2-07-17291/37 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Tiit Kollom ja Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.03.2010, Tallinn

Tsiviilasja number

2-07-17291

Tsiviilasi

Oleg Gogini hagi Helle Lootsmanni vastu ebaõigete

andmete ümber lükkamiseks ja moraalse kahju

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.09.2008 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtuistungi toimumise aeg

Oleg Gogini apellatsioonkaebus

22.02.2010

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant Oleg Gogin (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht

xxxxxx x x xxxxx xxxxxx xxxxxxxxx)

Vastustaja Helle Lootsmann (sünd xx.xx.xxxx, elukoht

xxxxxxxx

xxxxx

xxxxxxx

xxxxxx

xxxxxxxxx),

lepinguline esindaja adv Diana Annus

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 30.09.2008 otsus jätta lõppjäreldustes muutmata, arvestades

ringkonnakohtu otsuses toodud täiendavaid põhjendusi.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise

kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

S e l g i t u s e d :

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas

avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib

menetlusosaline

taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude

kandmiseks.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 02.05.2007 esitas Oleg Gogin (edaspidi hageja, apellant) hagi Harju Maakohtusse

Helle

Lootsmanni

(edaspidi

kostja,

vastustaja)

vastu

ebaõigete

andmete

ümberlükkamiseks ja moraalse kahju hüvitamiseks. Hageja palus kohustada kostjat

telekanali TV3 saates Seitsmesed Uudised ja ajalehes Postimees ümber lükkama tõele

mittevastavad andmed ja välja mõista kostjalt õiglane hüvitis hagejale mittevaralise

kahju tekitamise eest.

2. Hagiavalduse kohaselt tekitas kostja hagejale mittevaralist kahju, esitades tema kohta

tõele mittevastavaid andmeid. Kostja poolt esitatud teade, nagu oleks hageja teinud

katse ära osta ametiisikut - valimiskomisjoni esimees T. M. on vale, kuna hageja seda

ei ole teinud. Toimusid vaid vestlused hageja ja T. M. vahel linna valitsemise

teemadel,

kus

hageja

selgitas

oma

seisukohti

ning

T.

M. võimalikke

arenguväljavaateid linnavalitsuses töötades.

3. Igal mõistlikul inimesel tekitas kostja väide ametiisiku äraostmiskatsest arusaama

nagu oleks hageja soovinud ametnikule altkäemaksu või pistist pakkuda. Midagi sellist

hageja ei teinud ning seega on kostja levitanud tõele mittevastavaid andmeid. Nii

politsei kui ka prokuratuur on antud asjaolude suhtes asunud seisukohale, et puuduvad

kuriteo – altkäemaksu või pistise pakkumise – tunnused ning kriminaalasja ei

algatatud ega hagejale süüdistust ei esitatud. Seega on tõendatud, et kostja väidetel

puudub tõepõhi.

4. Kostja poolt avaldatu on faktiväide, mida saab kontrollida ja kuna õiguskaitseorganid

on kontrollinud kostja poolt tehtud avalduste alusel toimunut ning leidnud, et ei ole

alust hagejat süüdistada ja avaldades hageja kohta valeandmeid, on kostja hageja head

nime ja au teotanud.

Kostja vastuväited

5. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole hageja au ega väärikust solvanud tõele

mittevastavate andmetega või ebakohase väärtushinnanguga. Väite näol, et kedagi

prooviti ära osta, on tegemist väärtushinnanguga ning arvestades hageja tegevust, mis

ilmneb nii lindistusest, kui ka T. M. seletuskirjast ja ütlustest, ei ole antud

väärtushinnang ebaseaduslik ega kohatu. Hageja ja T. M. vahelisest vestluse

lindistusest ning T. M. selgitustest tuleneb, et hageja pakkus T. M. poolse tegevuse -

valimiskomisjoni otsuse tühistamise ja uue otsuse tegemise - eest talle uues

linnavalitsuses linnasekretäri kohta. Äraostmise näol ei ole tegemist faktiväitega, mille

paikapidavust saaks kontrollida, kuna puuduvad otsesed kriteeriumid, erinevalt nt

kriminaalseadustes antud pistise või altkäemaksu andmise/võtmise määratlustele.

