § 661 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest;

3.3 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud Jaan Luppe on esitanud kohtusse 05. märtsil 2010 avalduse, mis on pealkirjastatud kui määruskaebus. Kohus jättis nimetatud avalduse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja – 19.märts 2010. Avaldaja esitas 16. märtsil 2010 täiendava avalduse, mille kohaselt esitab avaldaja uuesti menetlusabi taotluse, so taotluse riigilõivust vabastamiseks. Avaldaja esitas 16. märtsil 2010 täiendava avalduse, mis on pealkirjastatud kui kaebus ja mille kohaselt avaldaja leiab, et temale pole piisavalt selgitatud, missuguseid toiminguid ta peab tegema tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 181 lg 1 p 2 menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Vastavalt TsMS § 181 lg 2 menetluses osalemise edukust eeldatakse, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale. Kohus on seisukohal, et tulenevalt kohtule esitatud asjaoludest ei saa eeldada, et taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud.

Hagiavalduses (09.02.1010) asjaoluna esitatud kinnipidamisasutuses viibimist ei saa lugeda õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud taotluse sisuna piisavaks. Õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud taotlusena ei saa käesoleval juhul käsitleda ka muid hagiavaldusena pealkirjastatud avalduses märgitud asjaolusid. Käesolevaks ajaks ei ole avaldaja uusi asjaolusid, millest tulenevalt oleks avaldajale võimaliku menetlusabi andmine põhjendatud, esitanud. Seega puudub piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et taotlus menetlusabi saamiseks – riigilõivu tasumisest vabastamiseks - tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt TsMS § 3401 lg-le 2 kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kohus leiab, et tuleb keelduda avalduse, mis on pealkirjastatud kui määruskaebus, menetlusse võtmast, sest avaldaja kõiki puudusi tähtaegselt ei kõrvaldanud. Avaldusel on jätkuvalt järgmised puudused: tasumata on riigilõiv. Avaldaja pole märkinud avalduses, mis on pealkirjastatud kui määruskaebus, määruse teinud kohtu nimetust, määruse kuupäeva; märkimata on mille kohta või kelle suhtes määrus tehti; märkimata on määruskaebuse esitaja (avaldaja) selgelt väljendatud protsessuaalne taotlus, märkides seejuures ära, millises ulatuses määruskaebuse esitaja esimese astme kohtu määrust vaidlustab ning missugust lahendit määruskaebuse esitaja taotleb; määruskaebuse põhjendused ei ole piisavalt arusaadavad; märkimata on faktilised ja õiguslikud väited asjaolude kohta, millest tuleneb õigusrikkumine määruse tegemisel ning milles rikkumine seisneb; viide tõenditele, millega soovitakse iga faktilist väidet tõendada.

Vastavalt TsMS § 663 lg-le 1 maakohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Määruskaebuse menetlusse võtmist ei pea eraldi vormistama ega sellest menetlusosalistele teatama.

Vastavalt TsMS § 663 lg-le 2 määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse.

Kalev Kuningas

Kohtunik