3-09-3061/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-09-3061 Otsuse kuupäev 09.märts 2010 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Tartu Vangla 20.10.2009 käskkirja nr 1-4/1601 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus

Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Vangla neljanda üksuse juhi K.Timmuski 20.10.2009 käskkirjaga nr 1-4/1601 määrati XXX distsiplinaarkaristuseks noomitus vangistusseaduse § 67 p 4 sätestatud nõude süülise rikkumise eest. Käskkirja kohaselt seisnes kinnipeetava rikkumine selles, et 04.10.2009 kella

09.45 paiku kambris nr 3070 oli läbiotsimise käigus avastatud, et ta omab kaks paari pruune vormipükse, millele olid tehtud taskuaugud ja sisse õmmeldud vormisärgi materjalist taskud. 02.11.2009 esitas XXX Tartu Vanglale vaide, kuna ta ei olnud distsiplinaarkaristusega nõus, sest kogutud tõendid ei vasta tõele. 09.12.2009 jättis Tartu Vangla direktor oma vaideotsusega nr E5 499 XXX vaide rahuldamata, kuna vaidlustatud käskkirja andmine oli õiguspärane.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS XXX esitas kohtule kaebuse, milles ta palub Tartu Vangla neljanda üksuse juhi K.Timmuski 20.10.2009 käskkiri nr 1-4/1601 tühistada. Kaebaja väidab, et tema ei ole vormipükstele vormisärgist taskuid õmmelnud. Samuti olid tema ja kambrikaaslase vormisärgid 04.10.2009 toimunud läbiotsimise ajal olemas ja terved, siis ei saanud kaebaja valmistada vangla vormisärgist taskuid.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja – Tartu Vangla esindaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt on kaebaja poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemine tõendatud sellega, et vangla ei väljasta kinnipeetavatele taskutega vorme, püksid olid kaebaja kasutuses juba pikemat aega ning varasemate läbiotsimiste käigus, mil kontrolliti ka vangla vormi elemente on kaebaja vormi elemendid olnud sellised nagu vangla väljastab, seega olid taskud pükstele valmistatud kaebaja poolt.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Kohus, tutvunud kõigi asja materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Vangistusseaduse § 67 p 4 sätestab, et kinnipeetav on julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse. Antud juhul seisnes XXX distsiplinaarsüütegu selles, et 04.10.2009 kella 09.45 paiku kambris nr 3070 läbiotsimise käigus avastati, et temale vangla poolt väljastatud vormiriietuse pükstele olid sisse õmmeldud taskud, mida pükstel ette nähtud ei ole. Taskud olid valmistatud vangla vormi hulka kuuluvast T-särgist.

Kinnipeetav tunnistas kohapeal suusõnaliselt ise, et antud vormielemendid kuuluvad temale. Kaebaja väited, et vangla väljastas temale juba 2008.aastal taskutega püksid ja tema ei ole neid ise pükstele juurde õmmelnud, seega ei ole ta distsipliinirikkumist toime pannud, on paljasõnalised ja ei ole tõesed. Kohus peab vajalikuks kõigepealt märkida, et asja materjalidest nähtuvalt on kaebajal olnud ka varasemalt Tartu Vanglas viibides probleeme lõhutud vangla riietega. 18.03.2009 toimunud läbiotsimise käigus võeti kaebajalt ära vangla vormi T-särk, millelt olid eemaldatud varrukad ning rebitud ära alumine äär.

Kuna kaebaja juures avastati juba puuduvate varrukatega T-särk, siis kontrolliti üle ka tema valduses olevad teised vangla vormielemendid, mis vastasid nõuetele. Seega kaebaja väide, et talle väljastati juba 2008.aastal vangla poolt taskutega püksid, ei vasta tõele. Kuna kaebajal tol hetkel kehtivad distsiplinaarkaristused puudusid ja kaebaja tunnistas teo toimepanemist, siis otsustas Tartu Vangla kaebajat distsiplinaarkorras mitte karistada ja piirduti vestlusega ( tl 18). Eelnevast nähtub, et kaebaja oli teadlik, milline on korrektne vangla vorm, samuti tõendab eelnimetatud intsident, et kaebajal oli võimalus saada enda valdusesse vangla vormi T-särgi varrukaid, millest pükstele taskuid õmmelda.

Seda, et kaebaja oli tegelikult teadlik, et kinnipeetavad ei tohi vormielementidele muudatusi teha, kinnitab ka tähelepanuväärne asjaolu, et kaebaja ei ole 2009.aasta jooksul oma vormi, mis kannavad kinnipeetavat identifitseerivat numbrit, pesumajas pesta lasknud, kuigi see on kinnipeetavale tasuta ja vangla vormi pesemine on vangla kohustus. Kuna pesumaja ei tagasta kinnipeetavatele rikutud vorme, siis oleks kaebaja oma sellistest pükstest ilma jäänud. Kohtul ei ole alust kahelda vastustaja väidetes, et laoametnikud ei väljasta kinnipeetavatele isikutele rikutud või ümber tehtud (antud juhul taskutega) vangla vormi elemente, samuti teostavad läbiotsimist üldjuhul samad ametnikud, mistõttu ei vasta tõele kinnipeetava väide, et taskutega vormipüksid olid korduvalt kinnipeetavale alles jäetud.

Asjas ei oma tähtsust asjaolu, et kaebaja kambris 02.10.2009 toimunud läbiotsimise käigus ei võetud ära taskutega vormipükse, kuna siis ei teostatud kaebaja vormielementide kontrolli. Asja materjalidest nähtuvalt toimus 25.08.2009 asjade ühtse nimekirja koostamise käigus kinnipeetavale väljastatud vangla vormielementide tükiarvuline kontroll ja asjade nummerdamine. Juhul, kui siis oleks avastatud taskutega püksid, oleksid kaebaja vormipüksid koheselt välja vahetatud. Juhul, kui kontrolli ajal jäi ametnike poolt märkamata, et kaebaja vormipükstel olid sisseõmmeldud taskud, siis ei tähenda see seda, et kaebajal tekkis õigus kanda juurdeõmmeldud taskutega pükse.

Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et vangla ei ole kaebajale taskutega pükse väljastanud, vaid kaebaja ise oli vormipükstele vormisärgist taskud sisse õmmelnud.

Maare Aloe kohtunik