Esimese astme kohtu otsus

6. 30.09.2008 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata.

7. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et 11.01.2007 päeva

jooksul toimusid hageja ja T. M. vahel kaks vestlust, millest teist, nn õhtust vestlust T.

M. lindistas. 12.01.2007 avaldas kostja telekanali TV3 telesaates Seitsmesed Uudised,

et hageja on teinud katse ära osta Loksa linnavalitsuse valimiskomisjoni esimeest.

19.01.2007 Põhja Politseiprefektuur keeldus algatamast kriminaalmenetlust T. M.

avalduse alusel. 14.02.2007 jättis Põhja Ringkonnaprokuratuur rahuldamata T. M.

kaebuse eelnimetatud politsei kriminaalmenetluse mittealgatamise otsusele.

8. VÕS § 1047 lg 1 alusel isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või

kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete

avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on

õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete

ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma; lg 4 järgi ebaõigete

andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult

nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata

sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.

9. Hageja leidis, tegemist on faktiväitega, mida saab kontrollida ning kuna tema suhtes

on nii politsei kui ka prokuratuur keeldunud kriminaalasja algatamast, siis on ka

tõendamist leidnud asjaolu, et ta ei ole kostja poolt talle süüks arvatud kriminaalset

tegu toime pannud. Kostja leidis, et tema poolt oli antud väärtushinnang hageja

tegevusele, milleks oli tal igati õigus arvestades esinenud asjaolusid. Tuginedes

Riigikohtu poolt lahendi nr 3-2-1-53-07 p-s 19 osundatule, leiab kohus, et tegemist on

väärtushinnanguga, kus isik (kostja) annab omapoolse õigusliku hinnangu hageja

tegevusele. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või

vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega,

väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust

või väärust ja kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate

andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid.

10. Arvestades eeltoodut, on kostja poolt esitatud väited hageja tegevuse kohta, et ta

sooritas äraostmise katse, samuti väärtushinnangud, kus kostja annab üldise õigusliku

hinnangu hageja tegevusele. Seejuures ei oma tähendust õiguskaitseorganite poolt

antud juriidilised hinnangud esitatud asjaoludele või kogutud tõenditele. Seda

esmajoones seetõttu, et antud organite hinnangud juhinduvad kriminaalseadustikes

antud legaaldefinitsioonidest ning vastavate asjaolude tõendatusest või tõendamise

võimalikkusest, mis aga kostja poolt antud hinnangu põhjendatuse hindamisel ei ole

asjakohased. Kostja juhindus oma hinnangut andes talle teadaolevatele andmetele ning

oma arusaamale õiguslikest kategooriatest ja panna see arvamuse õigsuse kontroll

sõltuvusse professionaalsest hinnangust oleks põhjendamatu. Olukorras, kus

professionaalne hinnang ühtib isiku poolt antud väärtushinnanguga, st leitud oleks

väljavaated kriminaalasja algatamiseks ja enamgi veel, isik oleks süüdi mõistetud

antud teos, siis selline hinnang vaieldamatult toetaks vaidlusalust õiguslikku (väärtus)

hinnangut. Kuid sellise seisukoha puudumine ei välista seda, et õiguslik hinnang kui

väärtushinnang võiks olla põhjendatud/õigustatud arvestades esitatud asjaolusid. Nagu

osundas ka Riigikohus, väärtushinnangu ja ka õigusliku hinnangu korral, isegi juhul,

kui see tugineb ebaõigetele eeldustele (faktiväidetele), ei saa kohaldada VÕS § 1047

lg-t 4, so taotleda hinnangu ümberlükkamist. Seega tuleb jätta rahuldamata hageja

nõue kohustada kostjat andmete ümberlükkamiseks.

11. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase

väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu

puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole

sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust

ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

12. Hageja mõistliku hüvitise määramise nõue sõltub sellest, kas kostja poolt avaldatud

väärtushinnang oli ebakohane, teda solvav või muul moel teotav ning et seeläbi võidi

hagejale tekitada mittevaralist kahju.

13. VÕS 1046 lg 1 tähenduses võivad väärtushinnangud olla ebakohased nii oma

negatiivse ja solvava/ebasündsa väärtushinnanguga, kui ka negatiivse ja tegelikke

asjaolusid mittearvestava nn ülepingutatud väärtushinnanguga. Kui ebasündsa väljendi

kasutamine isiku suhtes võib solvata isiku au ainuüksi juba isiku seostamisega antud

ebasündsusega (nt isiku nimetamine seaks jne), siis ka isiku tegevuse utreeritud

mittereaalne iseloomustamine on samuti ebakohane nagu nt eduka, kuid ahne

kalamehe nimetamine röövpüüdjaks, kui antud isik ei riku kehtestatud norme. Kostja

poolt kasutatud väljend „äraostmine“ ja otseselt hageja kohta kasutatud „äraostja“

annab tavapäraselt kasutades seda kellegi isiku suhtes assotsiatsiooni, et antud isik

andis altmäemaksu või pistist. Antud teguviis on meie kultuuriruumis vaieldamatult

äärmiselt negatiivse varjundiga. Samas selles suhtes kasutatud väljend „äraostmine“

või „äraostja“ ei ole iseenesest ebasündsad, elik kasutamiseks tavaliselt keelatud

väljendid, erinevalt roppudest või vulgaarsetest väljenditest. Seega nende kasutamine

isiku suhtes ei ole sõnade vormist tulenevalt ebakohane.

14. Seega tuleb kontrollida, kas kostja poolt antud hinnang hageja tegevusele oli ka

vastavuses hageja reaalse tegevusega. Selles osas on lisaks tunnistaja T. M. ütlustele

ka tunnistaja poolt tehtud lindistus hageja ja tunnistaja vahelisest vestlusest

11.01.2007 hageja sõidukis. Tulenevalt tunnistaja ütlustest, tunnetas ta nii lõunast kui

ka õhtust vestlust hagejaga kui katset pakkuda talle altkäemaksu, kuna pidevalt oli

juttu sellest, et valimiskomisjoni otsus nr 2 10.01.2007 pidi tunnistaja poolt

kokkukutsutud uuel koosolekul tühistatama ning siis uue linnavalitsuse poolt pidi ta

määratama linnasekretäriks. Samuti oli juttu tunnistaja palgatõusust ning võimalikust

ametikorteri saamisest. Tunnistaja arusaamist mööda palus hageja temalt tühistada

täiesti õiguspärane valimiskomisjoni otsus seoses 3-4 Loksa linnavolikogu liikme

volituste lõpetamisega. Otsuse põhjuseks oli see, et antud liikmed, sh ka hageja, ei

olnud üle mitme kuu osalenud ilma põhjuseta volikogu töös.

15. Nn õhtune kokkusaamine oli algatatud juba tunnistaja poolt sooviga saada hageja

ettepanekud lindistatud. Lindistusest hageja ja tunnistaja vahelisest vestlusest ilmnes,

et hageja soovitas tunnistajal tühistada valimiskomisjoni otsuse, mille tagajärjel oleks

võimuvahekord volikogus muutunud ning uue linnavalitsuse poolt oleks tunnistaja

nimetatud algul linnasekretäri kohusetäitjaks. Kui praegune linnasekretär astub tagasi

ja seda ta pidi kindlasti tegema, siis pidi see koht kindlasti minema tunnistajale

(lindistuse 2’45“), palk tuleb tõsta ja seda lisatasu arvel, kusjuures lisatasu kohe „selle

töö eest, mis sa tegid“ ühe palga ulatuses (8’35“). Vajadusel saab T. M. ka

ametikorteri

(14’).

Hageja

pidas

vajalikuks,

et

10.01.2007

vastuvõetud

valimiskomisjoni otsused tühistataks enne maavalitsuse valimiskomisjoni koosolekut

15.01.2007 (16’40“). Otsused on lihtsalt tühised (20’00“), alati võib haldusorgan oma

otsuse tühistada (20’20“). Argumendina toob ka selle, et volikogu 18.09 (ilmselt 2006)

otsusel on kellegi vale allkiri ja see on ka tühine. Eelpool tuvastatud asjaolusid

kirjeldas tunnistaja ka oma 11.01.2007 seletuskirjas kostjale, mis esitati ka nii

maavalitsuse valimiskomisjonile kui politseile.

16. Hinnates antud asjas esiletoodud asjaolusid, ei ole kostja poolt hageja kohta esitatud

väited, et ta oli teinud katse ära osta ametnikku, ebakohased väärtushinnangud. Nii

tunnistaja poolt esitatud seletuskirjast kui ka lindistusest on mõistlikult võimalik teha

järeldus, et hageja soovis T. M.lt saada valimiskomisjoni 10.01.2007 otsuste

tühistamist ja pakkus talle selle eest, kui tuleb linnapeaks A. K., linnasekretäri kohta

ning muid võimalikke hüvesid. Seejuures ei ole hageja poolt toodud ühtegi selget

õiguslikku alust valimiskomisjoni otsuste tühistamiseks, peale üldsõnalise seisukoha,

et need otsused on vaja tühistada ning et haldusorgan võib oma otsuse alati tühistada.

Kui taotletavate otsuste tühistamiseks oleks olnud selged õiguslikud alused, siis oleks

olnud mõistlik veenda T. M.d kui juristi just nende argumentidega, mitte aga selgitada

ta võimalikku karjääri ja saadavaid hüvesid uue linnavalitsuse teenistuses. Seega

olukorras, kus isikule tehakse ettepanek tühistada tema tehtud otsused ja lubatakse ta

määramist kõrgemale ametikohale, suuremat palka ning ilmset võimalust saada

ametikorter, tuleb pidada olukorraks, mida mõistlikult võib kirjeldada kui äraostmist.

Lähtuvalt eeltoodust tuleb hageja nõue mittevaralise kahju eest mõistliku hüvitise

määramiseks jätta rahuldamata, kuna kostja poolt esitatud õiguslikku laadi

väärtushinnangud ei olnud ebakohased arvestades hagejapoolset tegevust.

Apellatsioonkaebus

17. Oleg Gogin palub tühistada Harju Maakohtu otsuse ning uue otsusega hagi rahuldada

ja menetluskulud jätta vastustaja kanda.

18. Kaebuse põhjenduste kohaselt ilmus 12.01.2007 TV3 telesaade Seitsmesed uudised,

mille üheks osalejaks oli vastustaja. Saates esitati tõele mittevastavad andmeid, mis

tekitasid apellandile mittevaralist kahju. Maakohtu seisukoht, et vastustaja poolt

avaldatud väited ei ole faktiväited, on põhjendamatu ja motiveerimata. Riigikohtu

lahendis nr 3-2-1-53-07 on antud hinnangud selles asjas kogutud tõenditele. On täiesti

arusaamatu, kuidas maakohus saab põhjendada oma otsust teises tsiviilasjas kogutud

tõendite alusel, mis üldse ei ole seotud käesoleva asjaga. Teisi põhjendusi kohus

toonud ei ole.

19. Kostja avaldus on liitväide, mis koosneb järgmistest faktiväidetest: Loksa Linna

valimiskomisjoni esimees uus jurist on T. M.; T. M. lindistas toimingu; T. M. esitas

politseile teate; toimus äraostmise katse; T. M.d kui ametnikku taheti ära osta;

äraostjaks oli O.Gogin. Selleks, et saaks kindlaks teha apellandi kohta avaldatud

informatsiooni

juhtmõtte,

peab

vastustaja

liitväidet

analüüsima

tervikuna.

Faktiväidetes 4 ja 5 on avaldatud, et ametnikku T. M. taheti ära osta, st et sooviti

altkäemaksuga (või pistisega) enda poole saada, just sellise väite mõistliku inimese

arusaama järgi vastustaja üldsusele avaldas. Väide, et “äraostjaks oli Oleg Gogin” on

tihedalt seotud eelnenud faktiväidetega. Väitest 6 tuleneb, et just O.Gogin oli see isik,

kes teostas äraostmise katse ja tahtis T. M.d kui ametnikku ära osta, st soovis

altkäemaksuga enda poole saada.

20. Faktiväide võib olla ka õiguslik hinnang ja sel juhul osutab fakt mingile sündmusele.

Väites 6 on öeldud et “äraostjaks oli Oleg Gogin”. Väär on kohtu seisukoht, et see

väide on väärtushinnang. Sellele, et kostja seisukoht on väär, viidab sõna “oli”. Sõna

“oli” viidab sellele, et lause on seostatud eelnevalt öeldud väitega. Seega vastustaja

väide “äraostja oli Oleg Gogin” tähendab seda, et O.Gogin teostas äraostmise

toimingu. Milline oli see ära ostmise toiming, kostja täpsustab oma eelnevas väites –

et ta tahtis T. M.d kui ametnikku ära osta. Seega väide “äraostja oli Oleg Gogin” on

faktiväide. Just nii saab aru tavaline inimene, kes kuulis seda avaldust.

21. Riigikohus asus otsuses nr 3-2-1-161-05 seisukohale, et samuti võidakse isikut üldsuse

ees kujutada ebaõigesti sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult

saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta. Kolleegium leidis, et

VÕS § 1047 lg 4 on ka nimetatud juhtudel rakendatav. Kannatanu saab sellisel juhul

nõuda avaldaja kulul asjaolu ümberlükkamist, mis avaldatust järeldub.

22. Apellant on seisukohal, et kohus on ebaõigesti hinnanud käesolevas tsiviilasjas

esitatud tõendeid, mille tulemusena on kohus teinud ebaõige otsuse. Kohus on

ebaõigesti hinnanud tõendina T. M. subjektiivseid hinnanguid ja arvamusi lindistuse

kohta. Kohus eelistas põhjendamatult isiku subjektiivset arvamust faktilistele

asjaoludele, mida ta pidi tuvastama, uurides ja hinnates lindistamist. Apellandi ja

tunnistaja vestluses osales 2 isikut - vestluse teine pool O.Gogin esitas kohtule taotluse

kuulata teda ära vande all. Kohus jättis taotluse rahuldamata. Seega kohus

põhjendamatult jättis uurimata olulise tõendi. Õiget hinnangut vestlusele ei saa anda,

üle kuulates ainult vestluse üht poolt. Uurides lindistatud vestlust, kohus rebis vestluse

kontekstist välja O.Gogini laused ja sõnad ning selle alusel konstrueeris kunstlikult

põhjenduse, et vestlusest justkui tuleneb, et O.Gogin soovis linnametnikku ära osta.

Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et vestluse käigus T. M. ise koos linnapeaga

korraldas salaja vestluse lindistuse ja vestluse käigus mitu korda provotseeris

O.Goginit, küsides tema käest, mida ta selle eest saab. Ja ühtegi korda O.Gogin ei ole

vastuseks midagi temale pakkunud. Vastupidi, O.Gogin täpsustas ja seletas, et ta ei

tegele nagu Keskerakond isikute ostmisega ja et isikud saavad lisatasu lisatöö eest ja

töö tulemuse alusel. Nendest O.Gogini vastustest tuleneb, et O.Gogini vestlus T. M.ga

ei ole seotud äraostmisega ja selline vestluse hinnang on meelevaldne.

23. Lindistusest ei tulene, et apellandi tegevus annaks põhjuse tema tegevust hinnata kui

linnaametniku äraostmise katset. O.Gogin kohtus T. M.ga Loksa linnapea asendaja

abilinnapea E. T. ja Loksa linnapea A. K. palvel, selleks, et edastada T. M.le nende

ettepanekut asuda linnasekretäri ametisse. Seda tõendab E. T. 15.01.2007 kiri. T. M.

esitas Loksa linnapeale 12.01.2007 ettekande, mille kohaselt seisuga 12.01.2007 T. M.

ei olnud seisukohal, et O.Gogin tahtis teda ära osta.

24. O.Gogin seletas, et linnapea tegi T. M.le ettepaneku asuda linnasekretäri ametisse

seoses sellega, et on vaja teostada toiminguid eesmärgil, et pank avaks Loksa linna

arveldusarved. Lindistusest on selgelt kuulda, kuidas T. M. spetsiaalselt provotseerib

O.Goginit, küsides tema käest küsimusi, mille peale vastamine saaks tõlgendada kui

pistise või altkäemaksu andmist. T. M. provotseeris öeldes: “Sina pakud mulle topelt.”

Mille peale O.Gogin vastas: “Mina ei saa midagi pakkuda” ja seejärel põhjalikult

seletas, kuidas toimub ametnikule palga maksmine ja määramine. Linnavalitsus on

haldusorgan ja seega ei saa kedagi ära osta või pistist pakkuda. Jurist T. M. ja

volikogu esimees O.Gogin hästi teavad haldusorgani mõiste tähendust ja pädevust ja

seega on välistatud, et T. M. ei ole saanud O.Gogini mõttest aru.

25. T. M. lindistus oli ettevalmistatud provokatsioon, eesmärgil teha kunstlikke tõendeid

selleks, et saaks süüdistada O.Goginit äraostmise katses. O.Gogin arutas T. M.ga

linnasekretäri töötasu ja elamistingimusi. See on absoluutselt tavaline arutelu isikuga,

kellele tehti ettepanek asuda linnasekretäri ametisse ja kes uurib, millised on

töötingimused. On meelevaldne sellest vestlusest teha järeldust, et ametnikku taheti

ära osta. Selline järeldus tekitaks absurdse olukorra, kus iga ülemuse vestluse alluvaga

töötingimuste ja palga kohta oleks võimalik tõlgendada kui äraostmise katset. Seega

kohtu järeldus, et vestlus linnasekretäri palga- ja elamistingimuste kohta tõendab ja

annab aluse hinnata O.Gogini vestlust kui äraostmise katset, on väär ja meelevaldne.

Väär on kohtu seisukoht, et nii tunnistaja poolt esitatud seletuskirjast kui ka

lindistusest on mõistlikult võimalik teha järeldus, et hageja soovis T. M.lt saada

valimiskomisjoni 10.01.2007 otsuste tühistamist ja pakkus talle selle eest, kui tuleb

linnapeaks A. K.n, linnasekretäri kohta ning muid võimalikke hüvesid. Lindistusest

selline kohtu järeldus ei tulene.

26. Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-99-97 märgiti järgmist: "Õige ei ole ringkonnakohtu

seisukoht, et lause: "L. oli klassikaline väljapressija nagu kõik kantpead", ei sisalda

mitte mingisuguseid andmeid ega fakte hageja kohta. Vaadeldav lause ei ole käsitletav

üksnes

väärtusotsustusena:

faktiväiteks

on

"L.

oli

väljapressija"

ning

väärtushinnanguks "kantpea". Hinnangu sellele, kas väljend "kantpea" on hageja au

teotav, annab kohus. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 23

peavad kostjad tõendama, et väide hageja käitumisest väljapressijana, on vastavuses

tegelikkusega: mida, kellelt ja mil viisil hageja välja pressis." Apellant osundab ka

Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, mille p-s 12 märgitakse, et isikut

võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid,

millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta,

ning et VÕS § 1047 lg 4 on ka nimetatud juhtudel rakendatav, so kannatanu saab

sellisel juhul nõuda avaldaja kulul asjaolu ümberlükkamist, mis avaldatust järeldub.

27. Vastustaja ei ole tõendatud, et tema väide “äraostja oli Oleg Gogin” vastab tõele,

selliste andmete avaldamine on apellandi au teotav ja sellega apellandile tekitati kahju.

Vastustaja seisukoht

28. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

29. Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja

materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse

resolutsiooni

tühistamiseks,

küll

aga

tuleb

täiendada

otsuse

põhjendusi.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks

esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad

kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea asjaolude uut

tuvastamist vajalikuks.

30. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste faktiliste asjaolude osas: 1) 11.01.2007 toimus

kaks vestlust hageja kui tolleaegse Loksa Linna volikogu esimehe ja T. M. (kuulatud

maakohtu poolt tunnistajana üle) kui tolleaegse Loksa linnasekretäri kohusetäitja

vahel, kusjuures teise vestluse T. M. lindistas; 2) 12.01.2007 avaldati TV3

uudistesaates Seitsmesed Uudised intervjuu kostjaga, kes oli tal ajal Loksa linnapea, ja

kes ütles: „Asi on selles, et linna valimiskomisjoni esimees uus jurist T. M. lindistas

eile politseile eelnevalt teada antuna, kuidas seda öelda, äraostmiskatse, kus teda kui

ametnikku taheti ära osta. Äraostja oli Oleg Gogin.“

31. Hageja on seisukohal, et öeldes telesaates: „ … ametnikku taheti ära osta … äraostjaks

oli Oleg Gogin“, avaldas kostja tõele mittevastavad faktiväited. Kostja on seisukohal,

et tegemist oli väärtushinnanguga, milleks andis aluse T. M. poolt lindistatud vestluse

sisu. Kolleegium nõustub maakohtusega, et kostja poolt kasutatud väljendid „äraostja“

ja äraostmise katse“ on käsitletavad väärtushinnanguna, mis väljendab isikule (antud

juhul tema tegevusele) teise isiku poolt antud hinnangut --- kostja hindas T. M. ja

hageja vestluse lindistuse põhjal hageja tegevust kui linnaametniku äraostmise katset.

Väljendid „äraostmine; äraostja“ ei ole iseenesest kriminaalõiguslikud ega sellised,

mida saaks ümber lükata. Kui kostja oleks öelnud meedias, et „O.Gogin püüdis anda

altkäemaksu või pistist“, oleks tegemist faktiväidetega, mida saaks kui ebaõigeid

faktilisi andmeid ümber lükata, sest ainult üks seda sündmust kirjeldava fakti

loogilisest tähendusest oleks tõene (fakt saab olla kas „tõene“ või „väär“). Kostja

selliseid sõnu, mille seadusega määratud tähendust (näiteks kuriteo koosseisu) saaks

kohus kontrollida, ei kasutanud. Väljendid „äraostmise katse“ ja „äraostja“ on

subjektiivsed (hinnang teise isiku seisukohalt) ja faktiväite tõesuse kriteerium selle

hindamiseks ei sobi --- ei ole võimalik kontrollida, kas hageja tegi linnaametniku

äraostmiskatse, on võimalik hinnata, kas hageja vestlus T. M.ga konkreetses

kontekstis (linnaametnik ja volikogu esimees, võimuvõitlus Loksa linna tasandil)

andis kostjale (tolleaegsele Loksa linnapeale) õigustuse tolleaegse volikogu esimehe

kohta selliseid väljendeid kasutada.

32. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja poolt avaldatud väärtushinnangu

hindamisel ei oma tähendust politsei ja prokuratuuri poolt hageja tegevusele antud

juriidiline hinnang. Õiguskaitseorganite hinnangud juhinduvad kriminaalseadustikes

antud legaaldefinitsioonidest ning vastavate asjaolude tõendatusest või tõendamise

võimalikkusest. Kostja juhindus hagetava hinnangu andmisel talle teadaolevatest

asjaoludest ja oma arusaamast õiguslikest kategooriatest.

33. Teise isiku kohta väärtushinnangu avaldamine ei ole iseenesest keelatud

(õigusvastane). Väärtushinnangu avaldamise õiguspärasuse hindamisel tuleb esmalt

kontrollida, kas sel on vastava hinnangu konteksti arvestades konkreetses

kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus. Kolleegium nõustub

maakohtuga ja hagejaga selles, et meie kultuuriruumis on väljendil „äraostja“ või

„äraostmine“ negatiivne või halvustav tähendus. Samas ei saa seda väljendit kindlasti

samastada „altkäemaksu“ ja „pistisega“. Nõustuda tuleb ka kostjaga, et tegemist on

leebema tähendusega sõnapaariga (ja seda eriti, kui öeldi, et toimus mitte

„äraostmine“, vaid „äraostmiskatse“), mis võib tähendada ka mingite hüvede ja/või

lubadustega või muul viisil mõjutades teise isiku enda poole (näiteks enda

toetajaskonna hulka) meelitamist.

34. Järgmisena tuleb hinnata kostja negatiivse väärtushinnangu põhjendatust, sest isiku au

saab teotada vaid ebakohane väärtushinnang (VÕS § 1046 lg 1). Selle sätte mõtte

kohaselt on isiku mainet kahjustav väärtushinnang kohane, kui selle avaldajal oli

mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees negatiivselt kajastada või kui isik, kelle kohta

hinnang käib, andis ise põhjuse selliseks hinnanguks. Käesolevas asjas on maakohus

asjakohaselt analüüsinud hageja ja T. M. vahelist lindistatud vestlust. Samas nõustub

kolleegium hagejaga, et T. M. subjektiivne arusaam sellest vestlusest ei saanud anda

kostjale õigustust hageja käitumisele negatiivse hinnangu andmiseks. Kostja ise

vestluse juures ei osalenud, vaid sai oma hinnangu kujundada vaid lindistust kuulates.

Seega saab ja tuleb kostja hinnangu kohasuse tuvastamisel lähtuda vestlusest ja selle

mõistmiseks/hindamiseks tuleb arvestada konteksti, milles ja millal see toimus.

35. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et maakohus oleks vestluse hindamisel rikkunud

menetlusõiguse norme. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus kõiki tõendeid

seadusest juhindudes igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.

Asjaolu, et menetlusosaline ei nõustu kohtu hinnanguga, ei tähenda, et hinnang

ebaõige oleks. Maakohtu otsus ei sisalda vestluse täielikku refereeringut, vaid viiteid

nendele lausetele, millega kohus oma järeldust põhjendab. Siseveendumuse kujundas

maakohus (nagu ka kolleegium) kohtuistungil uuritud kogu vestluse põhjal. Hageja on

kogu kohtumenetluse vältel rõhutanud, et tema poolt oli nii lindistatud vestlus kui

samal päeval sellele eelnenud samade isikute vaheline vestlus suunatud uude

linnavalitsusse linnasekretäri leidmisele ja et ülesande kutsuda sel eesmärgil tööle T.

M. ning tutvustada talle tulevasi töötingimusi andsid talle abilinnapea T. ja linnapea

K.. Samas sisaldab analüüsitud vestlus (stenogramm t lk 18-33, ka 78-93) korduvalt

hageja enda lauseid, millest nähtub, et samaaegselt tööle kutsumisega selgitas hageja

T. M.le kui tolleaegsele valimiskomisjoni esimehele vajadust kutsuda valimiskomisjon

koheselt kokku, et tühistada varasem sama komisjoni otsus, milline oli vaidlustatud ja

mida pidi maavalitsuses järgmisel nädalal arutatama, ning et siis ei oleks maakonna

valimiskomisjonil enam midagi arutada ja temal, hagejal, oleksid volikogu esimehena

jälle volitused linna esindada (t lk 18, 25, 26, 27, 28, 29, 31). Objektiivselt vestluse

lindistust kuulates ei saa kuidagi nõustuda hageja arusaamaga, et vestluses arutati muu

hulgas ka valimiskomisjoniga seotud probleeme, vaid et valimiskomisjoni

kokkukutsumisele suunatud osa vestlusest ja sama komisjoni esimehele uues

linnavalitsuses töö pakkumine ja töötingimuste selgitamine moodustasid ühe vestluse,

mille eesmärgiks oli saada tagasi reaalse võimu juurde Loksa linnas. Kostja

11.01.2007 ettekandes maakonna valimiskomisjoni esimehele ja politseile (t lk 43-45),

Loksa abilinnapea E. T. 15.01.2007 avaldusest prokuratuurile (t lk 55), analüüsitud

vestlusest ja poolte seletustest kohtumenetluses nähtub, et nii hageja kui kostja

osalesid

aktiivselt

kohalike

omavalitsuste

valimistele

järgnenud

poliitilises

võimuvõitluses Loksa linnas. TV3 uudistesaate lindistusest nähtub, et kostja intervjuu

oli üks osa saatelõigust, mis toimuvat võimuvõitlust kajastas. Vestluste toimumise

päevaks oli kujunenud olukord, kus hageja toetajatel oli arusaam, et nendel on olemas

kõik volitused linna juhtida, seal hulgas, et hageja on tegelik volikogu esimees, ning

nad olid vaidlustanud valimiskomisjoni otsuse, millega oli võim antud kostja

toetajatele. Arvestades kujunenud olukorda ja hageja ning T. M. vestluse sisu tuleb

kostja poolt hageja tegevusele antud hinnangut pidada mõistlikult kohaseks.

Kolleegium nõustub maakohtu vastava järelduse ja selle põhjendusega ega pea

vajalikuks seda korrata.

36. Kuna tõendamist ei leidnud kostja hinnangu ebakohasus, ei ole seega tõendatud ka

hageja väide selle hinnanguga enda au teotamise õigusvastasuse kohta ning puudub

alus hageja nõudeid rahuldada.

37. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg

1 alusel kaebuse esitaja kanda.

Ande Tänav Tiit Kollom Imbi Sidok